Mina ja reklaam Reklaam j�uab inimesteni paljudes kohtades: t� naval , poes, ajalehtedes, ajakirjades ja televisioonis. Loomulikult ka internetist, kus h�ppavad vastu v�rvikirevad reklaamid . Reklaam m�jutab meid ostma ja osalema . Mind toodete reklaamid eriti veel ei m�juta, sest erilisi otsuseid ostmise vallas ma veel ei tee. Ma loodan, et ka tulevikus ei m�juta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame . Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib k�simus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on j�llegi ajakiri �ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas v�ib reklaamimises leida ka h�id k�lgi. Tuleb osata �iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miisu111
Õppematerjali autor
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
· Objektide terviklik tajumine: taju püüab anda objektist terviklikku ettekujutust. Kui sõnum on poolik, hakkavad inimesed seda täiendama vastavalt oma ettekujutusele. Seepärast saab lõpetamata sõnumit kasutada näiteks reklaami efektiivsemaks muutmisel, kuna arutlemine aitab infot paremini meelde jätta. · Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen
Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid