Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teine maailmasõda tööleht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kolhoos, küüditamine, sovhoos, riigiaparaat, natsionaliseerimine, sovhoosid, kolhoosid, massiküüditamine, hävituspataljonid, metsavennad, maailmasõda, sõjaväebaasid, vastastiku, diktaat, majandusreformid, forseeritud, agraarreform, ümberjaotamine, rahareform, repressioonid, soomepoisid, armee, sõjakaotused, purustatud, otsusel, massilineOli vaid üks kandidaat, palju võltsimisi, kasutati valijate hirmutamist. Valimiste tulemuseks teatati: 92,9 % valijatest on hääletanud ETRL poolt. 21.07 tuli kokki seaduse vastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis: · kuulutas Eesti Nõukogude Vabariigiks · otsustati esitada taotlus ENSV vastu võtmiseks NSVL koosseisu · maa kuulutati kogu rahva omandiks ja teatati uue agraarreformi vajadusest · kuulutati välja suurtööstuse ja pankade natsionaliseerimine · 23.07 vabastati Päts presidendi ametist 7. Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 6.august 1940 inkorporeeriti ENSV NSVL koosseisu. Selle tulemusena : Riigivolikogu nimetati umber ENSV Ülemnõukoguks ja samuti seati sisse Moskva korraldusi täitev valitsus, mis kandis nime ENSV Ministrite Nõukogu. Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega
juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja
Eesti vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult, kes enamuses hukati ja ülejäänud küüditati. (Päts ja Laidoner küüditati juulis 1940). Nõukogude repressiivorganid töötasid täisvõimsusel ega väsinud, arreteerides, piinates, tappes ja hirmutades sadu tuhandeid inimesi. Erilise julmusega paistsid silma Sergei Kingissepp ja Idel Jakobson. 1940 viidi läbi ulatuslik natsionaliseerimine, st. tehaste, vabrikute, kaubandus-, transpordi ja muude ettevõtete, peagi ka majade äravõtmine omanikelt. Kahekümne aastaga iseseisvaks kujunenud majandus pidid taas saama suurriigi majanduse osaks. Maal viidi läbi kiire maareform. Talu maksimaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit ja kõik mis üle selle võeti ära ning jagati nn. uusmaasaajatele. Taludele pandi peale röövellikud maksud, mis pidid valmistama ette kolhoosi-
,,liitumisel" NSVLiga. (seda veel kohe ei tehtud? Juunikommunistid 1940. aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama
Valimised olid ehtnõukogulikud: üles oli seatud vaid üks kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati 21.juulil tuligi kokku seadusevastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis: a)kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks b)otsustati esitada taotlus Eesti NSV vastuvõtmiseks nõukogude liidu koosseisu. c)21.juulil vabastati president Päts ametist d)maa kuulutati rahva omandiks ja teatati uue agraarreformi vajalikkusest e)kuulutati välja suur tööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine. 6. Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu- "rahuldades eesti rahva palve"- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. 7. Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.a. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu- aparaadiga.
Saksamaaga) 6. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes? *Riigivolikogust sai Ülemnõukogu(tegelik võim läks N-Liidu Kommunistliku Partei kätte) * EV juhtivad tegelased arreteeriti, osad tapeti kohapeal, osad saadeti Venemaale * Majanduses viidi läbi natsionaliseerimine * Taludele jäeti vaid 30ha maad, ülejäänu jagati uusasunikele * loodi kolhoosid * kroonid vahetati rubladeks 7. Miks halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Sest Eesti sõlmis N-Liiduga baasidelepingu ning punaarmeel oli lihtne siit Helsinkit rünnata 8. Kuidas iseloomustada Saksa vägede 1941.a. rünnakul N.Liitu?
kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest. Barbarossa plaan - 22. juuni 1941, plaan, milles räägiti NSVL vallutamisest Saksamaa poolt. Sõjavägi jagati kolmeks grupiks, põhi, kese ja lõuna, kes said igaüks eraldi eesmärgid. Lõppes läbikukkumisega. Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes II MS ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Hävituspataljonid - Hävituspataljonid olid NSVL sisejulgeoleku nimel töötavad üksused, kelle eesmärgiks ja ülesandeks oli hävitada kõiki NSVL vastaseid mässajaid ja neid, kes vastaseid abistasid idarindel (Eestis nt metsavennad). lend-lease programm - Selle käigus saatis USA liitlasriikidele (nt Prantsusmaa, NSVL, Suurbritannia) varustust ja materjale lisaks ka sõjariistadele, tingimusel, et need riigid neile hilisemal kuupäeval tagasi maksavad. See aitas suurel määral kaasa
tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutati Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Okupeerimine (kuupäev oma valdusse võtmine. NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa Annekteerimine (kuupäev) on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine Metsavend inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal Mobilisatsioon Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus ja 21. juulil 1940 kuulutati Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Okupeerimine (kuupäev oma valdusse võtmine. NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa Annekteerimine (kuupäev) on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine Metsavend inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal Mobilisatsioon Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
*Tapsid okupatsioonivõimu võtmeisikuid *Kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst okupeerijatega *Partisanivõitlus: väikesed rühmad ründasid ootamatult *Levitati lendlehti jne 16)Kuidas mõjutas Eesti ala saatust Molotovi Ribbentropi pakt? Selle salajase protokolli järgi jagati Euroopa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ära, Eesti jäi Nõukogude mõjusfääri. 17)Mis on Suvesõda? Kes seal osalesid ja mida nad tegid? Sõjategevus 1941. a suvel: metsavennad võitlesid Punaarmee vastu. Metsavennad olid eestlased, kes olid Nõukogude repressioonide eest metsa põgenenud ning varjasid end seal. 18)Milla okupeeriti Eesti Nõukogude Liidu poolt? 17. juunil 1940. a 19)Mis on massiküüditamine? Millal see toimus? Milline oli selle tagajärg eestlaste jaoks? 14. juunil 1941. aastal saadeti umbes 10 000 eestlast Siberisse asumisele. Inimesed sunniti lahkuma ilma süüdistuste ja kohtuotsuseta. 20)Mis on Otto Tiefi valitsus? Milline oli selle tähtsus?
kollaborant. Kollaborant okupantidega koostööd teinud isik. Eesti Rahva Ühisabi suure panuse majanduse taastamisse andnud ühendus, mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni! *Nõukogude okupatsiooni ajal algas puhastus riigiaparaadis, Saksa okupatsiooni ajal nii ulatuslikult seda ette ei võetud. *Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid ulatuslikud arreteerimised ja massiküüditamine, Saksa okupatsiooni ajal hukati koonduslaagrites nõukogude sõjavange ning juute. *Majanduse poolest olid okupatsioonid suhteliselt sarnased, tehti eri valdkondade reforme majanduse taastamiseks, kuid elatustase oli siiski väga madal. *Saksa okupatsiooni ajal olid eestlased suhteliselt rahulolevad - osalesid Saksa sõjaväes ja seal peetavates lahingutes, Nõukogude okupatsiooni ajal oldi sellele vastu. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? *Võimalus osaleda Saksa sõjaväes
· baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 Nõukogude Liidu kaasabil lavastasid kohalikud kommunistid ja nende poolehoidjad 21. juunil 1940 nn. juunipöörde (=võimuvahetus. Nõukogude perioodil nimetati seda sotsialistlikuks revolutsiooniks). 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat 14. juunil 1941 küüditati nõukogude võimu poolt Venemaale u. 10 000 inimest st. saadeti Eestist välja ilma kohtuotsuseta. Mehed viidi vangilaagrisse, naised-lapsed asumisele. Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) 5. Mõisted ja isikud:
maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu või lihtsalt oma ellujäämise eest. Repressioonid- on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Küüditamine- on inimeste sunniviisiline ümberasustamine. Massiline küüditamine võib olla toime pandud genotsiidi täidesaatmisel. Genotsiid- on tegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine. 9. Miks võib teise maailmasõda nimetada eestlaste jaoks vennatapusõjaks? Kuna oli paljusi sõjalisi konflikte Saksamaa ja Venemaa vahel, ning mõlemas osapooles olid eestlased. See tähendab, et eestlane sõdis eestlase vastu.
aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eelnes ja järgnes veel repressioone, riigitegelaste arreteerimised ja vangistamised. Kui Nõukogude okupatsioon aga ka lõppes, vallutati Eesti Saksamaa poolt. Üks okupatsioon asendus teisega. Omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. BAASIDE AEG 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepinguga, mis sai tuntuks kui Molotov-
2) II ms 1939-1945. 3) Saksamaa tungib kallale NSVL-le 22. juuni 1941. 4) Murrang II ms's 1942-1943. 5) Jaapani rünnak Pearl Harbourile 7.dets 1941. 6) Teherani konverents 28.nov 1.dets 1943. 7) Teise rinde avamine 6. juuni 1944. (D-Day) 8) Baaside leping 28.sept 1939 Eestiga, 5.okt 1939 Lätiga, 10.okt 1939 Leeduga. 9) Esimene nõukogude okupatsioon 1940-1941. 10) Saksa okupatsioon 1941-1944. 11) Esimene massiküüditamine 14. juuni 1941. 12) Põgenemine Läände algas 1943, aga muutus eriti massiliseks 1944. 4. Rahvusvahelised II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed. 1) Hitleri eesmärk oli Suur-Saksamaa loomine ja anslussiga hakkas ta seda teoks tegema. 2) Suurbritannia ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega sõdida. 3) Prantsusmaa ei julgenud üksi idanaabri vastu sõtta astuda. 4) Kasutati lepituspoliitikat, anti järele Saksamaa tahtmistele.
ÜRO-l oma rahuvalve jõud *I & II MS SARNASUS/ERINEVUS Sarnasused: o Palju hukkunuid (tsiviil) o Suured materiaalsed kahjud o Muutus Euroopa poliitiline kaart Erinevused: o Genotsiid o Külm sõda o I MS kadunud põlvkond 10. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjused ja käik 19391940. Eesti okupeerimine ja sovetiseerimine 1940.- 41.a. Küüditamine. *EESTI 1939a SÜGISEL Rahvusvaheline olukord: 23aug1939 MRP 1sept Smaa kallaletung Poolale Eesti raskes välispoliitilises olukorras Sept keskel EV & NSVL läbirääkimised 15sept 1939 Tlna sadamasse Poola allveelaev Orzel Interneerimine neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelaste kinnipidamine ja neilt relvade ära võtmine Baaside lepingu sõlmimine: 17sept 1939 NSVL Poolale kallale, Orzel põgenes
Peaministriks sai Jüri Uluots. I Nõukogude aasta - 14- 15 juuli 1940 oli Riigivolikogu valimised. 21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. Eesti annekteerimine NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22
Narva diktaat (17. juuni 1940) – baasid terve Eesti territooriumil, 80 000 NSVL sõdurit Eestis lisaks juunipööre (21. juuni 1940) – „töörahva” meeleavaldus, senise valitsuse asendamine venemeelsetega ehk Vares-Barbaruse valitsus Eesti annekteerimine Nõukogude Liitu (6. august 1940) – NSVL võtab Eesti vastu suurde sotsialistlikku rahvaste liitu juuniküüditamine (14. juuni 1941) – 9000 inimese Siberisse küüditamine, peamiselt endised sõjaväelased, riigijuhid, haritlased Nõukogude võimu taaskehtestamine Tallinnas (22. september 1944) – Saksa okupatsiooni lõpp märtsiküüditamine (25. märts 1949) – 20 000 inimese küüditamine EKP KK 8. pleenum (21.-26. märts 1950) – Eesti kultuuritegelaste kodanlikeks natsionalistideks nimetamine ja selle eest karistamine, Karotamme asemel Käbin EKP juht Balti Apell (23. august 1979) – Eesti, Läti ja Leedu kodanike märgukiri ÜRO-le ning NSVL,
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike
baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel. Narva diktaat - metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. hävituspataljonid - olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused. Eesti Omavalitsus - oli Teise maailmasõja ajal, aastail 1941 kuni 1944 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud
Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri. Sellega kaasnesid ka uued kõrgemad riigiorganid Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus), ülesanneteks oli täita Moska korraldusi. Inimeste vastu oldi julmad, mistõttu tekkis hirmuõhkkond. Mitmed Eesti aegsed liidrid ja kõrgemad juhid hukati või vangistati. Kogu sellele järgnes veel 1941. aasta 14.juunil massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist täiesti tavalisi mitte mingisuguse karistuse või süüdistusega inimesi lihtsalt Siberisse. Ära viidi kõik, naised, lapsed ja vanurid Siberisse ja täisealisi mehi vangilaagritese, kus enamus vastu ei pidanud. Kõik allus karmile kontrollile, hävitati Eesti kultuuri, eraettevõtted natsionaliseeriti ehk riigistati, Kadusid
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Ždanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
21.juunil teostas NLi esindaja Andrei Zdanov riigipöörde. Moodustati uus valitsus, kuhu kuulusid peamiselt sotsialistlike vaadetega haritlased, valitsusjuhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest)
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingimustel alistuma/al
sõjavangide tapmised, piinamised, rahulike elanike vara hävitamine ja marodöörlus. Laiahaardelisemateks inimsusevastasteks kuritegudeks olid juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949, mille käigus saadeti Eestist administratiivkorras, ilma uurimise ja kohtuta, relva ähvardusel ning ebainimlikes tingimustes välja üle 35 000 inimese. Vastupanutegevus ENSV-s Relvastatud vastupanu Sõjalist vastupanu osutasid kõigepealt metsavennad nii enda varjamise kui partisanisõja vormis alates okupatsiooni esimestest nädalatest. Relvastatud võitlus muutus laialdaseks 1941. aasta esimesel poolel (Suvesõda), mil metsavendade arv jõudis 10 000 lähedale. Metsavennad tegid koostööd nii eestlastest koosnenud Soome luuregrupiga "Erna" kui lähenevate Saksa vägedega. Nõukogude võimude organisatsioonilised ettevalmistused vastupanuliikumise likvideerimiseks 1949. aasta 28
sept – 1945 2.sept Saksamaa tungib kallale NSV-le – 1941. aasta 22 juuni, Murrang II ms-s – 1942 - 1943 , jaapani rünnak Pearl Harbourile – 7.dets 1941, Teherani konverents - 1943, teise rinde avamine ( peab oskama ka järjestada üldisi sündmusi ehk mõistma kumb sündmus oli enne,kumb pärast) - 1943, baaside leping – 28.sept 1939, esimene nõukogude okupatsioon – 1940-1941, saksa okupatsioon – 1941 - 1944, esimene massiküüditamine – 1941. 14 juuni, põgenemine Läände - 1944. 4. Küsimused rahvusvahelised suhted II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed SM: idee Suur-Saksamaa loomine, kõigi sakslaste ühendamine. IT: idee Rooma impeeriumist, tahtis Vahemerd sisemereks, Etioopia ründamine 1935-36. NSVL: maailmarevolutsioon. JP: tahtis Ida-Aasiat ühendada ning need võtta JP keisri kaitse alla. Kõige rohkem valmistus sõjaks SM, kes 1932 ei maksnud reparatsioone ja nii näitas
5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess, millega anti tugev hoop väidetavalt partei ühtsust õõnestanud Leningradi parteiorganisatsioonile, mille juhtival kohal tegutsenud kommunistide hulgast
transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid, haiglad, kirjastused, trükikojad, elumajad. Kultuurirevolutsiooniga hakati koolides õpetama - leninismi ning NSVL ajalugu ja konstitutsiooni. Meelelahutuses ainult vene autorite looming, ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid, küüditamised, arreteerimised. 14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi. Laialdased vallutused. 28. August Saksamaa sai Tallinna
vahel. OKUPEERIMINE on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine ANNEKTEERIMINE on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. NATSIONALISM on ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. „SÕDA PÄRAST SÕDA“ Metsavennad olid Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude režiimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas. Eesti, Läti ja Leedu okupeeriti ja annekteeriti 1940. aastail NSV Liidu Punaarmee poolt. Sellest ajast varjas end metsades endisi
Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on 3 tuntuks saanud Suvesõjana. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. Peagi sai selgeks, et Saksamaa ei mõtlegi taastada Eesti iseseisvust, vaid asendab Nõukogude okuptasiooni natsliku okupatsiooniga. Eestist moodustati
ettevõtetest, majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele ning algas tööstuse eelisarendamine teiste majandusharude arvelt. Maareformi käigus riigistati kõik maavaldused. Talude maksimumsuuruseks määrati 30 hektarit; kõik sellest ülejääv jagati nn uusmaasaajatele (maatameestele ja kehvikutele) ning alustati ettevalmistusi kollektiviseerimiseks – loodi esimesed sovhoosid ja kolhoosid (9 tk). 1940 novembris teostatud rahareformiga eemaldati käibelt kroonid ja asendati need nõukogude rublaga. Sellele järgnes toidu- ja tööstuskaupade hinnatõus, elatustaseme langus ja krooniline defitsiit. Koos vägivaldse liitmisega NSVL koosseisu algas Eestis kultuuri nõukogustamine ja laialdane kommunistlik propaganda: haridusasutustes alustati NSVL ajaloo, vene keele ja kommunistliku
kuuluvaid inimesi. Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis.(Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese,keda peeti potensiaalselt ohtlikus) Suvesõda.Suvi 1941 22 juuni 1941 algas Venemaa ja Saksamaa vahel sõda.Punaarmee taganes ja sakslased jõudsid Eestisse.Eestis toimusid lahingud,milles osalesid aktiivselt Eesti metsavennad(ligikaudu 7000). Sooviti venelastele kättemaksta ja aidata kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele.JUba juulis hakkasid metsavennad ründama nõukogude asutusi ja sõjalisi üksusi.Suurimat edu saavutati Tartus,mis saadi sakslaste saabumiseni enda kontrollialla.Peale punaarmee olid metsavennadade vastasteks NKVD ja hävituspataljonid,kes said tuntuks äärmise jõhkrusega. Saksa okupatsioon. Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena.Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse
· riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms · kroonid asendati rubladega · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning NL-i ajalugu ja konstitutsiooni · kunst- kultuur muutus propagandistlikuks · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles nõus neid jõudumööda igati abistama. Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid.
annaabi.ee 
