Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest. Kui tsaar oli timo kirja kätte saanud, ta saadeti vangala, et ta ei levitaks oma arvamust, kuigi see oli tõde. Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes. Ta oli ka tagasihoidlik ja tark mees. Eeva oli lihtne talutüdruk. Ta armastas Timot väga ja mõistis teda väga hästi. Tegevusliine oli kaks. Üks oli Timotheuse ja Eeva suhe ja teine oli Timotheuse vanglas veedetud aeg Teost oli lihtne lugeda, kuna polnud keerulisi ja pikki lauseid. Erilisi lausekujundeid ei kasutatud. Mulle meeldis „Keisri hullu“ lugeda, kuna see tekitas tunde nagu loekski päris päevikut, minevik ja olevik olid segamini kirjutatud.
liigendatus (Tartu Ülikooli peahoone). Klassitsistlikus muusikas rahvuslik eripära tagaplaanil, püüeldakse vormi, täpsuse ja tasakaalustatuse poole. Erinevaid zanre hoitakse rangelt lahus. Traagiline ja koomiline ei tohi kunagi seguneda. Klassitsistlikus draamas kolme ühtsuse nõue (aja, koha ja tegevuse ühtsus) · Ajaühtsus tegevus toimub suhteliselt lühikese aja jooksul · Kohaühtsus väga vähe tegevusliine · Tegevusühtsus vähe tegevusliine Kõige enam levib klassitsism prantsuse kirjanduses. Sealt on tuntud Corneille ja Racine. Komöödias Moliere, saksa kirjanduses veidi hiljem, kui Prantsusmaal, seguneb valgustusega. Eestis Kristjan-Jaak Peterson pani aluse luulele Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse.
600,000 30% C 2 kr. 2,000,000 100% D 1.15 kr. 2 E mul on erinev arvamus (milline?) 7. Milline alltoodud väidetest ei pea paika? A Dividendide väljamaksmine võib suurendada omakapitali rentaablust B Kui ettevõtte müügitulude kasv ületab jätkusuutliku kasvu, on otstarbekas varasid suurendada, riskide maandamiseks arendada teisi tegevusliine C Kui ettevõtte tegelik kasv jääb jätkusuutlikust kasvust aeglasemaks, võib ettevõte omanikele dividende välja maksta D Kõik kontsernietevõtted ei pea koostama konsolideeritud majandusaasta aruannet E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Ettevõtte müügitulud on 10 000 000 kr. Varude käibesagedus on 10 korda ning lühiajalised kohustused 250 000 kr. Maksevalmiduse % (happetest) 120% Kui suur on ettevõtte käibevara? A 300,000 kr
Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks, et kahtlustav üles tunnistaks. Mitmel korral oli ta tõe teadasaamisel väga lähedal. Teose lõpupoole tunnistabki Raskolnikov oma teo üles, muidugi mängisid suurt
Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu · Valgustusfilosoofid: Voltaire; Rousseau; Diderot. · Inglismaa esindajad: J. Swift ,,Gulliveri reisid", Defir ,,Robison Crusoe elu ja kummalised seiklused". · Saksa valgustusautorid: Schiller ,,Wilhelm Tell", Goethe
Tolstoi arvates Vronski ei mõista aja sisu, tingimuste ega aja iseloomu. Ta kirjeldab Vronskit kui rahulikku, enesekindlat ja enesega rahulolevat inimest. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik.
anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma. ,,Kasakad" jutustus keskendub inimese eneseotsingu probleemidele. Peategelane on Tolstoile sarnane: ta püüab talupoegade elu kergendada. ,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Sõja kujutamise kõrval näidatakse aadlike elu sel perioodil
Maailmakultuuris peetakse ahvi kurjuse sümboliks ja Saatana kehastuseks. ,,Vabadus ja surm" väga irooniline lugu mehest, kes on aastaid vangis istunud. Ta püüab põgeneda, lõpuks see ka õnnestub. Vahetult vanglast vabanedes jääb ta auto alla ja sureb. Me ei pääse oma saatuse eest. 13. Novellizanri olemus Novell (novella - uudis) on proosa ehk eepika üks põhizanre. Novell on tiheda sündmustikuga; seal on vähe tegevusliine ja vähe tegelasi. Omane on lakooniline väljenduslaad. Tavaliselt keskendutakse ühele või kahele tegevusele, aga läbi nende võib mõista tegelase kogu elulugu. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata pikalt, see selgub läbi tegelaste juttude ja tegude. Tavaliselt lõpeb novell puändiga või on lahtise lõpuga. Novellizanri loojaks peetakse Giovanni Boccacciot. 14. 2 Tuglase novelli analüüs, ,,Popi ja Huhuu" ja 1 vabalt valitud
Tekivad kindlad tegelastüübid, mis jagunevad kolme gruppi: 1) kaks armastajapaari, 2) koomilised vanamehed ja 3) teenijaskond. Olulisemad esindajad on Shakespeare ja Lope de Vega. V. Klassitsistlik teater – 17. sajand. Alguse sai Prantsusmaalt, eeskujuks oli antiikteater. Omane on rangus ja lihtsus, kehtib kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus – tegevus toimub lühikese aja jooksul, vähe tegevuskohti ja vähe tegevusliine. Olulisemad esindajad olid Moliere, Racine ja Corneille. VI. Kodanlik draama – 18. sajand. Saab alguse Saksamaalt. Püüab kajastada oma kaasaegseid probleeme või ajaloosündmusi. Põhitähelepanu pööratakse tegevusele. Olulisemad esindajad Goethe, Schiller ja Lessing. VII. Realistlik psühholoogiline olustikudraama – 19. sajandi lõpp - 20. sajandi algus. Püütakse edasi anda inimese mõttemaailma. Esindajad on Tšehhov, Ibsen ja Strindberg. Sotsialistliku realismi draama – 20
Nimetage autoreid, kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos? Plautus (pärast 250 - 184 eKr) ning Terentius (195/4 v 185/4 - 159 eKr) toetusid oma komöödiates (fabula palliata ehk mantlikomöödiates) peamiselt Menandrose ja tema kaasaegsete teostele. Plautuse komöödiate tegevus toimus Kreekas, peategelaseks tavaliselt kaval ori, kes abistab oma peremeest. Plautus segas erinevate autorite komöödiate tegevusliine kokku. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu (operetlikud etendused). Plautuse komöödiatest on inspiratsiooni saanud Shakespeare ja Moliere. Terentius erinevalt Plautusest üritas säilitada originaalide süzeed. Terentius orienteerus rooma eliidi maitsele. Tema teostes taandus muusika osatähtsus, laule peaaegu ei ole. Esikohale kerkis karakterid ning komöödiad lähemad oma laadilt humoorikale olmedraamale. Terentiuse komöödia ,,Andria" oli Eesti esimene
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille
üle, mitte inimeste üle, keda tegelased kujutavad Dialoog ei ole enam üheselt mõistetav - tegelased räägivad üksteisest mööda, ei kuule, ei saa aru - vaatajatele ei edastata kindlat sõnumit, nad peavad ise pidi kokku panema, tähenduse leidma Teatrikunsti murrang 1960.aastate lõpus Enne murrangut 1950. aastad: - näitekirjandus üsna heal järjel - komöödia hääbus (naer on kahtlane) - proosapärased näidendid (palju tegelasi ja tegevusliine) - teatrite seis on kehv 1950. – 1960. aastatel hakkas rahvas taas teatris käima: - oodati realistlikku kaasaja kajastamist - sooviti tegelastega samastuda Murrang 60.aastate lõpus - murrang sai alguse lavastustest, see andis tõuke ka näitekirjanduse enda arengule: *teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi *märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad)
pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Neljajalaline trohheus- värsimõõt, kus värsis vahelduvad rõhulised ja rõhuta (-v) silbid harilikult 4 korda. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga ning mis lõppeb puändiga. Novelli tunnused: tegevus toimub lühikese aja vältel, vähe tegelasi, vähe tegevusliine, vähe tegevuskohti, puänt. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell, psühholoogiline novell; sümbolnovell. Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935). Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi
muusikalistest teostest "Kõik aknad olid pärani, iga akna taga põles orani kupliga lamp ning igast aknast ja uksest, igast kangialusest, katuselt ja pööningult, keldrist ja hoovist tungis kähiseva möirgena tänavale polonees ooperist "Jevgeni Onegin"." (M&M lk 50) ""Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?"" (M&M lk 132) Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja liikumapanev jõud. Teiste sõnadega "osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge,
Saal. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooline proosa. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugeleulatuv ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süžee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid „Vambola“, „Aita“ ja „Leili“, milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga
"Kõik aknad olid pärani, iga akna taga põles oranzhi kupliga lamp ning igast aknast ja uksest, igast kangialusest, katuselt ja pööningult, keldrist ja hoovist tungis kähiseva möirgena tänavale polonees ooperist "Jevgeni Onegin" "Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?" Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi
Põhiliselt idealistlikud narratiivid. „Vambola”, „Aita” ja „Leili” moodustavad triloogia, mida ühendab tegelaskuju – liivlaste vanem Kaupo. Kaupo oli ajalooline kuju, temast on juttu ka Henriku kroonikas. Tema puhul tõstetakse esile murrangulist sündmust – ristimine („Leili“). Triloogias on Liivi ja Eesti rahva juhid. Toob naised ajalukku. Kõigi tekstide taustal on võimsad looduspildid. Saal liialdab seiklustega: kuhjab ühte jutustusse palju eri sündmuseid, tegevusliine, juhuseid. Tema tekstil on pidevalt kiire: ühegi tegelase,situatsiooni puhul ei peatu. Lähtub romantilisest narrativist. Tegevustikku suunab juhuslik kokkulangemine, nt leitakse ammukadunud isa, reeturi uksele satub vaenlane. Lõppkokkuvõttes mingite tegevusliinide arengute tagajärjel teadmine saavutatakse, viimasel hetkel pääsetakse surmast. Ootamatuste määr on suur, karakterite loomine kannatab, tegelasi palju ei kirjeldata, loomus avaldub otsekõnes, pöördumistes.
õpetama kuninga poegi, et need saaksid targaks. Pooled neist on loomamuinasjutud, pooled räägivad inimestest. Nendes lugudes on loomadel inimlikud omadused. Tähtsamad loomad lõvi, elevant, tiiger saavad tihtipeale lüüa. Ühiskondlikud suhted: lõvi ja elevant on kuningad, saakalid ja jänesed on mõistusega tavainimesed. Dandin kirjutas midagi romaanitaolist. See on edasiarendus jutukirjandusest. ,,Kümne printsi lood" on kirjutatud 7. või 8. saj. Tohutul hulgal tegelasi ning tegevusliine, mis ühel hetkel kokku põimuvad. Budistlik kirjandus Valdavalt paalikeelne. Tähtsaim on budistlik kaanon, mis on paali keeles säilinud tervikuna, sanskriti keeles osaliselt. ,,Tipitaka" (,,Tripitaka") budismi ,,kolm korvi". Koosneb vinayast, sutrast ning abhidharmast. Kuulsaim ,,Tripitaka" kommentaator Buddhaghosa elas 5. saj. Paalikeelsest kaanonist sündis aga filosoofiline tekst ,,Milindapandha" (,,Milinda küsimused"), mille peategelaseks on indokreeka valitseja Menandros e Milinda
kõrval A. Saal. Saali kirjandusliku loomingu tuuma moodustab romantiline ajalooline proosa. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugeleulatuv ajaloohuvi, rahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestumise oludes. Ta püüdis võimalikult palju lähteandmeid saada, käis ise vanadel linnamägedel, tutvus kroonikatega. Saal arendab oma teostes hoogsat seikluslikku tegevust. Ta loob kireva ja väga põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, kuid jätab lugeja sageli üksi keeruliseks aetud sõlmi harutama. Bornhöhega võrreldes on Saali karakterid isikupäratumad, põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, ning nad elavad suuresti kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Saali kaalukamateks teosteks olid ,,Vambola", ,,Aita" ja ,,Leili", milles käsitletakse eestlaste ja liivlaste muistset vabadusvõitlust. Tegemist on triloogiaga. Saal tõi oma seiklusjuttude
Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni, võitleb ideaalse ühiskonna poole ilma võitluseta i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta , psühholoogiline teos. j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Fjodor Mihhailovits Dostojevski sündis 11. septembril 1821
Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin - võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna - tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna - egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara - tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" - jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis.
Seda vaadete süsteemi nimetati tolstoiluseks. Noorte hulgas palju järgijaid. Ametliku ühiskonna jaoks muutub Tolstoi ohtlikuks. Ta toob vägivalla ja sotsiaalse ebavõrduse teema ilukirjandusse. Varakult hakkas kirjutama päevikut, millest hiljem vormub romaanitriloogia: 1852 "Lapsepõlv", "Poisiiga", "Noorus" "Sevastopori jutustused" Vene sõjad 1869 "Sõda ja rahu" tetraloogia. kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. (Alguses plaanis kirjutada 1805. a sõjast, mis kasvas edasi 1812 Borodino lahinguks
jutustuse hoogsamast harrastamisest. Andres Saal (1861-1931) Bornhöhe kõrval ajaloolise jutustuse teine oluline esindaja, see moodustabki Saali loomingulise tuuma. Autori kujunemist mõjutasid tema kaugele ulatuv ajaloohuvi, ahvusliku mõtte avamise püüdlused, eestluse väärtustamine kadakasaksastumise ja paljuvenestamise ohtudes. Juttudes arendag hoogsat seikluslikku tegevust, loob kireva ja põneva süzee, põimib osavalt tegevusliine, tegelased põhijoontes üksnes vooruslikud või pahelised, elavad kirjaniku soovidele allutatult, nende psühholoogiline motiveeritus on nõrk. Menukamad ja kaalukamad teosed: "Vambola" (1889), "Aita" (1891), "Leili" (1893), milles käsitletakse eestlaste muistset vabadusvõitlust. Ajaloolise jutustuse zanris olgu Bornhöhe ja Saali teoste kõrval veel mainitud J.Järve "Karolus" ja A.Kitzbergi "Maimu". Eesti ajalugu kujutava proosa uus tulemine toimus 20. sajandi alul J.
Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa
Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogosin, võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna, tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna, egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara, tänapäevane inimene. Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni. "Nooruk" Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta. "Vennad Karamasovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab tema karjääri (võtab kokku) Aktsioon (inimene on saladus). F. MÄNGUR, mänguri elu (võita või kaotada). Põdes epilepsiat(lange tõbi). Tema väljund on see, kui kogu keha on värinates. F. Psuhaoloogilise inimhinge kujutaja
kuulavad ja naudivad, kuid keegi ei anna talle selle eest raha. Tolstoi tahab teda restorani kutsuda, kuid neid ei lubata sisse. Üldistus: aadlikud naudivad seda, mida lihtrahvas teeb, kuid mitte keegi ei ole nõus vastu midagi andma. ,,Kasakad" jutustus keskendub inimese eneseotsingu probleemidele. Peategelane on Tolstoile sarnane: ta püüab talupoegade elu kergendada. ,,Sõda ja rahu" kirjutas 1863. a sügisest. Tõeline mammut-romaan mahukas, erinevaid tegevusliine palju, tegelasi ~300. Romaan käsitleb Pr-Vene sõda ning konkreetseid ajaloolisi sündmusi, lahinguid (Austerlitzi, Borodino, Moskva vallutamine). Tolstoi kujutab sõda üksikasjaliselt, täpselt, värvikalt. Läbi tegelaste tuleb välja ka Tolstoi suhtumine sõja mõttetusse. Ta annab venelastele lootust, et päästa kodumaa. Samas kujutab ta mõlema poole juhte ja sõdureid inimlikena. Põhiidee: maailmas on kõige tähtsam armastus ja selle eest tuleb võidelda. Ka sõdurid on
M läheb teise mehega minema, N ei abiellu, aga annab andeks. N sellest rahu ei saad. Üks mees kingib talle piibli. Ta hakkab seda lugema. Ja saab andeks - "Tõuseb üles" Anna Karenina kokkuvõte Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik.
annaabi.ee 
