TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated Liigne televiisori vaatamine ja vähene liikumine põhjustab ülekaalulisust
selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist reportaazi mõrvapaigalt, võib nähtud vaatepilt tekitada hirmu ja panna meid mõtlema enda turvalisuse üle. Sellisena on meedial meie üle tohutu mõjuvõim, kui me hakkame rohkem arvestama nähtuste ja ohtudega, mis eksisteerivad meie teadmata igalpool meie ümber, kuid just meedia kajastamise tagajärjel saavad aktuaalseks. Tihtipeale teeb meedia sääsest elevandi. Tõlgendades iga väikest pisiasja ülemaailmse ohuna tekitab see ainult paanikat ja mingit kasu sellest ei tule
.................................................................. 9 7.Viidatud allikate loetelu......................................................................................................... 10 2 2. Sissejuhatus Kaasaegses maailmas ei tohiks mingi hinna eest eksisteerida selline nähtus nagu seda on politseivägivald. Ometigi me näeme televiisorist aeg-ajalt välismaiseid videoreportaaze, mis keskenduvad mingile sündmusele, mis on seotud politseivägivallaga. Politseivägivald on seotud eelkõige suuremate meeleavalduste, massiliste kogunemiste või siis massirahutustega. Viimasel ajal on kõne all just politseinike vägivald rahumeelsete meeleavalduste laialisaatmisel. Politseiametnikud kipuvad oma võimuga liialdama ning kaotavad mingil määral ka enesevalituse. Näitena võib tuua California Davise Ülikooli, kus 2011. Aasta
suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni, mida keegi oodata ei oska. Minu jaoks tegi etenduse eriti huvitavaks ja põnevaks asjaolu, et sain kuulda, kuidas esitavad Eesti parimad näitlejad ja lauljad vanu, tuntud laule, mida olen enne ka enne mitmeid kordi kuulnud (raadiost, televiisorist jne ). Mulle (ja kindlasti ka paljudele teistele külastajatele) oli kõige meeldejäävam laul ,,Kui läheb libedalt", mida esitas Madis Milling (Alfred P. Doolittle ,Eliza Doolittle isa) koos oma kahe purjus sõbraga. Kuna laulule oli tehtud ka suurepärane ja väga vaimukas tantsu koreograafia (Eduard Korotini poolt), ei suutnud kindlasti mitte keegi saalis naerupisaraid tagasi hoida. Praegu võib jääda mulje, nagu oleks tegu olnud läbinisti naeruväärse komöödiaga, kuid
üldjuhul seda ka tehtakse. Seda pean ka alateadvuse mõjutamiseks, mõni inimene on väga tuundllik ka rütmine, võib mõjuda kui hünoos, ehk tegelikult leian mina isiklikult, et tegelikult jah mõjutab, kui siin taga oleks rütmiksm või tugevama bassiga laul, siis kohe kindlasti ei mõjuks see reklaam nõnda sümpaatselt. Esitatav on tehtud mäletavaks oma viisi poolest, sest see rütm/muusika mis taga käib on igale eestlasele tuttav nii poolelt reklaamilt kui ka näiteks televiisorist kanaleid vahetades jupikesena. Eesti vabariigi seaduse järgi oleks reklaam mõeldud alates 18.aastastele , küll aga kes seda televiisorist näevad või kuulevad pole piiratud, sest kunagi ei tea, kes on selle reklaami jooksmise hetkel televiisori ees. Küll aga eeldan, et rohkem on see reklaam mõeldud neile, kes veel pole väga huvitatud alkohoolsest joogist, sest üldjuhul on tarbija kinni oma harjumuses ja võtab seda, mida ka eelmine kord.
.." L heidab pilgu vaatleja(minu) poole, sõnab: "tädi." Ema kutsub ta voodi äärele pildiraamatut vaatama. L kõnnib, heidab pilgu, hakkab protesteerima("ei-ei") ja ulatab emale riiulilt uue raamatu, avab meelepärase pildi. Seal on erinevad loomad, L teab neid nimetada: "Plääks, aua, mää, muu, näu, plääks, muu." Ajab segamini lamba ja lehma. Pärast ema sõnade kordamist ("mää," "muu") saab kiita, naerab, kihistab, kordab uuesti loomi pildil. L hakkab huvituma televiisorist, kust kostub auto mootori müra. Ta keskendub ja jälgib. Mõne hetke pärast üritab ema L voodisse pikali panna. Järgneb protest ja jonn, televiisori näpuga näitamine ja püsti seismine voodis. Ema ulatab talle albumi ja üritab samal ajal pikali panna, katab ta tekiga.L viskab albumi maha ja nutab, võtab teki pealt ja asetab voodi äärele, liigutades tekki edasi-tagasi. Nägu krimpsus, peksab paar korda rusikatega voodi madrtsit.
Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise märganud. Ilma iseloomustatakse ilmaelementide kaudu. Need on põhiliselt
Tuleviku kool Minu arvates on tuleviku kool seline, et sa ei peagi kooli minema, kuna sa vaatad kodus arvutist või televiisorist, mida õpetaja räägib ja õpetab ning selle põhjal teed sa konspekti. Kodutöö saadab õpetaja sulle meilile. Kõik õppimine toimub arvutis. Õpikuid, vihikuid ega töövihikuid ei ole. Ning õpetaja näeb kõiki 30 õpilast oma arvutist, mida kõik teevad läbi veebikaamera. Tunnid on samad nagu praegugi kuid osad on ka uued, näiteks lendama õppimine erinevate lendamisvahenditega ning iga tund kestab 45 minutit. Kehalist
Ma loodan, et ka tulevikus ei mjuta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame. Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib ksimus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas vib reklaamimises leida ka hid klgi. Tuleb osata iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest eristada. Kige huvitavam on reklaame jlgida televiisorist, sest seal on need lahendatud vikeste filmilikudena. Tavaliselt on eestlaste poolt loodud head ja humoorikad reklaamid, mida on lbus vaadata. Kuigi filmi vi telesaate vahel olevad reklaamipausid kipuvad liiga pikaks venima ning lpuks ttab ra. Aga need hambapasta ja pesupulbri reklaamid, kus hambad saavad le sravaks vi sopane pluus lumivalgeks, on kll nited halvast maitsest. Reklaamid, mis kutsuvad meid osalema on head ja informatiivsed. Need juavad
Hobid teevad elu huvitavaks Hobi on tegevus, mis täidab vaba aega. Hobi saab igaüks endale meelepäraselt valida. Miks on neid vaja? Millised hobid on olemas? Miks need muudavad elu huvitavaks? Hobisid peetakse vajalikuks, vahest isegi kohustuslikuks. Mulle on juba ammu teada, et nende abil saan täita liigset vaba aega ning hoida end eemal arvutist ja televiisorist. Kindlasti on olulisem tegeleda millegi põneva ja harivaga kui igavledes mõttetult aega raisata. Hobisi on veel vaja selleks, et kõigil oleks võimalus veeta aega sõpradega värskes õhus. Hobisid on väga palju ja väga erinevaid. Alustades spordist ja lõpetades joonistamisega. Peaasi on see, et mulle endale valituga tegeleda meeldib. Minu hobideks on väga levinud asjad: jalgpall, korvpall, matkamine ja markide kogumine. Seega olen aktiivne, sportlik ja haritud.
Minu osas loodusesse säästlikult suhtuda on väike kuna ma tarbin lõpp produkti. Säästlikult saan toimida ainult maal talus kus ma kütan ahju puudega, see hõlmab ühekorraga soojuse kui ka toidu valmistamise. Metsast olen korjanud ka seeni, marju ja ravimtaimi. Korjates seeni pead teama millised on söödava ja millised mitte. Mina kül ise seeni ei söö ja tunnen neid vähe. Minu teadmised loodusest täienevad iga aastaga koolis õpitust kui ka loodus filmide vaatamisega televiisorist. Enam ei huvita kedagi teiste loomade või isegi taimede elukvaliteet, peaasi et endal oleks võimalikult hea ja mugav. Inimesed on nii ahneks läinud, et seavad ohtu juba iseendi eksistentsi.Kuigi minu osa looduses on väike, kuid palju väikseid kokku moodustavad suure osa.
Hobid teevad elu huvitavaks Hobi on tegevus, mis täidab vaba aega. Hobi saab igaüks endale meelepäraselt valida. Miks on neid vaja? Millised hobid on olemas? Miks need muudavad elu huvitavaks? Hobisid peetakse vajalikuks, vahest isegi kohustuslikuks. Mulle on juba ammu teada, et nende abil saan täita liigset vaba aega ning hoida end eemal arvutist ja televiisorist. Kindlasti on olulisem tegeleda millegi põneva ja harivaga kui igavledes mõttetult aega raisata. Hobisi on veel vaja selleks, et kõigil oleks võimalus veeta aega sõpradega värskes õhus. Hobisid on väga palju ja väga erinevaid. Alustades spordist ja lõpetades joonistamisega. Peaasi on see, et mulle endale valituga tegeleda meeldib. Minu hobideks on väga levinud asjad: jalgpall, korvpall, matkamine ja markide kogumine. Seega olen aktiivne, sportlik ja haritud.
Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevägi demostreerib uhket sõjavarustust ning kaitsejõude. * Kõik koos perega ilma nautima, kelgutama ja uisutama. * Televiisorist Vabariigi presidendi vastuvõttu jälgida. * Kuulata presidendi kõne. * Lauldi hümni Kuidas tähistati vanasti? Vabariigi aastapäeva tähistati oma okupatsiooniaegses lapsepõlvekodus. Paljud väidavad, et jõule ei tohtinud sel ajal pidada, mis on täielik nonsenss. Igaüks võis endale tuppa tuua jõulupuu ja kirikus käia, ehkki see võimudele ei meeldinud. Hoopis teine lugu oli aga vabariigi aastapäevaga, mille tähistamine oli absoluutne tabu
Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga
Ma olen elus vaid mõne üksiku krimiromaani läbi lugenud, seega raamatule erilisi ootusi mul ei olnud. Raamat rääkis mõrvamüsteeriumist, mis sai alguse Richard Abernethie matusel. Härra Abernethie oli surnud ootamatult ning tema õde oli kindel, et ta mõrvati. Algul ei uksunud seda keegi, kuid kõik muutus hetkel, kui Cora, Abernethie õde, tapeti mõned päevad hiljem. Keerulist juhtumit asus uurima Hercule Poirot. Olin varem näinud Poirot` krimiseriaali televiisorist ning see tegi tolle aja õhkkonna ja tegelaste välimuse ettekujutamise palju kergemaks. Raamatu lugemise tegi keeruliseks tegelaste rohkus ning nende välismaised nimed. Raamatu alguses oli küll joonistatud sugupuu, kus olid tegelastevahelised seosed ära näidatud, mis tegi lugemise mõnevõrra lihtsamaks. Teos oli väga kaasahaarav ning põnevus püsis kogu aeg õhus. Lugemise ajal tekkis vajadus raamat lõpuni lugeda, kuna tahtmine teada saada, kes mõrvar on, oli suur
Oli siis 23 aastane. Läksid sinna koos minu isa, õe ja vanaemaga. Vanaema võttis väikse Eesti lipu kaasa ja hiljem hoidis Mairit seda kärus olles käes. Läksid sinna jala. Seisid Viljandi maantee ääres, näoga Tohisoo mõisa poole. Inimesi oli väga tihedalt. Ilm oli ilus, päike paistis, inimesed olid rõõmsad ja kallistasid üksteist. Eriti kaua seal ei seistud. Natuke aega räägiti veel tuttavatega juttu ja siis mindi rahulikult koju. Pärast vaadati seda televiisorist. Isa: Kohilas koguneti ausamba juures, seal jaotati ära, kus keegi seisma peab. Mindi siis oma seisu kohale ja seisti seal. Kõigil oli tuju väga hea, ärevust oli palju. Kui rivi oli moodustatud, sõitis üks auto mööda ja sealt öeldi, et võtke nüüd kõik kätest kinni. Moodustuski suur Balti kett. Seda kõike filmiti ka helikopterist ja hiljem oli kõigil uhke tunne seda telekast vaadata. Isa mainis ka ära, et tol ajal oli inimeste ühtekuuluvus tunne
27. veebruaril käisime meedia tunni raames ekskursioonil telemajas, mille põhiideeks oli tutvuda hoone ruumidega ning seal toimuva tööga. Algas sellega, et pidime iseseisvalt jõudma telemaja ette, kus kohtusime õpetajaga, kes meid sisse juhatas. Viisakas ''tere'' ning üleriided garderoobis, võis ekskursioon alata. Pooleteise tunni jooksul oli meil võimalus tutvuda telemaja ruumidega, näha mõningate saadete valmimist ning kohata nii mõndagi televiisorist tuttavat nägu. Põnevaks tegi asja see, et õpetaja ise tundis telemaja hästi, seega oskas huvitavaid kohti näidata ning igasugu põnevaid lugusid rääkida. Minu isiklik lemmik oli ajalooline telemaja näitus, kus oli kõrvutatud eriaja tehnikat, fotosid päris ammusest ajast ning kõike muud head ja huvitavat. Väga vahva oli näha kuidas televiisorid aja jooksul muutnud on, alustades väikesest ekraanist mida suurendas veega
saab. Kas ta lihtsalt kaob ära või kuhu ta hing läheb? Kui võtame aluseks piibli, siis läheb inimene taevasse või põrgusse. Kui ta on teinud oma elu jooksul palju patte ning mitte olnud Kristuse poolel, ei saa ta paradiisi. Juhul kui ta on palunud enne surma lunastust, antakse talle andeks ning ta läheb taevariiki igavest elu elama. Sest piibelgi on öelnud, et Jumal võtab kõiki enda juurde, kes seda ainult südamest tahab ja palub. Kord nägin televiisorist filmi, kus üks inimene oli saanud surma ning läinud taevasse. Seal oli pikk järjekord, et igaüks saaks süsti. See kustutas inimese peast tema eelmise elu. Seejärel väljus ta ühest uksest ning sündis siia ilma uue lapsena. Võib olla tüesti ongi nii. Kui kellelgi aeg tuleb siit ilmast lahkuda siis see tähendab hoopis uut elu. Nagu ütleb Stammgast "Lõputust kohvijoomisest": "Aeg on küps, et alustada, alustada järjekordset ringi."
See meeldis mulle ilmselt sellepärast kõige enam, et see tuli väga tuttav ette. Ei suudagi meenutada, kus olen seda kuulnud, ehk muusika tunnis. Samas oli tunne nagu kuskil jõulufilmis on see mingisuguseks tausameloodikas või tunnusheliks. Pean ütlema, et väga huvitav oli isegi jälgida kontserti läbi televiisori. Ilmselt oli see sellest tingitud, et tegu oli siiski väärt etendusega. Usun, et võin teinekordi vaatata televiisorist, kui jään ajanappusesse, ega jõua päris kontserdile minna.
vaikselt ja omaette, kuid kui klaasikese veini või mõnda muud alkohoolset jooki ollakse tarbinud on lärm juba nii suur, et ei kuule enda mõtteidki. Arvan, et alkohol on just see, mis murrab eestlasel müüri eest ja seejärel vallandub sisemine mina. Alkoholi tarbimiselt oleme ju Euroopas teisel kohal ja meid teatakse kui joodikrahvast. See-eest oleme üksteise vastu südamlikud ja abivalmid. Meie juba sõpra hätta ei jäta, isegi siis, kui seame enda elu ohtu. Olen televiisorist näinud ka saadet, kus autasustatakse inimesi, kes on isegi täiesti võhivõõra inimese surmasuust päästnud. Isegi pisar tuleb silma, mõeldes sellele, kui vapper mõni inimene olla võib. Peame tunnistama, et meie, eestlased, pole kõige tolerantsemad. Iga pisiasi on meie jaoks maailmalõpp. Küll aga oleme haritud rahvas. Ameeriklased ei vaevugi teisi keeli õppima, meie aga saame põhikoolis oma emakeelele kaks keelt lisaks.
Sallivus Eesti ühiskonnas Viimasel ajal räägitakse Eestis väga palju sallivusest. Sallivuse põhjal jagatakse inimesed justkui kahte gruppi – head ja halvad ja nende suhtumise õigeks või valeks. Viimasel ajal on väga päevakajaline pagulasküsimus. Raadiost, televiisorist ja internetist käib iga päev läbi vähemalt üks uudis pagulaste kohta, kas siis kodumaalt või mujalt. Enamasti on uudised negatiivsed, näidatakse pagulastega tulekuga seotud tagajärgi. Miks peaks siis Eesti ühiskond teiste riikide näidete põhjal salliv olema? Laste ja noorte arvamus saab alguse kodust. Kui kodus vanemad avaldavad arvamust, et pagulased on pahad ja kõik nendega kaasnev samuti, siis arvame ka meie, lapsed, et nii ongi
Minu suhted meediaga Minu suhted meediaga on väga head, kuna ma väga palju vaatan televiisiorist uudiseid ja loen arvutist ajalehti ,õigemini digiajalehti. Kõige rohkem tarbin ma uusmeediat , kuna see on ,,odavam" . Päevas kulutan ma uusmeediale umbes 1-2 tundi ehk siis tund aega sellest loen digiajalehti ja teine tund vaatan televiisorist olevaid uudised. Millisest meediast ma huvitun ? Mind huvitab enam sellised uudised kus räägitakse eesti ja välismaa elust ja sellega toimuvast . Mingil määral kulutan ma ka oma aega kollasele meediale, umbes siis 10-15 minutit päevas kõige rohkem. Kõige rohkem häirib see , et vahepeal kirjutatakse liiga palju inimese eraelust , nagu näiteks , et mis ta hommikuks sõi ja mis kell ta seda sõi jne. Kas ma pean ennast internetisõltlaseks ? Mingil määral küll , kui
Visioon Saada lõuna eestis edukaks kiirtoidurestoraniks Turg Nagu ennist sai mainitud on tegemist lisaks klassikalisele menüüle vahelduva menüüga ettevõttega. Sellise teenusega oleme Valgas monopoolses seisundis. Antud turul puudub hetkel pakutav toode pakutaval tasemel. Monopoolsus annab meie ettevõttele eeliseid hindade kehtestamisel. Õhtusel ajal on oodatavaks klientuuriks inimesed kes soovivad lisaks heale söögile ka kuulata head muusikat, jälgida suurest televiisorist spordiülekandeid või mängida erinevaid mänge, koos väikese õlu või siidriga. Konkurentide analüüs Olemaseolevad toitlustus ettevõtted pakuvad kindla menüüga toite ja ilma erilise meelelahutuseta. Kül aga peame silmas võimalike konkurentide tekkimist turule ning oleme valmis oma tegevusplaani muutma vastavalt konkuretide tulekule ja vajadusele. Turustamine Turustamine meie toodetel toimub nii ettevõtte asukohas kui ka väljaspool seda, erinevatel
ajalehti paberikujul ma ei loe, kuna neid kõiki on võimalik leida ka internetist. Raadiot kuulan vaid siis, kui istun autos ja seda enamasti kooli minnes ja tulles. Ajakirjadega eriti kokkupuuteid pole mul kunagi olnud. Televiisorit vaatan aga küll. Hommikuti juhtun vahel nägema ETV kanalilt ,,Terevisiooni", õhtul aga mängivad õhtusöögi kõrval mõnikord ,,Reporter" või TV 3 uudised. Kõige meelsamini vaatan televiisorist spordiuudiseid. Ma usun, et noorem põlvkond ei ohusta meediat mitte mingit moodi. Kõigile meeldib olla maailma asjadega kursis ja teadlik, selle jaoks tulebki kasutada meediakanaleid. Ajapikku muutuvad kõik meedialiigid, mõned saavad populaarsemaks, teiste kasutajate arv väheneb.
värises radiaatori kõrval. 11. Järsku kukkus kausjas tass kollasesse pesukaussi, mille peale vanaema dogi nurgas võpatas. 12. Uues ehitusmaterjalide kaupluses pakuti moodsaid ripplagesid ja keskküttekatlaid. 13. Umbkaudsed kulud, mida korteri põhjalik remont nõudis, ulatusid umbes üheksateistkümne tuhande kroonini. 14. Elas kord Krimmis kuulus dirigent Gennadi, kelle kodus oli modernne gaasipliit, millel oli 2-aastane garantii. 15. Kahjuks oli linna tabanud gripiepideemia ning televiisorist edastati teadaanne, et baleriin on haigestunud. 16. Anna hõõrus katki peotäie tablette ja võttis need gaseeritud veega sisse, mille peale tema blondid juuksed briljantroheliseks muutusid. 17. Öösel hiilis Mari vargsi ahju juurde, et sinna veidi briketti lisada, mida tehes süttis ka taburet, mille andsid talle keisri vangikongis tragöödiat etendanud usbekid. 18. Peale keskkooli lõpetamis on paljudel gümnasistidel tulevikuplaanides
Komöödia muutus muinasjutulisemaks- parodeeriti müüte ja igapäevast elu. Hiljem kujunes Uus Atika komöödia, kus taandus müüt ja muinasjutt ning kujunesid välja stereotüüpsed karakterid. Need olid kindlad rollid, mis läbisid etendusi. Igasugused kangelaseeposed ja müüdid on kandunud Euroopa kultuuri. Väga palju on jutte kreeka jumalatest ja nende tegudest, kes mida lõi ja kes on kelle jumal või jumalanna. Nendest kuuleme me päris tihti. Televiisorist oleme näiteks paljud näinud filmi ,,Trooja sõda" , mis pajatab ka paljudest kreeka müütidest ja üleüldse antiikajast. Ka koolis õpetatakse õpilastele antiikkirjandust ja vist ikka sellepärast, et see on mõjutanud tänast kultuuri. Näiteks räägitakse pimeda lauliku Homerose teostest ,,Iliasesest" ja ,,Odüsseiast". Nendes räägitakse müütidest ja neid lugedes, saame natukene aimu varasemast ajast.
Praegu ma kaalun enda kulutusi ja mõtlematuid oste teen harva. Kõige paremini õpetavad enda tehtud rumalused: koju tuli minu poolt tehtud suur telefoniarve. Karistuseks võtsid vanemad arve kinnimaksmiseks minu taskuraha. See oli minu jaoks suureks õppetunniks ning edaspidi vältisin pikki telefonikõnesid. Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Ta peab saama ülevaate oma kuludest ja tuludest. Paljud võtavad kas sõpradelt või pangalt laene, suutmata neid tagasi maksta. Televiisorist näeb palju sarnaste olukordadega saateid, mis võivad osutuda nii noorele kui ka kogenenud inimesele kasulikuks nad näevad raha ebaõige kasutusviisi tagajärgi, teevad sellest endale järelduse ja õpivad. Arvan, et inimese oskus raha edukalt kasutada saab oma juured juba varasest east, kus mängib perekond suurt rolli. Tuleb aru saada, et raha ei kuku taevast, vaid kõige nimel nähakse vaeva.
TELEVISIOONIS NÄIDATAV VÄGIVALD PÕHJUSTAB KURITEGEVUST Kaasaegses infoühiskonnas on meedial väga suur tähtsus. Noored vaatavad televiisorist palju filme. Enamikes filmides on seos vägivallaga. Kurb, et väikelastele mõeldud multifilmides näidatakse vägivalda ja kurjust. Alles hiljuti avas 18-aastane Soome koolipoiss tule oma kaasõpilaste pihta. Hukkunute hulgas oli ka kooli dirketor. Kurjategija viidi raske peahaavaga haiglasse, kus ta hiljem suri. Pärast selle juhtumi kajastumist Eesti Televisioonis võtsid politseinikud Tallinna ühest keskkoolist kaasa
Mida nõuab inimeselt 21.sajand? Tänapäev ehk 21.sajand on arenev infotehnoloogia ajastu.Aastaid tagasi ei oleks osanud keegi aimata,et meie tööd ja vaba aja asju ajavad arvutid või teised masinad.Kui meie eest teevad masinad juba töid ära,siis mis on üldse inimeste ülesanne tänapäeva maailmas? Aina rohkem näen televiisorist poliitilisi reklaame,kus lubatakse palju.Kergeusklikud usuvad neid lubadusi,kuid ei tohiks.Suve alguses toimusid valimised Europarlamenti. Näiteks näitas"Kanal 2" reklaami Siim Kallasest,kus ta ütleb,et ,,ainult need suudavad Europarlamendis püsida,kes on seal juba töötanud ja nii jääb ka Eesti heale tasemele teiste silme ees!"Kui süveneda reklaami ja lugeda välja,mis on selle sisu,siis tegelik sõnum on,et tema on parim ja kõik teised kõlbmatud
Minu kõne teemaks on : ükski meister pole taevast kukkunud. Ma valisin selle teema, sest mulle meeldib arutada eluliste teemade üle ning pidada diskussiooni. Ma räägin teile täna sellest, kui raske ja keeruline on tegelikult püsida maailma tipus mingil alal ning toon näite, kuidas maailma üks kuulsamaid inimesi on sellega väga hästi hakkama saanud. Meie ümber on kohutavalt palju kuulsusi ning kõige paremini me tunneme neid inimesi, keda me näeme tihti televiisorist, kuuleme sageli raadiost või kellest näeme pilte ajalehtedes või ajakirjades. Näiteks me võime hästi tunda mõnda laulu ning selle laulu esitajat, kuid me ei pruugi teada selle loo autorit, sest temast me ei ole nii palju kuulnud. Sellega ma tahan öelda seda, et tegelikult maailmas on nii palju andekaid inimesi,kellest me ei ole teadlikud. Minu arvates kõik inimesed, kes on tippu jõudnud,ükskõik mis alal, on vaimselt väga tugevad
hakkab mõjutama meediatarbija arusaama inimesest. Meediatarbijaid huvitab, kas kuulsa inimese taga peitub ka nn. tavaline inimene, ja just seda kollane meedia lugejatele pakubki. Telemaastikul jooksvates reklaamides on hakatud kasutama stereotüüpset lähenemist. Näiteks õllereklaami kavandades eeldatakse, et reklaami sihtgrupp on täisealised mehed, mistõttu rõhutatakse seal maskuliinsust ja mehelikkust. Reklaamil järgi peab mees olema „õllesõber“ ja veetma rohkelt aega sõpradega televiisorist sporti vaadates. Tahaplaanile jäetakse naine või tüdruksõber ja kodu, sest põhirõhk on sõpradel ja baaril. Sellise lähenemisega luuakse mehest kuvand, kui ebaromantilisest poissmehest, kelle vaba aeg möödubki jalgpalli vaadates ja märjukest libistades. Üldiselt on iga reklaami võtmesõnaks kuvand. Kuvand aitab toodet müüa ja levitada. Kui reklaamitakse jõusaalis kasutatavad atribuute või näiteks treeningprogramme, siis lisatakse
ee reklaamivideo. Uskumatu, et inimesed lootustele toetudes veel spordiennustustest (sh. kasiinomängudesse) endiselt osa võtavad, kas ennustamine ei ole mitte tänamatu amet? Sellegi poolest näib unibet.ee haldaval Unibet Group plc raskustes olevat, et peab kasutama Nõmme Kalju, ilmselt vaeseid mängijaid (sh. sponsoreeritavaid) või fänne, lustakas laulureklaamis, mis isegi oma loova esitluse poolest annab soovida. Täna oli nii mõnelegi raske televiisorist vaadata üht suurimat armastusfilmide klassikat ,,Titanicu (1997)" ut, närvidele hakkas reklaamide iga 15. minutiline näitamine. Unibeti reklaami sisu osas peab olema looja ülimalt andekas, et võtta koht lõõritajate seas, kuhu kuulub näiteks ka vana hea Keskerakond. Kuulsus ärritaval moel on sama, mis positiivselt? Muidugi kui tähtis on levida võimalikult kaugele aga tähtsaim sellest peaks olema siiski inimeste liitumine portaaliga, mitte sealt põgenemine
õpetajatele. Üheks suureks plussiks on veel see, et kui kirjandis või tekstis mingi täht või lause sassi läheb on mul võimalik see ka likvideerida ning sellest ei jää koledat ning maha tõmmatud jälge. Samuti saan ma arvuti abil internetis käia ning otsida vajalikku informatsiooni kooli tööde jaoks. Samuti kasutan ma ka taskuarvutit, mis hõlbustab mul teha matemaatilisi tehteid kiiresti ning enam jaolt õigesti. Ma kasutan tehnikat ka ka meelelahutamiseks. Näiteks meeldib mulle televiisorist ning arvutis seriaale ning filme vaadata. Arvutist loen ma ka uudiseid, loen meile, räägin msnis tuttavatega ning külastan erinevaid veebi lehekülgi. Lisaks sellele meeldib mulle ka muuskat kuulata. Tavaliselt kuulan ma muusikat MP3-est, aga samas kuulan ma ka muusikat arvutist ning CD pleierist, mis on ühendatud võimedi ja kõlaritega. Samuti meeldib mulle ka pilte teha, selleks kasutan ma digikaamerat. Tehinikat kasutan ma ka söögi tegemisel
kahjurõõmu, astus meelega bussis inimestele jalale. Samas oli väga üksik. Maurer oli arhitekt. Talle meeldis uus linnaosa, meeldis kõik uus. Oli tark, teadis ajalugu, aastaarve. Heaolu oli tähtis ja tundis rõõmu paljudest asjadest. Näiteks, et hambaarstid hambaid ravisid ja lehm piima andis. Tal oli küll naine aga mõlemad olid ikka üksikud. Laura oli kolmekümne aastane üksikema. Oli telefonitöötaja, ise tehnikast midagi ei teadnud. Ta vaatas väga palju televiisorist seriaale, siis tundis, et tal on sõbrad. Oma lapsest ei teinud eriti välja. Televiisoriga ajas üksindust ära. Peeter- oli Laura poeg, oli uudishimulik. Helistas öösiti võõrastele inimestele ja küsis mõistatusi. Uskus kuradisse, mitte jumalasse. Ema väga temaga ei tegelenud ja seega toimetas palju ise. Theo töötas restoranis sveitserina. Oli tark mees, kirjutas raamatut "Mees ja naine", luges palju raamatuid ja huvitas astroloogia. Kartis jääda vanaks
Ühel päeval ronib Randal ,,Pealiku" abiga üle aia ja varastab haigla bussi, millega tema osakonna inimesed oleksid pidanud väljasõidule minema. Selle asemel viib ta nad kalastusretkele, mis kõigile väga meeldib. McMurphy ja õde Ratchet'i vahelised suhted on algusest peale keerulised. Näiteks keeldub Randal võtmast igapäevaseid ravimeid, kuna keegi pole talle selgitanud, mille jaoks need vajalikud on. Ta tahab vaadatada televiisorist pesapalli ülekannet, kuigi selle jaoks pole päevaplaanis aega ette nähtud. Kalastusretk ja grupiteraapias tekkinud kaklus Charlie sigarettide pärast on vanemõele liig. Ratchet'i soovitusel jätab peaarst McMurphy selle asemel, et ta tagasi kolooniasse saata, haiglasse. McMurphy hakkab planeerima põgenemist ja sobiv hetk saabub jõulude paiku. Ta kutsub haiglasse oma kaks naistuttavat koos alkoholiga ja räägib pehmeks haigla öövalvuri Mr. Turkle'i, kes naised aknast sisse laseb
perekonnas kõigil meeles püsivad. Jõulude ajal külastab meie perekonda jõuluvana, kuna mul on väikevend, siis see on rohkem temajaoks. Loomulikult on hästi palju süüa, käime ka õhtujooksul mõlemal vanaemal külas ja soovime ,,häid jõule!". Enamasti on jõulud meie perejaoks see aeg, kui terve perekond saab kokku ja meil on aega üksteise jaoks. Lihtsalt kasvõi istume, sööme ja sealjuures räägime juttu. Aastavahetus on samuti nii, et joome, sööme. Lisaks sellele ka vaatame televiisorist vahepeal aastavahetuse showsid, kuulame presidendi kõnet ja laseme rakette väljas. Kuna mul on sünnipäev 1.jaanuaril, siis kohe uue aasta saabudes saame ka seda tähistada. Uue aasta saabumisel läheme kindlasti ja soovime naabritele ja teistele lähiümbruses olevatele inimestele ,,head uut aastat!". Aastavahetus on minujaoks armas sündmus. Mulle meeldib, et siis on kõik inimesed rõõmsad ja soovivad, et kõigil läheks hästi tulevasel aastal. 1
pannes teeb pank sellega kindlasti palju kurja ning vaene vanainimene ei pruugi seda raha enam kunagi tagasi saada. Siit tulebki välja, et lastel on elavam kujutlusvõime ja minu arust peaksid selise kujutlusvõime omandama ka täiskasvanud, eelkõige vanurid. Väidetavalt on lapsed kõige puhtama südametunnistusega olevused siin ilmas. Ütleb ju vanasõnagi, et lapse suu ei valeta. Jällegi üks voorus, mis täiskasvanute maailmas kipub kaduma. Mäletan, et kunagi oli televiisorist üks laste saade, kus saatelõigus "Lapse suu ei valeta" küsiti laste käest kuidas nemad saavad aru sellistest sõnadest nagu abielu, armastus, sõprus, isa, ema jne. Vastused olid meie jaoks väga naljakad ja täiskasvanute mõistes kindlasti mitte õiged, aga need vastused olid ausad ja siirad. Täpselt nii näebki üks laps "suurte inimeste" maailma. Laste maailme on ju lihtne. Peaaegu ainuke kohustus on käia koolis ja õppida. Väiksematel lastel pole sedagi
Meedia mõju ühiskonnale Meedia on tänapäeva maailmas muutunud peaaegu sama vajalikuks nagu toit. See on kui ühiskonna peegel, mis on kõikjal meie ümber. Me vaatame saateid televiisorist, kuulame muusikat raadiost, loeme ajakirju ja raamatuid. Mõned juurdlevad selle üle, kas meedia positiivne mõju ikka on suurem, kui negatiivne. Samas on tõsi see, et inimesed tahavad teada, mis maailmas toimub, nii naabruskonnas, riigis, kui rahvusvahelisel tasandil. On oluline, et infovoog laieneks kogukondade vahel, ja selleks abivahendiks ongi meedia. Ilma laia valiku informatsioonita on inimeste arvamused ja seiskohad nende ümber olevast maailmast piiratud.
A. 1. Vanaema märkas, et ta ei näe ajalehe teksti enam selgelt, kuigi televiisorist nägi filmide tõlget väga hästi. · Milline nägemishäire oli vanaemal tekkinud?................................................................. · Millise silmaosa talitlemisega on see nähtus seotud? .................................................... · Milliseid prille peab vanaema hakkama kandma?......................................................... 2. Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas bussis või
lapsed ei tee näiteks samu vigu, kuna ka lapsevanemad oskavad oma lapsi kaitsta enda tehtud vigade eest. Võib olla vabanduseks, et kui vanem last ei kasvata ja suuna, siis ütleb, et ega ta nagunii ei kasva teistsuguseks kui ta isa näiteks. ,,Laps on kodu peegel." Tähendab, et lapse käitumismaneerid ja kombed on kõik peegeldus sellest, kuidas kodus käitutakse. Tihti see on nii ja peab paika, kuid laps õpib ka lasteaiast, televiisorist ja ühiskonnast erinevaid sõnu ja käitumist ning pahatihti kirjutatakse see kodu arvele. Kõige kohta päris ei saa öelda, et see on kodust pärit. Lastele küll meeldib vanemaid ja enda õdesid- vendi jäljendada, kuid sama palju meeldib neile jäljendada ka televiisorit ja kõike muud. Seda kasutatakse ehk ka vabanduseks, kui laps lasteaias halbasid sõnu on õppinud, et ah see on kodust. Kristi Ennemuist LÕ-12
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta
See on pigem nagu suur rahvapidu, kui Eesti koondis osaleb Euroopa ja Maailmameistrivõistluste valiksarjades ja nad saavutavad häid kohti või lausa suudavad ennast võidelda Euroopa finaalturniiridele. Ise olen käinud mitmeid kordi vaatamas Lilleküla staadionil jalgpalli. Ega päris üksinda ei läheks, aga kuna minu väiksemal vennal on jalgpallipisik, siis on tore kaasas käia ja seda suurt melu oma silmaga näha. Televiisorist tulevad ülekanded nii paeluvad minu jaoks ei ole, et jätan kõik muu tegevuse ja jään mänge vaatama. Küll aga kuulen kas kodunt või meediast võistluste tulemustest. Jälgin olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi. On ääretult meeldiv tunne, kui eestlane saavutab suurematel tiitlivõistlustel kõrge koha. Viimastel Sotši olümpiamängudel Eesti sportlastel väga hästi ei läinud. Pigem näitasid lõpptulemused vastupidist. Meedias ei olnud positiivset kajastust
kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on ka olemas nii kvaliteetlehed, kui ka neile vastukaaluks hiljem tekkinud kõmulehed. Läbi ajaloo on meedia olnud pidevas muutumises. Parim näide sellest on uute meediakanalite teke ning vanade järk-järguline hääbumine. Näiteks poleks enne 20. sajandi algust osanud unistadagi, et mõnekümne aasta pärast võib uudiseid lehest lugemise asemel hoopis raadiost kuulata või televiisorist vaadata. Nüüdseks hakkab ka muidugi nende meediakanalite tähtsus langema või tegelikult ongi juba langenud, kuna populaarsust on kogunud uusmeedia. Kuna peaaegu igal inimesel on kodus arvuti ja taskus nutitelefon ning kuna nendega tegeledes veedetakse niikuinii rohkelt aega, ei ole midagi üllatavat selles, et just internetist leitavad infoallikad ja meediaettevõtted inimestes huvi tekitavad. Ka kõmulehed on rohkem viimase aja leiutis. Varem kasutati meediaväljaandeid tarkuste ja
kuid mõjud võivad ulatuda veelgi sügavamale. Enamik inimesi teavad, et liigne arvuti kasutamine ei ole silmadele hea. Liigne ere valgus kahjustab ka muud peale silmade ja muude meelte. Internet ja arvutite/telefonide kasutamine on tekitanud arvukalt uue ajastu haiguseid. Nende haiguste hulka kuuluvad telefoni hoidmisest kõveraks väändunud väike sõrm, arvutihiire hoidmisest tingitud randmevalud ja unepuudus. Viimane on põhjustatud arvutist, telefonist ja televiisorist kumava erksinisest valgusest. See on puhtalt tehislik ning ärritab organismi niivõrd, et tollel on raske magama jääda. Samuti on kerge internetis olles, ja seda kasutades, ära kaotada ajataju ning selle pärast nihkub magamamineku aeg aina hiljemaks ja hiljemaks. Internetimaailm ei ole ainult kahjulik tervisele ,vaid võib mõjuda ka rängalt rahakotile. Väga levinud on ka igasugused internetipettused. Need võivad toimuda igal pool ja igaühega
Kuna inimesi huvitavad rohkem halvad uudised, siis pakutakse neid vastavalt turumajanduse seadustele rohkem. See võib meedia mõjust mitteteadlikul inimesel tekitada arvamuse, et kõik ongi nii halvasti, nagu uudistesse paistab, ja viia masenduse ning pessimismini. Teine meedia negatiivse mõju avaldumisvorm on teatud visuaalse materjali tekitatud vägivaldne käitumine. Kirjanik G. Orwell toob selle kohta oma teoses "1984" sobiva näite "vihkamise minutiga", kus televiisorist tulev materjal põhjustab selle jälgijates soovi tarvitada vägivalda valitseva korra vastaste suhtes. Negatiivne info võib tekitada kuritegelikku meelelaadi, sest inimene õpib peamiselt imitatsiooni kaudu. Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult
Tihti ei mõeldagi tagajärgedele, mis võib tulevikus meid viia suure probleemi lävele ja tekib küsimus, kas tõesti on kõike seda vaja. Reklaam on tänapäeva ühiskonna jaoks väga tavaline osa meie elus. Me kohtame seda ajalehtedes, kuulutuste tahvlil, televiisoris, raadios, Internetis. On teada, et enne millegi soetamist, siis on vaja eset näha ja olla tutvunud selle toote kvaliteediga, reklaam teeb sedavõrd me elu lihtsamaks. Tihti mõtleme, kui televiisorist tulevad meeldiva filmi vahele pikad reklaamid, et kui tüütud ja mõttetud need on, aga alateadlikult poodi minnes eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. Inimesi on erinevaid, samuti ka tarbimi harjumused. Mõned lähevad poodi kindla eesmärgiga ja täidavad seda ning ei näe mõtet raha kulutada millegi ebavajalikule. Teine tüüp inimesi, aga lähevad poodi kindla eesmärgita, uitmõtted peas ja raha näpus. Vaadeldakse erinevaid ilusaid asju
aeg ja ta võetakse lasteaiast ära. Kui Atsilt küsida kas ta tahab lasteaeda minna on poisi vastus järsk ,,EI". Atsile peab tihti meelde tuletama reegled mis on vanemate poolt kehtestatud (kätepesemine, mänguasjade kokku korjamine, oma riiete panemine kindlasse kohta) ja vahest jääb mulje et ta meelega eirab neid, kuid siit tulevad ka juba konfliktid.Vahel on mõjutusvahendina vaja ka kasutada millegi meeldiva lubamist või vastupidi, keelamist. Atsile meeldib televiisorist lastesaateid ja multifilme vaadada. Ta jutustab nendest rõõmuga ka teistele ja lisab tihti juurde oma fantaasiat. Siiski parema meelega tegutseks ta õues liivakastis või koos isaga telekavaatamine on tubase aja sisustamiseks. 3 EMOTSIONAALNE ARENG Muutused lapse emotsionaalses ja sotsiaalses arengus on sel eluperioodil märkimisväärselt suur. Kõigis valtkondades hakkab ilmnema individuaalsus, lapsest
maksavad palju ja neil on suured pakusud kaaned. Raamatuid saab tänapäeval ka lugeda arhiividest. Need on üles pandud nii internetti kui ka üksikutesse hoiukohtadesse. Neid nimetatakse arhiivideks. Seal on tavaliselt väga palju erinevaid vanu raamatuid, mida keegi pole oma silmaga näinud ning nendest on tehtud uued trükid. Viimaselajal arvatakse, et kuna tehnika areng on kiirem, siis raamatud varsti unustatakse. Elanikkond saab informatsiooni kätte nii televiisorist kui ka arvutist. Inimeste lugemus ei vähene kindlasti, kuid täiesti võimalikuks osutub ilmselt see, et pikapeale saavadki raamatud endale elektroonilise vormi ning sülearvutist lugeda pole enam mingi probleem. Kindel on, et raamatud ei kao ilmselt kunagi. Lugejad on need, kellest puudus on, mitte uued romaanid või luuletused. Ikka leidub inimesi, kes raamatutest lugupidada ei oska, kuid õnneks on austajaid veel alles ja loodetavasti nad niipea ei kao.
Niimoodi on see üht või teist pidi ka minu tähelepanu alla sattunud. Kuna õpetaja ja õpilase vahel ei tohiks olla füüsilist kontakti, siis tuleks õpetajatel rohkem kasutada pedagoogilisi meetodeid, mis jääb aga minu arvates paljudel õpetajatel tegemata. Ei saa muidugi kogu aeg ka õpetajaid süüdistada, sest õpilased tunnetavad ju selle kohe ära ja hakkavad käituma enesekehtestavalt. Arvan et siia mõjub ka maailmas toimuv vägivald, mis pressib sisse nii tänavalt, televiisorist, internetist ja ka ajakirjandusest.. Ega suured koolid ka patust puhtaks ei jää, sest sadade õpilastega suurkoolid ei jõua ka parema tahtmise juures iga õpilaseni, ei toimu õpetaja ja õpilase vahelist head kontakti, mis aga toimub õpilaste omavahelisel suhtlemisel. Ja niimoodi jäävadki õpetajad ainult pealtvaatajateks, kui toimuvad riiud ja kaklused, mis võivad teine kord muutuda lausa rasketeks vägivalla juhtumiteks.
kui see on midagi enamat kui usk iseenda heaolusse." 3. ,,Nii poliitikas kui ka kunstis ja igal pool mujalgi ei tohi sallida seda, mis pole tõeline ega sügav ega vajalik. Tobedate tühiste asjade jaoks lihtsalt ei jätku aega. Elu tuleb elada tõsiselt. Ei tohi vahtida tobedaid filme, isegi kui tahaksid, ei tohi lugeda kõmulehti, ei tohi kuulata rämpsu raadiost ega vaadata seda televiisorist, ei tohi raisata aega tühjaks lobisemiseks. Elu tuleb kasutada." 4. ,,Armastan elada täisverelist elu, armastan kõiki, kes lihtsalt ei istu ja jälgi." 5. ,,Tavainimene on tsivilisatsiooni nuhtlus.'' 6. ,,Tead, et kõik kunstiteosed ajaloos ja kõik siin elus, mida sa nimetad siivutuks või mis vähemalt on sündinud tunnetest, mis sinu keeles on siivutud nad on sündinud kirest, armastusest, vihkamisest, tõest." 7
annaabi.ee 
