50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
aatomeid ioniseerib ja aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks. · Elektrivoolu kandjateks gaasis on positiivsed ioonid ja elektronid. Mitmesuguseid lahenduste liike gaasides · Termoionisatsioon piisavalt kõrge pinge puhul tekib elektroodide vahel olukord, kus tekkinud ioonid hakkavad oma põrgete ja löökidega ioniseerima õhu molekule; voolu tugevus kasvab järsult. · Plasma gaas, mille aatomitest/molekulidest on suur osa ioniseeritud; tervikuna neutraalne, kuid võib elektrit hästi juhtida. · Sõltumatu gaaslahendus elektrivälja pinget suurendades mingi väärtuseni tekib gaasis elektrivool ilma väliste mõjudeta. · Sädelahendus teatud pinge juures võib elektroodide vahel tekkida tekkida säde e läbilöök. · Huumlahendus - gaasi rõhu langemisel torus mingi pinge juures tekivad ioonid ja tekib helenduv plasma
2.2.4 Jõukaablid 16 2.3 Ülijuhid 16 3. POOLJUHID 18 3.1. Monokristall 20 3.2 Ioonjuhid 21 3.3 Plasma 22 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid 23 3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid 23 4. ISOLAATORID EHK DIELEKTRIKUD 24 4.1 Elektriväli dielektrikutes 24 4
hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused. Tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda.
eneseneeldumisekasutamine) Interferentid proovis Keemilised reaktsioonid leegis Ionisatsioon Plasma-allikatega aatomemissioon spektroskoopia (AES) AES proov aurustatakse ja ergastatakse plasmas termiliselt (omavaheliste põrgetega) E P Ne kT plasma: segu kiirelt liikuvatest elektronidest ja ioonidest ergastusallikad (peale leegi): elektrikaarlahendus (tahked proovid) elektrisäde (tahked proovid) induktiivselt seotud plasma (proov on gaas või vedelik) alalis-voolu plasma (proov on gaas või vedelik) laserkiir 19 Elektrikaar: alalis- või vahelduvvoolu kaar tekitatakse kahe elektroodi vahele ( 5 - 30 A, 10 - 25 V, 6000 - 10000 oK) elektroodid metalli proovidel on metall ise elektroodiks vahelduvvoolu kaarega saab (statistiliselt) õigema tulemuse.
Mikroskoopiline lähenemine Aine ehitus käsitleb erinevusi gaaside, vedelike ja tahkete kehade vahel Aine ehitus · Universum koosneb 68.3% ulatuses tumeenergiast, 26.8% ulatuses tumeainest ja ainult 4.9% on ,,tavalist ainet". · Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: · Molekulid (osad: aatomid) · Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) · Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Aine olekud Tahke · Vedel · Gaasiline · Plasma · Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik · Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada
esialgsesse keskkonda Interferents - Kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Difraktsioon- lainete paindumine tõkete taha Helilaine õhuosakeste võnkumine Levib õhuosakestega Doppleri efekt - Heli sageduse näiv muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb SOOJUSFÜÜSIKA Aine ehitus koosneb aatomid ja molekulid Aine olekud tahke, vedel, gaasiline, plasma Vedel - Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat Gaas - Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel · Võtab anuma kuju, selle täites · Kokkusurutav osakeste vahel on palju vaba ruumi · Voolab kergelt Plasma - Puudub kindel ruumala ja kuju · Neutraalsete aatomite, elektronide ja
Peenikeses traadis võib metalli temperatuur tõusta väga kõrgeks ning võivad tekkida lokaalsed laengute kogunemised metalli pinnal olevatesse konarustele ning teravatele osadele. Kui tekkinud lokaalne elektriväli ületab gaaslahenduse potentsiaaliläve (õhus ~ 40 kV/cm), siis toimub laengu ülekandumine läbi õhu. Õhu molekulid ioniseeritakse ning tekib nn plasmakanal, mille abil saavad vabad elektronid liikuda kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Kuna tekkiva plasma temperatuur on tuhandeid kraade, siis põhjustab see metalli aurustumise, mis andiski iseloomuliku struktuuri CD- plaadi pinnal. (Vollmer et al 2004: 501) Katse 2. Muna käitumine mikrolaineahjus. Katseks võeti toores kanamuna ning asetati küpsetuskambrisse pöörlevale alusele. 1.25 minuti pärast muna lõhkes. (vt Pilt 5) Põhjuseks oli munas oleva vedeliku ning õhu kiire paisumine, mis tekitas munas kui kinnises keskkonnas liiga suure rõhu ning tingis munakoore purunemise.
sadade tuhandete ampriteni, temperatuur aga on mitukümmend tuhat kraadi. Kuiv välku ei kasutata kui loodusliku energiaallikat, sest välgu võimsus voltides põletaks läbi kõik seadmed. Samuti on välk etteaimamatu, sa ei tea kunagi kus ta täpselt tekib, seega oleks tema ''elektri püüdmine'' raskendatud. Kaarlahendus. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kuna elektrikaare plasma on tugevalt ioniseeritud, siis tema takistus on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid