Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tegusõnade olevikus pööramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spiele, wohne, lese, spielen, wohnen, haben, nehmen, lesen, sehen, geben, tegusõna, olevik, pööramine, naissoost, kesksoost, bist, seid, mängima, wohnst, ujuma, ebareeglipärased, lest, gibst, gibtNimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24
4. Wir ja Ihr pöördes pannakse pöördelõppu ainult –en või –n, kui sõna lõpp on –ern või –eln: Ich ändere Du änderst Er ändert Wir ändern Ihr ändert Sie ändern Sõnad, mis kuuluvad sinna gruppi: ändern, dauern, erinnern, feiern, klappern, verbessern, googeln, lächeln, klingeln, sammeln, handeln, regeln jne. 5. Du ja Er,Sie,Es pöördes muutuvad ebareeglipärased tegusõnad: Haben Sein Werden wissen Ich Habe Bin Werde Weiß Du Hast Bist Wirst Weißt Er,Sie Hat Ist Wird Weiß ,ES Wir Haben Sind Werden Wissen Ihr Habt Sein Werdet Wisst Sie Haben Sind Werden Wissen Du ja Er,Sie,Es pöördes muutub –e alati –i’ks: Ich helfe Du hilfst Er,Sie,Es hilft
Wir- lernten, heben gelernt. Ihr- lerntet, habt gelernt. Sie- lernten, heben gelernt. Oleviku pööramine: Ich-mache, gewann- hat gewonnen- võitma, haben- hatte- hat gehabt- omama, hängen- hing- hat gehangen- rippuma, heien- hie- hat geheien- hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, kellegi nimi on, helfen- half- hat geholfen- aitama, kennen- kannte- hat gekannt- tundma/teadma, kommen- kam- ist gekommen- tulema, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben, fahren, nehmen. können- konnte- hat gekonnt- saama, laufen- lief- ist gelauft- jooksma, lesen- las- hat gelesen- lugema, liegen- lag- hat gelegen- lebama, mögen- mochte- hat gemocht- meeldima, müssen- ......
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja
ZWISCHEN - vahele, vahel nende vahele- zwischen sie, nende vahel-zwischen ihnen ESITA KÜSIMUS KUHU?(AKK) KUS? (DAT)! Lauseid Akkusativi ja Dativiga DATIV 1) Ma kingin oma emale (kellele? DAT) parfüümi - Ich schenke meiner Mutter das Parfüm. 2) Ma kingin oma sõbrale äratuskella. - Ich schenke meinem Freund den Wecker. 3) Ma kingin oma vanaemale vaasi - Ich schenke meiner Oma die Vase. AKKUSATIV 1)Ich trage gern Schmuck. Deshalb möchte ich eine Halskette haben. - Ma kannan meelsasti ehteid. Seetõttu sooviksin ma ühte kaelakeed (mida?AKK) . 2) Ich habe viele Bücher. Deshalb möchte ich ein Wörterbuch haben. Mul on palju raamatuid. Seetõttu sooviksin ma sõnaraamatut. 3) Ich koche gern. Deshalb möchte ich ein Kochbuch haben. Ma teen meelsasti süüa. Seetõttu sooviksin ma üht kokaraamatut. Sõnade moodustamine der DVD-Player- einen DVD-Player -üht(akk)DVD-mängijat die Halskette - eine Halskette - üht kaelakeed
Ich bin Ausländer und spreche, nicht gut Deutsch SEIN war ist gewesen - olema 1. Lektion Anfänger ich bin wir sind ich war wir waren du bist ihr seid du warst ihr wart er,sie,es ist sie sind er,sie,es war sie waren Sie sind Sie sind HABEN hatte hat gehabt omama ich habe wir haben ich hatte wir hatten du hast ihr habt du hattest ihr hattet er,sie,es hat sie haben er,sie,es hatte sie hatten Sie haben Sie hatten WERDEN wurde ist geworden saama, hakkama, (tulevik) ich Verde wir werden ich wurde wir wurden
Das Adjektiv steht vor einem Nomen > Es hat eine Endung. Das Adjektiv steht nicht direkt vor einem Nomen. > Es hat keine Endung. b Tabelle: das schwarze Kleid die lustige Mütze die bunten Leggings ... im Nominativ Singular die Endung -e und im Plural die Endung -en. 12 3 große 4 alte 5 / 6 schwarze 7 teure 8 / 9 coolen 13 individuelle Lösung 14a der Jugendliche b Fangen Sie noch nicht an! 15 2 Seien Sie 3 Passen Sie ... auf 4 geben Sie 5 machen Sie 16 Lösungsvorschlag: 2 Passt bitte auf, ...! 3 Lies ihn doch mal! 4 Erzählen Sie, bitte! 17 453126 18a individuelle Lösung b individuelle Lösung Lektion 30 1 2 Aufsatz 3 Unterricht 4 Pause 5 Ferien 6 Prüfung 7 Stress 2a 2c3a4b b Tabelle: das blaue Heft die junge Lehrerin die neuen Vokabeln 3 2 den weißen Rock? 3 den bunten Hut? 4 die teure Sonnenbrille? 5 den schwarzen Gürtel? 6 den gestreiften Schal? 7 die
b 2 an der 3 im 4 auf der 5 im 6 auf dem 7 in den; Dativ 10 2 Die Zeitung liegt auf dem Sessel. 3 Das Bild hängt an der Wand. 4 Das Glas steht auf dem Tisch. 12a 1 hat ... gehangen 2 ist ... gelegen 3 habe ... gestanden b 2 am Kühlschrank/Schrank gehangen 3 auf dem Block/Heft gelegen 4 im Wohnzimmer gestanden 13 135 14 1 Chaos 2 Ordnung 3 langsam 4 im Fernsehen 15 1 zieht ... an 2 klappt 3 macht ... aus 4 machst ... an 16 2 nehme 3 Nimmt 4 nehmen 5 nehmen 6 nehmt 18a 1 Warum verrückte Vampire Weihnachten Würstchen Frühstück 2 Welcher Vater November Freunde Pullover Volleyball Wald 3 Was Warum Fehler Vergisst Vokabeln Willst fernsehen nervös Lektion 20 1 2 Treppe 3 weit weg 4 beiden 5 Hoffentlich 6 Kommst ... mit 2 1A2D3B425C 3a Ich freue mich wir treffen uns er ärgert sich trefft ihr euch b mich sich uns euch
Weil ich hungrig bin, esse ich das Eis. kui weil on ees, siis esimeses lauseosas läheb tegusõna lõppu, ja teises lauseosas tule kõige ette. Ich esse das Eis , weil ich hungrig bin.-kui weil on keskel, siis esimeses lauseosas on tegusõna tavalisel(2.) kohal, teises lauseotsas läheb tegusõna lõppu. Mit+Dativ Verheiratet:Bist du verheiratet mit dem Onkel ?- Kas sa oled onuga abielus? Auskommen:Ich komme gut mit meiner Katze aus.- Ma saan oma kassiga hästi läbi. Zusammen spielen: Kerta spielt mit dem Hund.- Kerta mängib koeraga. Ausgehen: Roobert und Vilja gehen aus mit ihren Oma.-R ja V lähevad oma papaga välja. Welcher/Welches/Welche/Welchen- Missugune Nominativ: [der] Welcher Sport ist langweilig ?-Missugune Sport on igav ? [das] Welches Foto magst du ? Missugune foto sulle meeldib ? [die] Welche Sportlerin kommt aus Russland? Missugune sportlanna tuleb Venemaalt ? [Pl] Welche Haare haben sie ? - Missugused juuksed neil on ? Akkusativ:
Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on 2 Omastavad asesõnad Mein minu oma Dein sinu oma Sein/ihr/ihr tema(ms,ks,ns) oma Unser meie oma Euer teie oma
minevik ICH mina BIN WAR HABE HATTE DU sina BIST WARST HAST HATTEST ER,SIE,ES IST WAR HAT HATTET tema(MS,NS,KS ) WIR meie SIND WAREN HABEN HATTEN IHR teie SEID WART HABT HATTET SIE Nemad, SIND WAREN HABT HATTEN teie(viisakus vorm) AJAVORMID: Präsens(olevik)- a muutub ä-ks ja e muutub ie-ks (Nt. Schlafen- du schläfst või Sehen- du siehst) Präteritum(liht minevik)- II Partizip, 1(ich) j 3(er,sie,es) pööre jääb samaks Perfect(täis minevik)- haben/sein + III Partizip
Til Eulenspiegel Einige der lustigen Geshichten über Till Eulenspiegel, der bekannte Spamacher, der um 1300 n.Ch. im Braunschweigichen Herzogtum Lauenburg geboren sein und dort gelebt haben soll. Im Städtchen Mölln, das inmitten lieblicher Seen und Buchenwaldungen liegt, kann der Besucher noch heute den Grabstein Till Eulenspiegels und dazu den verrosteten Degen, sowie einen Streifen Bandeisen, der wie ein Brillenreif gebogen ist, sehen. Dieser Degen und die Brille sollen dem Narren des deutschen Volkes gehört haben. Der Grabstein ist die einzige schriftliche Urkunde, die beglaubigt, dass Till Eulenspiegel wirklich gelebt hat und im Jahre 1350 im Mölln gestorben ist, Auf diesem Grabstein steht geschrieben: Diesen stein soll niemand erhaben Hie stat Ulenspiegels begraben. Anno Domini MCCCL jahr.
Ich – Mina / -e Wir – Meie /-en Du – Sina / -st Ihr – Teie /-t Er/Es/Sie (MS/KS/NS)(M/N/F) – Tema /-t sie, Sie – Nemad /-en Sein – Olema Haben – Omama (Keda?/Mida?) Ich – Bin Wir – Sind Ich – Habe Wir - Haben Du – Bist Ihr – Seid Du – Hast Ihr - Habt Er – Ist Sie – Sind Er – Hat Sie – Haben Ich – Mein Du – Dein Er/Es – Sein Käänatakse nagu ebamäärast artiklit Sie/Sie – Ihr Wir – Unser Ihr – Euer === Eur + lõpp PERSONAL PRONOMEN – ISIKULISED ASESÕNAD ====== Mina Sina Tema( Tema( Tema( Meie Teie Nema
Von einem ,,Vakuum" konnte man nicht sprechen, von einer ,,Stunde Null" konnte nicht die Rede sein, auch nicht im kulturellen Leben nicht, trotz der Brüche. Die Traditionen bestanden weiter. Gab es im kulturellen Leben eine Kontinuität? Was bildete den dominanten literarischen Trend der Kontinuität? Kontinuitäten wirken fort. Vor allem die Tabula rasa Stimmung. Literaturexperimente Tradition weiter führen Die ,,inneren Emigranten" geben den Ton an. Warum wurde die Nachkriegsliteratur als ,,Trümmerliteratur" bezeichnet? Wer hat 1952 darüber einen Aufsatz veröffentlicht? Wie überschreibt er seinen Text? Als was für eine Literatur hat man Heinrich Böll zufolge die ersten schriftstellerischen Versuche seiner Generation nach 1945 bezeichnet? Was hat man mit dieser Bezeichnung zu tun versucht? Hat seine Generation sich gegen diese Bezeichnung gewehrt?
Antworten vastama Ich bin... Jahre alt Ma Woher kommen Sie? Arbeiten töötama olen...aastat vana Kus te pärilt olete? Dauern kestma, vältama Ich fahre nach ... Ma Woher kommst du? Entschuldigen sõidan ... Kust sa pärilt oled? -vabandama Ich heie... Ma olen... Wohin gehts du? Kuhu Fleigen lendama Ich komme aus... Ma lähed? Fragen -küsima tulen... Wohin fährst du? Kuhu Heien nimetama Ihren pass bitte teie pass sõidad? Hören kuulama palun Wohin fligst du? Kuhu Kennen tundma Mein name ist... Minu lendad? Kommen tulema nimi on... Wohin möchten Sie? Leben elama Mir geht's gut. mul Kuhu te minna tahate? Lernen - õppima läheb häs
Aufgabe Aufgabe „Wachsende Megastädte“ Schreiben Sie einen zusammenhängenden Text zum Thema Leben in der Stadt – Leben auf dem Land. Bearbeiten Sie in Ihrem Text die folgenden drei Punkte: Wiedergabe • Arbeiten Sie wichtige Aussagen aus dem Text heraus. • Werten Sie die Grafik anhand von wichtigen Daten aus. Auswertung • Nehmen Sie in Form einer ausgearbeiteten Argumentation Begründete ausführlich dazu Stellung, ob Sie lieber in der Stadt oder Stellungnahme lieber auf dem Land leben möchten. - linear oder dialektisch Dein Text Einleitung
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad 19 Küsivad asesõnad
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõ
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloogia (Morris). Igal juhul on
1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samat
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kestvat aega, näiteks see, hear,
Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He is an artist. Y
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab v
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õigekiri:
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
annaabi.ee 
