Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lendas üle käopesa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Lendas üle käopesa #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KatreT Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
pptx

Lendas üle käopesa

LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY  • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp

Kirjandus
thumbnail
5
odt

Miloš Forman (referaat)

Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Milos Forman Referaat Tallinn 2012 Sisukord Lapsepõlv 3 Haridus 3 Filmidest 3 ,,Lendas üle käopesa" 4 ,,Juuksed" 4 Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna

Maailma filmikunsti ajalugu
thumbnail
2
doc

Haigla kui ühiskonna mudel

kogu Universumist trellide ja lukustatud ustega eraldatud maailm, kus kehtisid omad reeglid. Aga kui sinna sattus võõrkeha, viis see organismi tasakaalust välja" Enne McMurphy vaimuhaiglasse saabumist oli haigla nagu üks eraldatud, sõltumatu riik. Seal valitses piltlikult türannia, kus peaõde kehtestas vaimuhaigetele seadused ja kindla päevaplaani. Mitte ükski patsient ei astunud nendest reeglitest üle ja mitte hirmu pärast saada karistada, vaid nii oli neile endile mugavam. Mõned haigetest olid haiglas vabatahtlikult, millest järeldasin, et nad ei suuda ühiskonnas ise valikuid teha ja sellepärast elasid nad kellegi teise valikute järgi. Õe reeglid olid välja töötatud väga proffessionaalselt, sest nende täitmise korral ei tekkinud vaimuhaiglas suuremaid probleeme. Ka hästi organiseeritud riigis on võimalik ära hoida suuremaid konflkte. Kindel päevaplaan pani patsiendid

Kirjandus
thumbnail
1
docx

R.P. McMurphy – kurjategija või lunastaja?

McMurphyt ei saa kategooriliselt liigitada ei kurjategijaks ega ka lunastajaks. Haigla töötajad pidasid teda päris kindlasti kurjategijaks, sest ta rikkus haigla reegleid ja tekitas ka materjaalset kahju, samuti ei pruukinud tema tegevus hullude vaimsele tervisele positiivselt mõjuda. Hullude jaoks oli ta pigem lunastaja. Vaevalt neil varem seal nii põnev oli olnud. McMurphy oli kohati väga vastutustundetu ja süüdimatule omase käitumisega. Ta ei tundnud kahetsust oma reeglitest üle astumise tõttu ka pärast karistusi, mis näitas, et ta oli enesekindel ja tugev isiksus. Tal oli oma arusaam hullumajast ja selle tegevusest, mida ta ka tugevalt töötajatele peale surus. McMurphy viis hullud bussiga väljasõidule merele, kutsus haiglasse naisi ja smuugeldas sisse ka alkoholi. See jäigi tema viimaseks suuremaks teoks haiglas. Ei saaks öelda, et ta oli hoolimatu ja halb inimene. McMurphy armastas küll vahel hulle ninapidi vedada, kuid ta ei teinud neile liiga

Psühholoogia
thumbnail
4
doc

Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga "Lendas üle käopesa"

06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle

Psühholoogia
thumbnail
2
doc

Lendas üle käopesa - mõtted ja tunded seoses filmiga

Mõtted ja tunded seoses filmiga Ma leian, et filmi ,,Lendas üle käopesa" näol on tegemist väga hea ning mõtlemapaneva looga ­ kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson

Psühholoogia
thumbnail
8
doc

Miks kunst ja kultuur armastab hulle

faktist, et Eesti ajaloos on 1917 algusest kuni tänapäevani vaimuhaiglad olnud pigem poliitilised vanglad kui raviasutused. Kus on peidus hullumeelsuse juured Michel Foucault räägib oma raamatus ,,Hullus ja arutus", et enne XIX sajandit polnud olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Kui pidalitõbi oli kadunud ja mälestused pidalitõbistest peaaegu kustunud, jäid vastavad struktuurid siiski püsima. Vaesed, hulgused, korrarikkujad ja "peast segased" võtsid üle varem pidalitõbistele kuulunud rolli. Keskaeg paigutas hulluse pahede hulka. Alates XV sajandist oli see sotsiaalne parameeter: kui inimene oli ohtlik teistele või endale, oli ta vaja isoleerida. Kõik pandi ühte patta kogu asotsiaalne kontingent: vaesed, vaimuhaiged, prostituudid, luuserid, kurjategijad. Selle üle, et hullud vangi pannakse ja neid kurjategijatega koos hoitakse, hakatakse imestama hiljem. Alles aastal

Kunstiajalugu
thumbnail
1
docx

Ainult üks samm normaalsusest ebanormaalsusesse

inimesel on nii vähe vaja, et teda peetaks hulluks. Doktor Ragin leidis vaimuhaiglast inimese, kellega oli huvitav rääkida ja seetõttu peeti tedagi hulluks ning pandi ka teda vaimuhaiglasse. Tegelikult tuleb välja, et ebanormaalsed inimesed pole meist erinevad, vaid saatus on neile määranud selle kohutava elu. (119sõna) Ebanormaalseks annab teeselda. Seda ei saa kindlaks teha. Nagu ma enne mainisin, siis need kinnised asutused teevadki meid ebanormaalseteks. Näite toon ,, Lendas üle käopesa`` filmi põhjal, kus Randall McMurphy läks hullumajja teeseldes vaimuhaiget, kuid seal olles suri ta sõber Billy Bibbit tehes enesetapu ning see situatsioon muutis ka McMurphy vaimuhaigeks. Inimesed, kes on kinnises asutuses, nad pole rumalamad kui need inimesed, keda pole seal. ,, Lendas üle käopesa`` filmis peeti Pealik Bromdeni vaimuhaigeks kuigi ta seda polnud. Seda mõistis McMurphy kui hakkas temaga lähemalt suhtlema ning ei saanud lõpuks aru, miks ta seal on

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun