Konstruktsioonide elemendid taluvad töös mitmesuguseid koormusi ja siit tulenevad nõuded: 1. olema tugevad taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eraldu...
religiooni, ilmalikustamise, õiguse ja kõrvalekallete uurimisele. Kuna kogu inimtegevus sõltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest, siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise-, militaarsete ja karistusasustuste, interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele. Seega on sotsioloogia teadus, mis on keskendunud uurimisele. Siiski peetakse eri kultuurides (ameerika, inglise, saksa, prantsuse, vene jt) sotsioloogia teoreetilisteks allikateks ka ühiskonnateaduste osi ning filosoofiakoolkondi ja suundi (Aimre 2006:14). Kuna tegemist on teadusega, siis on selge, et seda peab saama õppida. Sellest tulenevalt ongi sotsioloogia eraldi erialana ülikoolis õpitav ning samas kuulub samuti õppeainena paljude erinevate erialade õppekavasse. See on kindlasti üks konkreetne valdkond, kus sotsioloogia iga tudengit vähemal või rohkemal määral mõjutab. See on valdkond, millest tuleb ettekujutus
tagasikutsumise põhimõtet. valijad ega neid ülesseadnud erakond. 5)Missugust dokumenti loetakse kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks? Kaasaegse põhiseaduse eelkäijaks loetakse Magna Charta Libertatum'it (Suur Vabaduse Kiri) 6)Mida andsid demokraatia arendysse John Locke ja Charles de Montesquieu? Inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu olid XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks. 7)Millised on tänapäeva demokraatia põhimõtted ja tugisambad? PÕHIMÕTTED TUGISAMBAD · Kõrgema võimu kandja ja allikas on · rahva suveräänsus; rahvas. · valitsemine valitsetavate nõusolekul; · Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma · enamuse võim; esindajate valimise teel. · vähemuse õigused;
sunnitööle ning Sonja järgneb talle. Piinade ja kannatuste kaudu jõuab Raskolnikov headuse ja armastuseni. 10.MILLES SEISNEB DOSTOJEVSKI LOOMINGU TÄHTSUS? Dostojevki mitmekülgne looming on tugevalt mõjutanud 20.saj. kunsti ja teaduste arengut.( Einstein, Zweig. Tuglas, Tammsaare) 11.KUST TOLSTOI AMMUTAS MATERJALI OMA LOOMINGU JAOKS? Ammutas peamisel oma elust . 12.MILLES SEISNEB NATURALISMI OLEMUS? Naturalism, realismi äärmuslik vool, tekkis prantsuse kirjanduses. Selle teoreetilisteks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille järgi saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest viimaste andmeid on võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Teoste tegelased kannatavad neurooside ja hüsteeriahoogude all, nad ei suuda vastu hakata keskkonna mõjule. Meelistegelased pärinevad lihtrahva hulgast. 13.ISELOOMUSTA ZOLA STIILI(ERINEVATE TEOSTE PÕHJAL) Zola stiil on range, isegi kuivavõitu, domineerib faktide esitus. 14
Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos ,,Ühiskondlik leping" üksikisikute kokkulepe allutada oma arvamused, otsustused ja õigused kogu ühiskonna huvidele. Ideaalset riigivormi ei leidnud. Ideaal looduslik seisund enne riigi tekkimist. 4. Kameralistide ja füsiokraatide ühiskonnakäsitlus? Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid teoreetilisteks arutlusteks Lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna Seadis riigile ja valitsejale kohustuse hoolitseda alamate eest hällist hauani Füsiokraadid: Riigi sekkumine majandusellu oli nende meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna Füsiokraadid toetasid põllumajandust, sest see andis puhastulu.
o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal. Rakendusliku psühholoogia alla kuuluvad need harud, mille juures toimub nt nõustamine 5. Psühholoogia tuntuimad koolkonnad... · Psühhodünaamiline psühholoogia- rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. · Biheiviorism- rõhutatakse psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadust · Humanistlik psühholoogia- keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele minale,
mille oleku parameetriks on veetase (H) Sisse- ja Sisse- ja väljavool on väljavool on võrdsed erinevad =0 0 statsionaarne dünaamiline Matemaatilised mudelid jaotuvad empiirilisteks ja teoreetilisteks. Empiirilised mudelid kirjeldavad mõõdetud seoseid mitmesuguste lähendusfunktsioonide abil, nad on saadud induktiivsel teel. Teoreetilised mudelid lähtuvad ettekujutusest modelleeritava nähtuse mehhanismi (ehituspõhimõtte) kohta, nad võidakse tuletada deduktiivsel teel. SÜSTEEMI PARAMEETRID AEG on protsesside kirjeldamisel levinud sõltumatuks argumendiks. Kui argumenti pole täpsustatud (näiteks lausega rõhu sõltuvus temperatuurist), siis sõltumatuks argumendiks on aeg.
Pesemine oli vältimatu, sest harjutamise ajaks võiti keha õlidega ning rauputati üle Egiptusest toodud imepeene valge liivaga, et vastast haarates poleks libe. Pärast harjutamist tuli see õli- ja liivakord maha pesta. Pärast pesemist mindi lähedal asuvasse jõkke ujuma ja suplema. Palestra samas parempoolses tiivas asusid ka eriruumid masseerimiseks. Palestra vasakpoolses tiivas oli rida kinniseid siseruume teoreetilisteks õppusteks, kus filosoofid pidasid iga päev oma loenguid. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) Palestra kõrval asetsesid väljakud. Hiiglasuur maa-ala oli jagatud viieks eriväljakuks. Palestra parempoolse tiiva taga asus hipodroom, kus harjutati ja võisteldi kaarikusõidus. Selle kõrval asus staadion; otse vastu palestrat, väljaku keskosas oli suurepärane park, kus õpilased võisid pärast pingutavaid harjutusi puhata ja leida varju kõrvetavate päikesekiirte eest. Palestra
Näit., mõiste "rahvahulk" võib jaotuda teatud küsimuses vastupidiselt - "poolt" ja "vastu" ilma, et nende vahel moodustuksid vahepealsed, neutraalsed, erapooletud. 2. reegel: Liigitamine peab toimuma ühel alusel. Reegel tähendab seda, et liigitamine saab toimuda vaid ühe tunnuse järgi. Kuna mõistel on tavaliselt rohkem kui üks tunnus, siis võib ka liigitusi igal mõistel olla just niipalju kui on tunnuseid. Näit., "Õppeained jagunevad obligatoorseteks, fakultatiivseteks ja teoreetilisteks." Esitatud näites on eksitud aluse reegli vastu - üks liigitus ei saa toimuda kahe erineva tunnuse järgi. Muidugi, õppeained võivad jaguneda, ühest küljest obligatoorseteks ja fakultatiivseteks, teisest küljest teoreetilisteks ja rakenduslikeks jne..Need on erinevad liigitused, erinevate tunnuste järgi. 3. reegel: Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Loogikud ütlevad mõnikord seda reeglit pisut teisiti: liigitus peab olema tühjendav. Liigitus on
vaba olevat". Kartes samas, er ka rahvakoosolek võib olla äraostetav, jäi Rousseau lõpuni pessimistiks. Rousseau sai Inglismaal hästi läbi David Hume'iga, kuid elu lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu. Rousseau suri Pariisi lähistel 1778. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks aruteludeks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Tagamaks, et valitseja antud korraldused vastaksid ühiskonna vajadustele, pidasid
Viimane ei hõlmanud mitte ainult eksisteeriva, vaid ka eelnenud ja järgnevate põlvkondade tahet. Ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ei leidnudki. Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu näiteks Sveitsi kanton või ajalooline Kreeka polis, kus otsuseid langetas rahvakoosolek. Rousseau jäi lõpuni pessimistiks, sest ta kartis, et samas ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Kameralistid: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks arutlusteks. Praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameraristid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikisik saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi poolt toetatuna. See seadis riigile ja selle valitsejale kohustuse hoolitseda oma alamate eest terve elu. See tähendas eelkõige kõiki eluvaldkondade võimalikult üksikasjalisemat reglementeerimist seaduste, korralduste ja ettekirjutustega.
kindlaks kohtumenetluse ja seaduse sätteid rikkunud ametnike vastutuse. Kuigi Inglismaa parlament kutsuti esimest korda kokku juba 1265. aas tal, õnnestus alles 1688. aasta revolutsiooniga kehtestada Inglismaal püsiv konstitutsiooniline monarhia, kus parlament sai riigi seadusandlikuks koguks. Selleks, et muuta parlament ise tõeliseks esinduslikuks demokraatlikuks organiks, kulus inglastel aga veel üle saja aasta. XVIII sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks olid inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles de Montesquieu. Locke avaldas 1690. aastal oma teose ,,Teine traktaat valitsemisest", kus ta väitis, et mistahes seaduse väärtus toetub ,,valitsetavate nõusolekule". See Locke'i tees loomulikust õigusest kummutas senise väite, et riigivõim on jumala poolt ette määratud. Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele
mai. Uurimistöö kaitsmine juuni. 5 3. TEEMA VALIK Teema valikul tuleb õpilasel: lähtuda oma võimetest, kogemustest ja huvidest ning järgida juhendaja soovitusi; silmas pidada töö koostamise eesmärki ja töö koostamiseks kasutada olevat aega; arvestada vaba juurdepääsuga kirjandusele jt lähteandmetele; arvestada teema konkreetsust ning käsitlemise võimalusi. Teemad jagunevad laadilt teoreetilisteks ja praktilisteks. Teoreetilise suunitlusega töö peamiseks allikaks on teemakohane kirjandus. Praktilise kallakuga töö eesmärgiks on enamasti probleemide väljaselgitamine ja nende lahendamiseks ettepanekute esitamine. Töökogemusliku uurimuse allikaks on mitmesugused kogutavad andmed, küsitluste, vaatluste jms tulemused. Kogutud andmed tuleb töödelda, süstematiseerida, analüüsida ning sünteesida (gümnaasiumis tehakse seda laadi tööd harva).
Seepärast on inimesel ego ehk mina kui teadlik lähtealus. Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde)
3) Loomuõiguseni jõutakse mõistuse abil, ta on iga inimese jaoks tajutav ja kättesaadav. Loomuõiguse järgi ei ole õiguse ja eetika lahutamine võimalik, õiguses sisaldub alati olemusliku osana eetiline mõõde. Loomuõigusliku ideaaliga võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu ning mõlemaks otstarbeks on loomuõigust ka kasutatud [Jõgi 1997, lk 46]. Ei jää loomuõiguse ideed sageli mitte üksnes teoreetilisteks mõtisklusteks, vaid kuulutavad võimas poliitilise ja juriidilisi muudatusi [Jõgi 1997, lk 65]. 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia On sõnastatud Homeros (ajavahemikus 12.-7. saj. e. Kr.) olemasoleva müüdi alusel, et õigus, themis, selgesti määratletud maailma loomuliku korrana, mida inimesed on võimelised jumaliku juhatuse kord tunnetama [Luts 1997, lk 47]. Hesiodose (7. saj. lõpp e. Kr.) järgi on maailmakord ehk nomos Zeuse kaitsmise all
Põhiteosed ,,Metafüüsika", ,,Füüsika", ,,Esimene analüütika", ,,Teine analüütika", jm. Tema filosoofia (n.-ö. esimese Aristotelese filosoofia = metafüüsika; "teise" Aristotelese filosoofiat = looduse kui physise filosoofilist mõistmist hakati tunnistama alles viimastel aastakümnetel) oli kogu Euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Tõsi küll, seda moonutati tugevalt (nt Aquino Thomas 13. sajandil kohandas seda kristluse eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika.
juhtimine, osalev juhtimine, saavutustele orienteeritud juhtimine. Juhtimisstiilide rakendamisel tuleb arvestada kahe olukorralise faktoriga: alluvate isikuomadustega ja keskkonnast tulenevate mõjuritega. Vroomi ja Yettoni mudel käsitleb otsustusprotsessis osalemise taset ja määrab juhtide otsustamise viisi. Vroom ja Yetton pakkusid välja viis eestvedamise stiili olenevalt alluvate otsustamises osalemise astmest. 5. Kordamisküsimused. 1. Millisteks kaheks suuremaks teoreetilisteks käsitluseks jagatakse kaasaegsed juhtimisteooriad? 2. Millisena näevad süsteemiteoreetikud organisatsiooni? 3. Mis iseloomustab süsteeme? 4. Kuidas iseloomustaksite C.W.Churchamani? 5. Nimetage levinumad süsteemiteooriad. 6. Milline peaks olema organisatsiooni tegutsemisviis eesmärgilise juhtimise korral? 7. Milliseid juhtimises olulisi teemasid käsitles P. Drucker ? 8. Mida uut tõi prof. Drucker juhtimise arendamisse? 9
13 Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduse komponendid · Epmiiria 1. Uute andmete kogumine ja nende analüüs 2. Mis tegelikult maailmas toimub? 3. Ütleb teooriale millised ideed vastavad tõele · Teooria 1. Süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta 2. Mis peaks loogiliselt võttes toimuma? 3. Ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda Matemaatika on imelik teadus, seal empiiriat pole (?) Ka teadlased kipuvad jagunema empiirilisteks ja teoreetilisteks. Teaduslike uurimuste tüübid Need lähtuvad teaduse komponentidest. · Empiiriline uurimus uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta , nende analüüs ja tõlgendamine. Kõige klassikalisem ja enam levinud. Kõige paremini formaliseeritav ehk etappideks jaotatav. Lihtsam on välja tuua, kuidas uurimust teha. · Teoreetiline uurimus uute ideede loomine ja analüüs. Ka olemasolevate ideede analüüs
eeliseid võrreldes teistega. Teoreetilises analüüsis kontrollib autor teooria konsistentsust, st kas esineb vasturääkivusi teoorias endas või teooria ja empiiriliste uuringute tulemuste vahel. Empiirilist materjali esitatakse ainult vajaduse korral teoreetilise lähenemise selgitamiseks. On oluline, et töö autor tooks tekstis selgesti välja, milles seisneb temapoolne originaalne panus uute teadmiste otsingul, kasutamisel, süstematiseerimisel ja hindamisel. Teoreetilisteks uurimusteks võivad olla üliõpilaste seminari- ja lõputööd, väitekirjad , nendeks on tegelikult ka referaadid ja esseed. 3.1.2. Empiiriline uurimus 8 Valdav osa üliõpilaste kasvatusteaduslikest uurimustest on empiirilised uurimused, mis omakorda võivad olla oma positivistliku või tõlgendava lähenemisviisi tõttu · kvantitatiivsed, · kvalitatiivsed. Tõsi, mahukamates uurimustes, nagu väitekirjad, kohtab üha sagedamini
materjali. Teaduslikku meetodit iseloomustab selgus, determineeritus, suunitletus, tulemuslikkus, usaldusväärsus ja ökonoomsus. Eristatakse faktilise kogumise ja läbitöötamise meetodeid. Faktilise materjali kogumise meetodeid tavatsetakse nimetada empiirilisteks, tähendab see kogemuste talletamist (teaduslikult) ja vaatlust loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava.
võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata samas seadusliku initsiatiivi õigust, ning kolmanda võimuna tasakaalustaksid kahte esimest sõltumatud kohtunikud. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat. Kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus Voltaire aasivalt: Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks Prantsuse revolutsioon Kodanluse (bourgeois) mõiste ja tähendus (kõnekeeles ka pursuid) on rikas sotsiaalne klass kapitalistlikus ühiskonnas. (keskklass, tekkinud majanduskodanlus ja haritlaskodanlus) Majanduskodanlus oli kasvav nähtus ja nad olid tööstusettevõtete omanikud, kaubandusega tegelejad, ettevõtjad ja pankurid, kirjastatad jne. Teiseks olid haritlased ja teenisid elatist arstidena, advokaatidena,
Seda eelkõige, kuna küsimus ei ole niivõrd tehnilistes probleemides rahvahääletuste läbiviimisel, kuivõrd otsustamist vajavate probleemide keerulisuses, mis nõuab otsuse langetajatelt teatavat spetsialiseerumist. Esindusdemokraatia ei nõua kõigi kodanike osalemist seaduste tegemises ja riigi valitsemises, piisab vaid esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 18. sajandi konstitutsioonilise demokraatia teoreetilisteks alusepanijateks olid inglise ühiskonnafilosoof John Locke ning prantsuse õigusteadlane ja poliitikategelane Charles de Montesquieu. 1690. aastal avaldas Locke oma teose "Teine traktaat valitsemisest", kus ta väitis, et igasugune seaduslik väärtus toetub "valitsetavate nõusolekule". See Locke'i tees loomulikust õigusest kummutas senise väite, et riigivõim on jumala poolt ette määratud. Locke'i arvates samastub loomulik õigus jumaliku õigusega ning tagab kõigile inimestele
arvestades. ,,Inglise rahvas kujutleb end vaba olevat. Tegelikult on ta seda ainult parlamendisaadikute valimiste ajal. Kui need on toimunud, elab ta jälle orjapõlves edasi." Ideaalne riik sai Rousseau jaoks olla vaid väga väike nagu Sveitsi kanton või siis Kreeka polis, mis võimaldaks otsuseid langetada rahvakoosolekul. Samas oli ta sunnitud möönma, et ka rahvakoosolek võib olla äraostetav. Kameralistid Valgustajate riigiõpetuslikud seisukohad jäid pigem teoreetilisteks konstruktsioonideks. Märksa praktilisemaid valitsemisõpetusi pakkusid saksa kameralistid, otsides vastust küsimusele, kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu. Kameralistid lähtusid arusaamast, et üksikindiviid saab elada heaolus ja õnnes vaid riigi (ühiskonna) poolt toetatuna. See seadis riigile kohustuse hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. Kui Christian Thomasius (16551728), kelle tavatult saksakeelset ülikooliloengut ,,Von
on kiretus, kui inimene aga liialt andub kehalistele naudingutele, siis on see lodevus. Kuldseks keskteeks on siin mõõdukus. Häbitunne iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kui inimene üldse häbi ei tunne, siis on see häbitus, kui aga inimene liialt häbeneb, siis on see häbelikkus. Kuldseks keskteeks on siin tagasihoidlikkus. (joonist saab minult)Tema filosoofia on kogu euroopa keskaja filosoofia ja maailmavaate alus. Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks.Teoreetilised ained on filosoofia (raamideta), matemaatika ja füüsika.Praktilised teadused on eetika ja poliitika.Loomingulised teadused on kunstiprobleemid.Aristooteles oli ise alusepanijaks loogikale, eetikale, filosoofilistele mõistetele ja paljudele teistele teadusharudele.MATEERIA JA VORMI DIALEKTIKA.Aristotelese arvates ei saa eksisteerida ideede ja mateeriamaailma teineteisest eraldi. See on absurdne. Mateeria on passiivne, vorm aktiivne
Selle asemel kritiseerivad nad mind justkui oleksin ma filosoof või gnostik, kes väidab enesel käes olevat üleloomuliku tõe. Filosoofi ning spekuleeriva hereetikuna kujutan ma endast muidugi kerget saaki. See on arvatavasti ka põhjus, miks inimesed eelistavad ignoreerida fakte, mida ma olen avastanud või heidavad need ilma kahtlemata kõrvale. Kuid just faktid on mulle esmatähtsad, mitte aga esialgne terminoloogia või püüded teoreetilisteks mõtisklusteks." (JUNG 1977:307) Siit näeme Jungi püüdu peale mõningast ,,uitamist" spekulatsioonide ning hüpoteeside ,,libedal jääl" jõuda tagasi faktide ,,pinnale." Õieti on Jungi mõtlemisele iseloomulik püüd saavutada tasakaalu ratsionalismi ning metafüüsika vahel. Ta üritab neid kaht omavahel lepitada teatud sünteesi abil. Nii soovibki ta arutledes metafüüsiliste tõdede üle jääda selle materjali pinnale, mida on võimalik koguda
2004. Tartu 2004, lk 23-47). Kokkuvõtvat: 1. Ajakirjandus ei saanud enne Eesti iseseisvumist areneda iseenda seaduspärasuste alusel. 2. Eesti ajakirjanik ei kohandunud nõukogudeaegse ajakirjanduse nõuetega. Ajakirjandus ei olnud elukutse, vaid missioon. 3. Uut professionaalset identiteeti kujundavad vaba ajakirjanduse ideaal ühelt poolt ja turumajanduse jõud teiselt poolt. 4. Professionaalsed ajakirjandusstandardid jäävad seni, kuni tööturg ei arene, rohkem teoreetilisteks kui praktilisteks. 5. Tööandjate ja töövõtjate vahe on ebaselge, kuna paljud eesti ajakirjanikud on ühtaegu nii töövõtjad kui tööandjad. Professionaalsus ajakirjanduses tuleb esile, kui ajakirjandus muutub tööstusharuks, ajakirjanik teeb regulaarset palgatööd, vajadus toime tulla kommertshuvidega. Professionaalsus on tasakaalustavaks jõuks kutseühingutele ja politiseerumisele. Ilmneb bürokraatia meedia sees. Ajakirjanik kogub materjali, püüdes tabada
annaabi.ee 
