Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 5.1 (Turustruktuurid)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
monopol, nõudluskõver, piirtulu, konkurents, kuludega, asuval, kattuv, turustruktuurid, hinnast, pikal, pakkumiskõver, nõudluskõverad, elastsus, kattub, turgudel, ühesuguste, väljund, maksimiseerib, tootes, alljärgnevatest, püsikulud, üleval, formuleerida, kogutulu, mitteelastne, lühiajaliselt, sisenemineKüsimus 1 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastab tõele: Vali üks: a. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on negatiivse tõusuga b. Nii TKF kui TK turu nõudluskõverad on absoluutselt elastsed c. TKF nõudluskõver on absoluutselt elastne ja täiusliku konkurentsi turu nõudluskõver on negatiivse tõusuga d. TKF nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuid TK turu(haru) nõudluskõver on absoluutselt elastne Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Vali üks: a. Keskmine tulu on hinnast väiksem b. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed c. Ta kattub turu nõudluskõveraga d. Tema elastsus on võrdne 1 kõikide mahtude korral Küsimus 3 Küsimuse tekst Alljärgnevatest väidetest vastavad tõele: Vali üks: a. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja alanevate kuludega on positiivse tõusuga b
Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13. Olulise tootmissisendi hinna tõus või valitsusepoolne maksutõus nihutab pakkumiskõverat vasemale. Tõene 14
toodangut. Lühiperioodi keskmise kulu kõverad on U-kujulised. AVC- ja ATC-kõver lõikuvad MC- kõveraga, kui AVC ja ATC on minimaalsed. AVC saavutab miinimumi väiksema toodangu koguse (mahu) juures, võrreldes ATC-ga. Selle põhjuseks on langev AFC, sest ATC = AFC + AVC. 3. Tootmisfunktsioon ja kulud Joonis 7.2 õp. lk. 152 Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon tootmismahu muutuvsisenditega, sest FC = const. (kehtib kahaneva piirtootlikkuse seadus). Kulud sõltuvad muutuvsisendi hinnast, eeldatakse, et sisendi hind ei muutu (antud näites). Muutuvsisendiks on töö, nimelt töötundide arv. Punktis A hakkab kehtime kahaneva piirtootlikkuse seadus (TP tõus seal kõige suurem). Joonisel on tootmismahu sõltuvus muutuvkulust, see on muutuvkulu pöördfunktsioon. Seega VC-kõver on TP-kõvera peegelpilt koordinaattelgede suhtes (eelmine joonis). (VC) = L * w, kuna MC = (VC) / (TP), asendades (VC), MC = L * w / (TP), kuna MPL = (TP) / L, L / (TP) = 1/ MPL
...................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad)
kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine) mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L §8 - TÄIELIK KONKURENTS Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC
õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid? õige a) kontoritöötajate palk; b) tulumaks; vale õige c) firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised; d) firmas valmistatav toodang. vale 3. Kuidas on omavahel seotud pika perioodi keskmise kulu (LRAC) ja lühiperioodi keskmise kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast
nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kauba tarbimisest saadava kogurahulolu ja tarbitud ühikute arvu jagatist. 4. Piirkasulikkus: a) on kogukasulikkus jagatud tarbitavate hüviste kogusega; b) võrdub kogukasulikkusega, kui nõudluskõver on sirgjoon; c) suureneb tarbimise kasvades; d) väheneb tarbimise kasvades. 5. Mis alljärgnevatest väidetest on korrektne? a) kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos; b) kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe täiendava ühiku tarbimisel; c) kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb; d) kui piirkasulikkus on positiivne, kuid väheneb, siis peab ka kogukasulikkus vähenema. 6
Küsimus 1 Küsimuse tekst Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: Vali üks: a. on tegemist kasvava mastaabisäästuga b. firma kogeb kahanevaid tulusid c. ei saa midagi kindlat väita d. on tegemist kahaneva mastaabisäästuga Küsimus 2 Küsimuse tekst Alljärgnevas on õige: Vali üks: a. Nõudluskõver on täielikult elastsed nii TKF kui ka TK turu jaoks b. Täieliku konkurentsifirma (TKF) nõudluskõver on absoluutselt elastne, samas kui täieliku konkurentsi turu kõver on negatiivse tõusuga c. TKFnõudluskõver on negatiivse tõusuga, samas kui täieliku konkurentsi turu nõudluskõver on absoluutselt elastne d. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga nii TKF kui ka TK turu jaoks Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Firma minimaalne kogus suurtootmisel Vali üks: a. saavutatakse siis, kui piirprodukt saab võrdseks nulliga b. saavutatakse konstantse mastaabiefekti korral c
ARVESTUSTEST 4.1. (Ettevõtteteooria) 1. Vastavalt kahanevate tulude seadusele: a. On firma pika perioodi keskmine kulu kõver U-kujuline b. On kauba nõudluskõver täieliku konkurentsi tingimustes negatiivse tõusuga c. Piirprodukt alates teatud punktist väheneb, kui püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi puutujaks,
Mikroökonoomika MKF ja oligopol Arvestustest 4 Üks õige: 1. Monopolistlik konkurents tähendab: väikest arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut suurt arvu firmasid, mis toodavad diferentseeritud toodangut väikest arvu firmasid, mis toodavad homogeenset toodangut ANSWER: C 2. Mida suurem on firmade arv ja mida väiksem on toodangu diferentseerituse aste, seda: suurem on vahemaa monopolistliku konkurentsi firma (MKF-i) nõudlus- ja piirtulukõvera vahel
ostmisele.) Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).) Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Kauba A hinnatõus: Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks: Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. Piirkasulikkus: Väheneb tarbimise kasvades. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna
Koefitsient on < 1. Kaarelastsuse valem:Koefitsient leitakse punktis, mis asub kahe vaatlusega määratud vahemiku keskel. E= : = : Kogutulu ja elastsuse seos: kogutulu (TR) - on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR = Q * P Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi. Ühikuelastne nõudlus - hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus - hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver: nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver: nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver: nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid: 1. asenduskaupade arv; 2
ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt on pärast teatud koguse tarbimist tarbija täiendav rahulolu iga täiendava ühiku tarbimisest ikka väiksem ja väiksem. Kahanevate kuludega tootmisharu iseloomustab see, et sisendite hinnad langevad, kui haru toodangu maht kasvab. Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et pika perioodi keskmise kulu kõver on U- kujuline. Kapitali all mõeldakse mikro- ja makroökonoomikas töö- ja maakulutuste
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB
Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi - pole alati teaduslikult tõestatavad - võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad: - endogeensed, sõltuvad nähtuste poolt põhjustatud (mõjutatud) - eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed (sõltumatud hinnast, kogusest) N: inimeste sissetulekute tõus. Uus seos Muutujad: - varumuutujad (kogus antud ajahetkel) - voomuutujad (koguse muutus teatud perioodil) Mudel tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused Mudeli vahendite valimine definitsioonid, kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt, matemaatiliselt Loogiliste järelduste tegemine hüpoteesi või prognoosina. Hüpotees tingimuslik väide (on A, on ka B)
! Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad/loodusvarad. Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva
mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et muutub ainult uuritav muutuja ja teised muutujad jäävad samaks. Cournot’ tasakaal – Cournot’ tasakaalu (Cournot’ equilibrium) korral on tegemist duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o
firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon kui üks firma on rajanud kaablivõrgu, on uut objektide juurdelülitamisepiirkulud suhteliselt väikesed. Mida rohkem objekte süsteemiga ühineb, seda enam väheneb keskmine kulu. Loomulik monopol, sest selle teke on seotud tootmise iseloomuga. · Seadusandlikud piirangud 1) patent lubab selle omanikul teatud aja jooksul oma leiutist ainuõiguslikult kasutada. 2) Litsents annab firmale õiguse teatud toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Nt lennuliinid. · Oluliste ressursside ainuomandus kui firmal on täielik kontroll mõne olulise
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
......................................... 33 5.1. KASUMI KÄSITLUS MAJANDUSTEOORIAS ................................................................................. 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ...................................................................................... 34 5.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ................................................................................... 37 6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ............................................ 40 6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ........................................................................................... 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6
Punktis, kus keskmine muutuvkulu on minimaalne on keskmine produkt maksimaalne. Punktis, kus keskmine muutuvkulu on minimaalne, on keskmine muutuvkulu ja piirkulu võrdsed. Pika perioodi kulud ja kulukõverad Pikka perioodi saab vaadelda kui ajavahemikku, mille kohta firma teeb plaane. Pikal perioodil on võimalik vabalt valida sisendite kombinatsioone kuni firma pole asunud oma plaane teostama, peale plaanide teostamise alustamist tegutseb firma taas lühiperioodis. Pikal perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegureid kõige väiksemate kuludega. Firma kulusid võib grafiliselt kujutada isokosti abil, mis esitab kõiki neid kapitali (K) ja töö (L) kombinatsioone, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokosti tõus on sisendite hinna suhe (w/r). Isokosti tõus näitab, mitmest kapitali ühikust peab firma loobuma, et palgata juurde üks töötaja. Sarnaneb eelarvejoonega, kuid erinevalt tarbijast,
Q1 Q2 p1 p2 = : Q1 + Q2 p1 + p2 Kogutulu ja elastsuse seos KOGUTULU (TR) on rahasumma, mille firma saab oma toodangu müügist. TR=Q*p Elastne nõudlus: hinnatõus vähendab kogutulu ja vastupidi Ühikuelastne nõudlus: hinna tõusu (languse) korral jääb kogutulu samaks. Mitteelastne nõudlus: hinna tõus suurendab kogutulu ja vastupidi. Lineaarne nõudluskõver nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad Täielikult elastne nõudluskõver nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsent on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsent on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne.
suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1. Mitteelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on < 1. Lineaarne nõudluskõver- nõudluse elastsus on suurem hüvise suhteliselt kõrge hinna puhul ja nõudluse elastsus on väiksem hüvise suhteliselt madala hinna korral. Täielikult elastne nõudluskõver- nõudluskõver on horisontaalne sirge; koefitsient on lõpmatu. Nõudlus on täielikult elastne. Täielikult mitteelastne nõudluskõver- nõudluskõver on vertikaalne sirge; koefitsient on null. Nõudlus on täielikult mitteelastne. Nõudluse elastsuse mõjurid- 1. asenduskaupade arv; 2. hüvise tähtsus tarbija jaoks; 3. hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus; 4. hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus.
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
suurenemisel ühe ühiku võrra. NB! Kuna püsikulu ei sõltu toodangu mahust, on püsikulu piirkulu alati 0 NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad. Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev.
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus). Asendusefekt kui hüvis muutub teise sarnaste hüvistega võrreldes suhteliselt odavaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ning teisi vähem st. Odavama hüvisega hakatakse asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb kui hind väheneb. Sama mis sissetuleku kasv hinna samaks jäämisel. Nõudluse mõjurid peale hinna:
Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik. Nõudlustabel - kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhl soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on nõudlustabeli graafiline kujutis. Negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid. Nõudlusseadus väidab, et tarbijad ostavad rohkem, kui hüvise hind langeb, ja vähem, kui hüvis hind tõuseb. Ehk hüvise hind ja nõutav kogus muutuvad vastupididses suunas. Turunõudlus saadakse kui liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korral
Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne- a) Monopol peabtootmist täiustama rohkem kui mis tahes teine firma-N b) Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima- N c) Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind-P d) Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid- P e) Maksude tasu Eestis on liiga kõrge- N f) Valitsus peaks vanurite küttekulusid subsideerima- N Mis suguse veaga on tegemist
Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal. Turuülejääk on olukord kus hüvise turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Puudujääk on olukord kus hüvise turul nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus. Turu tasakaal - seisund mille puhul turujõud on tasakaalus nii, et puudub igasugune mutumistendents Tabelid... · Kui muutub nõutav kogus, muutub kauba hind · Kui mutub nõudlus, nihkub nõudluskõver paremale · Kui mutub pakutav kogus, siis muutub ka hind · Kui muutub pakkumine, siis pakkumiskõver nihkub Maksimumhina kehtestamisel tekib turul puudujääk. Maksimaalne seadusega kehtestatud hind Miinimumhinna kehtestamisel tekib turul ülejääk. Minimaalne seadusega kehtestatud hind Turunõudluskõver saadakse kõikide nõutavate koguste summast kindla koguse koral. Tarbijate arv turul on nõudluse mõjur. PT 3
annaabi.ee 
