Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Esmalt täpsustan, et selles arutluses keskendun peamiselt netikommenteerimisele, mitte teistsugustele kommentaarivormidele. Kommentaar, mis tähendab ju oma arvamuse avaldamist, on ajalehtede veebiväljaannete lahutamatu osa. Netikommenteerijaid on erinevaid ning kommenteerimist teostatakse tihti anonüümselt. Arutluse pealkiri viitab minu arvamusele anonüümsete kommentaaride kohta, ning selles arutluses püüangi enda seisukohti põhjendada. Kindlasti ei tohiks keelata ära üldist kommenteerimist, sest sealt leiavad inimesed omale
Seetõttu jäi neil ka vastus saamata. Nad pidid leppima lõpmatusega." Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna." Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda kasvõi iseeneseni. Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan ,,Silm" on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine. (lk 105, lk 106, lk 107) - lihtsalt nagu loeme klassile.
1. Teaduslikud kirjeldused Ajaloolised loodusteadused nagu näiteks kosmoloogia, paleontoloogia on üles ehitatud konkreetsete sündmuste ja protsesside kirjeldusele. Laboriteadustes nagu tahkisefüüsika ja valkude keemia pööratakse tähelepanu hoopis teistsugustele asjadele. Laboriteaduses teevad teadlased katseid ning otsivad selle abil, kuidas katseobjekt mingites tingimustes käitub. Sarnaste katsetulemuste vahele märgitakse seos. See annab võimaluse hiljem ennustada sarnaste katsete lõpptulemusi. Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas
Samuti, et tänapäevased ,,normaalsed" inimesed on oma mõtteviisidelt vanalaadsed. Mina arvan, et indigolapsi ei saa ja ei peaks muuta täpselt selliseks nagu on tavalapsed. Siinkohal on oluline, et täiskasvanud ,,uute laste" vajadustega arvestaksid ja neid igapäevaellu kaasaksid ning muudaksid haridussüsteemi, et ka neid lapsi oleks võimalik õpetada. Ehk siis tavainimesed peaksid minu meelest muutma oma mõttemaailma ja vastu tulema neile ,,teistsugustele" lastele. Näiteks praegu kehtivate reeglite ja eesmiärkidega koolis ei ole indigolapsel võimalik õppida. Talle lihtsalt ei sobi selline õpetamisviis. Ja see võib olla suuresti põhjuseks, mis paljud lapse jõuavad halva mainega tänavalaste hulka. Kui neile läheneda nende soovidele vastavalt on neid võimalik harida ja võibolla vanemana neile selgeks teha ka kuidas ,,tavamaailmas" hakkama saada.
Rahvusvaheline turundus Nimi Kadi Lõiv Õpperühm TU2 Kontrolltöö 2.3 Iga õige vastus annab 3 punkti. Kokku maksimaalselt 42 punkti. Anna lühike, konkreetne vastus. Kirjuta arusaadavalt 1. Millised on levinumad vead rahvusvahelises hinnakujunduses · Hinnakujunduses orienteerutakse liialt kuludele · hinnaotsuseid ei revideerita piisavalt sageli ka muutunud turutingimustes · hinnakujundust vaadeltakse isoleeritult, mitte turundusplaani komplekse osana · hinnakujundus ei ole piisavalt paindlik, et kasutada ära erinevate turusegmentide (või riikide) potensiaali ja arvestada nende nõuetega 2. Milline peaks olema turgu hõlvav hinnakujundus · Standardne ülemaailmne eksporthind- võib olla ühetaoline sõltumata ostjast või olla arvutatud ühiku keskmiste kulude baasil · Duaalne hind (erinev kodu- ja välisturul)- ...
heinamaad. Kasvavate koormiste tõttu hakkasid talupojad põgenema Venemaale või metsa, kus elati röövimistest. Linnad Säilisid keskaegsed eesõigused, tsunftindus, linnu juhtisid endiselt raed. Venemaa väliskaubanduse keskusteks olid Riia ja Peterburi. Transiit vähenes ka tollipiiri tõttu Venemaaga. Tallinnast sai vene laevastiku sõjasadam. Linnaelanike osakaal rahvastikus vähenes. Tartu hakkas arenema seoses ülikooli taasavamisega 1802. Narva kuulus Peterburi kubermangu ja allus teistsugustele seadustele. Narvast sai manufaktuuritööstuse keskus. Narvas oli oluline sadam ja kaubalinn. 18. sajandil rajati postijaamade ja maanteede võrk, mille ülalpidamise kulud lasusid rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda
endast nõrgematega, enesekindlus kasvab FESTINGER ,,kognitiivne dissonants"- ebakõla hoiakute ja käitumise vahel. KATSE: Palju palka saanud töötaja tunnistab, et töö on tuim. GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks).
Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti varjatud energia tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees Big Freeze või Big Rip. Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid lahendamatuid probleeme. Kehtivustingimused:
SHZU.00.005 Kadri Oviir Juhendaja: mag Ene Selart meediauuringute nooremteadur Tartu 2014 Tudengi igapäeva elu juurde kuulub pidevalt uute faktiteadmiste nii öelda läbi töötlemine. Sellega ollakse lihtsalt harjunud, nii on olnud põlvest põlve. Viimasel ajal on aga hakatud tähelepanu pöörama ka teistsugustele õppemeetoditele kui vaid faktekesksetele. Palju kõneainet on saanud meedias Hannes Tamjärve (2012) õhinapõhise õppe idee, kuid samas on paljud selle ning ka teiste uudsete õppemeetodite (nt probleemõpe, projektipõhine õpe, uurimuslik õpe) suhtes skeptilised. Ent skeptikute rollis on enamasti praegune X- generatsioon, kelle lastest käib jutt ning kes ilmselt siiski tahavad, et nende lastel oleksid head tulevikuväljavaated. Muutusi haridussüsteemis nad aga ei poolda.
Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti varjatud energia tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees Big Freeze või Big Rip. Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid lahendamatuid probleeme füüsikas. Läbipaistev universum
näiteid erinevatest organisatsioonidest. Autorid ise nimetavad seda raamatut enda organisatsiooni kokaraamatuks, kus nad jagavad kõike, mida teavad. Samas kartmata, et keegi oleks võimeline nende saladusi teades neid kopeerima. See raamat ei põhine akadeemilistel teooriatel, vaid isiklikel kogemustel. Ilmselt just see eristabki antud raamatut tuhandetest teistest juhtimisalastest raamatutest. Autorid on öelnud, et see on teistmoodi äriraamat teistsugustele inimestele alates neist, kes pole oma äri asutamisele mõelnudki, kuni nendeni, kel on edukas ettevõte juba ette näidata (Fried, Hansson: 14). Antud raamatus räägitakse väga paljudel erinevatel teemadel alustades firma asutamisest kuni värbamise, kahjude ennetamise ja organisatsioonikultuurini. Esiteks toovad autorid välja, et nende lähenemise järgi ei saa olla edukas, kui keskenduda nn
umbteedeks. Metafoorselt on ettevalmistavas faasis tegemist "peaga vastu probleemi jooksmisega". Haudefaasis toimub probleemi lahendamisest loobumine. Sageli kujuneb probleemi lahendaja sisepinge nii suureks, et tundub olevat otstarbekam loobuda probleemitsemisest. Lõõgastumine on vajalik selleks, et suuta probleemile uut moodi läheneda. Usulises kontekstis tähendab probleemist eemaldumine selle usaldamist Jumala hooleks, avatust võimalikele teistsugustele lahendustele. Olles andnud võimaluse uue selguse tekkimiseks, võib inimese arusaamades ja tunnetuses toimuda järsk teisenemine - valgustatus. Probleemi nähakse sootuks uues perspektiivis, lahendus on seal, kus seda ei osatud otsidagi. Uut selgust kogetakse kui müstilist elamust, katarsist, sisemist selginemist. Usuliselt tunnetatakse seda kui Jumala vastust või andi, jumalikku selgust. Seega ei seisne loomingulise kriisi lahendus mitte probleemis kui sellises, n.ö. asjaolude
Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja keelatud tegevusi. Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele kaitstavatele loodusobjektidele Tegutsemiseks kaitsealal koostatakse kaitsekorralduskava, mis seab konkreetsed ülesanded kindlaks perioodiks. Kaitsekorraldust planeerides toetutakse mitmele andmebaasile, millest kõige olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteemkeskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi kaitsealuste objektide kohta. 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk
Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele Liigid: Ennustav valiidsus seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega Konstruktivaliidsus kuivõrd muutujad peegeldavad või mõõdavad huvialust käitumist õigesti. Operatsionaalased definitsioonid ja protokollid aitavad vähendada vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust Väline valiidsus kuivõrd uuringu tulemis saab üldistada teistsugustele olukordadele ja katsealuste populatsioonidele. Uuringu kordamine aitab hinnata uuringu tulemuste üldkehtivust. Sisemine valiidsus muutujatevahelise põhjusliku seose väitmise õigustatus. Põhiline oht tuleneb segiajamisest, kuna siis ei saa määrata põhjuslikku muutujat 21. Valim ja populatsioon, valimi representatiivsus. Populatsioon kõik inimesed, keda on võimalik uurida Valim vabatahtlikest koosnev uuritavate hulk.
• Andmete kogumi olemus ja maht; • Riskitegurtid; • Vastuvõetav, arvestavate vigade maht; • Eeldatav vigade maht. Väljavõtu koostamise puutub audiitor kokku erinevate riskidega. Olulised riskid, mis võivad tekkida: • Ebapiisava mahuga väljavõtt- võtab väikese mahuga väljavõtu, mis suurendab riskide teket/esinemist. • Valesti ehitatud väljavõtt, millest tulenevalt võib audiitor jõuda teistsugustele järeledustele võrreldes kogu auditikogumi ülevaatamisel. • Audiitor hindab väljavõttelise vaatluse tulemusi ebaõigesti. • Vastuvõetav vigade maht on maksimaalne vigade kogusumma, mida audiitor võib aksepteerida, eeldades samas, et väljavõtu maht on piisav järelduste tegemiseks. Andme valiku koostamisel peab see lähtuma valdkonna tüüpilistest näidetest ja kõigil valdkonna andmetel peaks olema võrdne võimalus sattuda valimisse. Kasutada saab
Kuid kuulasim kõigist paigust, kus Zeusi austati, oli Olümpia. Seal seisis kõige vägevam Olümpose Zeusi templitest. Iga nelja aasta järel sai terve Kreeka kuigi see oli paljudeks linnriikideks jagatud Olümpias sõbralikult kokku, et anda Zeusile au ja võtta osa kuulsatest olümpiamängudest. Pühitsetud heeroldid andsid sellest sündmusest igas maanurgas pasunapuhumisega teada. Isegi siis, kui oli käimas sõda, peeti vahet ja kõigi mõtted pöördusid teistsugustele võitudele olümpiastaadionil. Väledad noormehed võistlesid seal jooksmises, hüppamises, kettaheites, maadluses ja muudel aladel. Ainsaks autasuks neile oli õlipuuokstest pärg ja nende ainsaks sooviks oli võita ausas võistluses kuulsust endale ja linnadele, mis võisid selliste toredate noorte meeste üle uhked olla. Olümposel elas palju jumalaid, kuid tähtsamaid oli nende seas arvult 12. Kõige
Lahendused 1) Utopism Thomas More – vooruslikkus, ühisomand, aadli puudumine. 2) Klassikaline humanistlik voorusõpetus Erasmus ei kaotanud usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada
Põhilised poliitilised ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (ld socialis ühiskondlik + demokraatia). Tal on ühised jooned kommunismi- ja sotsialismi ideoloogiaga. Sotsialism on 19saj Lääne-Euroopas tekkinud ühiskondlik õpetus, mis otsis lahendust tööstusliku pöördega tekkinud sotsiaalsele ja vaimsele kriisile. Vastandus liberalismile, seades selle propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. Sotsialistide meelest tuli ühiskond rajada teistsugustele alustele omandi ühisele kasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonna liikmete vahel. Sotsialismi kolm põhivoolu: 1. Utoopiline sotsialism Robert Owen, Claude Henri Saint.Simon, Charles Fourier 2. Teaduslik sotsialism Karl Marx, Friedrich Engels. (Siit kasvas välja kommunism) 3. Evolutsiooniline sotsialism Eduard Bernstein Sotsiaaldemokraatia pikaaegne ideaal oli tootmisvahendite ühiskondlik omandus, kuid peale 2maailmasõda on
veokite juures, kuid sellega sarnasus suuresti ka piirdub. Auto mootoriõli müüakse killustunud, üldiselt lihtsatele klientidele arvukate ja sageli mõjuvõimsate kanalite kaudu, kasutades selleks ulatuslikku reklaami. Tooted pakitakse väikestesse konteineritesse ning logistikakulud on kõrged, mis teeb hädavajalikuks kohaliku tootmise. Veokite ja tootmises kasutatavate jõuallikate määrdeõlisid müüakse täiesti teistsugustele ostjatele täiesti teistsugusel viisil, kasutades eraldi turustusahelat. Valdkonna struktuur (ostjate mõjuvõim, turutõkked jne) on väga erinev. Auto mootoriõli on seega veokites ja jõuallikates kasutatavast õlist eraldiseisev valdkond. Valdkonna kasumlikkus on nende kahe juhtumi puhul erinev ning määrdeõlide ettevõte vajab kummaski valdkonnas konkureerimiseks eraldi strateegiat. Vaatame konkurentsi geograafilist ulatust. Kui valdkonnal on igas riigis sarnane struktuur
-‐ tsentraalsete võimuorganite puudumine -‐ õiguse sunniviisislise rakendamise keerukus -‐ fundamentaalsete põhimõtete rikkumine riiklikes huvides Mis teeb rahvusvahelisest õigusest rahvusvahelise õiguse? Ta ongi teistsugune kui tavaline õigus, teistsugustele subjektidele teistsuguses piiris jne. Aga see toimib siiski: Almost all nations observe almost all principles of international law and almost all of their obligations almost all of the time. – Louis Henkin. See tähendab, et enamasti kõik riigid jälgivad rahvusvahelist õigust
aasta välismaal koostöös rahvusvahelise mittetulundusliku organisatsiooniga YFU Eesti. Shalom Schwartz leiab, et väärtused on ihaldusväärsed situatsiooniülesed eesmärgid, mis on iga indiviidi jaoks erineva suhtelise tähtsusega elu juhtivad põhimõtted. Mõned aastad varem pakkus oma definitsiooni välja Hollandi sotsiaalpsühholoog Geert Hofstede, kes leidis, et väärtus on tendents eelistada ühesuguseid olukordi/seisundeid teistsugustele olukordadele/seisunditele. Kui Schwartz kirjeldab väärtusi kui eesmärke, mille poole püüeldakse, siis Hofstede peab oluliseks seda, mis eesmärgile eelneb ehk erinevate võimaluste vahel valimist kui pidevat protsessi. Väärtuste definitsiooni paremaks lahtimõtestamiseks sõnastas Schwartz kuus omadust, mida saab väärtustele omistada: 1) Esiteks on väärtused tõekspidamised, mis on tugevalt segunenud tunnetega.
Looduskaitse saab olla tõhus vaid siis, kui see on paremale hoiule. kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. kaitsealuste objektide kohta. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele Sellegipoolest ei toimu kogu kaitsekorraldustöö kaitstavatele loodusobjektidele (vt. täpsemalt
· korra paradoks · tasandid tekstis · tasandite pinge ja koosmõju Tema teostes käib läbi taustväide, et kunstilised ja muud keerulisemad kultuurilised nähtused et nende näol on tegemist teiseste modelleerivate süsteemidega. Nt kirjandus: esmane tegelikkust kirjeldav süsteem on keel, teisene modelleeriv süsteem on midagi mis asetub keelele peale, umber nagu keel asetub peale tegelikkusele. Nad võivad asetuda peale ka teistsugustele süsteemidele. Teiseste modelleerivate süsteemidega kaasneb meile alati paradoks: tundub et kui kordasid ja reegleid on rohkem siis peaks ühtlasi keele väljendusvõime vähenema. kuid tegelikult on vastupidi. Tekst väljendusvõimet kasvatab reeglite rohkus. Kunstilises tekstis kus me ise asetame endale peale suurema hulga reegleid, selle tagajärjel meie väljendusvõime kasvab. Nõnda saame Lotmani väitel situatsiooni, kus tekst mis meie ees on alati mitmetasandiline.
usku sellesse, et klassikaline humanistlik voorusõpetus suudab jätkuvalt inimest paremaks muuta 1 ja kirjutas enda arvates veelgi parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 3. Machiavelli esitas alternatiivse voorusõpetuse klassikalisele humanismile, kus ta pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 47. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid. Erinevused võrreldes Itaalia humanismi traditsioonilise voorusekäsitusega Machiavelli käsitles ,,Valitsejas" seda, kuidas tulla toime reaalses maailmas, kus lõviosa inimestest ei ole vooruslikud ja moraalsed. Esitas alternatiivse vooruseõpetuse klassikalisele humanismile, mis oli tema jaoks kujuteldav tõde
Kaalumisbatt kui riive on väga intensiivne, kuid eesmärk väga kaalukas (nt piinamiskeeld terroristi puhul, kui on lootust, et saab veel inimesi päästa, aga terrorist ei räägi) mingil määral inimõiguste rikkumine Kaalutakse ja võidavad paremad argumendid! Seaduste moonutamine: - Objektiivne teooria põhiõiguste olemus on moonutatud siis, kui moonutatakse üleüldiselt kõigile (omane teistsugustele ühiskondadele nt Põhja-Korea, kus diskuteeritakse, kas põhiõigused on üldse olemas; Eestis kehtivad põhiõigused kõigile võrdselt) - Subjektiivne teooria põhiõiguste olemus on moonutatud siis, kui moonutatakse konkreetse isiku õigusi (Eestis saab põhiõiguste puhul rääkida vaid subjektiivsest teooriast, kuna Eesti on demokraatlik ühiskond) Kaks tõlgendusvarianti: - Absoluutne põhiõiguse tuum
autorid ja sellest lähtuvalt on ka Raudami stiil eriline. Raudam jälgib oma tegelaste psühholoogiat väga üksikasjaliselt süvapsühholoogiline vaatlus, mis ühendatakse küllaltki eksperimentaalse kirjutamislaadiga. See võib tähendada nt seda, et Raudami stiili iseloomustavad küllalt pikad laused, mis koosnevad mitmetest kiil- ja põimlausetest. Võvad vahelduda vaatepunktid ühe ja sama jutu sees. Selle kõrval leiame ka sõnamänge ning osutusi võõrastele tekstidele, teistsugustele autoritele. 90ndate keskpaigas ilmub Raudami jutukogu ,,Miks Kafka nuttis?" raamatu tegelaste elujoon järgib Kafka elulugu. Paljuski asetab Raudam oma tegelased kuskile Eesti väikelinna tuntavad on nt Paide, Pärnu jm elemendid. Üldjuhul on selleks tegelaseks kas laps või nooruk. Need on vaatlused maailmale lapsepõlve või noorukiea läbi. Selle kaudu tuleb esile 70ndate Eesti väikelinna aeg-ruum. Tänu sellele
väiksemale 2)mustriga mune mustrita munadele • rohelisi mune eelistati pruunidele Tiitrimiseksperimentide põhitulemused: • kahest mudelist eelistati alati suuremat (isegi kui see oli tavalisest munast palju suurem) • eelistati väikeste tihedate laikudega mudeleid (isegi kui paariline oli sarnasem kajaka loomulikule munale) • ülejäänud tunnuste puhul (kuju, värv) eelistati harilikult mudeleid, mis sarnanesid loomulikule munale: 1)munakujulisi teistsugustele 2)nürinurkadega hulktahukaid teravnurkadega hulktahukatele 3)rohelisi, kollaseid ja pruune sinistele, punastele ja hallidele. Erandeid: kollaseid mune eelistati pruunidele (kuigi looduses hõbekajakal kollaseid mune ei esine) rohelisi mustrita mune eelistati loomulikele pruunidele mustriga munadele. Heterogeense summatsiooni seadus Ülalkirjeldatud tiitrimis- ja muude taoliste eksperimentide tulemusena on varaste
a õigusfilosoofilisega. Siit omakorda läheb seos vastavas suures õigussüsteemis valitsevate filosoofiliste vaadete ning uurimise traditsioonide juurde. Õpetamisel on oluline, et sama nähtust seletavad teooriad, doktriinid ning kontseptsioonid peaksid olema võrreldavad. Muidu ei ole ühe suure õigussüsteemi paradigmaatilise käsitluse raames võimalik üldistavalt õpetada. Kindlate doktriinide ning kontseptsioonide püsiv kasutus õiguse õpetamisel või teistsugustele üleminek on faktorid, mida eri aegadel akadeemilise õppe läbinud juristidel tuleb teoreetilistes diskussioonides ning eriti õiguse realiseerimise käigus alati arvestada. Tuleks olla n.ö ühel lainepikkusel, üksteisele võrreldavalt mõistetav. Võime väita, et pärast Eesti omariikluse taastamist on meie õiguskirjanduses ning õigusõppes domineerivad õigusnormi struktuuri kaks doktriini: klassikaline ning normativistlik. Refereerime neid põhiliselt tuntud eesti õigusteadlase
ideoloogia mõningate probleemide ees, sest raske on üheaegselt toetada turusüs- teemi ja valitsevat korporatiivset kapitalismi. Sotsialistlik ideoloogia seab liberalismi propageeritavad väärtused ja eesmärgid kahtluse alla. See ideoloogia kritiseerib ühiskonna sotsiaalset ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust, ekspluateerimist. Ühiskond tuleks selle ideoloogia arvates rajada hoopis teistsugustele alustele – omandi ühisele kasutamisele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel. See võimaldaks kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi, võimaldaks kõrvaldada sotsiaal- sed konfliktid (sh sõjad) ning harmoniseerida inimeste- ja rahvastevahelisi suhteid. Sotsialismiideoloogia tuumaks on võrdsuse idee. Praktilises poliitilises tegevuses pöörab sotsialismiideoloogia suurt tähelepanu mitmesugustele
annaabi.ee 
