Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LABOR 3. Pooljuhttermotakisti (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

EESTI MAAÜLIKOOL


TARTU TEHNIKAKOLLEDŽ
Eriala: Biotehnilised süsteemid
Üliõpilane: Mailis Zirk, Berta Mürk, Ragnar Rosenberg , Kristjan Runtal
Õppeaasta: 2014
Rühm:

AUTOMAATIKA

Juhendaja : Toivo Leola
Töö
tehtud: 05.03
Aruanne
esitatud: 08.04
Töö nr.
3
POOLJUHTTERMOTAKISTI TERMILISTE SUURUSTE
KATSELINE MÄÄRAMINE
Katseobjekt:


Kasutatud seadmed :
Töö programm.
  • Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist soojenemisel.
    Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule).
  • Võtta üles termistori takistuse sõltuvus ajast jahtumisel ja joones­tada see millimeetripaberile.
  • Leida termistori iseloomustava teguri B väärtused tunnusjoone kolme erineva osa kohta.
  • Leida termistori takistuse temperatuuritegur tööpiirkonna kolmes erinevas osas.
  • Tunnusjoonte ja alusel joonestada sõltuvus ning leida sellelt anduri ajakonstant T.
    Metoodilisi juhiseid.
    Tunnusjoone
    ülesvõtmiseks paigutada termotakistid termostaati ja tõsta temperatuuri võimalikult aeglaselt (kiirusega mitte üle 0,04 K/s), et saada täpsemaid tulemusi. Jälgida, et temperatuur ei ületaks antud termotakistitele lubatavaid väärtusi. Termistori soojendamise lõpptemperatuuri annab juhendaja (juhul, kui puuduvad muud nõuded), posistori soojendada senikaua, kuni tema takistus saab ligikaudselt võrdseks termistori takistusega toatemperatuuril (s.t. soojendamise alguses). Tunnusjoonte saami ­seks võtta üles 15…20 punkti, posistori tunnusjoone käänupunktis võtta punkte tihe­damalt, et saada suuremat täpsust.
    Termistori vajaliku
  • LABOR 3-Pooljuhttermotakisti #1 LABOR 3-Pooljuhttermotakisti #2 LABOR 3-Pooljuhttermotakisti #3 LABOR 3-Pooljuhttermotakisti #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor metalqueen Õppematerjali autor
    1. Võtta üles termistori ja posistori takistuse sõltuvused temperatuurist soojenemisel.
    Joonestada need tunnusjooned millimeetripaberile (ühisele teljestikule).

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    138
    pdf

    Elektrotehnika alused

    ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

    Mehhatroonika
    thumbnail
    108
    pdf

    Elektroonika alused (õpik,konspekt)

    Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

    Elektroonika
    thumbnail
    114
    doc

    Elektroonika alused

    ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

    Elektriahelad ja elektroonika alused
    thumbnail
    81
    doc

    Elektroonika aluste õppematerjal

    ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

    Elektroonika alused
    thumbnail
    79
    pdf

    Teraskonstruktsioonide abimaterjal

    TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................

    Ehitus
    thumbnail
    150
    doc

    СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

    504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

    Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
    thumbnail
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

    Elektrivarustus
    thumbnail
    151
    pdf

    PM Loengud

    V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

    Pinnasemehaanika, geotehnika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun