ELi 27 liikmesriigis on noorte tervis praegu üldiselt parem, kui kunagi varem. Sellegipoolest on mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks seoses suureneva vaimse pinge, alkoholi kuritarvitamise, suitsetamise, halbade toitumisharjumuste ja puuduliku füüsilise aktiivusega, õnnetuste ning suguhaigustega. Meeste ja naiste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele. Bioloogiliste tegurite ja sotsiaalsete rollide tõttu on naiste ja meeste vastuvõtlikkus teatavatele haigustele erineva ulatuse ja tõsidusega ning esineb erinevatel eluperioodidel. Euroopas elavad mehed naistest keskmiselt kuus aastat vähem. Naiste ja meeste puhul esinevad erinevad haiguste vormid, erinev on kokkupuude tervist mõjutavate teguritega ja juurdepääs tervishoiuteenustele
muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11. Toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla 12. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik maksab, et aidata abivajaja toimetulekupiirile 13
Lapse õiguste konventsiooni lühikokkuvõte. Igaühel on õigus kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Inimõiguste ülddeklaratsioonis on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon välja kuulutanud, et erilist hoolt ja abi tuleb osutada lastele, olles veendunud, et perekonnale kui ühiskonna alustoele ja kõikide tema liikmete, eriti laste kasvamise ja heaolu loomulikule keskkonnale tuleb võimaldada vajalikku kaitset ja abi niisuguses ulatuses, et ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. Laps tuleb põhjalikult ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas ja ta tuleb üles kasvatada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ideaalide, eriti rahu, väärikuse, sallivuse, vabaduse...
SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust vaatest oluline, et vanurid pööraksid tähelepanu enda tervise edendamisele, sest nende tervishoiuteenustele kulub palju raha tervishoiu piiratud eelarvest. (Roper jt 1999: 270-271). Aastate lisandudes saabub aeg, mil enamus inimesi kaotavad oma kehakaalu ning omavad vähem energiat ja vajuvad kössi. Füüsilise aktiivsuse elamistoimingut ei mõjuta ainult vanadus, vaid ka söömise ja joomise, iskliku puhtuse ja riietumise, töötamis ning mängimise liikumisdimensioonid. (Roper jt 1999: 270-271). 3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS 1.1
aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud ka lapse õigus tervisele ning heaolule. Artikkel 3 ütleb, et osalisriikidel on eesmärk tagada lapsele tema heaoluks vajalik hooldus ja kaitse ning artikli 24 järgi tunnustavad osalisriigid lapse õigust võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele, tagades ka selle, et ükski laps ei jääks ilma õigusest tervishoiuteenustele. Eesti siseselt on aga loodud lastekaitse seadus, mis uuenes 1. jaanuaril 2016. Paragrahv 5 hõlmab lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted, milleks on lapse õigused elule, arengule, võrdsele kohtlemisele ja iseseisvaks seisukohaks. Samuti tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. 4 2. TERVISE KÄSITLUS
· viljakuse vähenemine · endokriinsete elundite vähk · riskitegurite vastastikuse mõjuga seotud võimalikud riskid, koostoime mõju, kumulatiivne mõju · uute riskide hindamise metoodika Komiteel võidakse paluda käsitleda ka riske, mis on seotud inimeste tervise jaoks otsustavate tegurite ja mittenakkuslike haigustega. Kvaliteedi tagamine Euroopa Liit tunnustab ja hindab põhimõtet, mille kohaselt peab kõigil olema juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele. Euroopa kodanikel on õigus eeldada, et tervishoiuteenuste kasutajatena on nende ohutus tagatud. Euroopa Liit peab vajalikuks luua patsiendi ohutuse kultuur kogu tervishoiusüsteemis. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatakse ELi tasandil meetmeid, millega toetatakse ja koordineeritakse riiklikku poliitikat ja tagatakse kõrgekvaliteedilised tooted, teenused ning haldus tervishoiu ja tervishoiuteenuste valdkondades.
seetõttu on oluline neile lisasoojuse andmine, et vältida 6 vaegsoojust. (Roper jt,1999:256) FÜÜSILINE AKTIIVSUS Vanurite üldiseks heaoluk ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Oluline, et vanurid pööraksid suuremat tähelepanu hea tervise edendamisele, kuna nende tervishoiuteenustele kuulub palju raha tervishoiu eelarvest. Saabub aeg, kui vanurid kaotavad oma kehakaalu, omavad vähem energiat ning vajuvad kössi. Iga päev kuulub rohkem aega igapäevaste toimingute ettevalmistamisele. (Roper jt,1999:270-271) TÖÖTAMINE JA Pensionääridel jääb palju aega vaba aega tegevusteks, mis MÄNGIMINE kuuluvad ,,mängu" kategooriasse
loobuda, seega tarbija saab valida, kas tasuda aktsiisi või mitte; Negatiivse mõjuna võib tuua: - väheneb nn ,,alkoholiturism", enam ei osteta nii palju, seega raha jäetakse vähem maha; - võib suureneda salaalkoholiga kauplemine. Samas on alkoholiakstiisi puhul tegu veidike vastuoliliste eesmärkidega. Ühelt poolt soovib riik suurendad enda tulusid, kuid teisalt üritame edendada rahva tervist, et kulutada vähem tervishoiuteenustele ja sotsiaalhoolekandele. Ehk ühelt poolt loodab riik, et tarbitaks samas mahus või isegi rohkem, teisalt soovitakse ka rahava tervise paranemist. Lisaks võib aktsiisi tõstmine mõjuda negatiivselt ettevõtjatele/tootjatele juhul, kui aktsiisi tulemusena tarbimine oluiselt väheneb. Alkoholiaktsiisi analüüs B.Gay Peters viie maksu omaduse järgi Maksude kogutavus (administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteerium)
ökoloogiliselt tasakaalustatud ühiskonnas. Majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus kajastub Eestis erinevate sotsiaalsete rühmade ja reginoonide vahel ning see väljendub rahvastiku tervises. Väga selgepiiriliselt on Eestis välja kujunenud kergesti haavatavad sotsiaalsed riskirühmad. Sinna riskirühmadesse kuuluvatel inimestel on tervisele ebasoodsamad elu- ja töötingimused, samuti kehvemad võimalused tervislikeks valikuteks. Tihti esinevad sellel rühmal probleemid tervise- ja tervishoiuteenustele ning reeglina on tervist ohustav kõrgenenud riskikäitumine. Teravnenud on sotsiaalsed probleemid ja keskkonnaseisundi vajakajäämised, mis suurendavad tervise kahjustumise riski. Lõhe tervise ebavõrdsuses on jätkuvalt ja kiirelt suurenemas. Korraldus Eestis Tervist tuleb pidada inimese põhiõiguseks. See tähendab seda, et ühiskond peab tagama kõigile inimestele eeldused võimalikult hea terviseseisundi saavutamiseks.
tähenduslikkus ja spirituaalsus; suhetetasand- armastus; hoolivus ja sidusus; emotsionaalne toetus; hooldus; respekt erisuste suhtes; vastastikkus; koostöö ja demokraatlik osalemine otsuste tegemisel, sources- Enesehinnangu kujundamise oskus personaalse heaolu :hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves, osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu, kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna heaolu, strategies-tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele, synergy-arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. 19. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga.
• Vaid 18% abielunaistest kasutab efektiivselt rasestumisvastaseid vahendeid. • Paljudel naistel, kes tahaksid, pole võimalik rasedusest hoiduda. United Nations Population Division, World Population Prospects: The 2010 Revision (2011). http://www.prb.org/pdf11/world-at-7-billion.pdf Kiire rahvaarvu kasv - Uganda Tervishoid näide • Imikute ja väikelaste suremus on väga kõrge, (62,5 ... • Naistel ja lastel on raskendatud juurde- pääs tervishoiuteenustele. • Väga paljud on HIV positiivsed või AIDSi haiged. • Paljud lapsed on alatoidetud ja haiged. Uganda paljulapseline perekond Majandus • Vaene riik, kus 65% inimestest on päevane sissetulek alla 2 $. • SKP inimese kohta 1300$. • Põllumajanduses hõivatud 23%, tööstuses 24% ja teeninduses 52%. Väljakutsed Olulist rõhku teleb pöörata perepoliitikale, haridustaseme tõstmisele.
Põhilisteks PCB allikateks Eestis on kütuste põletamine ja kondensaatorite ja transformaatorite leke. PCB-d jõuavad Eestisse Lääne- ja Kesk-Euroopast ning Venemaalt. Polüaromaatseid süsivesinikke (PAH) satub õhku Narva põlevkivielektrijaamade suitsugaasidega. «Halb õhk mõjutab meie majandust eelkõige seoses suuremate tervishoiukuludega. See tähendab kaotatud tööpäevi haiguslehe võtmisel, kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele,» kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juht Paavo Palk Eurokratis. «Õhukvaliteedi seos südame- ja veresoonkonna ning hingamisteede haiguste, vähi, aga ka näiteks impotentsusega on väljaspool kahtlust,» lisas ta. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Hans Orru on põhjalikumalt uurinud, millist mõju avaldab saastatud õhk inimestele. Tema sõnul on kõige suurem
Kõige parem on võõrutusravi läbi viia meditsiinilises keskkonnas. Esiteks aitab see vältida võimalikke ravimite ja muude ainete koosmõju ning teiseks jälgida patsientidel esinevaid kaasuvaid haigusi. Vananemisega kaasnevad muutused ainevahetuses, mistõttu võib olla vaja muuta annuseid. Eakate ainesõltlaste mitme raviprobleemi kohta on teavet vähe, ent eakad patsiendid saavutavad ravil sama häid või paremaid tulemusi kui nooremad. Eakatel peaks olema juurdepääs tõhusatele tervishoiuteenustele, mille raames neid koheldakse väärikalt ja osavõtlikult. Selleks võib olla vaja mitmekesistada praeguseid ravivõimalusi ja töötada välja alternatiive. ,,Kavandades vastutegevusi ühiskonna narkoprobleemidele või reageerides ravisaajate vajadustele, tuleb arvestada sellega, et narkootiliste ainete tarbimine Euroopas ei ole enam üksnes noortega piirduv nähtus. See tõsiasi toob kaasa kohustuse töötada välja meetodeid ja muuta
probleemiga. Selleks, et tulemuslikumat tegelada HIV -ga on vaja lähenemisviise, mis keskenduvad HIV ravile või ennetamisele, suunates neile vastavaid sotsiaalteenuseid (Tomaszewski, MSW, ACSW 2006). Üha rohkem on tõendeid sellest, et sotsiaalkaitse süsteemid võivad vähendada HIV ja AIDS-i levikut. Sotsiaalkaitse süsteemid peaksid tagama, et kogu elutsükli jooksul on kõigil inimestel juurdepääs olulistele tervishoiuteenustele, kindlustatud piisav sissetulek ja sotsiaalsed tugiteenused. Maailmas seostatakse HIV-d ja AIDS-i peamiselt vaesusega, teadmiste vähesusega ja kaasaegase tervishoiu kättesaadavuse puudulikkusega. Sotsiaaltöötajad üle maailma on otseselt seotud kogukonna harimisega ning viirust põdevate inimeste abistamisega. Lisaks sellele, et võimaldame inimesele saada raviks raha, saame aidata kogu tema peret, kui inimesel on võimalik jääda tööle, andes sellega peamise
*Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne keskkond kus laps kasvab ja areneb. 4.Peamised terviseprobleemid Eestis. *suremus, haigestumine, tervisekäitumine ja juurdepääs tervishoiuteenustele varieerub erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. *madalama haridustaseme ja sissetulekuga ning töötutel on oluliselt rohkem terviseprobleeme, nad kasutavad vähem tervisehoiuteenuseid kui kõrgema haridustaseme, sissetulekuga ja tööga hõivatud inimesed *suured erinevused ilmnevad meeste ja naiste tervises, eestlaste ja venelaste tervises ning linna-ja maaelanike tervises. 5.Iseloomustage tervet inimest on iseloomulik globaalne orientatsioon, mis väljendub ta kindludtundes, et: 1
(O´Connor 2004:2). Kui keskenduda viimasele, siis ilmneb veelgi enam, kuidas tervishoiu tase näiteks riigi majandusele mõju avaldab. Inimeste tervislik seisund mõjutab nende võimet teha tööd ja seega teenida tulu (Zweifel, Breyer, Kifmann 1997:5). Inimesed kulutavad oma netosissetuleku tervishoiuteenuste ja kõigi teiste teenuste vahel (Samas). Seega halva tervisliku seisundi korral inimeste võime töötada väheneb, kulutatakse rohkem raha just tervishoiuteenustele ning tarbitakse vähem kõiki teisi teenuseid. Antud seaduspärasust väljendab hästi ka allolev valem (Samas): , kus Y(H)- netosissetuleku sõltuvus tervisest, p- teiste toodete/teenuste hinnad, X- teised tooted/teenused, q- tervishoiuteenuste hinnad, M- tervishoiuteenused. Järelikult võib väita, et kui ei panustata tervishoiu edendamisesse ja on puudulik tervishoiusüsteem ja teenuste kättesaamine on elanikkonnale raskendatud, väheneb ka
(O´Connor 2004:2). Kui keskenduda viimasele, siis ilmneb veelgi enam, kuidas tervishoiu tase näiteks riigi majandusele mõju avaldab. Inimeste tervislik seisund mõjutab nende võimet teha tööd ja seega teenida tulu (Zweifel, Breyer, Kifmann 1997:5). Inimesed kulutavad oma netosissetuleku tervishoiuteenuste ja kõigi teiste teenuste vahel (Samas). Seega halva tervisliku seisundi korral inimeste võime töötada väheneb, kulutatakse rohkem raha just tervishoiuteenustele ning tarbitakse vähem kõiki teisi teenuseid. Antud seaduspärasust väljendab hästi ka allolev valem (Samas): , kus Y(H)- netosissetuleku sõltuvus tervisest, p- teiste toodete/teenuste hinnad, X- teised tooted/teenused, q- tervishoiuteenuste hinnad, M- tervishoiuteenused. Järelikult võib väita, et kui ei panustata tervishoiu edendamisesse ja on puudulik tervishoiusüsteem ja teenuste kättesaamine on elanikkonnale raskendatud, väheneb ka
eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil. 3. Sources – heaolu allikad Enesehinnangu kujundamise oskus →personaalse heaolu hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves, osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu, kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid ⇒kogukonna/ühiskonna heaolu, 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele, 5. Synergy – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest 23. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga. Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu. Õnnelikel inimestel on:
2 saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid 3 omandada haridust 4 kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist
ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks, sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. 7 Sotsiaalne tõrjutus - vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale. Sotsiaalne võrgustik - oluliseks sotsiaalse turvalisuse elemendiks on toimiv sotsiaalne võrgustik, mis võib toimida väga erinevatel tasanditel. Selline esmatasandi võrgustik on säilinud eriti külades ja teistes väikeasulates, kus toimivad veel traditsioonilised sotsiaalse kontrolli, küünarnukitunde, naabriabi/naabrivalve elemendid. Suuremates asulates on enam märgatavad elanikkonna
arvatud taastusravi, hariduse ja kutseteeninduse meetodite kohta käiva informatisooni levitamine ja sellele juurdepääsu tagamine, et võimaldada osalisriikidel parendada oma võimalusi ja oskusi ning avardada kogemusi nendel aladel. Eriti tuleb arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 24 1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Osalisriigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugustele tervishoiuteenustele. 2. Osalisriigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti: a) vähendada imikute ja laste suremust; b) kindlustada vajalik arstiabi ja tervishoid kõigile lastele, rõhutades esmatasandi tervishoiu arendamise vajadust; c) võidelda haigestumiste ja alatoitluse vastu, kaasa arvatud esmatasandi tervishoiu raames, kasutades muuhulgas ka käepärast tehnoloogiat ja hoolitsedes küllaldase toitva söögi ja puhta
taastusravi, hariduse ja kutseteeninduse meetodite kohta käiva informatisooni levitamine ja sellele juurdepääsu tagamine, et võimaldada osalisriikidel parendada oma võimalusi ja oskusi ning avardada kogemusi nendel aladel. Eriti tuleb arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 24 1. Osalisriigid tunnustavad lapse õigust võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Osalisriigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugustele tervishoiuteenustele. 2. Osalisriigid püüdlevad selle õiguse täieliku elluviimise poole ning vajadusel võtavad tarvitusele vastavad abinõud, et eriti: a) vähendada imikute ja laste suremust; b) kindlustada vajalik arstiabi ja tervishoid kõigile lastele, rõhutades esmatasandi tervishoiu arendamise vajadust; c) võidelda haigestumiste ja alatoitluse vastu, kaasa arvatud esmatasandi tervishoiu raames, kasutades muuhulgas ka käepärast tehnoloogiat ja hoolitsedes küllaldase toitva söögi ja puhta joogivee
Sotsiaalsed probleemid: suheteprobleemid, raskused tööl, kuritegevus, õnnetused. Kompleksne uimastipoliitika: uimastite leviku range kontroll, nõudluse vähendamine, uimastite tarvitamisest tekkiva kahju vähedamine, adekvaatsed ravimeetmed Narkomaania ravi: narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses ettenähtud korras. *Uimastisõltuvatel haigetel on teiste patsientidega samasugused õigused tervishoiuteenustele. *Kõik arstid on kohustatud tagama neile abi nii üldiste kui uimastitest tingitud tervisehäirete korral, hoolimata sellest, kas patsient on valmis uimastitest loobuma või mitte. Joobeseisundi hindamine Küsi: uuritavalt, teistelt ; käitumise iseärasused ; teadvuseseisund, kontaktivõime, reaktsioon ; välised tunnused:süstearmid,vigastused ; pupill: suurus, reageerimine, nüstagm ; pulss,vererõhk,hingamine ; koordinatsioon, tasakaal ; narkotest
müra. Kliimamuutused, stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja heaolu (wellness) o kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, parandada ravitulemust. tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama Tervisedenduse eetika - • Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu
valikuid; Toetada noori tegema iseseisvaid otsuseid pärast tervikliku informatsiooni omandamist; Tõsta noorte enesekindlust ja arendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi, misläbi noored oskavad tulla toime kaaslaste survega, sõlmida positiivseid suhteid ning tulla toime konfliktide ja raskete olukordadega; Arendada riskikäitumise eest kaitsvaid tegureid; Aidata noortel pääseda ligi tervishoiuteenustele, osaleda nende arendamises ja hindamises; Toetada noortelt noortele koolitusi või mentorlusprogramme; Pakkuda toetust vaimsete ja/või füüsiliste probleemide/haigustega noortele. Selle käigus täidab noorsootöötaja mitmeid erinevaid rolle: · ekspert: noorsootöötaja annab teadmisi ja oskusi, vastab küsimustele (või lubab hankida osalejatele Informatsiooni hiljem), selgitab väärarusaamu.
III Sõltuvusseisundite ja uimastite kuritarvitajate ravi toimub ambulatoorselt või statsionaarselt psühhiaatrilises raviasutuses. Ravi viiakse läbi vaid inimese enda soovil Eesti Vabariigi seadused ei näe ette sunniviisilist ravi sõltuvusest võõrutamiseks. Uimastisõltuvus on progresseeruv haigus, mida on võimalik ravida ning seega on uimastisõltuvatel haigetel nagu kõigil teistel patsientidel õigus tervishoiuteenustele. Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents. 20.Uimastitarvitamisega kaasnevad võimalikud tüsistused Uimastiga seotud: kõrvaltoimed nagu kõhukinnisus, hallutsinatsioonid jne, üledoseerimisega kaasnevad hingamishäired, teadvushäired;
omandada haridust kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale). 1970.-d - sotsiaalse tõrjutuse probleemid seonduvana elanikkonnagruppide madalatest sissetulekutes lähtuva vaesusega(sissetulekuvaesus) Deprivatsioon (ilmajäetus) - teatud ressursside nappus ning sotsiaalse sidususe puudumine 1990.aastatate algus - tõrjutus tähendab lisaks hulgaliselt muid probleeme: raskendatud juurdepääsu haridusele, kontaktide nõrgenemist või kadumist
püüdleb selle poole, et luua, säilitada ja parandada institutsioone, mis pakuvad teenuseid kõigile kodanikele, olenemata vahenditest. 3. Sources – haolu allikad • Enesehinnangu kujundamise oskus -> personaalse heaolu • Hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves • osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu (wellness) • kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid -> kogukonna/ühiskonna heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanitele • Parimad tulemused iga tasandi jaoks saavutatakse kui töötame samaaegselt igal rindel. 5. Sünergia – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest. • Solidaarsus ja meeskonnatöö jõud on see, mis seob muutusi personaalsel, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandil.
peal)psühhiaatrilises raviasutuses. Ravi viiakse läbi vaid inimese enda soovil Eesti Vabariigi seadused ei näe ette sunniviisilist ravi sõltuvusest võõrutamiseks. Nõukogude ajal püüti sundviisiliselt võõrutada. Uimastisõltuvus on progresseeruv haigus, mida on võimalik ravida ning seega on uimastisõltuvatel haigetel nagu kõigil teistel patsientidel õigus tervishoiuteenustele. Sõltuvust ei saa terveks ravida. Terveks saab ravida kas nakkushaiguseid või põletikke jne.. Muutused, mis on inimese organis (ka aju tasandil) ei saa tasa teha. Sõltuvusseisund võib iga kell uuesti käivituda. Sõltuvus on eluaegne haigus. Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents.
annaabi.ee 
