VIRMALISED (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

odt

Virmalised

Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sise

Füüsika

16

doc

Virmalised

valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. ­ C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.

Hüdrometeoroloogia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

kui Maale. ● Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ● Veeaur, CO2, teised kiirguslikult aktiivsed gaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi ● Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks maapinna temperatuur -18C, 33C madalam kui praegu Looduslike pindade albeedod Soojusbilanss Maa magnetväli  ● Virmalised - Päikeselt tulevad laetud osakesed (päikesetuul) kiirguse näol põrkuvad ja ergastavad Maa atmosfääri aatomeid. Ergastuse tagajärjel kiirgub valguskvant, mida näeme virmalistena. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest päikesetuule osakesed on laetud ja nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluse kohal. Kui atmomaarne hapnik ergastub, siis kiiratakse 100-150km kõrgusel rohelist, punast 250km kõrgusel

Klimatoloogia ja meteoroloogia

Meedia

Kommentaarid (0)