Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid esimesed ilmalike laulude kirjapanijad Ilmalik - Vaimulik vaimsele elule pühendunud isik Organum vokaalmuusika zanr || esimene kahehäälne laul keskajal Motett omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu erinevat teksti erinevates keeltes Madrigal tõsine Itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Sansoon igasugune tekstikeskne prantsuse laul Dissonants ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult Konsonants ,,heakõla", rahustav
- teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid - kõvad uudised - pehmed uudised - objektiivsed, tasakaalustatud - lugeja sõbralikud - hoiab zanreid lahus - emotsionaalsem - tekstikeskne - pildikeskne
Mis kujundavad teose meeleolu? Kuidas autor loob tekstilünki? Too näiteid. On see sinu jaoks maailma korrastav või võõritav tekst? 7. Analüüsi F. S. Fitzgeraldi romaani „Suur Gatsby“ tegelaskonda. 8. Millest lähtub lugejakeskne kirjandusteose analüüs (seleta mõisteid)? Tõlgenda vabalt valitud teost lugejakeskselt. 9. Millest lähtub autorikeskne kirjandusteose analüüs? Tõlgenda vabalt valitud teost autorikeskselt. 10. Millele pöörab tähelepanu tekstikeskne kirjandusteose analüüs? Tõlgenda vabalt valitud teost tekstikeskselt.
vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid); tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) - kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’; õige kirjandusajalugu ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse. Lääne kultuuri ajaloo mudel kui allapoole
1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6.Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline)????? ) b) keelefunktsioonid R. Jakobsoni tekstikeskne kommunikatsioonimudel: Saatja-kood/tekst/kontakt/kontekst-vastuvõtja. Nendele komponentidele vastavad keelefunktsioonid: 1) kommunikatiivne või refentsiaalne keel ühendab saatjat ja v nende teadmispagasit 2) emotiivne saatja informeerib vastuvõtjat iseendast, nt. ma hüppan rõõmust 3) ekspressiivne tekst on suunatud vastuvõtjale, eesmärgiks mõjutada vastuvõtja tundeid 4) faatiline tekst on suun füüsilised võimalused kui psühholoogiline valmisolek), nt. halloo
34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus? - Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid, sh kirjanike retseptsioon teises kultuuris, tõlked jne. 35. Millised on maailmakirjanduse mõiste erinevad tähendused? Milline neist on Teie arvates kõige sobivam? a) kõigi rahvuskirjanduste summa, b) rahvusülene kirjandus, c) parim osa rahvuskirjandustest 36. Milles avaldub uuskriitika tekstikesksus? - On tekstikeskne suund, mis vastandub positivismile. Kirjandustekst kui välistest teguritest sõltumatu, eneseküllane objekt, mida uurides tuleb kõrvale jätta autori biograafia, sotsiaalne kontekst jms. 37. Võrrelge positivistlikku kirjandusteadust ja uuskriitikat. 38. Mida tähendab lähilugemine? Kirjeldage oma sõnadega niisugust lugemiskogemust, mida võiks nimetada lähilugemiseks. - teksti hoolikas lugemine, mis haarab kõiki nüansse ja detaile;
Sellesse suunda lõikub esimene hüpe modernismi poole. 1920. aastate teisel poolel. See on kirjanduses nõrgavõitu, kuid uurimises tugev põlvkond. Selle seltskonna tuumik jaguneb eluläheduslasteks ja veljestolasteks, kes korraks saavad kokku põlvkonda manifesteerivas Kirjanduslikus Orbiidis. Osa uurijatest jätkab positivistlikku suunda, teine osa proovib tuua eesti kirjandusuurimisse 1920. aastate lõpust alates tekstikesksust. Tekstikeskne lähenemine jääb tollal vaid üksikuteks kildudeks ega saa mingit kindlamat positsiooni akadeemilises uurimises. Aga mingit laiemat traditsiooni neist sel ajal ei kujune. Tegelik tekstikeskne kirjandusuurimine jääb eeskätt uusromantilisse ja poolpositivistlikku suunda, hüpe kirjandusteaduslikku modernismi ehk uuskriitikasse jääb tulemata. Ja seda ei tule kunagi. Väliseesti kirjandusuurimine jätkab positivistlikku traditsiooni. Seda valitseb rahvuslikku narratiivi
rahvateadus ehk folklore - 20. saj. teine pool: Rahvaluule e. folkloor uurimisaine/objekti nimetus Folkloristika e. rahvaluuleteadus teadusharu nimetus Regioonid: lähenemisviisid: - Ingliskeelne folkloristika o Sotsiaalantropoloogilised lähenemisviisid o Võõra kirjeldamine, migratsioon (asumaade kultuur nt.) o Kommunikatsiooniuuringud - Saksakeelne folkloristika o Ajaloolis-tekstikeskne lähenemine o Oma-kultuuri uurimine o Tekstide struktuuride ja teemade leviku uuringud Ajalooliselt kujunenud mõjuväljad: - 18.-19. sajand saksakeelne teadusruum - 19. saj. lõpp 20. saj. soomekeelne teadusruum (soome meetodi väljakujunemise taustal) - 1940.-1980. aastad Nõukogude Vene teadusruum (riiklikult kinnitatud uurimisteemad, nt. usundid ei sobinud uurimiseks) - 1990
tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte `kunst kunsti pärast' Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye
tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede edastaja, mitte ‘kunst kunsti pärast’ Õige kirjandusajalugu > ei taotle kirjanduse assimileerimist suure ajaloo sisse, N. Frye
- A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg)
Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus) Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ - 1970 Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu
Eesti kirjanduse ajalood. Esimesed käsitlused - Tuglas, „Lühike eesti kirjanduslugu“ – 1934; Nõukogude aeg - E. Nirk „Estonian Literature“ – 1970; Pagulus - G. Suits „Eesti kirjanduslugu“, Lund 1953; Taasiseseisvusaeg -Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker „Eesti kirjanduslugu“ - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Antiik: Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele.
Eesti kirjanduse ajaluu jaotus: esimesed käsitlused (19. sajand), Nõukogude aeg, pagulus, taasiseseisvusaeg. D. Jürgenson 1844, E. Nirk 1970, G. Suits 1953, E. Annus 2001. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed. 1930. a kerkis positivism ja tekstikesksus. 1970. a avaldus autorikeskne positivsm, ühiskonnakeskne marksism ja tekstikeskne uuskriitika. 1990. a mitmekesistus kirjanduse uurimine ja rakendati uusi teooriaid (psühhoanalüüs, postkolonialism jms). 20. saj keskendus mitmekaanonilisusele (kirjandus baltisaksa ja Nõukogude ajal ning paguluses). Eesti kirjandusajalugu jaguneb ühiskondlik- kultuurilistiest määratlusteks (nt ärkamisaeg) ja kirjanduskesketeks voolumõisteteks (nt realism ja uusromantika). Eesti kirjanduslugu käsitleb rahvuskirjanduslikkust, eestikeelsust, oma-võõra kirjanduse
Piret Kruuspere, Tallinn 2008. Digitaalsed keskkonnad – ERNI ja Väike Eesti kirjanduslugu. Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine ˇ 1930-ndad positivism ja tekstikesksus, 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika), 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2)
Esimesed käsitlused - Tuglas, ,,Lühike eesti kirjanduslugu" - 1934 Nõukogude aeg - E. Nirk ,,Estonian Literature" - 1970 Pagulus - G. Suits ,,Eesti kirjanduslugu", Lund 1953 Taasiseseisvusaeg - Annus, Epner, Järv, Oleks, Süvalep, Velsker ,,Eesti kirjanduslugu" - 2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu
retoorika (kõnekunsti reeglistik. Lahutas kõnelemisprotsessi erinevateks valdkondadeks. Olulised kaks osa: struktuur ja vorm) ja stilistika (kitsam kirjandus- ja kultuuriteaduse haru); vene formalism (mis on kirjanduslikkus, avaldub ainult keele kaudu, distantsi loomine teose lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid. Oluline on mõistmine, see on esmane tase ehk loeme teksti hoolikalt läbi
Kirjandusajaloo kirjutamine kui rahvuslik projekt, A) alus saksa klassikalisele kultuuriajaloole, kultuur = kõrgkultuuri vaimsed ja kunstialased saavutused B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. 13 Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg)
a käsikirjad) kuni 1660. aastateni. Umbes 900 000 tekstisõna. 2002. aastast 18. sajandi tekstide valikkorpus. Umbes 600 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm 2005. aastast 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. Umbes 500 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Kwic2/paring19.htm Uurimismetoodika muutumine ajas: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist. Tulemusi: 18. sajandi tekstide valikkorpus ja 19. sajandi esimese poole tekstide korpus on viimase 5 a jooksul
uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused. Tänapäeval uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI
hõlmamise ülevaadet. Kvalitatiivsed meetodid ei tegele tekstihulkadega. Kvantitatiivsus : lähtutakse detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1
Skaala väited on järgmised: 1. Jumal on andnud inimestele õnneks ja päästmiseks täieliku ja eksimatu juhise, mida tuleb täpselt järgida. 2. Ühegi religiooni õpetusraamat ei sisalda kõiki olemuslikke, põhilisi tõdesid elu kohta. 3. Kui sa asja tuumani jõuad, siis põhimõtteliselt on maailmas ainult kahte liiki inimesi: õigeksmõistetud, kellele Jumal armu annab, ja ülejäänud, kellele ta armu ei anna. Stereotüüpid: fundamentalism on religion, tekstikeskne, sõjakad, ajast maas, autoritaarsed ja dogmaatilised 22. Fundamentalisti käitumisviisid. Fundamentalistide seas on palju erinevate iseloomu omadustega inimesi, mis viitab sellele, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik vaid pigem õpitud nähtus. Fundamentalistid käituvad järgmiselt: 1. Fundamentalistidel on vankumatud veendumused oma usulistes seisukohtades, mis puudutavad Jumalat. Jumalat ja tõde käsitletakse ühese ja kindlapiirilisena. Tõde ei
Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel. Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda inimkonna psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks. Kuigi indiviidid on erinevad, on inimpopulatsioonidel võrdne võime kultuuri luua. On
mis tõlgenduse õigsuse kriteeriumina käsitavad seadusandja tahet, nimetatakse vahel ka subjektiivseteks teooriateks Mida ütleb tekst e. intentio operis Teine suund küsib aga selle järele, mida ütleb tekst. Niisiis on tegemist fiktsiooniga, kus tekst pärast selle loomist läheb ise laia maailma ja autori esialgsel kavatsusel pole interpreteerimise seisukohalt mingit tähtsust. Siin on õigsuse kriteerium teose enese suundumus või kavatsus (intentio operis). Traditsiooniline tekstikeskne või tekstitaotluslik lähenemine püüab määratleda teksti mõtet eelkõige selle enese märgisüsteemis ja vastavas kontekstis. Niisuguse lähenemise puhul on tõlgendamise abivahendid eelkõige muud tekstid, s.t tekstuaalne kontekst, millesse meid huvitav tekst on sattunud. Interpreteerijat aitab edasi see, kui ta suudab erinevad tekstid omavahel rääkima panna, laseb neil üksteise kohta midagi olulist öelda. Intentio
Inimene on alguses rumal, hiljem saab ta targemaks. Müüte peab võtma sõna-sõnalt. 19. sajandil on ka teisi lähenemisi, mida võib ka võrrelda Tyloriga, nt. Max Mülleri oma: keelele on omane personifikatsiooni protsess, metafoorid. Müüt teadusest nii kaugel kui võimalik, puhas poeesia. 2. Sümboolne müüdikäsitlus. Hõlmab kõiki müüditeooriaid üldiselt, kus müüti peetakse religiooni tuumaks. Seega müüt on teadusest kaugel. Uuemat tüüpi religioon, tekstikeskne fundamentalism. Arhailine religioon, paganlik, mittekirjarahvaste religioon on teaduslikule mõtteviisile mingist vaatepunktist lähemal. Koosneb sümbolitest, tõde par excellance. Tõde kätkeb midagi olulist inimese kohta. Kultuuri, religiooni kese. Comparative religion. Välditakse igasugust taandamist, reduktsionismi, ei saa taandada mingile algelisele religioonile, psühholoogiale, mitteteadlikusele jne. Sümbol on alati ammendamatu
kommunikatiivsete oskuste arengut, kuid ka tema identiteedi ja enese tunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. 1. 4. klassis arendatakse eesti keele õppes kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine) ja õigekeelsust. Osaoskusi ja õigekeelsust arendatakse nii teabe- ja tarbetekstide kui ka ilukirjandustekstide lugemise, jutustamise ja kirjutamise kaudu. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandustundides kujundatakse õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimeid ning kõlbelis- emotsionaalset arengut loetud kirjandusteoseid mõtestades, kuid vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Ainevaldkonnasisese lõimingu põhialus on avar tekstikäsitlus, mis hõlmab nii suulisi kui ka kirjalikke tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilisi, graafilisi ning teist liiki tekste.
ühetähenduslik ja lõplik (terminitesse suletud) ning teooria ei hõlma teost tervikuna. Kriitika objektiks on kaasaegne kirjandus. Kriitik on vahendaja lugeja ja autori vahel. Kriitika soodustab kirjanduse levikut (Hennoste). Postmodernismis on kriitiku, teoreetiku ja autori rollid sulandunud ja nii on ka kriitika ja kirjanduse vaheline piir hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d · Historiograafia. Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika
annaabi.ee 
