hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis. PIR - Post-implementation review - Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek
(organisatsioonis tegutsejad) ei maksa informatsiooni saamise eest. Organisatsiooniväliste suhtlejate jaoks andmete müük informatsiooniks oleks omal kohal. Sama puudutab ka turundust. · IS teenindus oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis informatsiooni kättesaamise kui kasutamisega seotud probleemide haldus Infosüsteemi väärtusahela tugiprotsessid oleksid järgmised: · IS infrastruktuur, mis tegeleks informatsiooni loomise jaoks IT varade haldamise ja info- ja süsteemitööprotsesside juhtimisega (planeerimine, organiseerimine, kontroll jm) · IS inimressursside juhtimine oleks info- ja süsteemitööd oskavate töötajate juhtimine · IS toote- ja tehnoloogia arendus oleks süsteemitöö tegevustik infosüsteemi loomiseks/muutmiseks. Täpsemalt infotöö automatiseerimiseks, organisatsiooni protsesside ümberkorraldamiseks; informatsiooni
Talitluspidevusplaani peamine eesmärk on ärikahju vähendamine miinimumini Riski kalkuleerimise rusikareegel on (R=risk;D=kahju;P=ohu esinemise tõenäosus): R=D x P Milline kombinatsioon järgnevatest on käideldavuse mõõdikud? Maasoleku protsent, tõrke esinemise sagedus, tõrke mõju Mida saab mõõta MTBF abil? Kõvaketta vea esinemise keskmist sagedust Käideldavushalduse analüüsi tööriist on komponenti tõrke mõju analüüs Miks ei ole reeglina mõistlik tagada teenuse käideldavus 100% perioodi jooksul? Suured kulud Millised kombinatsioonid järgmistest on kasutajatoe eesmärgid? Garanteerida vastastikune kommunikatsioon süsteemi ja kasutajate vahel; võimaldada kasutajatoe operaatoritel töötada maksimaalse efektiivsusega; pakkuda tugiinfot teistele teenuse toe protsessidele Kasutajatoe erinevad liigid on lokaalne, virtuaalne, keskne Intsidentihaldus on tegevused, mis viiakse läbi kasutajatoe poolt juhtumine lahendamiseks
3. Valige kvaliteedihalduse meetod 4. Valige ettevõtte kõige kriitilisem töölõik 5. Parandage seda töölõiku vastavalt valitud metoodikale 6. Kui põhimõtted ja metoodika on ennast õigustanud, minge tagasi sammule 4 7. Kui metoodika või kvaliteedipoliitika vajavad ümbervaatamist, minge tagasi sammudele 3, 2 või 1 24. Võrdlus: protsessihalduse raamistikud ja arendusmetoodikad. ISO 9000 seeria, ISO 90003, EVS-ISO/IEC 12207, CMMI, ITIL ja ISO/IEC 20000, RUP, XP, IT Grundschutzhandbuch / ISKE/ ISO 27000 seeria sisu ja omavaheline võrdlus. Standard (EVS-)ISO/IEC 12207 võib olla aluseks ettevõtte tarkvaraprotsesside haldusele. Oluline on teada, et ISO/IEC 12207 ei kirjuta ette konkreetset elutsükli mudelit ega tarkvara arendusmeetodit. Standardiga sobivad väga mitmesugused elutsükli mudelid, sealhulgas agiilsed. Standardit järgivate huvipoolte hooleks jääb elutsükli mudeli valimine tarkvaraprojekti tarbeks
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke
Seeria - ISO 8402, 9000, 9001, 9002, 9003, 9004 ISO 9003 - Masstootmise standard, lõpliku katsetamise ja inspektsiooni standardid. Rakendamine- ISO 9001 rakendamisel tuleks lähtuda ärivajadustest, kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja oma valdkonna võimalustest, muuhulgas arvestades järgmises jaotises toodud esimesi kvaliteedijuhtimise tegevusi ettevõttes. Sertifitseerimine- ISO 9000 seeria standardite jaoks on olemas rahvusvaheline tunnustamise infrastruktuur, mis lubab vajaliku taseme saavutanud ettevõtetel taotleda rahvusvahelist sertifikaati ning seda oma klientidele teadvustada. 59. Mida peaks süsteemi arendaja (tellija, kasutaja, hooldaja, tarnija, firmajuht) teadma kvaliteedist ja standarditest? Tellija- tal on sellest tarkvarast rohkem teadmisi, ei kuluta nii palju aega tarkvara paranduseks. Kasutaja- on teadmised, seega oskab valida parema tarkvara, teab, miks üks on halb ja teine hea.
Allows replacement of entire layers so long as The interface is maintained. Redundant facilities (e.g.,authentication) can be provided in each layer to increase the dependability of the system. Puudused: In practice, providing a clean separation between layers is often difficult and a high - level layer may have to interact directly with lower-level layers rather than through the layer immediately below it. Performance can be a problem because of multiple levels of interpretation of a service request as it is processed at each layer. Repositooriumi arhitektuur Repositooriumi arhitektuuri eelised ja puudused Eelised: Components can be independent --they do not need to know of the existence of other components. Changes made by one component can be propagated to all components. All data can be managed consistently (e.g., backups done at the same time) as it is all in one place. Puudused: The repository is a single point of failure so problems in the repository affect the
silmas pidama funktsionaalsete nõuete rahuldamisel Näiteks Kasutatavus (usability) o Esteetika (disain, pildid, ikoonid) o Õpitavus o Tagasiside aeg (response time) o Lihtne navigeerimine o Kasutajaliidese ühtlus o Abiinfo, dokumentatsioon Käideldavus (reliability) o Lubatav vigade arv ning tõsidus o Vigade esinemise vahele jääv ajavahemik (MTBF- mean time between failures) o Taastamisele kuluv aeg o Service Level Agreement Jõudlus (performance) o Tegevuse kestvus (keskmine, maks) o Tegevuste arv (tegevusi sekundis)
kas ärimudel toetab? kas ja miks on keeruline tuua kliente tootearendusprotsessi? x Võimaldajad - milliseid tööriistasid saaksid klientidele pakkuda? millist koolitust saaksid klientidele anda? x Motivatsioon - kuidas julgustad neid kliente? kas jagad tunnustust? 5. Kirjeldage peamiste teoreetikute vaateid strateegiale järgmiste autorite osas: x Alfred Chandler - Tema nägemus oli see, et korporatsioonid peaksid strateegia välja töötama enne kui nad hakkavad struktuuri looma. Ta defineerib strateegiat kui pikaajaliste sihtide ja eesmärkide seadmist, tegevuskursside määratlemist ja ressursside jaotamist eesmärkide saavutamiseks. Ta defineeris struktuuri kui ettevõtte disaini läbi mille strateegiat juhitakse. Muutused ettevõtte strateegias viivad uute administratiivsete probleemideni, mis vajavad uue struktuuri väljatöötamist, mis võimaldaks uut strateegiat rakendada. Tema kolmeastmeline lähenemine joonistab struktuuri, mis vastab strateegiale:
Quinn 7 Ratsionaalse eesmärgi mudel Töö-mesilane (producer) o Oskab tulemuslikult tegutseda- ülesadele orienteeritud o Kõrgelt motiveeritud, energiline, produktiivne, vastutab o Motiveerib teisigi rohkem tegema ja eesmärke saavutama o Oskab planeerida aega ja ületada stressi Direktor-manager(director) o Defineerib probleemid, valib alternatiivid, seab eesmärgid, planeerib, kujundab visiooni o Defineerib rollid ja ülesanded. Loob reeglid ja poliitika o Oskab kujundada ja organiseerida organisatsiooni o Oskab efektiivselt otsustamist delegeerida o On selge, kes on juht. karm Siseprotsesside mudel Koordineerija-masinist(coordinator) o säilitab töö struktuuri ja kulgu o Organiseerib tööprotsesse, teeb graafikuid, koordineerib
Interrupt - Driven Systems katkestustega juhitavad programmid Katkestustega juhitavates süsteemides põhiprogramm koosneb "hüppest iseendale". Programmi kulgu kontrollitakse riistvara ja/või tarkvara katkestustega. Ainult katkestustega juhitavad süsteemid: 1. kiire kosteaeg, 2. tundlik riistvara riketele, 3. race-conditions (ajalised probleemid), 4. iseendale hüppetsükkel (raiskab aega) 5. Interrupt Service Routines katkestuste teenindusprogrammid 6. Context Switching konteksti lülitamine (vahetamine) 14. Mis on konteksti lülitamine (context switching), kuidas seda realiseeritakse? Protsess, mis säilitab vajaliku informatsiooni töö jätkamiseks, kui ISR lõpetab töö. Oluline salvestada ainult vajalik osa. Tavaliselt pinu (cache) mudel (salvestatakse pinusse) 1. Registrite sisu 2. Programmiloendi väärtus 3. Kaasprotsessori registrite sisu (kui eksisteerib) 4
• Traditsioonilise jaekaupluse ärimudel. • Oksjonimüük (traditsiooniline) või ka On-line oksjonid (eBay, Osta.ee). • Ettetellimistel baseeruvad ärimudelid – ajalehed/ajakirjad, mitmesugused täiendatavad kogumikud, raamatuklubid, kaabeltelevisioon, ka Netflix jms. • Mitmepoolsed platformid (Peer-to-Peer Business Model) – Uber, Airbnb. 6. Osterwalderi ärimudeli käsitlus. Osterwalderi ärimudeli 4 põhiosa • Infrastruktuur tagab toote pakkumise. Ärimudeli elluviimiseks peame sooritama teatud võtmetegevusi, kliendile väärtuse loomiseks vajame võtmeressursse ning olulisi koostööpartnereid (võtmepartnereid). • Väärtuspakkumine kirjeldab tooteid/teenuseid, mida pakutakse konkreetsele kliendisegmendile (sh lahendatavad probleemid, pakutavad hüved). Siit peab selguma see, kuidas ettevõtte pakkumine erineb konkurentide omast ning miks tarbijad peaks
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, including documents form crisis regulation in NATO committees. Materials from Riigi Teataja (Estonian State Gazette), National Library, Library of Estonian Public Service Academy and internet were also used for completing the thesis. 48 sources altogether were used in writing the thesis. The characterizing keywords of the thesis are document management, archive management, emergency situation, danger, threat, crisis, crisis regulation plan, data system, IT security, crisis regulation team, risk analysis, prevention measures and security measures. The relevance of this thesis is in the fact that many government offices are at present
I (tooted liiguvad tellimuspõhiselt) J J A A - tarne otsustuspunktid - Joonis 5. Tõukav ja tõmbav tootmissüsteem Tõukav tootmissüsteem on materjali saadavuse planeerimisel (Materials Requirements Planning – MRP–I) põhinev tootmissüsteem (joonis 6). Ameeriklane John Orlick defineerib MRP–d tootmissüsteemi omavahel integreeritud, koordineeritud ja sünkroniseeritud nõuete, reeglite ja tegevuste süsteemina, mille peaeesmärgid on õigel ajal ja õiges kohas tootmisplaani materjalivajaduste rahuldamine, tootmistsükli ajakulu vähendamine, logistiliste operatsioonidega seotud kogukulude vähendamine, varude minimeerimine.
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
............................................................................12 Välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine ..........................................................................14 Ettevõtte sisekeskkonna kirjeldamine ja analüüs...........................................................14 Ettevõtte profiil................................................................................................................14 Toode/teenus, olemasolev infrastruktuur jms; turustatavad paketid..............................14 SWOT-analüüs ...............................................................................................................18 Väliskeskkonna kirjeldamine ja analüüs.........................................................................19 Klientide segmenteerimine ja sihtrühmade määratlemine .............................................20 Konkurentsianalüüs.......................................
analüüs) selle terviku osadena. 11. Oskab hallata (iteratiivse arendamise käigus tekkivaid) mudelite versioone ja muudatusi. 12. Oskab retsenseerida kaastudengite töid (antud aine raames) M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 õppeaine sisu lühikirjeldus: Valdkonna analüüs. Mõisteline (kontseptuaalne) modelleerimine ja mõisteraamistikud (ontoloogiad). Analüüs ja Arhitektuur: kihid , vaated, elutsükkel. Valdkond vs infrastruktuur. Ärimudeli kiht kui „puhas valdkond“ ning kontseptuaalne (computing independent) vaade infosüsteemile. Süsteemianalüüsi koht klassikalises ja iteratiivses arendustsüklis. Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide,
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8 11.KUI SUUR ON TARNEAHELA ULATUS?..............
sissetulekute tõus, inflatsioon, pankade krediidipoliitika, riiklikud toetusmeetmed jne) ning kuidas need mõjutavad antud tegevusala? Millised on valitud tootmisharu (tegevusala) arengutendentsid? Ressursside olemasolu. Käsitle vaid ulatuses, mis on oluline antud ettevõttele. Näiteks: Kohalik olukord. Kohalikud maksud, kohalike elanike ja ettevõtjate hoiakud, kohalike omavalitsuste hoiakud ja otsustused. Infrastruktuur, kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud, juhtmed (kaablid) jmt. Vajalikud liitumislepingud ja investeeringud. Elekter. Kas tuleb teha lisainvesteeringuid elektrienergiaga paremaks varustamiseks? Juhtmed, kaablid jne.Vajalikud liitumislepingud. Veeolemasolu. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas seda jätkub ka tegevuse laiendamisel
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
9/6/2011 Projekt Sidney Opera House · ,,A project is a temporary endeavor undertaken · Eelarve ületati 16 kordselt to create a unique product, service, or result" (PMBOK 2004: 5) · SMEs spend 1/3 of their turnover on projects (Turner et al. 2008) · No clear streams identifiable in project management (Bredillet et al 2007) · Practitioner orientation prevails in project management (Turner 2008) 6.9.2011 7 6
Mainori Kõrgkool Kvaliteedijuhtimine Quality Management (õppematerjal) Koostanud: dotsent Katrin Kreegimäe Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................4 1. Kvaliteedi olemus............ ....................................................................................5 1.1.Toote kvaliteet..................................................................................................6 1.2.Teenuse kvaliteet..............................................................................................7 1.3.Protsessi kvaliteet.............................................................................................7 1.4.Erinevad vaated kvaliteedile..............................................................................8 1.5.Kvaliteedi t�
· Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav. · Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid:
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
rühma huviäratajateks erinevad märgid. Mõistes soovitud turistide vajadusi ja kulutades nende rahuldamiseks ressursse, saab varem tundmatu asukoha muuta turismisihtkohaks. Seejuures sõltub turismisihtkoha jätkusuutlikkus positsioonimistegevuse eesmärgipära- susest ja järjekindlusest. (Howie 2003: 73) 13 Turismisihtkohal on kindlad tunnused (Peedel 2009): selles on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Lisaks neile kindlatele tunnustele on enamus sihtkohti võimalik analüüsida läbi kuue A, mis tulenevad ingliskeelsetest termi- nitest accessibility, attractions, amenities, available packages, activities, ancillary services. Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus- test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003) Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt:
http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt.net/2006/06/09 Kas JavaScript on W3C standard? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Jah 0% 2. Ei 100% Score: 0/10 2. Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Student Value Correct Answer Feedback Response 1.
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
