SISSEJUHATUS Autor on füüsiline isik või isikud, kes on teose loonud ja sellel isikul on ka autoriõigused. Autoreid võib olla mitu, siis on tegu ühisautorsusega. Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule, st. tal on õigus esineda teose loojana ja õigus nõuda teose kasutajatelt selle tunnustamist. (Autor...) Plagiaat on loomevargus ehk ,,teisele autorile või allikale kuuluvate mõtete, ideede või tekstiosade esitamine oma nime all, ilma originaali autorile ja allikale viitamata või autorsust muul viisil osutamata." (Hennoste 2014). 3 1. AUTORIÕIGUSED Teose loojale kaasneb automaatselt autoriõigus, mis tähendab, et isikul on täielik õigus oma loomingule. (Hanson jt 2015). Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril: 1. õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel selle
märkide, paneelide ja lehekülgede stiile. III. Lisaks aitab Navigaator liikuda kiirelt dokumendi sees, vaadata dokumenti liigendusvaates ja pidada arvet dokumenti lisatud objektide kohta. IV. Tekstidokumentidesse on võimalik lisada erinevaid registreid ja tabeleid. V. Registrite ja tabelite struktuuri ja välimust on võimalik defineerida vastavalt vajadusele. VI. Hüperlingid ja järjehoidjad võimaldavad hüpata otse vajalike tekstiosade juurde. Küljendamine OpenOffice.org Writer'i abil OpenOffice.org Writer sisaldab mitmeid küljendus- ja joonistusvahendeid, mis aitavad luua professionaalselt kujundatud dokumente, nagu näiteks brosüürid, uudiskirjad ja kutsed. Dokumente on võimalik vormindada kasutades mitmeveerulist küljendust, tekstipaneele, pilte, tabeleid ja muid objekte. Arvutused
Selle eeldus on õige keeleline käitumine reklaamis. Keeleteadus on reklaamiteaduse osa. L. Priimägi ,,Reklaamikunst" 1998 MOTIVEERIDA, MÜRAST VABASTADA, AIDATA LUUA SOODSAID MÕTTEID, NEID HÄSTI MÄLLU JÄTTA, TAGADA MÕISTETAVUS Stilistilised kujundid reklaamis: ,,Epiteedid, epiteedid" Pildilisele ikoonile lisandub deviis ja legend. Deviis kätkeb reklaami ideelist tuuma ja idee algsõnastus peaks olema loomingulise direktori ülesanne. Tekstiosade lõplik formuleering copywriter´i ülesanne. Pilt püüab küsida, tekst aitab vastata (paraku on vastupidi! Mittemidagiütlevat fotot saadab problemaatiline tekst, nt Kolmega võitjate sekka!) Levinuim kujund on epiteet 1. Parim! Algeline kinnitus Parem, parim primitiivne kiidusõna ei kirjelda õieti midagi - sisutu, toimetu, pleekinud. Algeline ülivõrdelisus taasergastatakse ,,Parim mootorile, parem loodusele" ; oma absoluutsuses võib peita valetki ,,..
1.Võõras on seotud modernismiga kuna tegu on lihtsakoelise looga, mis on välja mõeldud ning teos on minajutustuse vormis. Lool puudub kindel alguspaik ja lõpp. Teose teises osas mõistetakse Meursarltile surmanuhtlus, ometigi ei saa lugu lõppu sellega, vaid siiski arutleb peategelane teose lõpuni oma elu üle. Teoses puudub kindel seos tekstiosade vahel. Kasutatakse sisemonolooge. Raamatu lugeja ja autori vahel puudub üksmeel. Peategelane ja raamatulugeja satuvad vastuollu. Lugedes Meursaulti olemust raamatust "Võõras" hämmastas mind tema ükskõiksus ja hoolimatus, lugedes seda teost, ei suutnud ma alguses mõista, miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2
Filmitud video edastatakse ettevõtte logo ja andmetega mälupulga peal. Enne filmima asumist teeme põhjalikku eeltööd, tutvume teema ja inimestega ning loome stsenaarse plaani, et valmiv video vastaks just klientide soovidele ja vajadustele. Vastavalt plaanile toimub filmimine ajal ja kohas, kus see on vajalik ja võimalik. Kooskõlas loodava video eesmärgiga teeme intervjuud. Peale filmimist toimub intervjuude järelkuulamine ja tekstiosade valik. Samuti pildi läbivaatus ja montaažiplaani koostamine. Selles arvutimontaažis lisatakse ka tiitrid ja muusika ning vormistatakse lõplik toode tellijaga kokku lepitud formaadis. Ettevõtte eesmärk on, et valminud video või film annaks kliendile unustamatu elamuse. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress Canon OÜ Tehnika Oks 1, Tallinn +372 dfsafsd@gmai
raske piiritleda kumba zanri see kuulub. Teosed võivad olla lüürilised ehk tundelised ning eepilised ehk kirjeldavad. 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslikku keelekasutust iseloomustab: 1. kujundlikkus 2. rütmiline kõne ( e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine ) 3. Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism 4. Kaudse või kaunistava ütluse ( kõne-ja lausekujundite ) tarvitus 5. Suurenenud tähendusühtsus ( sünonüümid, homonüümid, antonüümid ) 6. Koondumine sisuliselt või vormiliselt määraa mõtte, idee ümber 7. Kontrast ( e ühtsuse nägemine erinevad ja erineuse leidmine ühtsuses ) 8. Uudsus, üllatus, harjumatus vana, tuntu ja tavalise taustal Metafoorid, riimid, värsimõõt, epiteedid jne.
inimesele, kellele taolised lihtsustavad ja maailma komplekssust kergesti äraseletavad väited meeldivad. Postimehe lugeja ongi see kõige „tavalisem“ eestlane kui nii võib öelda. Samas on Kadri Kasaku tekstis olemas kõik olulised tekstide tunnused, mida presenteerivad ka Aava ja Salumäe. Aava ja Salumäe toovad välja teksti oluliste tunnustena välja järgmised tunnused: • koherents ehk teksti tähenduslik terviklikkus; • kohesioon ehk teksti lausete ja tekstiosade vahelised seosed; • teksti eesmärgipärasus; • informatiivsus; • vastavus suhtlussituatsioonile; • kuulajale lugejale vastuvõetavus; • intertekstuaalsus ehk teksti omadus olla suhetes teiste tekstidega. Need tunnsued ühtivad väga hästi ka hea ajakirjandusliku teksti tunnustega. Kui tulla Kasaku arvamusloo juurde, vastab tema tekst laias laastus kõigile neile tunnustele. Arvan, et tegemist
·Kursor lõigu keskel. Enter-klahviga jagatakse lõik kaheks, mõlemad ühesuguse kujundusega. · Kursor on lõigu lõpus. Tekib uus tühi lõik, mis on samasuguse kujundusega kui eelmine, kui lõigu stiil (stiilidega hakkame järgmises praktikumis tegelema) ei määra teisiti. Lõikude ühendamine. Lõigu vorming salvestatakse lõigu lõppu tähistavas ¶-märgis, seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili. 14 Teksti märgistamine Teksti märgistatakse, et seda edaspidi muuta. Selekteeritud tekst on nähtav valgena mustal taustal. Kui teatud osa tekstist on märgistatud, saab seda osa formaatida. Tuleb jälgida, et ei klikiks kogemata mitte kuhugi mujale kui ainult soovitud käskudele, vastasel korral (näiteks klõpsates
problematiseerima. Päripäeva lugemine (reading with the grain) tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine (reading against the grain) tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. 8. Poeetiline keel A. Merilai: rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, antonüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. J. Wainright: keele nn. viipeline mõõde - keele kõlalised,
6) seaduse mõju; 7) seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest oodatavad tulud; 8) volitusnormide ja rakendusaktide vajadus; 9) seaduse jõustumine; 10) ülevaade eelnõu koostamisele kaasatud asjaomaste institutsioonide arvamustest. 23. Seletuskirja osas "Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs": 1) esitatakse seaduseelnõu ülesehitus ja selle põhjendus; 2) antakse ülevaade eelnõus käsitletavatest õigusinstituutidest tekstiosade kaupa; 3) selgitatakse, miks on eelnõu objektiks olevaid suhteid vaja reguleerida või miks senine regulatsioon enam ei sobi; 4) analüüsitakse eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega, Euroopa Liidu õigusega, välislepingutega, mis on Eesti suhtes jõustunud 5) nimetatakse eelnõu väljatöötamisel aluseks ja eeskujuks võetud allikad, tutvustades eraldi valdkonna seni kehtivat regulatsiooni ja teiste riikide õigusakte, mida on eelnõu
mis peab sisaldama: 1) selle dokumendi väljaandjat, väljaandmise kuupäeva ja asukohaviita dokumendiregistris; 2) kinnitust, et ärakiri on originaaliga samane; 3) kui originaali ei ole väljastanud ärakirja õigsust kinnitav haldusorgan, siis märkust, et ärakiri on väljastatud esitamiseks üksnes märkuses nimetatud haldusorganitele; 4) andmeid dokumendis sisalduvate lünkade, läbikriipsutuste, vahelekirjutuste, loetamatute tekstiosade, kustutamisjälgede, muude dokumendi esialgse sisu muutmisele viitavate asjaolude või mitmelehelise dokumendi lahtiköitmise kohta; 5) kinnitamise kohta ja aega, kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitsati jäljendit. Koosta kinnitusmärke näide eelpooltoodut arvesse võttes! NÄIDE : OÜ SIPSIK 10.10.2014. a korraldus nr 12-1/23 ÄRAKIRI ÕIGE Kati Karu Sekretär 20.12.2014 (allkiri) (pitser)
(Office 2003: FailLehekülje häälestusVeerised; Office 2007: KüljendusVeerised) 3. Töö põhitekst trükkida kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5 rida. (Office 2003:VormingLõikTaanded ja vahedReasamm; Office 2007: Avaleht LõikTaanded ja vahedReasamm) 4. Joonealused märkused (Office 2003: LisaViideAllmärkus; Office 2007: ViitedLisa allmärkus) kirjutada kirjasuurusega 10 punkti ja reavahega 1,0. 5. Võõrkeelsete tekstiosade, valemite ja sümbolite kirjutamisel kasutada. kaldkirja (Italic). 6. Tekst paigutada leheküljele ühtlaselt nii, et ka lehekülje parem serv jääb sirge (rööpjoondus). (Office 2003: VormingLõikTaanded ja vahed; Office 2007: KüljendusLõikTaanded ja vahed) 2 7. Tekstilõiku alustada ilma taandeta. Tekstilõigud eraldada täiendava vahega suurusega 6 punkti
autor ja tegelik autor kattuvad 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis 6. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika i. Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus, poeetiliste kannotatsioonide rohkus ii. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhtest iii. Uuskriitika välistab kirjaniku taotluste kasutamist abimaterjalina iv. Uuskriitikute kõige suurem erinevus eelkäijatest seisneb selles, et nad loobuvad parafraasi kasutamisest, kirjaniku sõnade ümberütlemisest v. Kirjandusteoses näevad uuskriitikud eelkõige hierarhilist struktuuri, mille kujundajaks on elementide omavahelised suhted. Uuskriitikute
algselt otstarbekas suhtumine ja/või väljenduslaad. Stereotüüp ei pruugi olla rühma poolt teadvustatud, kuid teatud piirisituatsioonides erinevate rühmade stereotüübid kohtuvad ja selle erinevuse kaudu saadakse teadlikuks ka oma stereotüüpidest. Pärimuse stereotüüpsus huvitab uurijaid rohkem siis, kui kirjeldatakse kultuurile rahulikumat arenguperioodi või selgitatakse kultuuri üldomaseid tunnuseid. Mõistet stereotüüpsusaste kasutatakse tekstide ja tekstiosade korduvuse iseloomustamiseks. Tekstide sarnasus on tingitud kommunikatsiooni eripärast: suulises tekstis on teistsugused võtted kui kirjaliku teksti ülesehitusel. Kirjaeelses kultuuris saab teateid edasi anda suuliselt. Sellele kommunikatsioonitüübile on iseloomulik korduvus: andes edasi teadet suulises esituses mälu järgi tuleb arvestada, et vastuvõtjad peavad selle sõnumi ära tundma (neil peab olema vastav kogemus, kuidas üht või teist sõnumit mõista); teiselt poolt ka teate
n pi xi c, i 1 (2) kus pi hüvise hind (kroonides), xi hüvise kogus (tk), n hüviste arv, c tarbimiseelarve (kroonides). 3.5.5 Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel, millele järgneb tabeli number. Lühendit nr ei kasutata. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Nt Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kui töös on ainult üks tabel, siis seda ei nummerdata.
järele, kusjuures igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1.3 kus üks tähistab peatüki-, kolm valemi järjekorranumbrit). Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel -, millele järgneb tabeli number. Lühendit nr. ja punkti numbri järel ei kasutata. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Näit. Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kui
USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Prioriteedid: Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus,poeetiliste konnotatsioonide rohkus Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa
saab lõpliku ja kõige levinuma pildi. Väljendusühtsus Enne kui saab mõista luuletuse sisu, peab aru saama väljendusviisist, mõtestada lahti keelekasutus. Keel edastab, säilitab, loob teavet, kirjeldab maailma Poeetilised lisareeglid: Rütmiline kõne sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine Keeleline heakõla alg- ja lõppriim Parallelism sõnade, lausete, teemade, tekstiosade kordumine Kaudne, kaunistav ütlus kõnekujundid Suurenenud tähendusühtsus Koondumine ühe kindal mõtte, sisu, idee ümber Kontrast ühtsuse leidmine erinevuses, erinevuse leidmine ühtuses Uudsus, üllatus, harjumatus Need lisareeglid ei avaldu luuletustes võrdselt. Kõne-, lause- ja piltkujundid Troop kõnekujund - Kujund paneb süvenema, kaasa mõtlema, kehtestab uusi seoseis sõnade ja nähtuste vahel.
Põhialused: kirjandusteos kirjandusteosena (kui iseseisev/eneseküllane verbaalne objekt; kriitika peab olema objektiivne ja tunnustama objekti autonoomsust), lähilugemine (e eksplikatsioon; detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, keskendumine mitmetähenduslikkusele), kirjandus kui keel (kirjanduskeel on erinev ja rikkam; fookus teose terviklikkusel), tekst kui kordumatu orgaaniline tervik (poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest; kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad-kujundid-sümbolid, mitte tegelased-süžeed-ideed. Keelelised komponendid teenivad ühte põhiteemat (tasakaalu väljendavaid konfliktseid jõude). Põhiesindajad: J. C. Ransom, I. A. Richards, W. Empson, C. Brooks/R. P. Warren Semiootika on samuti üks strukturalistlikke kirjanduse ja kultuuri analüüsiteooriad. Semiootika kesketeks mõisteteks on märk ja märgisüsteem: mida need semiootikas tähistavad?
Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, "Poeetika", lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus -- vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright ("Poetry. The Basics," lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde
higistavad siis järelikult reageerivad -aju biovoolude mõõtmine-selle meetodi poolehoidjad on veendunud, et biovoolud väljendavad kas meeldivust või ebameeldivust. -silmaliigutuste registreerimine-spetsiaalne kaamera jälgib vaataja silma liikumise trajektoori andes infot reklaami atraktiivsemate kujunduselementide kohta, tekstiosade lugemise kohta, tähelepanu liikumise kohta jne. 2. Järeltestimise meetodid 1.5. Mälutestid-populaarseimad; meenutus kui ka äratundmistestid. Meenutustestid on oma olemuselt küsitlused, milles püütakse reklaamteate ilmumise järgselt välja selgitada, kui paljudele sihtauditooriumist meenub teate nägemise/kuulmise fakt, sisu ning detailed. On
uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel Mis on poeetiline keel (A. Merilai ja J. Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne (sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine); keeleline heakõla (alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus); häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus ehk parallelism; kaudse või kaunistava ütluse (kõne- ja lausekujundite) tarvitus; suurenenud tähendusühtsus (sünonüümid, homonüümid, anto- nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus — vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele nn
digitaaldokumenti on lihtne kopeerida ja ümber salvestada teisele andmekandjale ilma dokumenti või selle sisu muutmata; dokumendi taasesitamine erineva tarkvara vahendusel võib muuta dokumendi visuaalset "väljanägemist" või isegi struktuuri; dokumendi enda füüsiline struktuur on rohkem seotud digitaaldokumendi loomiseks kasutatud tarkvara ja failivorminguga kui ekraanil nähtava pildiga (nt. tekstiosade paigutusega leheküljel); failivorming, milles dokument on salvestatud, seab dokumendi sõltuvusse tarkvarast, mis on võimeline seda failivormingut "avama" ja töötlema; tarkvara ja failivormingud aga arenevad kiiresti ning võivad kasutusest kaduda, mistõttu dokumendi kasutatavana säilitamine pikema aja jooksul võib tähendada dokumendi ümber konverteerimise vajadust mõnda teise failivormingusse, mis antud ajahetkel on lihtsamalt kasutatav.
teisiti. Kõik lõiguvormingud (lõikude kujundamine) teostatakse lõikudega, milles on kursor (pole oluline, kas kursor on lõigu alguses, keskel või lõpus) ja lõikudega, mis on võetud plokki (mis on märgistatud). Edaspidi loodavad lõigud säilitavad eelneva lõigu vormingu. Lõigu vorming salvestatakse lõigu lõppu tähistavas ¶-märgis, seepärast peab olema väga hoolas lõikude ja lõiguvahesid sisaldavate tekstiosade kustutamisel. Ühendatud lõik on esimesega ühte stiili. Lõikude joondamine Lõiku võib joondada nelja moodi: vasakule, keskele, paremale või rööpjalt (paralleelsete servadega). Nupuriba nupud: Left, Center, Right ja Justify. Lõiguvorminduseks on võimalik kasutada ka käsku Paragraph menüüst Format või hiire paremklõpsuga avanevat käsku Paragraph. Avanenud aknas on järgmised põhiosad: Alignment - teksti joondamine.
Sagedamini on põhjuseks pärilikkus või looteea kahjustused, raskeid nägemispuudeid võib põhjustada ka sügav enneaegsus ja nägemist tõlgendava aju osa kahjustused. 2. Märgid, mis võivad viidata nägemisprobleemidele: 1) lapse silmad on põletikulised, kardavad valgust, teevad kiireid tahtmatuid liigutusi; 2) laps ei näe tahvlile, loeb teksti liiga lähedalt või pingutusega; 3) lugemisel esinevad tüüpvead nagu tekstiosade kordamine, vahelejätmine, sarnaste tähtede vahetamine, lugemisjärje kaotamine; 4) kirjutamisel on raskusi joone hoidmisega, oma käekirja lugemisega. 3. Nägemispuudega lapse areng. Esimestel elukuudel areneb nägemispuudega imik samamoodi kui nägija. Kriitiliseks perioodiks on pimeda lapse arengus neljas elukuu. Kui sel ajal lapse arengusse ei sekkuta, jääb areng nägevate eakaaslaste omast maha. Teine kriitiline periood lapse arengule on roomamisperiood
Reeglina kasutatakse antud võimalust mõnes tsüklis, aga hetkel võtame lihtsalt ühe muutuja väärtuse ja suurendama ühe võrra. ? 1 //suurendamine ühe võrra 2 $x = 10; 3 $x++; //sama mis $x = $x + 1 echo $x; 4 Omistamise operaatorid Selle pealkirja all tahan tutvustada nö. omistamise operaatoreid, mille eesmärk on ennekõike lühendada koodi kirjutamist. ? 1 //omistamise operaatorid 2 $x = 8; 3 $y = 2; echo $x *= $y; 4 Sama asja saab kasutada ka tekstiosade liitmiseks. ? 1 $nimi = 'Mari'; 2 $pnimi = 'Kisakõri'; 3 $nimi .= $pnimi; echo $nimi; 4 Arvude ja teksti vormindamine Siiani oleme lauseid väljastanud funktsiooni echo abil. Leidub ka teisi võimalusi, millest igaühel on oma ülesanne. Üks nendest on printf, mis lisaks väljastamisele vormindab selle. Selleks tuleb lausesse märkida protsendimärgi (%) abil koht kuhu väärtust soovid ning seejärel väärtus. Järgmises näites on kohahoidjaks %s, mis
s. objekt. Tähistaja kutsub esile ettekujutuse tähistatavast. Tähistamise määratleb sõnaraamat. Sümboliseerimine (symbolisation) – üks tähistatav sümboliseerib teist tähistatavat – tekib lausungis, süntagmaatilises ahelas. Tekstisisene sümbolism- ühe tekstiosa jaoks on tähistatavaks teine tekstiosa (nt. personaaži iseloomustavad tema teod, portree. Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop). Mida tähistatakse semantikas? Teksti ja konteksti (tekstivälise) suhe. Mil määral kirjeldab teos maailma? Mis on referent? Barthes küsib, mil määral võib kirj. -teost vaadelda tõesuse aspektist. Todorov: tõepära ei tulene tekstist endast vaid sellest, kas ta vastab lugeja normidele teksti jaoks
Põhimõisted, alused Intentional fallacy kavatsuslik eksitus Affective fallacy tundmuslik eksitus Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). Oluline kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tarbekeelest Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. 50.Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus 51.Lähilugemise mõiste Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). MARKSISTLIK KIRJANDUSTEOORIA 52.Põhialused Marksism: Põhineb Karl Marxi ja Freidrich Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Väidavad, et inimkonna, selle ühiskondlike formuleeringute ja institutsioonide areng sõltub
paigutatakse valemite järele, kusjuures igas uues valemis selgitatakse ainult esmakordselt esinevaid tähiseid. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad üldnumeratsiooniga (valem 2) või peatükkide lõikes (valem 1.3 kus üks tähistab peatüki-, kolm valemi järjekorranumbrit). Valemi number kirjutatakse ümarsulgudes all valemist paremal. Viidates tekstis valemile, paigutatakse selle numeratsioon sulgudesse. 5.5. Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse üldnimetus Tabel -, millele järgneb tabeli number. Lühendit nr. ja punkti numbri järel ei kasutata. Tabelid nummerdatakse araabia numbritega läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Näit. Tabel 10 või Tabel 3.4, mis tähistab kolmanda peatüki neljandat tabelit.
Teksti sisu Kirjutamine ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi. kasutab kirjutades õigeid Töö tekstiga: tekstist õpitavate keelendite, tähekujusid ja -seoseid, sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade kirjutab loetava käekirjaga; leidmine. Õpiku sõnastiku iseseisev kasutamine. kirjutab tahvlilt ja õpikust Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade õigesti ära; paigutab teksti pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi korrektselt paberile, koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vormistab vastamine. Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Teksti vihiku/õpilaspäeviku teema ja peamõtte sõnastamine, tegelaste nõuetekohaselt; iseloomustamine. valdab eesti häälikkirja
NB! Funktsiooni LOOKUP jaoks peab piirkond, kust otsitakse otsiväärtust olema alati järjestatud kasvavalt. Tekstifunktsioonid Lisaks arvudele ja arvutamistele on Excelis võimalik opereerida ka tekstidega. Excelis on hulk funktsioone, mis teevad tehteid tekstidega. Tekstifunktsioonidega saab eraldada teksti osi, otsida sõnu, eraldada sõnadest üksikuid tähti, kustutada liigseid tühikuid, muuta väiketähti suurtähtedeks ja vastupidi. Tekstiosade liitmine Tekstandmete jaoks on olemas ainult üks tehe - sidurdamine ehk tekstide ühendamine, mida tähistatakse märgiga &. Tühikute lisamiseks pane see jutumärkide vahele. 50 Selle jaoks on loodud ka funktsioon =CONCATENATE(tekst1;tekst2;...) Tähesuuruse muutmine =PROPER(tekst) Muudab tekstiväärtuse iga sõna esimese tähe suurtäheks. =UPPER(tekst) Teisendab kõik teksti tähed suurtähtedeks. =LOWER(tekst)
annaabi.ee 
