Lauaarvuti koosneb erinevatest komponentidest: korpusest (seal sees on toiteplokk, emaplaat, protsessor, mälu, helikaart, videokaart, kõvaketas), kuvarist, klaviatuurist, hiirest. Rakenduslik eripära Lauaarvuteid kasutatakse peamiselt kodus ja kontorites. Lauaarvutid olid ennist võimsamad kui sülearvutid, võimaldasid võimsamaid videokaarte ja kõike muud kuid täna päeval on samad võimalused ka sülearvutitel Serverarvutid Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada päring otsingumootorisse, saadetakse päring üle Interneti arvutist serveritesse, milles on talletatud kõik asjakohased veebilehed. Tulemus saadetakse serverist tagasi arvutisse. Paljudel
Arvutite tüübid Argo Küngas 10B PHG Tüübid Lauaarvuti Sülearvuti Pihuarvuti Serverarvuti Superarvuti LAUAARVUTI ?? ???????? ???????? ?? ?????? ???????? ( ???? ) ?? ??? ??? ????? ?? ??? ?????? ??? ?? ?? ?? ????? ?? ?? , ??????? ?? ????? ???? ?? ??? ?? ?????? ???????? ???????? ?? ?????? . ???? ?? ?????? ?????? ?? ????????????????? ??? ?? ???? ?? ?? ?? ???????? ?? ?? ????? ???? ????????? ???? ???? ?? . (ei leidnud eesti keeles SÜLEARVUTI
PPM: eadmete kiirusnäitajad PPM (Page Per Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab seade töödelda USB: ühendatavus - reeglina USB SSD: Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state Drive), mis kasutavad andmete salvestamiseks mälukiipe. PATA,SATA,eSATA,Firewire,RJ45: Ühendatavus 7) Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. 8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on
võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne. Serveri kliendiks võib olla ka teine server. Näiteks veebiserver saab kuvamiseks andmed andmebaasiserverist. Serverid võivad pakkuda oma teenuseid erinevate ühendusviiside kaudu, töötades enamasti üle Interneti.
firmalt või ehitatud ka spetsiaalselt arvutiside tarbeks. Levinud on ka telefonivõrgu tavateenuste kasutamine, kus üks arvuti "helistab" tavalisi telefoninumbreid ja -võrku kasutades teisele arvutile. Viimasel juhul on kiirus tihti küll suhteliselt tagasihoidlik, sest signaal läbib tavalisi telefoniliine ning -keskjaamu, mis on ette nähtud ikkagi eelkõige inimkõne edastamiseks. Nii toimivad hetkel paljud sissehelistamisteenused, kus mingil firmal on serverarvuti, mille külge on ühendatud suur hulk modemeid, kuhu saab igaüks oma kontorist või kodunt oma personaalarvutiga sisse helistada. Sel juhul peab kodus olema ainult arvuti, modem ja telefoniliin, millest piisabki serverarvutiga ning sealtkaudu ka Internetiga ühinemiseks. Et teha erinevais arvuteis säilitatav info üle maailma kättesaadavaks, tuleb arvutid ühendada võrku. Just nimelt ühte võrku või ühtsete põhimõtete järgi koostatud
A1 5. LAN Kohtvõrk. Kohalik arvutivõrk kus arvutite vaheline kaugus ei ületa 1000 meetrit. Kohtvõtku kasutatakse suurte ressursside (suured kettad, võrguprinter jne) ühiskasutuseks ning andmesideks. Võrku lülitumisel küsitakse kasutajalt harilikult kasutajatunnust ja parooli. Ühendus välisvõrkudesse (Internetti) on tavaliselt korraldatud läbi ühe keskse seadme (serverarvuti või võrguseadme nagu jaotur, kommutaator vms). Kohtvõrgus olevad arvutid on ühendatud HUBi või Switchi(kontsntraatori või kommutaatori) abil teise arvuti või muu perifeerse seadmega. Omavahelise ühenduse jaoks kasutatakse kaableid (algselt koaksiaalkaabel, mille tänapäeval on kõrvale tõrjunud CAT3, CAT4, CAT5, CAT5e, CAT6 ja CAT7 UTP kaabeldused. Tänapäeval on spetsiaalsete seadmete abil võimalik luua ka traadita kohtvõrk
konfiguratsioonile paremat jahutust. Joonis 1-13. Arvutimänguri jaoks konfigureeritud arvuti tornkorpuses Kontoritööks vajalik arvuti võib olla hästi väikeste mõõtmetega, kuna jooksvaks kontoritööks ei ole vaja võimsaid komponente ega jahutust. Kontoriarvuti võib tänapäeval olla realiseeritud ka terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö teeb ära serverarvuti protsessor, millega terminal on pidevas ühenduses. Suurepäraselt sobib kontoritöö tegemiseks ka näiteks mobiilne arvuti. Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.).
Sõnal "arhiiv" on mitu tähendust. See tähendab nii asutuse kõikide dokumentide kogumit (asutuse arhiiv) kui ka asutust või selle struktuuriüksust, mis tegeleb teiste asutuste dokumentide säilitamisega. Mõnikord nimetatakse arhiiviks ka asutuse struktuuriüksust, mis tegeleb asutuse enese dokumentide säilitamisega. Lisaks on sõnal "arhiiv" mitu arhiivindusevälist tähendust, nagu failide hoiustamiseks ja juurdepääsuks mõeldud serverarvuti; spetsiaaltarkvara abil kokku pakitud fail või failide kogum; raamatukogu osa, milles säilitatakse trükiste puutumatut tagavara jpm. 3 1. MÕISTE Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Arhiiv on ka Rahvusarhiivi struktuuriüksus. Asutuse või isiku arhiiv on asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Arhiivis säilitatakse arhivaale.
keerupaar). Võrgu tüüp Väikeses asutuses paistavad asjaolud esialgu rääkivat võrdõigusvõrgu kasuks, kuna arvutipark koosneb peamiselt tööjaamadest ja serveri järgi otsest vajadust pole. Kasutusel võib küll olla veebiserver, kuid tihti asuvad veebiteenusega seotud materjalid hoopis teenusepakkuja virtuaalserveris ning toimetatakse sinna üle Interneti, niisiis ei paista serveri järgi otsest vajadust olevat. Siiski tasuks alati kaaluda serverarvuti paigaldamist, ja seda mitmel põhjusel. Iga asutuse töös on peale igaühe isiklikus kasutuses oleva info (nt. tarkvara, millega töötatakse) ka teatud ühiskasutuses olevad andmed, millele on vaja juurdepääsu kõigil, ning kohe tekib küsimus, kus selliseid andmeid hoida. Lihtne lähenemine on ühes tööjaamas määrata kindlaks ühiskasutuses olev kataloog ning sellele omakorda juurdepääsuõigused kasutajate ja tööjaamade kaupa - sel
menüüst File korraldus Sharing and Security. Avanevast aknast määra jagamise parameetrid. Jagamise (sharing) viisid on järgmised: Parooliga jagamisel saavad ressurssi kasutada kõik, kes parooli teavad. Kui sa parooli ei määra, siis võib seda ressurssi kasutada igaüks. Otsustama pead veel, kas annad teistele täielikud kasutamisõigused või saavad nad infot vaid lugeda. Kui tegemist on suurema võrguga, kus on serverarvuti, võid oma ressursi kasutamisõigused anda kindlatele kasutajatele. Kasutajad peavad eelnevalt olema serveris kirjeldatud, st neile peab võrguadministraatori poolt olema antud kasutajanimi ja parool. Igale kasutajale saad vajaduse korral anda erinevad õigused. Selline jagamisviis on märksa turvalisem kui eelmine. Teiste arvutite ressursside kasutamine Teistes arvutites paiknevate kaustade ja seadmete kasutamine sarnaneb oma arvuti ressursside kasutamisega
millesse vastaja oma isiksuse ning hariduse alusel sobiks. Ideaalis peaks iga vastusevarianti saatma kommentaar, miks just see variant antud vastuste alusel valiti. 1.2.4 Tõhusus · Süsteemi korraga kasutatavate inimeste hulk jääb hinnanguliselt suhteliselt väikeseks (<10 inimese) ning süsteem pole väga ajakriitiline. Seega piisab, kui tagada, et ressursikasutus ja viide ei ületaks hea tava piire (jääks serverarvuti võimsuse ning kaasaegse internetiühenduse kasutatava ribalaiuse juures kättesaadavaks viitega suurusjärgus mõni sekund). 1.2.5 Hooldatavus · Süsteemi lõppversioon peab evima võimalust administreerida vastuseks näidatavate valdkondade/erialade andmebaasi ning iga valdkonna/eriala parameetreid. · Süsteemi reeglibaas ei pea olema esimeses lõppversioonis administreerimisliidesest muudetav.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [
telnet [
lisandunud eriti suure mahtuvusega DVD-seadmed; CD-ketast nimetatakse ka kompakt- ehk laserkettaks ja DVD nimetatakse universaalmagnetketas. Magnetoptilised kettad (MOD - Magnetic-optical Disk) sarnanevad diskettidega, kuid mahutavad sadu kordi rohkem infot. Striimerid (DAT-streamer) (jt. magnetlintseadmed) mahutavad küll palju infot (gigabaitides), kuid aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Kasutatakse näiteks serverarvuti andmete salvestamiseks iga tööpäeva lõpus. Mälupulk (ingl. Flash Memory Stick) - uusim, pisike pulka või pliiatsit meenutav mäluseade, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Mälupulga maht võib olla 12MB kuni 1 GB. Mälupulk on väga mugav ja kiiresti arvutiga ühendatav mäluseade, mis ilmselt lähitulevikus vahetab välja disketid. Uuematel IBM-sülearvutitel polegi enam sisseehitatud disketiseadet, andmevahetus teiste arvutitega on võimalik mälupulga või arvutivõrgu
annaabi.ee 
