Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Test 03 - Nõudluse ja pakkumise elastsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, hinnaelastsus, kogutulu, mitteelastne, nõudluskõver, hinnatundlik, raudtee, elastsem, tasakaaluhind, oponendid, kroonilt, vähenenud, bcu3610, kaugõpe, lõpetatud, vihje, ühikelastne, ainsana, ühikuhindTLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Alustatud esmaspäev, 25 september 2017, 18:21 Olek Lõpetatud Lõpetatud esmaspäev, 25 september 2017, 19:56 Aega kulus 1 tund 34 min Hindepunktid 19.0/21.0 Hinne 7.2 , maksimaalne 8.0 ( 90 %) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Valige üks: Hindepunkte 1.0/1.0 Tõene Väär Hinnaelastsus
Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida r lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, se lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlu Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hin Seega on nende jagatise (ehk elastsuskoefitsiendi) absoluutväärtus väiksem ühes
Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse kontekstis tähendaks see, et hinna tõustes peaks suurenema ka tootja kogutulu. Niisugune seeos saab kehtida, kui koguse suhteline muutus (%) on väiksem kui hinna suhteline muutus (%). Seega on nende jagatise (ehk
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 4. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS( LK. 2834) 1. VALE; Mida rohkem on kaubal asendajaid, seda elastsem on tema nõudlus, sest tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikult e elastselt, kui neil on palju valikuvõimalusi; 2. ÕIGE; Mitteelastse nõudlusega kauba puhul on ostjate reageering mittetundlik (mitteelastne); seega vastab suhteliselt suurele hinna muutusele nõutava koguse väiksem muutus; kuna tootja/müüja kogutulu= hind × kogus, siis on mitteelastse nõudluse korral müüjal mõtet kauba hinda tõsta, et oma kogutulu
5 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 13. Kuidas tekib tootjate tuluefekt? 14 Milles seisneb tarbijate ja tootjate tulu jagunemine? 14. 15. Kuidas tekib valitsuse tulu maksustamisel ja mis juhtub tarbija ja tootja t l f kti ning tuluefektiga i tuluga? t l ? Hind 1. Kui pakkumine on elastsem kui nõudlus... S1 Hind, mille maksab ostja 2 ...siis 2. siis mõjutab maksu Hind ilma Maks kehtestamine maksuta sagedamini tarbijaid ...
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah!
HINNAELASTSUS Kuidas nõudlus ja pakkumine reageerivad hinna muutustele? Tundlikkust hinna mõjule mõõdetakse hinnaelastsusega. Arvuline väljendus elastsuskoefitsient Kaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% 1 10.02.2014 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava kaubakoguse reageeri- mistundlikkus kauba hinna muutusele. Näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub. Nõutavakaubakogusemuutus% = Hinnamuutus% Negatiivse väärtusega; enamasti kasutatakse absoluutväärtust. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsuse liigid: 1) mitteelastne nõudlus elastsuskoefitsient on alla 1 ( < 1); nõutava kaubakoguse muutus on väiksem hinna muutusest;
3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja lõpmatus koefitsiendi väärtusena on üsna harva esinevad. (joonis nr 4) Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punkti elastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas... Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: · sarnaste asenduskaupade olemasolu, kui on asenduskaubad on elastsem nõudlus; · hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus (inimesed on tundlikumad hinna suhtes, nt kui luksuseseme hinda alandada 50% siis hakkavad inimesed neid rohkem ostma, aga leiva hinnaga ei hakka rohkem ostma); · tarbija sisstuleku osakaal, mis kaubale kulutatakse kaupadel, mille osakaal
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1
3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS Lk 60- 78 Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. 3.1 NÕUDLUSE HINNAELASTSUS Nõudluse hinnaelastsus nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent: ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des. ED= q% / p% , Nt: 1) kui p%=10 ja q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne. 2) kui p%=10 ja q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne, ED < 1 3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest
suurem Miinimumhind – seadusega kehtestatud hind, millest madalama hinnaga hüvist müüa ei tohi. Miinimumhind toob enamasti kaasa turu ülejäägi, seega pakutav kogus on nõutavast suurem. Elastsuskoefitsient – mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust Elastsuskoefitsient = nõudluse suhteline muutus / vastava teguri suhteline muutus Nõudluse elastsuse mõjurid – nõudlus on elastsem: mida rohkem on hüvisel asenduskaupu, mida vähem tähtis on hüvis, mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg, mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbijate sissetulekus Elastne – kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on suurem, kui 1 Mitteelastne – nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on väiksem, kui 1
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
Niisugustes
olukordades tuleb jälgida peale muutuse suuna ka muutuste ulatust.
8. Mõnikord toimub turgudel hindade reguleerimine, seega kehtestatakse teadlikult hind, mis on erinev
tasakaaluhinnast.
Miinimumhind > tasakaaluhind See tekitab kauba ülejäägi- tuleb hinna kehtestajal, (valitsusel) sekkuda
ülejäägi kõrvaldamisse turult.
Maksimumhind
toodete ja kaupade hinnad ja valik turul. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel. Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid. Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta.
a. välisfirmade topeltmaksustamine, kuna see tagas eelarve kiire suurenemise b. liberaalne ja avatud majandus c. suurte välislaenude võtmine ja nende efektiivne kasutamine d. tariifsete ja mittetariifsete tolliprotseduuride kasutamine J. F. Kennedy poolt kasutusele võetud “nõudluspoolne” majanduspoliitika tähendas, et: a. nõuti kõigilt majandussubjektidelt häid majandustulemusi b. üksikisiku maksukoormuse vähendamist (sai rohkem osta, s.t. nõudlus suurenes) c. tarbijatele anti suured õigused toodete kvaliteedikontrolli osas d. nõudluse pakkumise tasakaalu rikkumist ja suuri probleeme turumajanduses J.F. Kennedy poolt kasutusele võetud majanduspoliitikas kasutati: a. nii “nõudlus-” kui ka “pakkumispoolset” majanduspoliitikat b. ainult “pakkumispoolset” majanduspoliitikat c. ainult “nõudluspoolset” majanduspoliitikat d. hiilgavalt A. Smithi poolt pakutud vabaturu ideoloogiat .F
o Kauba A valmistamisel kasutatavate ressurside hind tõuseb: pakkumiskõver , Q, p o Kauba A tarbijate arv väheneb: nõudlus , Q, p o Kauba A tootvate firmade arv suureneb: pakkumine , Q, p · · · · · · · · · · III loeng · Elastsus mõõdab tarbijate ja tootjate tundlikkust (hinna tundlikkust, sissetuleku tundlukkust, teiste kaupade hindade muutuse tundlikkust) o Elastsuse kolm liiki: Hinnaelastsus (nõudluse elastsus ja pakkumise elastsus) Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus · Nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele mõõdab nõudluse hinna elastsus. · Teisisõnu, nõudluse hinnaelastsus on tarbijate hinnatundlikkuse mõõt. · Mida hinnatundlikum on tarbija, seda suurem on nõudluse hinnaelastsus · · · Nõudluse hinnaelastsust arvutatakse elastsuskoefitsiendi abil.
kõrgemaks, ostetakse ikka sama palju). Joonis 4.2 Elastsuskoefitsiendi arvutamiseks kasutatakse punktielastsuse ja keskpunkti ehk kaareelastsuse valemit. ED väärtus sõltub sellest, kas liigutakse nõudluskõvera peal punktist A punkti B või vastupidi. Vt. Joonis 4.3 Keskpunkti valemi puhul leitakse protsent aritmeetiliselt keskmisest hinnast ja aritmeetiliselt keskmisest kogusest. Pmst elimineeritakse lõpp-punkti ja alguspunkti erinevused ära. Vt. Joonis 4.4 Nõudluse hinnaelastsus ei ole muutumatu suurus. Tähtsamad mõjutavad tegurid on järgmised: *sarnaste asenduskaupade olemasolu. Kui on asenduskaubad, on elastsem nõudlus. Kui antud kauba hind suureneb ja tal asenduskaubad olemas, hakatakse seda kaupa ostma palju vähem inimesed hinna tõustes tundlikumad. *hädavajalik või luksusese luksusesemetel elastsem nõudlus. Luksuskaupade hinna languse suhtes inimesed tundlikumad kui hädavajalike kaupade suhtes.
koguse. Tasakaaluhind - on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. Tasakaalukogus - on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi. Miinimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E= : Q= Q2-Q1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1.
h kk d kasutama k ühiskondlikku transporti. Mõne aasta pärast võib bensiini nõudlus seetõttu langeda. 33 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Nõudluse elastsus erinevad liigid: ·nõudluse hinnaelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse tundlikkust sama kauba hinnamuutustele ·nõudluse nõudluse ristelastsus, mis näitab nõutava kaubakoguse muutuste tundlikkust teiste kaupade hindade muutusele ·nõudluse sissetulekuelastsus, mis näitab nõutava kauba tundlikkust sõltuvalt t bij t reaalsissetulekute tarbijate l i t l k t muutusest t t Elastsuskoefitsient ehk e - kordaja
Seminaritöö-1 - ajapiirang 90 minutit Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1
Käesolevas ülesandes tõi hinna tõus kaasa tulemi suurenemise soja turul ja vähenemise aprikooside turul. Järelikult võib väita, et soja nõudlus on hinna suhtes mitteelastne ja aprikooside nõudlus on hinna suhtes elastne. Siinkohal peab tähele panema, et sellised elastsused on iseloomulikud just nendele konkreetsetele hinnamuutustele. e) Arvutage nõudluse elastsus küsimuses b) olnud hinnamuutuse alusel. Elastsuste arvutamiseks kasutan järgnevalt keskpunkti meetodi. Soja nõudluse hinnaelastsus: Aprikooside nõudluse hinnaelastsus: ( )⁄ ( )⁄ ( )⁄ ( )⁄ 9 5) Tabel iseloomustab Kalja ja Koka nõudlust. Koka hind Koka nõudmine Kalja hind Kalja nõudmine
(pakkumine) Alternatiivne kaup asenduskaup (nõudlus) TURU TASAKAAL (nõudluskõvera ja pakkumiskõvera lõikepunkt) 2 TARBIJA HINNAVARU TVH = maksmise koguvalmidus tegelik kulu (kolmnurga pindala: P telje lõikepunkt-ostuhind x nõutav kogus selle hinna juures/2 ) NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS NÕUDLUSE HINNAELASTSUS (NB MÄRK puudub/puudub mõõtühik) QD 100 90 muutus 10% 10 <25 = mitteelastne (koguse muutus väiksem, kui hinna muutus) P 1 1,25 muutus 25% Nt. kui nõudluse hinnaelastsuskoef. On 2,5 siis hinna P 21,80 toob kaasa nõutava koguse Q D 25% võrra. NÕUDLUSE HINNAELASTSUS PUNKTELASTSUSENA NÕUDLUSE HINNAELASTSUS KAAR e KESKPUNKTI ELASTUSENA
mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne
ostmisele.) Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: MUA/PA = MUB/PB (Õige, need oleksidki võrreldavad piirkasulikkused, piirkasulikkus (MU) on jagatu hinnaga(P).) Kasulikkuse maksimeerimiseks peab tarbija jaotama oma rahalisi vahendeid nii, et: Piirkasulikkus, mis saadakse viimase rahaühiku kasutamisest, on iga hüvise puhul ühesuurune. Kauba A hinnatõus: Vähendab kauba A peale kulutatud rahaühiku piirkasulikkust. Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab Majandusteadlased kasutavad tarbijateoorias kasulikkuse mõistet tähistamaks: Kaupade ja teenuste tarbimisest saadavat naudingut ja rahuldust. Piirkasulikkus: Väheneb tarbimise kasvades. Piirkasulikkuse all mõistetakse: Muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku. Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Kogukasulikkust
on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.Vale 33.Majandusliku ratsionalismi eeldusel sõnastas 19. saj majandusteadlane ja filosoof Alfred Marshall. õige 34.Ühiskond ei saa toota punktis mis asub väljaspool võimalikku tootmise piiri kuna inimeste vajadused on piiramatud. õige 35.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu enne maksude mahaarvamist. vale. 36.Kui kauba nõudluse hinnaelastuse koefitsient on 2,5 siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. õige 37.Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. õige 38.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. õige 39.Nahtamatuks käes pidas Smith konkurentsi mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursid ebaefektiivselt. vale 40.Kauba tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota
2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2. Automaatne ja situatsioonikohane fiskaalpoliitika 12. TÖÖTUS JA INFLATSIOON (XV nädal) 12.1.Töötuse olemus ja mõõtmine 12.2.Töötuse liigid 12.3.Inflatsioon ja selle mõõtmine 13
lähedale toormaterjalile ning vastupidi. 34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab. Tootmistegurite kombinatsioon on optimaalne siis, kui kahe erineva tootmisteguri toodetud piirtoodangu suhe kuludesse on võrdne. Kui ettevõte kasutab palju ühte tootmistegurit ja vähe teist hakkab kohe toimima ka kahaneva piirtootlikkuse seadus. 35. Kogutulu, keskmine tulu ja piirtulu Kogutulu on ettevõtte toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul. Keskmine tulu on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ühiku kohta. Piirtulu on lisatulu, mida saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist.
Täieliku konkurentsi turu tunnusjooned- * suur arv ostjaid ja müüjaid; * homogeenne (ühetaoline) toodang; * täieliku info olemasolu; * ressursside täielik ja vaba mobiilsus e. turukaitsetõkete (sisenemisbarjääride) puudumine. Hinnavõtja firma või indiviid, kelle jaoks turuhind on etteantud suurus ja kes seetõttu peavad ostma või müüma kehtiva turuhinnaga. Piirtulu (MR)- on firma täiendav tulu ühe täiendava tooteühiku müügist. MR = TR : TP, kus TR on kogutulu, TP koguprodukt. Firma kasum- 1) ARVESTUSLIK KASUM kujutab endast kogutulu ja otseste kulude vahet. 2) NORMAALKASUM kindlustab, et arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. 3) MAJANDUSKASUM on arvestusliku kasumi see osa, mis ületab normaalkasumi. Kasumi maksimeerimise kuldreegel- TKF(täielikult konkureeriv firma) maksimeerib oma kasumi või minimeerib oma kahjumi, tootes kogust, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Piirtulu
– Tekib küsimus, miks hinnamuutused tekitavad mõnikord ainult väikest efekti, aga teisel juhul on väga suure mõjuga. – Vastuse sellele annab nõudluse ja pakkumise kõvera kuju. Jäätise, mille nõudlus on palju tundlikum hinnamuutusele, nõudluskõver on oluliselt lamedam kui piima nõudluskõver. – Miks see nii on, sõltub sellest kas kaup on asendatav või mitte Nõudluse hinnaelastsus - Nõudluse hinnaelastsus on defineeritud nõutava koguse protsentuaalse muutuse jagatisena kauba hinna protsentuaalsesse muutusesse Valem: ELASTSUS = hinna protsentuaalnemuutus / nõutava koguseprotsentuaalnemuutus Elastsuse arvutamine – Nagu eelnevad arvutused näitasid, on arvutamisel nõudluse hinnaelastsus alati negatiivne – Kuna hinna tõus toob kaasa nõutava koguse vähenemise – Kokkuleppeliselt kasutatakse elastsuse puhul absoluutväärtust
p1 KÕIGIST pE VASTUVÕE- TAVATEST KOMBI- p2 NATSIOONIDEST JÕUAB TURG KO- GUSE qT JA D HINNA hT JUURDE q qE Q 45 Tootja ei maksimeeri hinda ega kogust, vaid kogutulu. Ristelastsus Nõudmise hinnaelastsus näitab hüvise nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest Pakkumise hinnaelastsus näitab hüvise pakkumise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest 46 Iseloomustab koguse muutust hinna suhtelisel muutumisel Annab vastuse 2 küsimusele: 1. Kuivõrd reageerib nõutav kaubakogus hinnamuutusele? 2
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal asuval kõveral suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, täiendkaupade puhul täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X.
nõudluse vähenemise. a) Õige b) Vale 2. Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on toote hind, seda suurem on pakutav kogus. a) Õige b) Vale 3. Pakkumisfunktsioon iseloomustab seost pakutava koguse ja hinna vahel. a) Õige b) Vale 4. Normaalhüvise nõudluskõvera tõus on negatiivne. a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11
Kui pakkumine väheneb rohkem kui nõudlus, siis tasakaaluhind tõuseb. · Nõudlusseaduse kohaselt on hüvise hind ja nõutav kogus antud perioodil pöördvõrdelises seoses.Seda kajastab negatiivse tõusuga nõudluskõver. · Pakkumisseaduse kohaselt on hüvise hind ja pakutav kogus võrdelises seoses.Seega on pakkumiskõver positiivse tõusuga. · Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab tarbijate reaktsiooni hinna muutusele. Nõudluse hinnaelastsus: · Mitteelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. · Elastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinna protsentuaalne muutus. · Ühikelastne nõudlus-nõutava koguse protsentuaalne muutus on võrdne hinna protsentuaalse muutusega. Pakkumise hinnaelastsus: · Mitteelastne-kui koefitsiendi arvväärtus on väiksem kui 1. · Elastne-kui koefitsiendi arvväärtus on suurem kui 1.
annaabi.ee 
