Selleks kaausin 0,0108g tahket ainet invertaase ja lisasin sellele 5 mL atsetaatpuhvrit, mille pH oli 4,8. Loksutasin katseklaasi. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin sobiva suurusega katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. Kolme 250 mL-sse koonilisse kolbi, pipeteerisin igasse ühesse 10 mL komplekslahust. Võtsin termostaadist 30C-ni soojendatud substraadi ning pipeteerisin sinna 1 mL valmistatud invertaasi töölahust. Loksutasin reaktsioonisegu, siis võtsin kohe 1 mL lahust sealt ning lisasin ühele komplekslahusele kolvis. See oli 0-proov ja iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu katseklaasiga panin kohe tagasi termostaati ning lasin sellel seal olla 10 minutit. Seejärel kordasin toimingut, võttes jälle pipetiga 1 mL reaktsioonisegu ja lisades järgmisesse
sellele 9,5 mL atsetaatpuhvrit, mille pH oli 4,8. See tähendab, et tegin 20 kordse lahjenduse. Loksutasin katseklaasi. Ensüümireaktsiooni (sahharoosi hüdrolüüsi) läbiviimine Võtsin sobiva suurusega katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 mL 7%-list sahharoosi lahust atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. Kolme 250 mL-sse koonilisse kolbi, pipeteerisin igasse ühesse 10 mL komplekslahust. Võtsin termostaadist 30C-ni soojendatud substraadi ning pipeteerisin sinna 0,5 mL valmistatud invertaasi töölahust. Loksutasin reaktsioonisegu, siis võtsin kohe 1 mL lahust sealt ning lisasin ühele komplekslahusele kolvis. See oli 0-proov ja iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu katseklaasiga panin kohe tagasi termostaati ning lasin sellel seal olla 10 minutit ehk 600 sekundit. Seejärel kordasin toimingut, võttes jälle pipetiga 1 mL
4,8). 50 ml katseklaasi pipeteeritakse 25 ml sahharoosi lahust. Katseklaas varustatakse korigiga ja asetatakse vesitermostaati kümneks minutiks 30 °C juurde soojenema. Samal ajal võetakse kolm 250 ml koonilist kolbi. Igasse pipeteeritakse 10 ml sinise värvusega komplekslahust. Meie töös on kasutusel tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)triloon B kompleksi. Kui sahharoos on 10 minutit soojenenud, võetakse katseklaas termostaadist välja, lisatakse sellele kiirelt 1 ml invertaasi töölahust, loksutatakse (samal ajal fikseeritakse ensüümireaktsiooni algus). Kohe pärast loksutamist pipeteeritakse esimesse koonilisse kolbi (kolvid on nummerdatud) 1 ml reaktsioonisegu (substraat + invertaasi töölahus). Seega on esimeses kolvis 0-proov. Selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu asetatakse kohe termostaati tagasi.
o võetakse 3 250ml koonilist kolbi, kuhu pipeteeritakse 10ml komplekslahust o 10min pärast lisatakse substraadile 0,5ml invertaasi töölahust, loksutatakse läbi ja asetatakse tagasi termostaati o kohe pärast segu läbiloksutamist võetakse sellest 1ml lahust ja viiakse ühte komplekslahuse kolbi (0-proov) o järgmised 2 proovi võetakse 10 ja 20 minuti möödudes invertaasi lisamisest o reaktsioonisegu eemaldatakse termostaadist · Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine o Cu(II) taandamine ja Cu2O sademe teke toimub keemistemperatuuril o proovidega kolvid asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema o aega arvestatakse keemise algusest o 10min pärast lõpetatakse reaktsioon 150ml destilleeritud vee valamisega kolbi o kolb jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini
juurde 10 minutiks. Samal ajal valmistati ette 4 katseklaasi, pipeteerides igaühte 3ml TKÄ lahust (5%). Pärast kaseiini soojendamist pipeteeriti kaseiinile juurde 1ml valmistatud alkalaasi töölahust, segu loksutati kiiresti läbi, fikseeriti aeg, võeti kuiva pipetiga 3ml reaktsioonisegu ja asetati katseklaas tagasi termostaati. 3ml reaktsioonisegu pipetis viidi esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi, see oli 0-prooviks. Edasi võeti iga viie minuti järel reaktsioonisegu termostaadist, et võtta sealt 3ml segu ja viia järgmistesse ette valmistatud TKÄ-d sisaldavatesse katseklaasidesse (kokku neli korda). Kõik neli katseklaasi jäeti 10 minutiks seisma, et sade formeeruks. Edasi filtreeriti kõik kurdfiltri ja plastlehtite abil uutesse kuivadesse katseklaasidesse. Teine ja neljas proov ei olnud pärast esimest filtreerimist veel selged, seega korrati nende filtrimist. Spektrofotomeeter seadistati lainepikkusele O=280nm ja proovid pandi ükshaaval 1cm
Termistori soojendamise lõpptemperatuuri annab juhendaja (juhul, kui puuduvad muud nõuded), posistori soojendada senikaua, kuni tema takistus saab ligikaudselt võrdseks termistori takistusega toatemperatuuril (s.t. soojendamise alguses). Tunnusjoonte saami- seks võtta üles 15…20 punkti, posistori tunnusjoone käänupunktis võtta punkte tihe- damalt, et saada suuremat täpsust. Termistori vajaliku lõpptemperatuuri saavutamisel (selle annab juhendaja) võtta termistor termostaadist välja ning võtta üles tunnusjoon R f ( t ) , milleks fikseerida termistori takistus iga 10 sekundi tagant (ca 4 min jooksul), kuni see enam muutu. Mõõtmistulemused kanda tabelisse ja kujundada sõltuvus R f ( t ) millimeetripaberil. Mõõta ruumi temperatuur (soojenemise algtemperatuur) 0 . Posistori soojendamist jätkata termostaadis vastavalt eespool esitatud tingimus-
igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. · Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) · Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. · Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit.
Sel ajal, kui kaseiini lahus termostaadis soojenes, võtsin 4 katseklaasi, nummerdasin ning pipeteerisin igaühte 3 ml 5% trikloroäädikhapet. Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit.
Asetan katseklaasi tagasi termostaati. o 10min pärast ensüümireaktsiooni algust võtan sama pipetiga 1ml reaktsioonisegu ja viin selle teise koonilisse kolbi komplekslahusesse. o 20min pärast ensüümireaktsiooni algust võtan sama pipetiga 1ml reaktsioonisegu ja viin selle kolmandasse koonilisse kolbi komplekslahusesse. o Eemaldan reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. III. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Vastavalt ülaltoodud reaktsiooniskeemile reutseerub Cu(II) keemistemperatuuril taandavate suhkrute toimel ja tekib punane Cu2O sade. o Kolvid, kus on komplekslahusele lisatud ka reaktsioonisegust võetud proovid, panen elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema.
Kolbidesse lisasin ettenähtud aegadel reaktsioonisegust võetud proovi. Kui termostaadis olev lahus oli piisavalt soojenenud, lisasin sellele 1 ml proteaasilahust, loksutasin korralikult ja kiiresti ning võtsin reaktsioonisegu ml segu ning pipeteerisin selle esimesse nummerdatud katseklaasi TKÄ-ga. Fikseerisin reaktsiooni algusaja. (0-proov) Sarnaselt toimisin veel 10 ja 20 minuti möödumisel reaktsiooni fikseeritud algusest. Täpselt 5 minuti möödumisel võtan taas reaktsioonisegu termostaadist ja pipeteerin 3 ml lahust teise TKÄ-ga täidetud katseklaasi. Asetan reaktsioonisegu taas termostaati. Sama protseduuri kordan veel reaktsiooni kulgemise 10ndal ja 15ndal minutil. Pärast ensüümisegu lisamist loksutan katsaeklaasid kiirelt läbi, et tekkiva sademe osakesed oleksid väiksemad. Jätan sademe formeeruma ja alla vajuma, kuni katseklaas, kuhu lisasin ensüümisegu viimasena, on seisnud juba 15 minutit.
· Võtsin 50 mL lahuga katseklaasi, kuhu pipeteerisin pipetiga 25 ml 2%-list kaseiini lahust, mille pH oli reguleeritud ensüümile sobivale väärtusele. Asetasin katseklaasile korgi ja asetasin eelnevalt soojendama pandud vesitermostaati 30°C juurde 10ks minutiks soojenema. · Järgnevalt nummerdasin 4 kuiva katseklaasi ja pipeteerisin igaühte 3 ml 5%-list trikloroäädikhappe lahust. · Pärast kaseiini soojendamist võtsin ta termostaadist välja ja alustasin kaseiini hüdrolüüsi. Alguses pipeteerisin kaseiinile juurde 1 ml valmistatud proteaasi töölahust. Loksutasin reaktsioonisegu kiiresti ja viisin 3 ml reaktsioonisegu esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi ja loksutasin seda. Ja asetasin reaktsioonisegu kiirelt termostaati tagasi. · 5. minuti pärast võtsin 3 ml teise katseklaasi ja loksutasin sisu. Seda kordasin veel kaks korda- 10. ja 15. minutil.
sahharoosi lahus atsetaatpuhvris). 2. Katseklaasile pannakse kork peale ja katseklaas pannakse umbes 5-10 minutiks termostaati soojenema (30±1ºC). 3. Võetakse kolm 250 ml-list koonilist kolbi kuhu pipeteeritakse 10 ml komplekslahust (NB! Komplekslahus on leeliseline!). Kolvid ära märkida markeriga: ,,0-proov", ,,10 minutit" ja ,,20 minutit". 4. Kui substraat on saavutanud temperatuuri siis võtta katseklaas termostaadist välja ja sisse pipeteerida 0,5 ml uuritavat invertaasi lahust kasutades automaat pipetti. Lahus loksutatakse läbi ja võetakse 1 ml reaktsiooni segu mis pannakse ühte koonilisse kolbi milles on komplekslahus sees (,,0-proov"). 5. Kohe pärast loksutamist ja katseklaasi termostaati tagasi panemist käivitada stopper. 6. Kui 10 minutit on mööda saamas siis võtta 1 ml reaktsioonisegu katseklaasist ja panna ,,10 minutit" kolbi kus on komplekslahus sees
kaalutatud preparaadi ja lisame puhverlahust 5ml kriipsuni.Segame 5 minuti. Ensüümi reaktsiooni läbiviimine: · Võtme suur 50 ml katseklaas kuhu pipeteerimie 25 ml substraati(7%line saharoosatsetaatpuhvris pH=4.8). Katseklaas asetataske 5-10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. · Võtame 3 koonilist 250 ml kolbi, kuhu pipiteerimime 10 ml komplekslahust.Pärast kolbidesse viiakse reaktsioonisegust võetud proovid. · Võtame termostaadist 50 ml katseklaas substraadiga ja lisame 1ml ensüümilahust. Loksutame. Kohe võetme reaktsioonisegust 1ml lahust ja lisame esimesse 250 ml kolbi. (See on null proov). Fikseerime aega ja paneme reakstioonisegu tagasi termostaati. · 10ndal ja 20ndal minutitel võtame ka teine ja kolmas proov ja lisame neid 250 kolbidese. · Selle tulemusena mneil on 3 250 ml-list kolbi kus asuvad erineval ajal proovid ja komplekslahus. Komplekslahus neutraliseerib invertaasi.
loksutasin. See oli 0-proov. Reaktsioonisegu asetasin termostaati tagasi. Samal ajal fikseerisin ka reaktsiooni alguse aja stopperil. 5 minuti pärast võtsin sama pipetiga jälle 3 mL reaktsioonisegu ja panin teise katseklaasi, loksutasin läbi. Reaktsioonisegu panin jälle tagasi termostaati. Samamoodi toimisin ka 10-ndal ja 15-ndal minutil. Sedasi sain 4 katseklaasi, milles oli 5- minutiliste intervallidega võetud reaktsioonisegud TKÄ-s. Pärast viimase proovi võtmist võtsin katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. Panin valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning asetasin neile plastlehtrid filterpaberiga. Filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse, teades, et filtrile jäänud sade pole vajalik. Saadud filtraadid olid täiesti selged (kui nad seda poleks olnud, oleks tulnud uuesti filtrida).
4) Kohe peale reaktsiooni segu läbiloksutamist võtan sellest kuiva pipetiga 1 ml lahust ja lisan ühte kolbidest,kus on kompleks lahus. See on 0-proov. 5) 10 minutit peale ensüümreaktsiooni algust võtan sama pipetiga 1ml reaktsioonisegu ja lisan teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 6) 20 minutit peale ensüümreaktsiooni algust võtan veel 1 ml reaktsioonisegu ja lisan kolmandasse kolbi. Peale viimast proovi võttmist eemaldan katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetan 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimub vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpeb umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võtan pliidilt ja jahutan kraanivee all toatemperatuurini.
· Katseklaasi asetasin kiiresti tagasi termostaati ja samal ajal fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse aja kella järgi. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. · Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. · Kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega hakkasin arvestama alates keemise algusest. · 10 minuti pärast lõpetasin keetmise ning valasin 150 ml destilleeritud vett kolbi läbi püstjahuti. · Kolvi võtsin pliidilt ja jahutasin kraanivee all toatemperatuurini.
Tehakse ka uuritav invertaasi lahus. selleks kaalutakse 0,025 g tahket invertaasi ja lahustatakse seda atsetaatpuhvris 5 ml-ni (pH = 4,8). Ensüümi kontsentratsioon lahuses tahkel preparaadil on 5mg/ml kohta. 2. Valmistati ette kolvid taandavate suhkrute sisalduse määramiseks. Selleks pipeteeriti kolme 3. koonilisse kolbi mahuga 250 ml ~10 ml komplekslahust. 4. 5-10 min. pärast võetakse sahharoosi lahus termostaadist ning lisatakse 1 ml uuritavat invertaasilahust., loksutatakse ja asetatakse katseklaas termostaati tagasi ning käivitatakse stopper või fikseeritakse ensüümireaktsiooni alguse aeg kella järgi. 5. Kohe peale ensüümi lisamist võetakse kuiva pipetiga 1 ml hüdrolüüsisegu ja viiakse ühte kolbidest, kus on komplekslahus. Selles määratav taandaavate suhkrute sisaldus iseloomustab 0- proovi
Võtan kolm koonilist kolbi, mahuga 250 ml. Pipeteerin sinna 10 ml komplekslahust (CuSO4 ja EDTA-Na Na2CO3 lahuses). Võtan termostaadis 10 minutit seisnud sahharoosi lahuse ja lisan sinna 1 ml invertaasilahust. Loksutan hoolikalt läbi ning võtan koheselt 1 ml proovi ja lisan selle ühte komplekslahuse kolbi. Ülejäänud sahharoosilahuse asetan tagasi termostaati seisma 10 minutiks. Pärast 10 minutit võtan sahharoosilahuse termostaadist taaskord välja ning pipeteerin sellest 1 ml lahust teise komplekslahuse kolbi. Asetan sahharoosilahuse veel 10 minutiks termostaati ning pipeteerin pärast seda ka kolmandasse kolbi 1 ml lahust. Lõpuks on mul 3 kolbi, milles ühes on invertaasi aktiivsuse 0-proov ning teises kahes 10 minutiliste vahedega võetud proovid. Seejärel liidan kõik kolm kolbi püstjahutitega ning keedan 10 minutit (aega arvestan keemise algusest). 10 minuti pärast lõpetan keetmise 150 ml
TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0 proov) ja loksutan katseklaasi sisu hoolega.Peale proovi võtmist asetan reaktsiooniseguga katseklaas tagasi termostaati. 5) Viie minuti pärast( 8-ndal minutil) võtan sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja loksutan hoolega läbi. Sama operatsiooni kordan 5 minutiliste intervallidega veel kaks korda,s.t reaktsioon 13-ndal ja 18-ndal minutil. Peale viimase proovi võtmist võtan reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine 1) Proovidega katseklaasi jättan täielikuks sademe formeerumiseks 10-15 minutiks seisma. 2) Panen 4 puhta kuiva katseklaasi valmis ning varustan need plastiklehtrite ja filterpaberitega. 3) Proovid filtrin kuivadesse katseklaasidesse.Filtrile jäänud sade pole vajalik. 4) Spektofotomeetril määran nelja erineval ajal reaktsioonisegust võetud proovi optilise
sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Pärast panin reaktsioonisegu tagasi termostaati. 10 min pärast võtsin veel 1 mL lahust sama pipetiga ja viisin seda teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 min pärast peale ensüümreaktsiooni algust võtsin viimast kotrda 1 mL reaktsioonilahust ja viisin seda kolmase kolbi sisse. Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine. Vastavalt eelpooltoodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2o punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 4 Kolvid, mis sisaldavad komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetasin elektripliidile
sisu loksutasin hoolega. · Asetasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaati tagasi. · Täpselt 5 minuti pärast võtsin sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja klassi sisu loksutasin hoolega läbi. · Sama operatsiooni kordasin 5-minutiliste intervallidega veel 2 korda, s.t ensüümireaktsiooni 10-ndal ja 15-ndal minutil. · Peale viimase proovi võtmist võtsin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jätsin täielikuks sademe formeerumiseks 10 15 minutiks seisma. · Sel ajal panin valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustasin need sobivate väikeste klaas- või plastlehtrite ning paberfiltritega. · Proovid, millesse oli sade põhja settinud, filtrisin kuivadesse katseklaasidesse.
taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine pidi seetõttu toimuma võimalikult kiiresti. 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi.e Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu 2O punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B-d. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril 1. Asetasin kolvid, mis sisaldasid lisaks komplekslahusele ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. Aega arvestasin keemise algusest, 2
reaktsioonisegu, viiakse esimesse TKÄ-d sisaldavasse katseklaasi (0-proov) ja klaasi sisu loksutades hoolega. Peale proovi võtmist asetatakse reaktsiooniseguga katseklaas kiiresti tagasi termostaati. · Täpselt 5 minuti pärast võetakse sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu teise katseklaasi ja klaasi sisu loksutatakse hoolega läbi. Sama operatsiooni korratakse veel 10-ndal ja 15-ndal minutil. Peale viimase proovi võtmist võib reaktsiooniseguga katseklaasi võtta termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine · Proovidega katseklaasid jäetakse täielikuks sademe formeerumiseks 15 minutiks seisma. Sel ajal pannakse valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi ning varustatakse need sobivate väikeste klaas- või plastlehtrite ning paberfiltritega. · Proovid, milles sade on põhja settinud, filtritakse kuivadesse katseklaasidesse. Filtrile jäänud sade pole vajalik
See oli nn 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine peab toimuma seetõttu võimalikult kiiresti. 10 minutit pärast ensüümreaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit pärast ensüümreaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Kolvid koos komplekslahuse ja erineval aegadel reaktsioonisegust võetud proovidega asetasin elektripliidile püstjahutite alla 10-ks minutiks keema. 10 minuti pärast lõpetasin keetmise 150 ml destilleeritud vee (mõõdetakse mõõtsilindriga) valamisega kolbi läbi püstjahuti. Sellega suurenes ühtlasi vedeliku maht kolvis ja indikaatori värvuse muutus kolvis muutus paremini märgatavaks
7. Võta kuiva pipetiga võimalikult kiiresti 3 ml reaktsioonisegu: a) Vii reaktsioonisegu katseklaasi A, mis sisaldab 5%-list TKÄ-d. Tegu on 0-prooviga! b) Loksuta klaasi sisu hoolega. NB! Ära mikserda! c) Peale proovi võtmist aeta reaktsiooniseguga katseklaas termostaati. 8. Kui on möödas täpselt 5 minutit, võta sama pipetiga 3 ml reaktsioonisegu ja pane see katseklaasi B. 9. Korda sama katseklaaside C ja D-ga. 10. Võta katseklaas termostaadist välja. REAKTSIOONIPRODUKTIDE SISALDUSE MÄÄRAMINE JA AKTIIVSUSE ARVUTAMINE: 1. Jäta katseklaasid 10- 15 minutiks seisma, et sade saaks täielikult formeeruda 2. Selle aja jooksul pane valmis 4 puhast ja kuiva katseklaasi: a) Varusta need sobivate väikeste plastlehtritega. 3. Filtri proovid (milles sade põhja settinud) kuivadesse katseklaasidesse: · Filtrile jäänud sade pole vajalik · Filtraadid peavad olema selged
selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine peab seetõttu toimuma võimalikult kiiresti. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viiakse teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse veel 1ml reaktsioonisegu ja viiakse kolmandasse kolbi. Seejärel võib reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist eemaldada. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine Vastavalt eelpooltoodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2O punane sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. · Kolvid, mis lisaks komplekslahusele sisaldavad nüüd ka erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove, asetatakse elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. NB
annaabi.ee 
