Madalmaad Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. Uus žanr oli ka Magnificat (Maarja kiidulaul). Madalmaade koolkonnal oli uudne muusikaline keel, kombineerides endas ars nova ratsionaalset kompositsioonitehnikat, inglise terts- ja sekstkooskõlasid, laulvat meloodiat ja
Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi. Tänapäeva muusika on renessanssiga üpris sarnane: inimesed riietusid linnade kultuuri järgi ning loomeinimesed kogunesid suurlinnadesse, nagu tänapäevalgi.
INSTRUMENTAAL M. VÕIMUKANDJAD ESINDAJAD VARIA Kuningavõim Richard Lõvisüda Kirikuvõim Adam De La Halle Leiutati noodikiri Kvardi, Kvindi ja Oktaavi asemel Balletto Hakati kasutama tertsi Algul oli inst. M. Kuninga ja kirikuvõim Leonel Power Ja seksti. Improvisatsiooniline. Lahknesid William Byrd Tekkisid taktimõõdud. Aadelkond ja kirik. Bach Ilmus palju uusi zanre. Kujunesid orkestrid ja Tekkis esile ka Jacopo Peri Kujunesid paljud pillid Ooperid Kodanlus Händel Viiul, tsello, kontrabass
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a
Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss · Muusikas kujuneb uus kõlaideaal. Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Hääled ei ole enam mitte järjestikku, vaid ühekorraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama sünnib imitatsiooniline polüfoonia. · Muusika on enam seotud tekstiga. Tekstist hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus. Muusika lähtub ka teksti rütmist ning rütmipilt hakkab lihtsustuma. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik
Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessansi tunnused:
antiigist,domineerivamaks Madalmaad. 3 suurt perioodi: 1)Vara 2)Kõrg 3)Hilis 4)Renesanss Iseloomulikud jooned:huviobjektiks inimene,tegelikkuse kujutamine(realistliku stiili alged), Looduskultus,Fantastika, Oma ajastuga vastu minevad kangelased. Re-sis Pole võimalik ühtselt määratleda ja seetõttu kannab liigiti erinevaid nimesi.1)Vokaalpolüfoonia ajastu, 2)Madalmaade polüfoonia-tähtsamad jooned: 1)kujuneb uus kõlaideaal-eelistatakse tertse, sekste, ja oktaavi. Tertsi laulmist nimetati valeks saate hääleks e. Faux-Burdon, hääli luuakse korraga ja hääled jäljendavad üksteist. 2)Muusika rohkem seotud tekstiga. 3)Ideaaliks saab lihtne tundeline laulev meloodia, mis on seotud loomuliku hingamisega. Kehtib humanistlik iluideaal-haritud, kõrge vaimsusega, vaba inimene Kirik kriisis=SUUR SKISMA-Muusikas täh-das seda,et ilmalike zanre tuli juurde ja vaimulik muusika võttis konservatiivse seisukoha.
Renessansi teadussaavutused • Petruci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp
• Undeetsim võib olla puhas või suurendatud(6). • Sarnaselt nooniga asendab puhas undeetsim akordimärgis septimi või nooni tähise • Suurendatud undeetsim märgitakse sulgudesse septimi või nooni järel. Tertsdeetsimakord • Undeetsimakord + terts – tertsdeetsimakord ("13") • Tertsdeetsim võib olla puhas või vähendatud(7). Sus-akord • Tähis "sus„ tuleneb ingliskeelsest sõnast suspensioon (e.k. pide) • See tähistab tertsi asendamist kvardiga (sus4) või sekundiga (sus2). • Sus4-le võib lisada madala septimi(7sus4), nooni(9sus4), väikese nooni(7(b9)sus4) ning tertsdeetsimi(13sus4) • Sus2-le võib lisada madala septimi(7sus2) ning suure septimi(Δsus2) Kasutatud kirjandus • http://www.musictheoryforum.com/2010/03/9th-chords- and-beyond/ • http://www.musictheory.net/lessons/45 • https://en.wikibooks.org/wiki/Music_Theory/Complete_Li st_of_Chord_Patterns • http://www.dolmetsch
normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil, mis sai alguse tänu trükikunsti arengule. Muusika kui meelelahutuse järele tekkis järjest suurem nõudlus. Tähtsaimateks heliloojateks võib lugeda P.da Palestrina ja C.Monteverdi. Tänapäeval on renessanssiga palju ühiseid jooni. Renessanssiajastu inimesed
Ajastu, mida nimetatakse renessansiks, hõlmab ajavahemikku 14.-16.sajand. Ehkki Itaalias algas renessanss varem kui mujal, levis igapäevase elu ilmalikumaks muutmine ja kiriku mõju vähenemine kiiresti. Renessanss tähendab taassündi, tagasipöördumist Vanakreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Muusika hakkas arenema uutes suundades, eriti Madalmaades, kus kujunes välja vokaalpolüfooniline stiil. Selle stiili muusika on veelgi enam seotud tekstiga, meloodia on lihtne ja lähtutakse tertsi-ja sekstiinintervallist. Selle stiili suurkuju oli Josquin Desprez. 14.sajandil Prantsusmaal tekkis uus kunsti ja muusika stiil Ars Nova, ladina keeles uus kunst. Kunstmuusika eri zanrites toimusid muudatused, lisaks tekkis kaanon ja magnificat (Maarja ülistuslaul). Uued zanrid olid mõeldud koorile või solistile. Itaalia arenes sel ajal teisiti. 14.sajandi kultuur polnud siin ars nova, vaid seda nimetati Trecento´ks.
kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel. Keskaegsete helilaadide asemele kerkisid mazoor ja minoor. 4.Millal oli Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu hiigelaeg? 15.saj. 5.Millised olid 15.-16.saj. lemmikzanrid? 1) Esinduslikemaks zanriks sai missa 2) kujunes välja missa erivorm: reekviem(leinamissa) 3) motett muutus lihtsamaks ja arusaadavamaks, kadus mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul. 6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige
Rahva seas olid populaarsed lihtsad talupojalaulukesed villanella'd ja tantsulaulud frottola'd. Humanistlik mõtlemine ja vaba haritud inimese ideaal andsid inimesele vabamad käed ennast teostada. Muusikale oli väga oluline nooditrükitehnika, mille leiutas Veneetsia trükkal Petrucci 15.16. sajandi vahetusel. Tekkis uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja hakkas looma teose hääled korraga. Hääled hakkasid üksteist jäljendama ja tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda,
mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirja järele. Algul märgiti rütmi ja viisi liikumissuundi teksti kohale. 11. sajandil pani munk Guido Arezzost aluse tänapäevasele noodikirjale. Ta võttis kasutusele 4 noodijoont (üksteisest tertsi kaugusel) ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka suhteliste helikõrguste silpnimetusi (ut, re, mi, na, sol, la). Helilaadidest kujunes 8 laadi süsteem (4 põhi- ja 4 kõrvallaadi). Põhi- ja kõrvallaadil oli põhiheli sama, kuid kõrvallaadi ulatus oli kvart madalam. KIRIK, USK KATOLIKU KIRIK ÕIGEUSUKIRIK Kiriku kõrgeim juht on Paavst Kiriku kõrgeim juht on Patriaaht
poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid Lehekülg 1 instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus.Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. Meloodia Nii nagu klassikutel,oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne.
(juba keska.keelati motett kirikutes.) · 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga. · 14. saj. lõid heliloojaid ilmalikke teoseid rohekm kui kiriklikke. · Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mida peetakse muusikaliseks renessanssiks Uue stiili jooned: · Uus kõlaideaal kui enne eelistati intervallilistest kooskõladest põhiliselt kvinti, kvarti, oktaavi, siis nüüd tertsi ja seksti. · Heakõlaideaal loob uue kompositsioonitehnika, hääled luuakse koos. · Hääled hakkavad üksteist jäljendama. · Muusika on enam seotud tekstiga. Vokaalmuusika väljendus lähtuma tekstist, sõnad inspireerivad muusika tundelisi ja vahel ka piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. · Ka rütm seotud sõnaga, samuti vorm. · Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille liigendus seotud hingamisega 14
Ilmusid esimesed anonüümsed ordinaariumitsüklid. Tähtsama missatsükli lõi Guillame de Machaut. II Motetist sai kirikliku teose asemel kõige esinduslikumaks teoseks. Loodud on ka pidumotette (kuningate kroonimine jne). III Kirikumuusika ning moteti kõrvale ilmus ka mitmehäälne ilmalik laul. Peamised lauluvormid olid luulevormidest tuletaud. Teoreetikud/muusikud/niisama tegelased Eelkäijad John Dunstable- jõudis heakõlalise stiilini. Korrastas rangelt kooskõla. Aluseks peamiselt tertsi-ning sektsiintervallid. Sai aluseks kogu uusagsele kompositsioonitehnikale. Johannes Ciconia. Madalmaade I põlvkond- Guillaume Dufay- missatsüklid, missaosad, motetid, hümnid, sansoonid (pr.) Kunsti aluseks ars nova tehnika komplitseeritud rütmika Gilles Binchois- Kirjutas üksikuid missasid, motette + prantsuskeelsed ilmalikud laulud. Muusikas domineerivad prantsusekeelsed teosed. Madalmaade II põlvkond- Kaanoni kasutuselevõtt- polüfoonilise teose hääled tulenevad teineteisest
järjekorranumbriga n sagedusel ehk mida väiksemad on m ja n, seda lähemal on põhitoonile asuvad need ülemtoonid, mille sagedused omavahel kokku langevad ja seda suurem peaks olema konsonants. Sellest siis ka intervallide jaotus perfektsetseks ja mitte perfektseteks konsonantideks. Ometi võib üsna kergesti veenduda, et need intervallid, mida peetakse konsonantideks, ei kõla ühtemoodi kõigis oktavites. Kuulates näiteks klaveril tertsi do-mi suures oktavis, kõlab see akord märgatavalt dissonantsena. Liikudes allapoole, muutub kõla üsna veel enam dissonantseks. Kuid esimeses oktavis on seda akordi üsna meeldiv kuulata. Milles on asi? Mõnevõrra tõid asjasse selgust Hollandi püshhoakustikute R. Plompi ja W.Levelti katsed, milles autorid uurisid konsonantsi-dissonantsi siinuselise signaaliga. Mitmed varasemadki uurimused on näidanud, et konsonantsuse määr sõltub oluliselt helikõrgusest. See viiski
Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessanss kunstis:
surnuid lahkama, leiutati kompass, püssirohi, helikopter jpm Humanistlik iluideaal: Väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näib. Keskaegne oli mõistuslikum. Kuna muusikaline renessanss on peamiselt seotud Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust, mille tähtsamad põhijooned on: kõlaideaal: Muusikaline kooskõla lähtub tertsi- ja sekstiintervallist. Eesmärgiks on kõigi häälte sisemine ühtsus. seotus tekstiga: Sõnad inspireerivad muusika tundelisi, piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub teksti rütmist, rütmipilt lihtsustub. meloodia: Lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev. Liigendus seotud inimese hingamisega. 3.ARS NOVA Mõiste: ars nova (lad. k ,uus kunst`) muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320- 1380.
mittekuuldav Musica humana – inimmuusika, mis otsib kooskõla keha ja vaimu vahel Musica instrumentalis – kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid Keskaegne muusikateooria ja noodikiri Algul tähistati greg k teksti kohal viisi liikumissuundi. See ei olnud täpne. Tänapäevasele noodikirjale pani aluse munk Guido Arezzost (11.saj). Võttis kasutusele noodijooned, üksteisest tertsi-kaugusel. Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt. Algul oli joonte arv erinev – enamasti 3-6, hiljem jäädi 4 joone juurde ning tänaseni kirjutatakse gregogriuse koraalid 4 joonele (kuna viisi ulatus ei ole suur) kvadraatkirjas. Suhteliste helikõrguste silpnimetused võttis Guido Püha Johannese hümni (ilmselt lõi
Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2.) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul 3.) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul Madalmaade koolkond ja tuntumad heliloojad. Ulatuslik ja rikas Burgundia riik oli soodsaks pinnaseks kunstidele ja muusikale. Kuna mandril tegutses palju inglasi, olid inglise ja prantsuse muusika tihedas kontaktis. Sedakaudu leviski tertsi- ja sekstiintervallide kasutamine Inglismaalt mandrile. 14. sajandil domineeris heliloojate loomingus ilmalik laul, 15. sajandil tõusis esiplaanile kirikumuusika. Esmakordselt kirjutati terviklikke missatsükleid ja polüfoonilisi hümne. 15. sajandi keskel kujunes muusikas neljahäälsus. Madalmaade koolkonna heliloojad olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez ning tuntum madalmaade koolkonna helilooja oli Orlandus Lassus. ( Orlando Lassus ) Muutused 16.sajandi kirikumuusikas.
Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni)
muusikakultuuri algust, laguneb muusika ja teksti algne ühtsus, algab muusika kui kunsti iseseisvumine. 10.saj. Hakati katsetama helikõrguste täpsemat üleskirjutamist. Selleks kirjutati neumasid noodijoontele, esialgu kõikus noodijoonte arv 2-st 10-ni. 11.saj. Uue, tänapäevase joontesüsteemi, kus helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahed, leiutajaks peetakse Arezzost pärit muusikateoreetikut Guido Arezzost. Temal oli 4 joont, iga joon ja vahe asusid üksteisest tertsi kaugusel. F-joon punane ja c-joon kollane. Guido arendas edasi ka noodilugemist, võttes kasutusele silpnimede süsteemi, mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimese salmi esimestest silpidest. ut, re, mi, fa, sol, la, si. (hiljem asendus ,,ut" tänapäevase ,,do"-ga). 12. saj.-l lisati neumadele kandilised noodipead ehk kvadraatneumad. Nüüdsest sai kõiki helikõrgusi märkida täiesti täpselt (kvadraatkirjas ruudu-, saksa kirjas rombikujulised).
renessansiajastu muusikat. Inglise mitmehäälsust iseloomustas juba keskajal laulmine terts- ja sekstintervallides, mida tol perioodil mandril ei kohta ning mida üldiselt dissonantsideks peeti. Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides. See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid
16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned * Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. * Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. * Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova
–16. sajandi vahetusel. Keskajal keskenduti muusika seletamisele matemaatika abil. Arvati, et mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärasusele, ongi ilus. Humanistlik mõtteviis väärtustab rohkem seda, mis inimesele kuulates ja vaadates ilus ja harmooniline näib, see tähendab, et väärtushinnangud lähtuvad meelelisest tajust. Tähtsamad muusikateoreetilised jooned Uus kõlaideaal. Kvardi, kvindi ja oktaavi asemel hakati rohkem kasutama heakõlalisi kooskõlasid tertsi ja seksti. See lõi uue kompositsioonitehnika, mille eesmärk oli häälte sisemine ühtsus. Helilooja loob teose hääled korraga. Hääled hakkavad üksteist jäljendama ja tekib imitatsiooniline polüfoonia. Muusika oli enam seotud tekstiga, rütm lähtus teksti rütmist. Samas hakkas rütmipilt lihtsustuma. Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud hingamisega. Ars nova
viiulimängija muusikast ei oldud kuuldud. Ta mängis kõige raskemaid kahe-, kolme- ja nelja- häälelisi tükkisid, ta andis kõige kõrgemates toonides päris roobi ligidal veel pooltooni-redeli selgesti kuulda. Sonate militaire's laskis ta ühe ainsa G- keele pääl terve nelja keele toonid flageolettis kuulda, nõnda et, kui mängijat ei näinud, kuulja teadagi ei võinud, et ühe ainsa keele pääl mängiti. Arusaamata olivad ta doppelnäpped (Doppelgriffe) tertsi, sexti octavi ja doppeltrillerite jaoks, ärarääkimata kärmuses ja käikudes kuueteistkümnendik-toonides, milledest üks ikka pizzicato, teine aga coll' arco (poognaga) mängiti. Ilma orkestrita muretses ta ise kaasmängu eest. Sääl olivad kuulda täied neljahäälelised tükid. Teine kord pidas ta ühe keele pääl tooni üks, kaks ja kolm takti kinni, kuna teistel keeltel mitmesugused käigud ja pizzicato kohad ette kanti." Kuda oli aga selle kuulsa kunstniku välimine mood?
ars nova zanr pandi alus nooditrükitehnikale - hakati trükkima ka laule levisid ilmalikud laulud eelkõige maal MADALMAADE KOOLKOND imitatsiooniline polüfoonia tähtsamaks lauluvormiks oli kaanon madalmaade muusikud võtsid kasutusele bassi kujuned välja õige stiil rändasid palju + kuhu sattusid panid aluse ona koolkonnale Vokaalpolüfoonilised põhijooned kõlaideaal muusikaline kooskõla lähtub tertsi ja sekstintervallist. Initatsiooniline polüfoonia kaanon muusika on seotud tekstiga muusika rütm sõltus tekstist laulev meloodia tundeline, loomulik, kooskõlas hingamisega Muusikazanrid: vaimulikud hümnid magnificat maarja kiidulaul komponeeriti terviklikke missa osi cantus firmus ordinaariumilaule tervikuks ühendav psalmoodia, milleks on gregoriuse koraal või mingi ilmalik meloodia ning peahääl kõlas alati tenoris
surmaaastat 1377. · Madalmaade muusika 15.-16. Sajandil Geograafiliselt hõlmab see termin- madalmaad- tänase Belgia, Põhja-Prantsumaa ja Hollandi. Burgundia. Ta korjas rikka riigina endasse kunstnikud üle Euroopa ja purunedes paiskas nad jälle laiali. Aga erinevatest riikidest pärit kunstnike kooseksisteerimine Burgundias soodustas erinevate kultuuride segunemise (Näiteks: muusikas- Itaalia- ilus, laulev meloodia, Prantsumaa- mõistuspärasus, ratsionaalsus, Inglismaa- tertsi- ja sekstiintervallide kõlaideaal) ja Euroopa sai üldiselt mõistetava universaalse stiili, mis on renessansskultuuri ideaaliks. John Dunstable- väljapaistvaim inglane, kes muusikat mõjutas ja kelle loomingut peetakse Madalmaade stiili otseseks eelkäijaks. Näiteks: Kui ars nova muusikas oli helilooja põhitähelepanu rütmistruktuuridel ja häälte omavaheline kooskõla oli üsna vaba korraldusega, siis Dunstable korrastas väga rangelt just kooskõla
Fonoloogiast, süntaksist ja semantikast muusikas. Kas muusikal on tähendus? Mis on muusikal ja keelel ühist? 1)Universaalsed inimkonda iseloomustavad faktorid;2)Neis mõlemis on võimalik tekitada järgnevusi;3)Lastel on omadus omandada neid automaatselt;4)Mõlemid on helid;5)Mõlemit saab kirja panna;6)Kõigepealt kuulad ja siis oskad ka ise teha;7)Mõlemi kohta saame rääkida teatud universaalidest. Bruna Nettl väitis, et lihtsaid tertsi-kvardi ulatust leidub igas kultuuris. Keel kannab edasi mingit tähendust. Muusika viitab iseendale. Keelekirjelduse põhikomponendid:fonoloogia-häälikuõpetus, süntaks- lauseõpetus, semantika-tähendusõpetus. Muusika ja kõne omadused:*helikõrgus,põhitoon;*helikõrgus, dünaamika;*vältus, kestus;*tämber, kvaliteet. Primaarsed omadused Sekundaarne omadused KEEL Tämbrilised e
)Muusika iseloomustus 4.)zanrid.] * 1. Esimene põlvkond. (Meistrid sündinud 1400. aasta paiku, tegevusaeg 1420-1460). 2. Heliloojad Madalmaade stiilil on eelkäijaid varasemas inglise ja itaalia muusikas-John Dunstable, Johannes Ciconia. Uue stiili alusepanijaks on aga Guillaume Dufay. Põlvkonna teine kuulsam meister oli Gilles Binchois. 3. Muusika iseloomustus-Selgelt liigendatud pehmeloomuline meloodia, tekstist ja tantsust mõjutatud rütmika, tertsi-ja sekstiintervallile põhinev harmoonia, imitatsiooniline polüfoonia. 4. Zanrid- missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul. ** 1. Teine põlvkond. (Meistrid sündinud 1430. aasta paiku, tegevusaeg 1460-1490). 2. Heliloojad- Charles Südi, Johannes Ockeghem(madalmaade helilooja), Antoin Busnois, Johannes Tinctorise. 3. Muusika iseloomustus- iseloomustab ,,renessanslikult"lihtne meelelisus, siis teisel poolel muutus
poeemid (Liszt), muusikalised draamad (Wagner). Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Schubert võttis oma laulude meloodiaid instrumentaalmuusikasse, mitte vastupidi ja isegi Wagneri ühiskunstiteoses (Gesamtkunstwerk) juhtis muusika. Harmoonia Arendatakse edasi klassikalist harmooniat kromatiseerimise, altereerimise, enharmoonia kaudu kuni atonaalsuse piirini sajandi lõpus. Armastati sekventse ja tertsi kaugusel olevate helistike vastandamist. 8 Meloodia Nii nagu klassikutel, oli ka romantikute meloodial juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Rütm Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu
nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub. 3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. 5 Keskaja ja renessansi muusika võrdlus
Blue notes ja koos nendega tekkinud kuueheliline bluusi helirida ongi nende kahe süsteemi vahelise kompromissi tulemus. Kui kuulata bluusilauljaid, selgub tõsiasi, et näiteks madaldatud 3. aste ei lange kõlaliselt päris täpselt kokku tempereeritud helirea madala 3. astmega, jäädes tegelikkuses euroopalikule kõrvale ebamäärasele kõrgusele suure ja väikese tertsi vahele. Tekkinud intervalli kutsuti meie muusikute hulgas “käotertsiks”, Leo Normet kasutab analoogilise nähtuse kohta määratlust “neutraalne terts” (Normet 2004: 117). 22 Kogu varase džässi instrumentaarium ja mänguoskus oli pärit euroopalikust puhkpilli- orkestrist. Ka džässikriitika sündis Euroopas – esimese arvestatava džässiapoloogia kirjutas šveitsi diri-
annaabi.ee 
