Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VIRMALISED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on virmalised?
  • Kus kõige sagedamini tekkivad virmalised?
Valgamaa Kutseõppekeskus
Anna Ivanova
LKT-14
VIRMALISED
Referaat
Juhendaja : Sille Allik
Valga 2015
Sissejuhatus
Minu referaadi teemaks on virmalised. Seda teemat andis mulle õpetaja. Referaadis kirjutan , kuidas need virmalised tekkivad ja mida see üldse endast ette kujutab. Panen ka pilte virmalistest ja nende tekkimisest.
Sisu
Lk2……………………………………………………....…………………Sissejuhatus
Lk3………………………………………………………………………………….Sisu
Lk4………………………………………………...………………..Mis on virmalised?
Lk5………………………………………………………..…………Pildid virmalistest
Lk6………………………………………………..………Kuidas tekkivad virmalised?
Lk7…………………………………………………………….Pildid virmaliste tekkest
Lk8…………………………….…………Kus kõige sagedamini tekkivad virmalised?
Lk9………………………………………………………………….Kasutatud allikad
Mis on virmalised?
Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikselt lähtuvate laetud osakeste (nn päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluste kohal. Kui ergastatuks osutub atomaarne hapnik, kiirgub sellest ka rohelist (100- 150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Nende värvuste vaheldumine pakub lummavat vaatemängu. Virmaliste värvus oleneb heledust esilekutsuvate laetud osakeste energiast. Sellest sõltub, milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ja molekulide ergastatud olekuid need osakesed suudavad esile kutsuda. Virmaliste spektris võib leida üle saja spektrijoone , sagedamini esinavad ioniseeritud lämmastiku molekulide sinised ja ioniseeritud atomaarse hapniku ergastamisel kiirgunud rohelised ning punased spektrijooned.
Virmalised
Kuidas tekkivad virmalised?
Päike saadab välja elektromagnetilist kiirgust ( valgus, raadiolained , röntgenkiirgus, infrapuna - ja ultraviolettkiirgus) ja lisaks laetud osakesi, mis väljuvad sealt koronaalpursete tagajärjel plasmavoogudena. Need laetud osakesed haaravad kaasa osakesi Päikese magnetväljast ja eemalduvad temast päiksetuulena. Kui purse toimub päikeseplekist, mis on n.ö näoga Maa poole, liigub päikesetuul Maa magnetvälja häirima.
Elektromagnetiline kiirgus jõuab Maani valguse kiirusel, umbes 8 minutiga, kuid päikesetuulel võtab teekond kauem aega, keskmiselt kaks päeva. Laetud osakesed mõjutavad Maa magnetvälja ja atmosfääri kõrgemaid kihte mitmel moel, tekitades magnettorme ja virmalisi. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast . Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km.
Pildid virmaliste tekkest
Kus kõige sagedamini tekkivad virmalised?
Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Pooluste lähedal on tugevamad magnettormid ja parem võimalus näha virmalisi, sest kiirgus liigub mööda magnetilisi jõujooni, mis just pooluste kohal suubuvad.
Kasutatud allikad

Vasakule Paremale
VIRMALISED #1 VIRMALISED #2 VIRMALISED #3 VIRMALISED #4 VIRMALISED #5 VIRMALISED #6 VIRMALISED #7 VIRMALISED #8 VIRMALISED #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sweat Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Virmalised
2
odt

Virmalised

Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, aga kõige paremini on nad nähtavad pooluste lähedal. Virmalisi nimetatakse Põhjapoolkeral Aurora Borealis (põhjakoit) ja Lõunapoolkeral Aurora Australis (lõunakoit), aga üldnimetus on Aurora Polaris (polaarkoit). Virmaliste teke ei ole veel täielikult selge, aga seletus on järgmine: Päikeselt paskunud suure energiaga laetud osakesed põrkuvad kõrgel Maa atmosfääris lämmastiku ja hapniku molekulidega ja ergastavad neid. Need ergastatud molekulid hakkavad kiirgama valgust, mida öises taevas näemegi. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest neid tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki selle jõujooni, sise

Füüsika
Virmalised
16
doc

Virmalised

valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. ­ C.A. Hendren Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Soomes nimetatakse virmalisi revontulet, pohjanpalot, taivaanvalkeat ja rutjat. Ka eesti keeles on mitemeid erinevaid nimetusi, näiteks põhjavalgus, virmalid, virmalused, virmad, polaarvalgus. Inglise keeles on virmalistel nimeks northen lights, tavaliselt lihtsalt aurora. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'.

Hüdrometeoroloogia
2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

kui Maale. ● Maa kiirgab omakorda infrapunakiirgust ● Veeaur, CO2, teised kiirguslikult aktiivsed gaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi ● Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks maapinna temperatuur -18C, 33C madalam kui praegu Looduslike pindade albeedod Soojusbilanss Maa magnetväli ● Virmalised - Päikeselt tulevad laetud osakesed (päikesetuul) kiirguse näol põrkuvad ja ergastavad Maa atmosfääri aatomeid. Ergastuse tagajärjel kiirgub valguskvant, mida näeme virmalistena. Virmalised on seotud magnetpoolustega, sest päikesetuule osakesed on laetud ja nad liiguvad Maa magnetvälja sattudes piki jõujooni, sisenedes atmosfääri magnetpooluse kohal. Kui atmomaarne hapnik ergastub, siis kiiratakse 100-150km kõrgusel rohelist, punast 250km kõrgusel

Klimatoloogia ja meteoroloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun