Jakob Westholmi Gümnaasium Õppevideo tenniselöökidest Praktiline töö Autor: Gendra Raag 11.a klass Juhendaja: Marek Koitla Tallinn 2019 Summary The main objective of the practical work was to create a video for educational purposes. The target audience were people, who want to start playing tennis or are on a beginner level. Another aim was to find out about the history of Estonian tennis and the technical side of the strokes. The research is divided to four chapters. The first chapter contains the historical information about tennis in Estonia, tournaments and an overview of tennis clothes. Chapter two presents basic tennis rules that are necessary for playing tennis on a lower level. Chapter three concentrates on main strokes and their technique and also on foot work
spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi näitajaks on põlveliigese nurk. Toetuspinna järgi- püsiv asend- raskus võrdelt mõlemal jalal need on on kõrvusti või üks ees teine taga, kerge kerekalle ette, käes ees-all. Mittepüsiv asend- keharaskus viidud päkkadele, jalad õlgdelaiuses
sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal. Kõik sõrmed puudutavad palli, kuid põhiliselt toetub pall pöialdele ja kahele esimesele sõrmele. Peopesad palli ei puuduta. Järgneb söödu sooritamine. Kõigepealt sirutuvad jalad, siis kere ja käed. Mida pikemalt käed palli saadavad, seda täpsem on sööt. Söödu lõpul jalad sirutuvad, keharaskus kandub päkkadele. Mida pikem on sööt, seda rohkem tuleb kasutada jalgade jõudu. Juurdeviivad harjutused : · Jooks (liikumine juurdevõtusammudega külgsuunas, selg ees jooks), peatumine söödu lähteasendisse. · Sõrmede ja käte asendit ning tööd saab alguses õppida ilma liikumiseta, sest kogu tähelepanu on suunatud käte tegevusele. · Palli ülesvise vähemalt 4 m kõrgusele. Pärast palli põrget põrandale tuleb liikuda palli alla ja
eelnevatest pallipuudetest. Kui algajatel on eesmärgiks pall määrustepäraselt mängu panna, siis edasijõudnutel on palling esimeseks rünnakuks. Alt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, ülakeha kergelt ette kallutatud, pall vasaku käe peopesal parema külje pool, parem käsi all. Vaade on suunatud pallile. Mängija viskab vasaku käega palli ette-üles umbes 30 cm kõrgusele. Samal ajal kandub keharaskus tagapool asetsevale jalale ja sirge löögikäsi liigub taha. Seejärel kandub keharaskus ees olevale jalale, jalad sirutuvad, löögikäsi liigub ette ja tabab palli ees-all. Palli tabatakse pingestatud labakäe, rusika või käeservaga. Löögikäsi saadab palli võrgu suunas. Kogu tegevuse vältel on pilk suunatud pallile. Ülalt-ees palling Mängija seisab õlgadelaiuses harkseisus, näoga võrgu poole, paremakäelistel on vasak jalg veidi eespool, keharaskus võrdselt mõlemal jalal
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
12. Vead pallimängimisel. NELI LÖÖKI: võistkond puudutab palli neli korda enne palli tagasisaatmist. ABISTAMINE LÖÖGIL: mängija toetub kaasmängijale või mistahes esemele/seadeldisele pallini ulatumiseks mängualas. PALLI TOPPAMINE: mängija ei löö palli ja toimub palli toppamine või viskamine. KAHEKORDNE LÖÖK: mängija puudutab palli kaks korda järjest või pall puudutab järjest tema mitmesuguseid kehaosi. 13. Pallingu sooritamine. Löök pallile peab olema sooritatud käelaba või käsivarre osaga, pärast seda, kui pall on käest (kätest) üles visatud või langeda lastud. Palli võib üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallingu sooritamisel löögi hetkel või hüppepallingu puhul äratõuke momendil ei tohi pallija puudutada väljakut (otsajoon D. 4 kaasa arvatud) ega vaba-ala väljaspool pallinguala.
Etikett Sissejuhatus See peatükk annab juhiseid, mil viisil golfi peaks mängima. Kui neid juhiseid järgitakse, saavad kõik mängijad golfi maksimaalselt nautida. Läbivaks põhimõtteks golfi mängimisel on see, et alati tuleb väljakul teistega arvestada. Mängu vaim Golfi mängitakse enamasti ilma kohtunikupoolse pideva järelevalveta. Mäng tugineb inimeste aususele - eeldusele, et teiste mängijatega arvestatakse ning reeglitest peetakse kinni. Kõik mängijad peaksid käituma distsiplineeritult, näidates alati üles viisakust ja järgides ausa mängu
sõrmede viipava liigutusega teele - Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi - Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile Vabavise: Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske sooritamist asetab mängija tihti kõigepealt viskekäepoolse jala vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või viskekäepoolne jalg veidi eespool ja õlgadelaiuselt ning keharaskus on võrdselt mõlema jala päkal. · Et hästi vabaviset sooritada: - Visketehnika on sama kui ühekäe-ülaltviske puhulgi. - Keskendumine ja lõdvestumine. - Jala asetamine joone taha, viskeks mugava asendi sissevõtmine. - Viskekäe asetamine pallile, teine käsi toetab kõrvalt. - Vaade korvile. - Tabava vabaviske ettekujutamine. - Sügav sisse-välja hingamine. Kuna vabavise nõuab väga kõrgeprotsendilist tabavust, on igal viskel tugev psühholoogiline surve
väljakumängija õhust palli) joostakse esimesse pessa, sealt teise ja kolmandasse ning siis tagasi kodupessa. Kui mängija jõuab kodupessa, saab võistkond ühe punkti. Väga hea löögi puhul võib lööja joosta läbi kõik pesad ja jõuda koju tagasi. Kuna väljakumängijad üritavad jooksjat takistada, siis tavaliselt jõuab lööja nii kaugele, kui see ohutult on võimalik. Siis jääb ta pesa peale ootama järgmist lööki, millega edasi jõuda. Kahte mängijat ei tohi ühe pesa peal olla. Kui see nii juhtub, siis see mängija, kes ei jooksnud pesast ära, saab "surma".Lööjal on kolm löögikatset. Kui ta lööb kolm korda pallist mööda, siis on ta "surnud". Määrustepärase löögi järel peab ta jooksma esimesse pessa. Löök on õige siis, kui pall lendab väljakupiiride sisse. Kui pall puudutab väljakut ja siis läheb välja, saab lööja uue löögi
vaid kerge ajaviide. YMCA eestvedamisel oli võrkpall 20. sajandi teisel aastakümnel tuntud juba kõigil mandreil ja harrastajate hulk küündis sadadesse tuhandetesse. Mängu harrastasid nii noored ja vanad, kuid ainult mehed. Võrkpallil oli oluline roll ka Ameerika armees Esimese maailmasõja ajal. Kuna kindralid leidsid, et sõdurid võiksid võitluse kõrvalt ka sporti teha, siis hakati sõjaväebaasides võrkpalli mängima. Taoline tava sõjaväes levias kiiresti ning jõudis koos Vene vägedega Vabadussõja ajal Eestisse. 20. sajandi esimestel aastakümnetel oli võrkpall pelgalt ajaviide. Kuna korvpall oli tollal juba tõeline spordiala, siis hakati ka võrkpalliga järjest rohkem tegelema. Võrkpallile loodi 1916. aastal ülemaailmne spordiliit, mis pani paika kindlad reeglid. 1930. aastatel hakati võrkpalliga ka professionaalsel tasemel tegelema ja sellest ajast korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi.
Libero mäng piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Liberot võib piiramata arv vahetada, kuid kahe vahetuse vahel peab pall olema mängus, kusjuures liberot võib vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja võistkonnakaaslaste palvete
Iga sammu peal ei pea pallipuudet tegema. Tuleb teha just selline puude, mis võimaldab jõuada esimesena pallini selleks peab jälgima, kui kaugel on lähimad vastased. Kui ruumi on palju, saab palli lükata kaugele ette see võimaldab joosta pika maa ilma pallita. Ilma pallita liikumine on kindlasti kiirem kui koos palliga. SÖÖTMINE Söödu andmisel tuleb jälgida kindlasti palli ja seda, et tabatakse palli õige jalaosaga. Jalg peab söödule järgi liikuma. See on oluline just algaja puhul. Maailmaklassi mängijad võivad endale lubada, et palli ei vaadatagi alati sööduhetkel. Söödu eesmärk on see, et sööt jõuaks selle saajale võimalikult mugavalt. Söödu kvaliteet sõltub sellest, kui hästi on söödu saajal võimalik pall omaks võtta. 5 Kõige lihtsam sööt on siseküljesööt ja see tuleb omandada esimesena.
Kindlasti tuleb arvestada, kas on ühe-, kahe- või kolmeblokk. Üheblokki julgestab eesliinimängija, kellel ei olnud vaja hüpata blokki või kes ei jõudnud blokki, ta ei tohi jääda seisma võrgu alla, vaid peab kohe kiiresti võrgust välja julgestusse tõmbuma. Vahel on mängutaktikale vastavalt planeeritudki üheblokk, siis julgestab samuti kõrvalt vaba mängija. Tagaliinimängija peab mängima kaitses, kuna üheblokist on rohkem võimalusi mööda lüüa. Kahebloki julgestamisel on erinevad võimalused ja taktikalised lahendused, tavaliselt määratakse kindlaks, millise tsooni mängija julgestab sulustajaid. Iga kaitsesüsteem näeb ette mängijate vastava asetuse väljakul. (E. Liik, 2006) 11 5.1. Julgestamise süsteemid. Võrkpallis on väga palju taktilisi tegevusi ja teatud omadustest kujunevad välja erinevad süsteemid:
Libero mäng piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Liberot võib piiramata arv vahetada, kuid kahe vahetuse vahel peab pall olema mängus, kusjuures liberot võib vahetada vaid mängijana, kes talle platsil koha loovutab. Sulustamisel on lubatud puudutada palli vastase pool võrku tingimusel, et ei segata vastase mängu ega tema käsi. Pärast ründelööki võib mängija viia oma käe üle võrgu tingimusel, et löök ise toimub oma mänguala piires. Mängija võib astuda vastase väljakule, kui pall on mängust väljas. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra. Palli põrgatamine või käelt käele liigutamine on lubatud. Pallija peab löögi sooritama 8 sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne kohtuniku vilet sooritatud pallingut ei loeta ja seda korratakse. Vastase pallingut ei või sulustada. Kui pall on mängust väljas, võib selgituste saamiseks ja
siis loetakse see mängusolevaks. Kui ründajad on palli vastaste väravaalasse maha pannud, saavad nad kirja try (tõlkes ürituse), mis on väärt 5 punkti. Sellele võib järgneda convert ehk väravaüritus mängija enda otsustatud kauguselt, kuid paigast, mis jääb joonele, kust try sooritati. Kõik vastasvõistkonna mängijad peavad löögi ajal jääma oma väravaalasse. Kui pall ületab värava kesklati, loetakse convert kordaläinuks ja võistkond teenib lisaks veel 2 punkti. Kui löök latti ei ületa, jäävad võistkonnale üksnes varemteenitud 5 punkti. Võistkond, kes need 5 punkti loovutas, paneb palli keskjoonelt uuesti mängu. Karistuslöögist ehk penaltist saadud värav (pealelöök tehakse kohast, kus viga tehti, kusjuures karistatav võistkond ei tohi pealelööki segada) annab 3 punkti. N- ö maa põrkest lööke (drop kick) võib sooritada iga mängija, kuid 3 punkti saadakse üksnes juhul, kui pall läbib püstlatid otse värava põiklati kohal.
LAUATENNISE REEGLID LAUD Mängupinna sisse kuuluvad laua pealispinna kandid, kuid ei kuulu laua küljed allpool pealispinna kante. Paarismängude jaoks poolitatakse mõlemad lauapooled keskjoonega kaheks võrdseks kastiks. Keskjoont arvestatakse osana parempoolse kasti mängupinnast. PALL Pall peab olema kerakujuline, diameetriga 40 mm. Palli mass on 2,7 g. Pall peab olema valge või oranz ning matt. TÄPSED DEFINITSIOONID Pall on mängus alates viimasest hetkest, mil see asub liikumatult vaba käe peopesal enne servimiseks ülesviskamist, kuni selle momendini, kui pallivahetus on lõppenud punktiga või uue palli andmisega. Uus pall antakse löögivahetuse puhul, kui punkti ei loeta. Punkt antakse resultatiivselt lõppenud löögivahetuse järel. Mängija puudutab lennult palli, kui ta puudutab mängus olevat vastase löödud palli, mis lendab tema lauapoole suunas ja ei ole veel põrganud temapoolse laua mängupinnale ning ei ole ka ületanud temapoolset laua otsajoont või selle mõ
Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................
Võrkpallur peab olema valmis kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi. Stardiasendeid liigitatakse: · Kõrguse järgi põlveliigese nurk · Toetuspinna järgi:
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga m
Liikumistehnika all mõistetakse: - korvpalluri põhiasendit - starte - jooksu või samme - pöördeid - peatumisi - hüppeid 2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri - keha kergelt ette kallutatud - jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud - käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal - vaade otse - labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool - jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele 3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise, lauavõitluses jne. 4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks: · Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega · Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus
Mängija võib jätkata väljakul (teine hoiatus toob kaasa eemaldamise)(teist hoiatust ei saa samale mängijale anda. Kui mängija on saanud eelnevalt hoiatuse, siis tuleb teda karistada vähemalt 2min eemaldamisega). Järgmine karistus on kaheminutiline eemaldamine, sellega võib karis¬tada nii individuaalselt kui ka võistkondlikult(kõik karistused on siiski pigem individuaalsed, kui võistkonna esindaja saab 2min karistuse, siis peab võistkond mängima 2min vähemuses). Sama mängija kolmas eemaldamine toob kaasa mängija diskvalifitseerimise. Kui 2- minutiline eemaldusaeg esimese poolaja lõppedes kestab, jätkub see teise poolaja algul. Sama reegel kehtib normaalajalt lisaajale üleminekul ning lisaaja perioodide kestel. Raskem karistus on punane kaart ehk mängija või võistkonna ametliku isiku diskvalifitseerimine mängualal või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal)
Ründajad mängivad eesliinis, mis tähendab, et ma tohin rünnata vaid eesalast ja tagaliinis sööta kaasmängijatele. Tagaliini mängijad seevastu ei tohi palli,mis on üle võrgu ääre vastaspoolele lüüa eesliinist. Minu ülesandeks on lüüa palli hüppelt ühe käega üle võrgu nii täpselt ja kõvasti , et see satuks vastase väljakule ja et keegi seda vastu võtta ei suudaks. Ma pean alati rakendama maksimaalset jõudu õhus ja oskama tunnetada palli tuleku momenti, sest minu löök on peamine võistkonna eesmärk, millele on allutatud kogu eelnev võistkonna tegevus. Ma tunnen ennast väga tähtsa liikmena võistkonnas, sest minu ründelöök võib mängus paljutki otsustada. Räägitakse, et ründelöök on võrkpallimängu kõige keerulisem tehniline element, aga unustatakse öelda, et ilma eelneva täpse ja raske mänguta ei oleks ründaja suuteline enda lööki sooritada. Selleks, et ma suudaksin sooritada täpset lööki veel nii, et seda oleks nauditav vaadata nii
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end ülesse leida
Korvpalliväljaku mõõtmed Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Korvpall Eliise Vilepill 11.a 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Tutvustus................................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Mänguväljak ja varustus.......................................................................................................... 4 Mängu eesmärk...................................................................................................................... 5 Mängureeglid.............................................................................................
Iga täisringümber nelinurga on üks jooks. Pesapallimäng koosneb üheksast mänguvoorust. Ühe vooru jooksul tegutseb kumbki meeskond korra lööjana ja korra püüdjana. Voor lõpeb, kui kaitses oleva meeskonna kolm liiget on mängust väljas. Kaitse olev meeskond tegutseb selle nimel, et võimalikult paljud mängijad jõuaksid sooritada jooksu ja söötja viskab talle palli. Kui kaitsja palli ei taba ja see on määrustepärane (õige) pall, loetakse löök sooritatuks. Kui kaitsja lööb palli väljaku vahealasse, läheb see samuti arvesse. Ja kui ta on saanud, enne kui ta palli tabab ning söödulaualt minema jookseb, on ta kuni järgmise vooruni mängust väljas. Kui kaitsja on palli löönud, peab ta esimesele pesale jooksma. Teistel pesadel olevad mängijad jooksevad pärast kaitsja lööki samuti igaüks järgmisele pesale. Niisiis jookseb kaitsja (lööja) esimesele pesale, seal asunud mängija teisele pesale, teise pesa mängija
Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud, labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha. Kui suur on võrkpalli mänguväljaku suurus? Kui kaugel asub ründejoon keskjoonest? Kui pikk ja kui lai on võrk? Kui suur on meeste ja naiste võrgu kõrguse vahe?
tuleks veenduda, et tõukesektoris ei ole kedagi. 400 m jooksus peaks jooksma omal rajal, et mitte seada ohtu teisi ja ennast jne. Igal sportlasel peab olema tarkust, et treenida ohutult. Aus mäng Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist. Ilma ausa mängu printsiibi järgimiseta ei ole sport enam täisväärtuslik võimalus sportlaste eneseteostuseks, omavaheliseks suhtlemiseks ega ka elukvaliteedi parandamiseks. Ausa mängu peamiseks demonstreerijaks on võistleja. Ennekõike tähendab see, et võistluses osaleja peab vankumatult kinni kirjapandud reeglitest. Ausa mänguta ei ole sport enam sport. Ausa mängu peamiseks näitajaks on sportlane. See tähendab eelkõige seda, et ta peab vankumatult kinni kehtestatud reeglitest. Aus mäng väljendub:
Juhendaja: Tiit Tammaru Tartu 2014 Sissejuhatus Kriket on pesapallisarnane sportmäng, mis on eriti populaarne Suurbritannias ja Rahvaste Ühenduse maades. Seda mängivad kaks üheteistliikmelist võistkonda kõva rusikasuuruse palli ja puust kurikaga avaral ringjal muruplatsil(1) Kriket on olnud tunnustatud sport juba sajandeid. Tänapäevane kriket on pärit Inglismaalt ning populaarne eelkõige Rahvaste Ühenduses. Mõnes Lõuna-Aasia riigis, näiteks Indias, Pakistanis, Bangladeshis ja Sri Lankal on ta kõike populaarsem spordiala . (1) Mina valisin oma uurimustöö teemaks kriketi seepärast, et ma pole sellega oluliselt kursis ja ei tea sellest midagi. Ning tahtsin võtta sellise spordiala, mida ma ei tea ja on huvitav uurida. Kriketit mängitakse Eestis juba üle 10 aasta
Kehalise kasvatuse referaat Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14.) Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi ol
Korvpalli mängu reeglid. Korvpall: Korvpalli mängitakse kahe viieliikmelise võistkonna vahel. Mõlema võistkonna eesmärgiks on pall vastaste korvi visata ja takistada vastasvõistkonda oma korvi viskamast. Mängu juhivad väljakukohtunikud, lauakohtunikud ja komissar. Korv, kuhu võistkond üritab palli visata, on vastaste korv ja korv, mida kaitstakse, on võistkonna oma korv. Mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja. Võistkonna koosseisu kuuluvad mitte rohkem kui kaksteist mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusm
· kui on saavutatud värav; · kui on määratud karistuslöök või penalti; · kui kohtunikud on andnud selleks korralduse; · kui kohtunikud on peatanud mängu mängija vigastuse tõttu väljakul või kui mängija viivitab mängu jätkamisega. Kui mängu aeg saab otsa, kuid on vaja sooritada karistuslöök või penalti, siis see võimaldatakse. Mängu üks kolmandikest või kogu mäng lõpeb, kui: · pall läheb otse väravasse ja seega on värav sooritatud; · löök on sooritatud ja see ületab väljaku piiri; · pall läheb väravavahist, värava postist, värava põikpuust või liivalt põrgates väravasse, siis värav arvestatakse; · pall puudutab peale lööki väljakumängijat välja arvatud väravavahti, kuid pole toime pandud reeglite rikkumist, siis karistuslöök või penalti korratakse; · kaitsva võistkonna väravavaht püüab või tõrjub palli, või posti või põikpuu põrkest pall ei sisene väravasse.
KORVPALL Kool Lühidalt Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul het
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
