Valisin oma töö ,,ODT vorming ja tarkvara" kirjutamiseks järgnevad allikad: 1. OpenDocument. 2013. [http://et.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 3.11.2014. 2. OpenDocument. 2014. [http://en.wikipedia.org/wiki/OpenDocument] 1.11.2014. 3. About OpenDocument Format. OpenDocument Format. [http://www.opendocumentformat.org/aboutODF/] 3.11.2014 4. Buchanon, J. 2008. What is File Extension ODT. [http://ezinearticles.com/?What-is- File-Extension-ODT&id=1484456] 1.11.2014 5. Open Document Format (ODF). [http://www.oxygenxml.com/xml_editor/open_document_odf.html? adw=true&gclid=CNTPrsSwhMECFSEcwwodSkYAJQ#open_document] 3.11.2014.
Töö põhieesmärk on tutvuda lähemalt Google Docsi omaduste ja rakendamise võimalustega ning anda sellest lugejale võimalikult head tagasisidet. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded: · Google Docsiga tutvumine; · Google Docsiga seotud elektrooniliste materjalidega tutvumine; · Tagasiside andmine. Referaadi käsitlemiseks on kasutatud teooriat käsitlevaid elektroonilisi allikaid. Töö koosneb põhiliselt kahest osast. Esimeses osas tutvustatakse tarkvara omadusi: sisu ja kasutamisvõimalusi. Töö teises osas tutvustatakse tarkvara rakendamise võimalusi: sarnaseid tarkvarasid ja kasutusvõimalusi/lihtsust. 1.TARKVARA OMADUSED Google Docs pärineb kahest eraldi tootest: Writelyst ja Google arvutustabelitest. 6. juunil 2006 tehti Google Docs kättesaadavaks vaid piiratud arv kasutajatele, kuid beeta versiooni kättesaadavusega veebruaris 2007, sai Google Docs kõigile Google konto omanikele kättesaadavaks. (GoogleDocs 2009)
Erinevad Wordi versioonid toodavad erinevaid DOC faile ega ava teisi, kas siis varasemaid või hilisemaid pakette korrektselt, sest puudub ühtne standard. DOC´i kodeering hoitakse salajas- sellega saavutatakse võimalikult suure hulga klientide hoidmine Microsofti tootevaliku juures ja loobumine alternatiividest. Sellest tingitult tuleks eelistada teistega suhtlemisel avatud formaate. Näiteks RTF, mis võimaldab infovahetust erinevate operatsioonisüsteemide ja programmide vahel. (DOC vorming ... 2008) Veebilehtede hulgast on populaarseim faililaiend HTML. WWW all kättesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) keeles vormistatud dokumentidena: need võivad sisaldada läbisegi teksti, pilte, heli- ja videolõike, seega põhimõtteliselt kõiki arvutites esitatavaid andmetüüpe. ( WWW ) Programmide ja muude süsteemsemate failide laiendite hulgast on tuntuim EXE laiend, mis esindab täitis ehk programmifaili.EXE failid võivad olla ka iselahtipakkivad failid
htm Ilus_kass.xls ilus_kass.doc ilus_kass.ppt ilus_kass.exe Failinimi ei või sisaldada: / < > : ? * | , Lisaks: ( ) ä ö ü õ (vanema süsteemiga arvutid) • Faililaiend koosneb 3mest märgist • Nimi ja laiend eraldatakse “punktiga” Ülesanne 1 Milline on hea faili/kataloogi nimi ja milline mitte? Operatsioonisüsteem oletab faili laiendi järgi, millise programmiga antud faili avada Faililaiendid: Tekstivailid DOC Microsoft Wordi dokument DOCX Microsfot Word 2007 dokument TXT Tavaline kujundamata tekst SXW StarOffice/OpenOffice dokument ODT Avaliku formaadiga tekstidokument RTF Universaalsema formaadiga tekstidokument Pildifailid JPG, JPEG Pakitud, ideaalne digifotode salvestuseks BMP Pakkimata, suhteliselt suur fail GIF Pakitud, väheste värvidega piltide jaoks, anim.
Kõvaketas on välismäluseade. Protsessori kiirust mõõdetakse megabaitides. Kui ma ostan endale legaalse 'Office 2007', siis võin teha sellest koopiad ja jagada need oma sõpradele. Rakendustarkvara alla kuuluvad need programmid, mis 'juhivad' arvuti tööd. + Klaviatuurilt saan suurtähti, kui lülitan sisse Caps Lock lüliti. + Plotteriks nimetatakse trükiseadet teksti ja piltide väljastamiseks paberile või kilele + Tarkvara koosneb operatsioonisüsteemist ja rakendusprogrammidest + Protsessori töö on tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine + Operatiivmälus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine 01.02.2010 AUT09 2. Täitke järgmine tabel:
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond EP 1 DDOC JA TARKVARA Referaat Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. DDOC............................................................................................................................4 1.1. Ajalugu....................................................................................................................4
.................................................... 10 3.3Operatsioon.................................................................................................. 10 3.4Powerpoint Viewer........................................................................................ 11 3.5Faili Formaadid............................................................................................. 11 Sissejuhatus Microsoft Office on Office'i rakendused, serverid ja teenused välja töötatud Microsoft. See oli esimene teatas Bill Gates 1. augustil 1988 kell COMDEX Las Vegas. Esialgu turustamise mõiste jaoks komplekteeritud rida rakendusi, esimesed versiooni Office sisalduvad Microsoft Word, Microsoft Exceli ja Microsoft PowerPoint. Aastate jooksul Office'i rakendused kasvanud tunduvalt lähemal jagatud funktsioone, nagu ühine õigekirjakontrolli, OLE andmete integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist
Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + M. ………………………………………. Kõigi avatud akende minimeerimine töölaua nägemiseks Avatud akende korraga minimeerimiseks on erinevaid võimalusi. Töölaua nupu kuvamine tegumiribal
virtuaalselt liituda kuulajad ning lisada märkuseid ja küsimusi ettekandjale. Joonis . Esitluse alustamine o Tekstifail (Document) Tekstiredaktor võimaldab töödelda tekste (Vt. Joonis ) ning sarnaneb tuntud tekstiredaktoritele, võimaldades valida erinevaid fonte, teksti suurust, stiili värvust, joondust jne. Joonis . Tekstitöötlus o Tabelarvutus (Spreadsheet) Tabelarvutuse abil saate luua erinevaid tabeleid ja diagramme (Vt. Joonis ). Tabel arvutus sarnaneb Microsoft Ecxel'ile, kuigi võimalused on siiski piiratumad. Sarnaselt Exel'iga on võimalik kasutada ka erinevaid valemeid, et oma tööd lihtsustada. Joonis . Tabelarvutus o Ankeet (Form) Google Docsi abil on võimalik teha ankeete, kuhu saab lisada teksti ja mitmikvalikuga küsimusi (Vt. Joonis ). Andmed salvestatakse tabelis. Ankeetide abil saab väga lihtsate 7
............................................................................................................................................ 11 Lisa 3.............................................................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Oma uurimustöö teen kolmest samaväärsest tekstitöötlusprogrammist, milleks valisin Openoffice Writeri, Microsoft office Wordi ja NotePadi. Valisin need programmid, kuna leian, et neid läheb mul elus kõige rohkem vaja ja lisateadmised nendest oleksid head. Oma uurimustööst loodangi rohkem teada saada nende erinevustest ja kasutamisvõimalustest. Kuna arvutiõpetuse tundides tegeleme ka tekstitöötlusprogrammidega siis paljud oskused ja teadmised olen omandanud sealt, kuid leian, et väga palju oleks veel õppida. Tehes seda uurimustöö saangi uusi kogemusi ja teadmisi nendest programmidest.
....................................................................................10 Teksti (märgi) vormindamine (Avaleht (Home)) .........................................................................................11 Hõljuva nupuribaga (Mini Toolbar) fondi vormindamine .......................................................................12 Vormingupintsel (Format Painter) ..........................................................................................................12 Vormingu eemaldamine ...........................................................................................................................12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................................12 Rea- ja lõigu vahe.....................................................................................................................................13 Lõigu vormindamise ripploend ...............................
Veebiteenust kutsutakse välja mingis kindlas formaadis sõnumiga (nt. SOAP) ja vastus saadakse samuti selles formaadis. Sarnaselt tavaliste funktsioonidega saab ka veebiteenuse väljakutsel määrata sisendparameetreid. A software system designed to support interoperable machine-to-machine interaction over a network It has an interface described in a machine-processable format (WSDL) Other systems interact with the Web service in a manner prescribed by its description using SOAP-messages, typically conveyed using HTTP with an XML serialization in conjunction with other Web-related standards Veebiteenus Veebiteenus on üle veebi (http) välja kutsutav (käivitatav) meetod (protseduur või funktsioon). Veebiteenust kutsutakse välja mingis kindlas formaadis sõnumiga (nt. SOAP) ja vastus saadakse samuti selles formaadis
2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus............................................................................................................................................18 4.5 Raamatupidamis tarkvara............................................................................................................................18 4.5 Vertikaalsed rakendused ehk eriprogrammid .............................................................................................19 Hotsoft on windowsi põhine tarkvara hotellikettide juhtimise tõhustamiseks. See koosneb põhisüsteemist ja moodulitest, seega tarkvara komplekteerides tuleb teha valikuid alustades põhisüsteemi valikust. Olenevalt
bitiste sügavustega piltidele. Failivorming GIF, omadused, värvid GIF(Graphics Interchange Format) on patenteeritud pakkimisformaat( omanikeks CompuServe ja Unisys). GIF kasutab nn kadudeta pakkimist, mis tähendab, et pildi salvestamisel ei kaotata mingeid andmeid. GIF pakkimise idee seisneb selles, et pakkimisel kasutatakse sama tooni alade kirjeldamiseks spetsiaalset kompaktset koodi, mistõttu faili suurus väheneb tunduvalt. Teine oluline asi GIF formaadi juures on, et kasutatakse kuni 256st värvist koosnevat värvipaletti ( värvipalett kajastab kõiki pildil kasutatud värvitoone). Ülejäänud toonid kaotatakse ära. GIF formaadis pildil võib olla läbipaistvaid piirkondi (omadus 'Transparent') (nt pildi taust) ning mitmeid erinevaid kihte, mida käsitletakse kaadritena ning mis paistavad läbipaistvatest aladest. Kui soovite luua animatsioone, tuleb samuti otsustada selle formaadi kasuks. Fotosid selles
ACTT Advanced Communication and Timekeeping Technology [Seiko] ACU Automatic Calling Unit ACVC Ada Compiler Validation Capacity A/D Analog to Digital ADA Automatic Data Acquisitions + (Programming Language named after Augusta Ada Lovelace) ADB Apple Desktop Bus ADC Adaptive Data Compression (protocol) [Hayes] + Add with Carry + Analog to Digital Converter ADCCP Advanced Data Communication Control Procedures/Protocol ADD Automatic Document Detection [WordPerfect] ADF Automatic Document Feeder + Automatically Defined Function .ADF Adapter Description File (file name extension) ADI AutoCad/AutoDesk Device Interface (driver) ADIOS Automated Download and Installation of Operating Systems [Queensland U.] ADL Address Data Latch ADLAT Adaptive Lattice Filter ADLC Adaptive Lossless Data Compression [IBM] + Asynchronous Data Link Control ADMACS Apple Document Management And Conrol System
Õpilane teab: Mõisted: riistvara riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud. tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond .... AÜTH1 WMV VORMING JA TARKVARA Referaat Juhendaja: .... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvuda veidi võõrama teemaga kasutades interneti infootsingut. Tutvutud on failiformaadiga WMV – Windows Media Video, mis on üks enamlevinumaid formaate. See on loodud Microsofti poolt ja antud töös on välja toodud milleks WMV failiformaati kasutatakse ning kuidas see toimib. Samuti WMV ajalugu ja
e-mail POP3, SMTP, IMAP4 elektronpost usenet nntp uudised www http „ülemaailmne ämblikuvõrk“ Kaugpöördus Teenus lubab töötada eemal asuval arvutil ning kasutada selle arvuti kõike ressursse, k.a. perifeeriaseadmeid. Tööd korraldab tarkvara, mis imiteerib eemal asuva arvuti terminali. Tööks kasutatakse protokolli telnet (andmed krüpteerimata) või ssh (andmete krüpteerimisega). Failitransport Teenus on ettenähtud ühest arvutist teise andmete ülekandmiseks ja failiarhiividele ligipääsemiseks. Faile võib kanda üle kahes režiimis: binaarses (bitthaaval, sisu ei mängi rolli) või tekstirežiimis 3
The whole system written in LISP 1947 esimene transistor, Bell Telephone Laborotories (Shockley, Bardeen, 1981 - Adam Osborne completed the first portable computer, the Osborne I Brattain) 1981 - IBM announces the IBM 5150 PC Personal Computer 1949 - Maurice Wilkes assembled the EDSAC, the first practical stored- 1981 - The MS-DOS, or Microsoft Disk Operating System, the basic software for program computer, at Cambridge University the newly released IBM PC, established a long partnership between IBM and 1950 -Engineering Research Associates of Minneapolis built the ERA 1101, the Microsoft first commercially produced computer; the company's first customer was the 1982 -Sun Microsystems is founded U.S
Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. Veebilehitseja saab faili HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: http://. Kui aadressi alguses on selle asemel https://, edastatakse teave üle turvasoklite kihi (SSL). Sel juhul toimub andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel kõrvaliste jaoks loetamatul kujul. Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming. Vastavas vormingus failid on laiendiga .rtf ning neid avab ja salvestab enamik tekstitöötlusprogramme, olenemata arvuti operatsioonisüsteemist. Oma universaalsuse tõttu ei toeta selline failivorming keerukamaid kujundus- ja küljendusvõtteid. Rikasteksti vormingus faile peetakse suhteliselt ohututeks makroviiruste ja muu kahjuliku koodi sisalduse suhtes.
Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999 Napster 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt C# - 2000, Microsoft USB Flash drive-ide müümine 2000 Wikipedia, BitTorrent, XBOX, iPod 2001 Interneti mulli lõhkemine 2002 Steam, Skype, iTunes pood 2003 Myspace, Orkut, Facebook, Flickr 2004 Ubuntu 2004, Linuxi distro Gmail 2004, Google Google maps, YouTube, Xbox 360 2005 Skype ostetakse eBay poolt 2005 FORTRAN 1957, IBM COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel
sarnase ehitusega (va Apple) SUN – 1982. a asutatud (Sun Microsystems), tegeles peamiselt võrgundusega, leiutasid Network File Systemi (NFS), Oracle ostis nad ära 2010. a ORACLE – SQL andmebaasid MACINTOSH – 1978. a Apple teeb algul masina Lisa, töötas hästi aga oli väga kallis, hiljem tegid ümber ja tegid odavamaks ning sellest kasvas välja Macintosh(1984), mis oli esimene edukas hiire ja GUIga PC APPLE JA MICROSOFT TOOTELIINID – Basic, C (1975-), MS-DOS (1981-2004), Win 1- 3 (1985-1996), Office (1983-) Küberkaitse terminid: TURVATEATER - illusoorne turve MALWARE – tarkvara, mis loodud kahju tegemiseks COOKIE – vähene info, mida veebilehed hoiavad sinu arvutis PHISHING – andmepüük, interneripettus (valed e-kirjad ja chatid) SOCIAL ENGINEERING – inimeste manipuleerimine konfidentsiaalse info saamiseks 4. nädal
Howard Aiken, 750.000 komponenti, 5 tonni KRÜPTOMASINAD: Enigma 1930 (Portatiivne sifreerimismasin), toodetud 100 000 masinat Turing Bombe 1940 (Desifreerimise masin) Lorenzi masin 1940 (Murdmatu kood) Colossus 1943 (Esimene programmeeritav arvuti maailmas)- Kasutati Lorenzi masinal kodeeritud kirjade desifreerimiseks. KÜBERKAITSE TERMINID: turvateater-illusoorne turve: näilise, mitte tegeliku turbe meetmed malware-Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. cookie-on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu. phishing-on internetipettus, kus kasutajatelt püütakse välja petta isiklikke või tundlikke andmeid. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on
Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest.
Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
............................ 26 29.Valemi kopeerimine...............................................................................................................................26 30.Viited teistele toolehtedele.....................................................................................................................27 31.Tabelite ühendamine .............................................................................................................................28 32.Tingimuslik formaat...............................................................................................................................28 33.Lehekulje kujundamine enne printimist.................................................................................................29 34.Andmete illustreerimine graafikute abil................................................................................................ 33 35.Graafiku loomine nõustaja abiga......................................................
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks veebileheks. Kindlasti on sellel oma koht, selles keerulises maailmas, kuid tavaliselt sellega asi ei piirdu. Näiteks oleks vaja lisada jooksvalt uudiseid, lubada kommentaare, hallata kasutajaid, saata emaile jne. Selle jaoks tuleb serverisse paigaldada lisatarkvara, mis selle eest vastutab, näiteks: php python Perl ASP.NET jms
1 PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus VEEBILEHT – INFO IDAMAISE TANTSUTRUPI HESSA KOHTA JA TREENINGUTE BRONEERIMINE LÕPUTÖÖ Juhendaja: Pärnu 2013 2 Sisukord Lühendite loetelu ja sõnastik.......................................................................4 Sissejuhatus..............................
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®,
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
[http://developer.netscape.com/docs/manuals/index.html?content=javascript.html] 2 3 2. JavaScript'i versioonid Kuna JavaScript-i on aegade jooksul uuendatud ja täiendatud, siis on saadaval erinevaid JavaScript-i versioone, mis ei tööta kõigi brauseritega. Järgnevas tabelis on näha, milliseid erinevaid Client-Side JavaScript-i versioone toetavad Netscape Navigator-i ja Microsoft Internet Explorer-i erinevad versioonid. JavaScript-i versioon Netscape Navigator Microsoft Internet Explorer JavaScript 1.0 Netscape Navigator 2.0 Microsoft Internet Explorer 3.0 JavaScript 1.1 Netscape Navigator 3.0 JavaScript 1.2 Netscape Navigator 4.0-4.05 Microsoft Internet Explorer 4.0 JavaScript 1.3 Netscape Navigator 4.06-4.5 JavaScript 1.5 Netscape Navigator 6.0 Microsoft Internet Explorer 6.0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
