Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"teine maailma sõda" - 501 õppematerjali

thumbnail
26
docx

II Maailma sõda

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TEINE MAAILMAS ÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Põhjused................................................................................................................ 4 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid............................................................................. 5 Sõja käik................................................................................................................ 7 Sõja tagajärjed..................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...

Maailmasõjad
5 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

II maailma sõda

september ­ Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september ­ Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september ­ NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november ­ Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts ­ Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill ­ Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai ­ Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai ­ Holland kapituleerub 28.mai ­ Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni ­ Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni ­ Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni ­ Pariisi langemine 15.- 28.juuni ­ NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni ­ Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutse...

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Maailma religioonide võrdlev analüüs kordamisküsimused

Maailmareligioonid ja maailma religioonid ­ esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Kultuuride jagunemise 3 rühma: 1. Lineaar-aktiivsed kultuurid, kus tehakse ühte asja korraga, planeeritakse ja peetakse kinni ajakavast. 2. Multi-aktiivsed kultuurid, kus tehakse mitut asja korraga, ei planeerita prioriteete, jutukad rahvad. 3. Reaktiivsed kultuurid, kus esmatähtis on viisakus ja aupaklikkus...

Maailma religioonide võrdlev...
68 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Maailma usundid

Religare ­ siduma 2. Religere ­ tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa ­ religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ­ ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria ­ mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) ­ rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism ­ usk hingedesse (ka loomade) Totemism ­ esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...

Maailma usundid
182 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma?

sajandi alguse maailma? Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma? Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Inimesed mäletavad seda siiamaani ning käivad oma lähedasi mälestamas küüditamisohvrite mälestuskivide juures. Kindlasti on praegusel ajal kindlam Eestis elada, aga me ei tohiks kunagi arvata, et me pole ohus. Me ei tea kunagi, kus oht meid varitseda võib. Kohe päras...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil

05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Teine maailmasõda oli paratamatu?

Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis. Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda , järelikult ei suudetud kuhjunud konflikte lahendada ning see viis sõjani. Teises maailmasõjas sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt,mis oli mittekallaletungi leping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingu pool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ka Rumeeniale kuulunud Bukoviina. Stalini tegu aga tekitas Saksamaale...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine Maailmasõda - aastaarvud, nimed, lepingud ja mõisted

ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv ­ NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid...

Ajalugu
193 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Teine maailmasõda

Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide lepl...

Ajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajaloo KT, konspekt Teine Maailmasõda.

II MS puhkemise põhjused ja algus. Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud, oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. L...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teine maailmasõda

Teine maailmas õda Jaapani rünnak USA-le Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründaski Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat USA mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Ameeriklased kandsid sõjas raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias, kuid 1942. aastal toimus Vaiksel ookeanil uus tähtis lahing. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle ning võib öelda, et lahing oli jaapanlastele hävituslik. Midway lahing pööras jõudude vahekorra ameerika kasuks ning USA hakkas tagasi valluta...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Külm Sõda (1950-1980)

Lähte Ühisgümnaasium Carl Dööring Külm Sõda (1950-1980) Referaat Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2012 Sissejuhatus: oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmas õja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Mõiste ajalooline ja tähenduslik taust Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on külm sõda taval...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maailma liikumine uue sõja(2.maailmasõja) poole

Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõda ja sõbrad

Erinevad situatsioonid ja sündmused mõjutavad meid ja toovad esile meie mõtted ja väärtused. Inimesed annavad maailmale tähenduse läbi oma mõttemaailma ja läbi oma tegude. Üheks selliseks tähenduseks on sõda. Sõda, mis on diplomaatia jätkumine militaarsete vahendite läbi ja tihti nimetatakse relvastatud kokkupõrkeks kahe või enama osapoole vahel. Erich Maria Remarque raamat "Läänerindel muutusteta" on teos, mis käsitleb noorte meeste maailma, selle erinevusi, pannes meid lahti mõtestama sõja tähendust, sõprust ja elu väärtust. 19-aastane sõdur Paul Bäumer läks noorelt sõtta ja võitles Esimeses maailmasõjas Prantsusmaa läänerindel. Sõjas on sõprusel suur tähtsus, siin toetatakse üksteist. Pauli sõbrad Katczinsky, Paul, Haie, Kemmerich ja Kropp aitasid üksteist ka kõige suuremas ohus. Nende sõprus tugevnes aina sõja jätkudes ja kui sõber la...

Eesti keel
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas teine maailmasõda oli paratamatu?

sajandil raputasid Euroopat ja maailma kaks väikese vahepausiga maailmasõda, mis nõudsid miljoneid ning miljoneid inimelusid. Nii sõdurite kui ka tsiviilisikute elud. Mina arvan, et teine maailmasõda oli esimese jätk ning paratamatu. Pariisi rahukonverentsil (1919­1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaad majanduslike reparatsioonidega ja sõjaväeliste piiran-gutega. Võitjariigid ei mõistnud seda, et sellisel viisil Saksamaa häbistamine tekitab kaotajates ängi ja kättemaksuiha, mis tuli ilmsiks II maailmasõja puhkemisega. Kuna sõjaga ei suudetud omavahelisi pingeid maandada, oli see üsna loogiliseks proloogiks uuele sõjale ­ II maailmasõjale. Kui võitjariigid oleksid Saksamaa alistanud vähe õilsamalt ning jätnud neile nende väärikuse, ei oleks tekkinud saklastes meeletu kättemaksuiha. Pärast I maailmasõja kole...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

september 1939 ­ 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Noored ja sõda

Noored ja sõda Ma arvan et kui tänapäeval, kohe praegu saata Eesti noored sõtta siis ei oskaks pea kõik seal midagi teha kuna neil puudub vajalik väljaõppe ja relva kasutamise oskus ning mille tulemusena saaksid juba sõja alguses silmapilkselt surma paljud noored. Kuid on ka väga palju noori kes tuleksid selles olukorras isegi toime, ma arvan. Esiteks juba selle pärast et nad on tuttavad mineviku sündmustega nt nagu Eesti vabadussõda, esimene ja teine maailmas õda jne. Arvan ka et minevikus peetud sõjad on meile kõigile eriti noortele õpetuseks mida peaksime tulevikus püüdma ära hoida kui see on võimalik ja meie noorte võimuses. Kuid kui tulla tagasi tänapäeva maailma siis peetakse ka tänapäeval maailmas palju sõdu. Õnneks või kahjuks ei muuda need sõjad kõiki inimesi maailmas. Me saame küll sõjast ja sellest olukorrast tänapäeval kiiremini teada kui kunagi vanasti, tänu meediale kuid suuri sõjakahjustusi...

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teine Maailmasõda 1939-1945

märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill­ juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuni­august: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.­11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli­2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...

Ajalugu
342 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teine maailmasõda Eestis ja tänapäev

septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. Sõda puudutas mingil määral pea tervet maailma, otseloomulikult ei jäänud puutumata sellest ka Eesti. Sõda laastas suurt osa maailmast ja veel tänapäevalgi on näha paljusid II maailmasõja tagajärgi ka Eestis. 1939. aasta teiseks pooleks olid rahvusvahelised suhtes juba väga teravad, 23.augusti 1939. aastal sõlmitud MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVL'i mõjusfääri. Peale seda sai alguse sündmuste jada, mis sai Eestile saatuslikuks. Võim käis sõja käigus nii NSVL kui ka Saksamaa käes. Kogu maailma tähelepanu oli tol ajal Prantsusmaa peal, mida Saksamaa oli parajasti vallutamas. Mida oleks Eesti-sugune väikeriik teinud kahe tolle aja kahe ühe võimsaima riigi vastu? Eesti küll lootis Atlandi hartale, mille kohaselt oleks see pidanud tagama Eestile iseseisvuse peale sõda, aga lootus...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks puhkes külm sõda

1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 194...

Ajalugu
406 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun