kasutada isolatsiooniks mineraalvilla. Nii tehakse tuleleviku tõkestamiseks. *Nurkades paigaldatakse isolatsiooniplaadid vaheldumisi, püstviigud ei tohi jääda pealekuti. *Isolatsiooniplaatide vuugid ei tohi olla kohakuti. *EPS-isolatsiooniplaatide puhul kõik isolatsiooniplaatide pinnakõrguserinevused ja ka päikese mõjul pleekinud pind või määrdunud pind lihvitakse. *Üldjuhul tuleb soojustusplaadid ka lisaks kinnitada spets. tüüblitega. *Aknapaled ja nurgad tehakse alati enne muu pinna katmist võrguga või pinna katmist. *Aknapaled ja nurgad tuleb alati tugevdada nurgaliistuga ja nurgaliistu võrk peab ulatuma abiliistuni. *Liistud kinnitatakse võrgu/alusmördiga. Aknapalevõrk peab olema paigaldatud vähemalt 10cm ülekattega muu fassaadivõrgustiku suhtes. *Sirgete nurkade tegemisel kasutatakse nurgaliiste ja võrku. *Nurgaliistuna võib kasutada selleks ettenähtud tugevdatud nurgavõrku.
Seinte värvimine on kõige lihtsam viis anda ruumile uus väljanägemine. Korralikult ette valmistatud aluspind tagab, et ka lõpptulemus saab olema ilus. Seinas olevad praod ja ebatasasused pahtelda ning seejärel krundi kogu pind üks kord. Peale kruntvärvi kuivamist kanna seina kaks kihti pinnavärvi. Väga oluline on katta kinni kohad, mida värvida ei soovi – põrand, laeäär, liistud, aknapaled, erinevad detailid, mida ei õnnestu eemaldada. Tavaliselt jäetakse üles seina äärde 2,5cm laiune laevärvi riba, mis määratletakse teibiga. Selline riba jäetakse peamiselt seepärast, et lae ja seina nurk ei ole enamasti ideaalselt sirge ning kui värvida seinavärviga kuni laeni, siis jääb üldmulje ebakorrektne.Samuti tuleb hoolikalt teipida aknaümbrused. Aknapale ja –lengi vaheline nurk on
tohi jää jääda da õhuvahesid; Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja krohvikihi vahele. Kui kogused on vä väikesed, kuivavad need vävälja; 11 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Häirivaid pragusid krohvile ei teki, kui krohv saab liikuda, st. deformatsioonivuugid, aknapaled, kinnituskohad on projekteeritud ja teostatud õigesti. Temperatuurierinevuste tasandamiseks on soovitav kasutada heledaid krohvitoone; Krohvi niiskuse sisaldus pä pärast vihma on suur ja sellele järgnevate kü külmadega võivad tekkida kü külmakahjustused; Tarind on aldis mehhaanilistele koormustele ja kahjustuste parandamine ilma jä jälgi jä jätmata on vä
näha. Foto 12. 12.06 Tööülesandeks oli puitsõrestiku ehk nn roovide ehitamine seintele kattelaudise paigaldamise tarvis. Sõrestiku eesmärk on tuulutusvahe loomine kattelaudise ja tuuletõkkekanga vahele. Sõrestiku ehitamiseks kasutati minu arust vertikaal suunas 22x50 mm nn distantsliistu, vahesamm oli määratud projekti järgi ja oli kohati erinev, üldiselt oli see 550 mm. Foto 13. 13.06 Aknapalede lihvimine, värvimine. Aknapaled tuli ennem värvimist kergelt lihvida liivapaberiga. Liivapaberi tugevusaste: 120. Vaja oli värvida kahes osas. St hommikul ja nn õhtul. Minule jäi arusaamatuks, kuidas nii tohib, sest värv minu arvates nii kiiresti ei kuiva ära. Foto 14. Foto 15. Foto 16. 14.06 Sama töö jätk. Uueks tööks oli kaitsepapi lõiku mõõtmine ja paigaldamine moodulitesse. Foto 17. Foto 18. 3. TEOSTATUD TÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 4. ÜLIÕPILASE OMAPOOLNE HINNANG LÄBITUD PRAKTIKA KOHTA
Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest Armeeringust Viimistluskiht Fasaadi soojustuse liitsüsteem koosneb seitsmest omavahel süsteemselt koos töötavast kihist: 1. Aluspind 2. Liimisegu 3. Isolatsioonmaterjalid 4. Armeerimiskiht 5. Kruntkiht 6. Viimistluskiht 7. värvikiht Krohvimise järjekord Krohvimist alustatakse laest, tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Siis viimistletakse aknapaled, piidavahed. Sissevise kihi paksusest on 2-5 mm ja seda ei tasandata. Kui sisseviske kiht on tardunud siis kantakse sellele krundikiht Krohvitüübid 1. Ilmastik 2. Sobiva õhu temperatuuri ja niiskusega 3. Eelneva töö ettevalmistamis taset 4. Ruumide kaitseks eraldamis võimalust Krohvimine koosneb järgnevatest tööoperatsioonidest: 1. Ruumide ettevalmistamiene krohvimiseks 2. Pinna ettevalmistamine krohvimiseks 3
tegurid. Niiskuskahjustustele viitavad indikaatormikroseened, mida ei esine normaalsetes hoonetes: Aspergillus versicolor, Aspergillus fumigatus, Trichoderma, Stachybotrys atra, Phialophora, Fusarium, Ulocladium, Exophila, Rhodotorula, Chaetomium, Eurotium, Wallemia. 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused Cladosporium (Joonis 9.1 vasakul) esineb väga erinevate materjalide peal – tekstiil, puit, aknapaled, kivimaterjalid. Kasv algab juba 0º C juures. Maksimaalne kasv 25 C juures. Kasv peatub üle 35 C . Optimaalne niiskusetarve: õhu suhteline niiskust 80 %. Allergeen: Itüüpi allergia - heinapalavik, nohu, astma; IIItüüpi allergia ülitundlikkus (nn. ülitundlikkus hallitanud hoone seinte suhtes). Mõjub ärritavalt silmadele ja hingamisteedele. Chaetomium (Joonis 9.1 paremal) on levinud tselluloossetel alusmaterjalidel, sagedasti kipsplaadi kattekartongil
annaabi.ee 
