Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte
ILUSAKS INIMESEKS Jürgen Rooste JÜRGEN ROOSTE Sündinud 31. juuli 1979 1997. aastal lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997-2004 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja Märtsis 2007-2008 oli Eesti Instituudi juhataja Soomes LUULEKOGU "ILUSAKS INIMESEKS" Ilmus 2005. aastal Luulekogu põhiteemad on luule, armastus, Tallinn ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu tekstid näitavad elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk ja mõjutatav. ÜKS PILT fuuuuuuuugahhhhhhhhh sündisin ilusaks inimeseks
19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse. Aastatel 19111916 oli ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja. 1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. Juhtis seejärel Eesti Maavalitsust. Istus enamlaste võimuhaaramise järel kuu aega vangis. Valiti 1918. aastal Eestimaa Päästmise Komitee esimeheks. Saksa okupatsiooni ajal panid okupatsioonivõimud K. Pätsi
03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused, saades niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi ja G. Suitsu kõrval. Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons · Lastekirjandusse tuli üheaegselt E.Söödiga, mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe"
08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 · Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Maavalitsuse esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomite esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikoguesimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava koguliige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige
· "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo. Avaldanud lasteluulet, proosat, näidendeid. Luulekogud · "Ööpäev" (1921) · "Meie kevad" (1922) · "Tahkuna" (1926) · "Aegna" (1929) · "Minu päev" Lasteraamatud
,,Piistaoja Eesti veisekasvatus". Peahoone ruumides avati Th. Pooli mälestuseks Piistaoja Talumuuseum. 19.detsembril 1990. aastal korraldati teadusnõukogu Piistaoja teaduskonverents teemal ,,Õpetatud agronoom Th. Pool 100". TEENED: · maaseaduse põhiautor · fosforiidikaevandamise algatajaid, osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja · Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja esimees · ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja · sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor · kujundas Piistaoja talu, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; TÄNAPÄEV: 2008. aastal alustati eraldi noorloomade ja kinnisloomade lauda ehitust. 2010
08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomitee esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister · 1922-1923 I Riigikogu esimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava Kogu liige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige
Johannes Käis naasis 1920 Eestisse. 1920-1921 töötas ta Haridusministeeriumis riigikoolinõunikuna (osales avalike algkoolide seaduse elluviimises ja algkooli õppekavade koostamisel). Aastatel 1921-1930 oli Võru Õpetajate Seminari direktor, 1931 Paldiski ühisreaalgümnaasiumi direktor, 1931-1940 Eesti Õpetajate Liidu teaduslik sekretär, 1940-1941 Hariduse Rahvakomissariaadi metoodikaosakonna juhataja, 1940-1941 ja 1945-1949 ajakirja "Nõukogude Kool" tegevtoimetaja, 1944- 1947 Haridusministeeriumi metoodikaosakonna juhataja ning 1947-1950 koolide inspektor. Johannes Käis rakendas kooliuuenduslikke põhimõtteid ja korraldas õpetajate koolitust uuenduspedagoogika alusel, ta oli viljakas kooliuuenduslike ideede propageerija. 1930. aastail juhtis Käis kooliuuendusrühma, kuhu kuulus üle 400 õpetaja. 1938-1940 juhtis õpetajate kolmeaastasi täienduskursusi, mis said tuntuks suveülikooli nime all
1942 Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis-igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904- 1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused, saades niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi jaG. Suitsu kõrval. Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. Enno luule kõige uuenduslikum osa on koondatud raamatutesse "Uued luuletused" (1909) ja "Hallid laulud" (1910)
Koostaja: M. Kõre Lühiülevaade luuletaja Jürgen Rooste elust ja tegevusest: 1979- 31. juulil sündis Jürgen Rooste Tallinnas 1997- lõpetas Tallinna Reaalkooli ja asus õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli 1998- Sai Tallinna Noorte Tegijate (TNT) liikmeks 2000- lahkus TNT-st 2001- sai Kirjandusfestivali Sotsia juhtfiguuriks 2002- asus tööle kirjandus- ja tegevtoimetajana tööle ajalehes Sirp 2007- lahkus kirjandus- ja tegevtoimetaja kohalt ning sai Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajaks 2008- lahkus juhataja kohalt, sai Eesti Kirjanike Liidu projektijuhiks, toimetas ajalehe Sirp internetiväljaannet ja aitas ETV-l teha luulesaadet 2012- sai Maalehe kultuuritoimetajaks Jürgen Rooste oli abielus õpetaja-tõlkija Ester Roostega ning neil on tütar Hõbe Ann (2001) ja poeg Emil Henri (2006). Nüüdseks on nende abielu lahutatud ja Jürgeni uueks elukaaslaseks on luuletaja Sveta Grigorjeva.
vahel" (1965). Hr. Pooli teod ja tegemised maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja pani aluse katsepunktide võrgu väljakujundamisele eesti agronoomilise nõuandeteenistuse rajaja fosforiidikaevandamise algatajaid, mõnda aega osaühingu "Eesti Vosvoriit" tegevjuhataja Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi (1920-40) asutaja ja esimees ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja sarja "Väikepõllumehe kirjavara" üks toimetajaid ja viljakas autor paljude teadusväärtusega kirjutiste autor ja kaasautor kujundas Piistaoja talu, mille tema isa oli linamüügituluga 1896.a. päriseks ostnud, üle Eesti tuntud tootmis- ja katsetaluks: Hr. Pooli teod ja tegemised pani aluse sihipärasele eesti mustakirju karja aretusele ja kultuurrohumaaviljelusele; rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist;
vahel. Maht vähenes! Ilmumissagedus, formaat ja maht täpselt ettemääratud. Reklaami polnud, vana trükitehnika. Tüpoloogia: ülevabariigilised üldlehed, kohalikud üldlehed, üldvabariigilised rühmalehed (Sirp ja Vasar, Säde, Spordileht). Kohustuslik tellimine. Allkirjata juhtkirjad. Tekste raske liigitada. Uudisel kronoloogiline struktuur. Lugudel peavad olema juures autorinimed. Vastutav toimetaja=peatoimetaja. Toimetaja asetäitja= partei esindaja. Vastutav sekretär=tegevtoimetaja. Kirjanduslik kaastööline=korrespondent. Osakonnatoimetaja. Fotokorrespondent. Eeltsensuur, tööprotsess aeglustus. AJAKIRJAD: igas rühmas vaid üks ajakiri. Range süsteem. Tsentraliseeritud, kõik ilmusid Tallinnas. Vähe spetsialiseerunud. Pioneer, Eesti Naine, Pilt ja Sõna, Looming. 1956-1968/70 liberaliseeriv, inimnäoline nõukogude ajakirj. PAGULASAJAKIRJANDUS: USAs ,,Uus Ilm", Soomes ,,Malevlane". Laagrilehed põgenikelaagrites. Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. 6-8 korda aastas
mulda, Metsakalmistule Tallinnas. August Rei tütar, arst ja psühhiaater Hilja Rei elab Rootsis Uppsalas. August Reil oli ka kaks venda. Ferdinand (sünd. 24. II 1896 Kabala vallas). Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale. Põhjalikumalt on teada Ferdinand Rei käekäigust. Ferdinand Rei tegutses Oleviku toimetuses 1913, Kiire ja Töölise toimetuses 19171918, oli Siberis kommunistlik tegelane, Siberi Töölise tegevtoimetaja Omskis 1920, elas Omski lähedal Eesti Koloonias. Siis aga heideti Ferdinand Rei VK(b)P Siberi oblasti büroo Eesti agitatsiooni ja propaganda osakonna otsusega parteist välja parteivastase kihutustöö ja parteidistsipliini mittetäitmise pärast ning ta opteerus 1920 Eestisse. Ferdinand Rei pääses Eesti Vabariiki venna August Rei abiga (ilma poleks teda sisse lastud) ja tingimusel, et Ferdinand Rei rohkem poliitilisest tegevusest osa ei võta.
filosoofilist kirjandust harrastas luuletaja elu lõpuni. Enno kokkupuudetele idamaiste usundite ja filosoofiaga viitavad tema käsikirjalised tõlked, mida säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis. Kuid hoolimata kõigist võimalikest mõjutustest oli Enno eesmärgiks oma tee leidmine, oma tõe ja usu avastamine enesearenduse läbi. (Sägi 2006) Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses ning Jaan Tõnisoni kutsel 1904-1905 oli ajakirja ,,Linda" tegevtoimetaja ja kui ajakiri 1905. aasta lõpus suleti, töötas mõnda aega ajalehe ,,Isamaa" toimetuses. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused. (Olesk 2011) Aastatel 1903-1905 avaldas Enno ,,Lindas" ja ,,Postimehes" üle poolesaja luuletuse. 1906-1909 elas Enno peamiselt oma lapsepõlvekodus Soosaarel, kus kirjutas oma esimesed luulekogud ,,Uued luuletused" (1909) ja ,,Hallid laulud" (1910) ning proosaraamatu ,,Minu sõbrad" (1910).
01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomitee esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikogu esimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava Kogu liige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige
12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 7 Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomitee esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikogu esimees · 1917-1919 Maanõukogu liige · 1919-1920 Asutava Kogu liige · 1920-1937 I-V Riigikogu liige
o Hommikul o Küsimused JULIUS ORO (OENGO) (1901 1941) · Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. · Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata kopsuhaiguse tõttu. · Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. · Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. · Ta arreteeriti 23. augustil 1941 punaarmeelaste poolt ja ilmselt hukati mõne päeva pärast Paldiskis. Vasalemma mõisa peahoone juures, kus asub kool, kus Julius Oengo õpetas, on tema mälestuskivi. · Julius Oro on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele. · Luulekogud:
,,Mõtteid ja mõlgutusi". 1950. aastate ESA artiklites olid domineerivateks teemadeks eesti murded, kirjakeele ajalugu, ajalooline grammatika ja sugulaskeeled, sekka õigekeelsust ja kirjakeele grammatikat. Sugulaskeelte osakaal oli seejuures võrdlemisi suur, moodustades mõneski köites üle poole köite mahust. Nõukogude aja lõpus, pärast Emakeele Seltsi teadussekretäri ja ühtlasi ESA tegevtoimetaja Heino Ahvena surma 1988. aastal oli Emakeele Seltsi tegevuses mõõnaperiood ning ESA 34. köite ilmutamiseks kulus kolm aastat. Seejärel jäi ESA publitseerimine üldse katki. Uuesti hakkas aastaraamat ilmuma alles 1998. aastal, kui seltsis oli teadussekretärina tööle hakanud Tõnu Tender. Pika pausi järgne köide kandis numbrit 35-42 (1989-1996) ja oli paratamatult ülevaatelisega küllastatud.
* Luulekogu „Üks rohutirts läks kõndima“ Julius Oro (1901-1941). * Kogud „Hiir rätsepaks“ (1967), „Laps ja kuu“ (2001) * Teemad: aastaajad, loomad-linnud, lapsed * Lihtne sõnastus, jutustav laad, pildilisus Alates aastast 1999 antakse iga viie aasta tagant välja J. Oro nimelist lastekirjanduspreemiat jäädvustamaks Vasalemma kauaaegse kooliõpetaja, eesti õppe- ja lastekirjanduse autori, luuletaja, ajakirja „Laste Rõõm” tegevtoimetaja, isamaalise kasvatuse toetaja J. Oro mälestust, edendamaks ja toetamaks eesti lastekirjandust. 17. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Nüüdislasteluulele on iseloomulik lihtsustatud riimiskeem, stroofivorm ja luuletuse pikkus. Kauged riimid realiseeruvad nõrgemini, kuna vahepealsed seosed toimivad “mürana”, lähestikku paiknevad riimid annavad täielikuma riimiefekti. Veel iseloomustab
Lisaks veel upatused, lapse esimeste sammude, mängude, sõnavigurite ja retooriliste küsimuste värvistused Lastelaulude tippu kuuluvad mitmed linnulaulude imitatsioonid, nt „Lõokese laul“, „Pääsukese laul“ Luuletustes tähtsustab Sööt ka õppimise ja töö vajalikkust Julius Oengo (Oro) (1901 – 1941) Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta oli 1923 – 1934 Üldtuntud on tema jõululaulud, aastaaegade ootusele ja vaheldumisele osundavad meeleolukad värsid Mitmed pühadesalmid „Üle lume lageda“, „Tiliseb, tiliseb aisakell2 Kirjutas ka spordilaule, humoorikaid luuletusi lastest ja loomadest-lindudest Rohkesti esinev jutustavat elementi, nt luuletuses „Talvehommik“ Tema lasteluuletuste populaarsust suurenas viisistamise (nt Riho Pats)
Toona arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene. Näiteks ajaloolase ja poliitiku ning raamatu ,,Jaan Tõnisson töös ja võitluses" kirjutanud prof Hans Kruusi (1891- 1976) hinnangul oli Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu. (Wikipedia) Seost karskusliikumisega kinnitab ka asjaolu, et 1925. a muutus Eesti Karskusliidu ajakiri ,,Tulev Eesti" (vastutav toimetaja V. Ernits, tegevtoimetaja J. Vilms) ka Eesti Eugeenika Seltsi ,,Tõutervis" häälekandjaks. Toimetuse kommentaaris ühinemisele öeldakse, et see on loomulik, kuna karskusliikumine on osa tõutervishoiust. Ka töömeetodid kasvatustöö on samad. Seega on palju ühist põhjustes, sihtides ning abinõudes. (Kalling, ,,Karskustöö...") Pärast ajakirja ,,Tulev Eesti" sulgemist 1926. a sai peamiseks eugeenikaalaste kirjutiste avaldamise kohaks ajakiri Eesti Arst.
.. 8.Milliseid muutusi tõi nn sula-periood Nõukogude Eesti ajakirjandusse? Nimetage populaarsemaid väljaandeid. Kuidas neid tellida sai? MUUTUSED: * 1989 ilmuma hakanud sõltumatud väljaanded EE ja Äripäev juhatasid sisse eesti ajakirjanduse naasmise lääneliku ajakirjanduslaadi juurde. * enamik väljaandeid erastati * suuremates toimetustes suuremad osakonnad (liituvad) nukleaarne struktuur/osakondade arv väheneb lame püramiid e hajutatud struktuur * vastutav sekretär>tegevtoimetaja * paljud varem trükikojas tehtavad tööd toimetusse (tehnoloogia areng) * osakondade nomenklatuuri uuenemine (uudiste- ja arvamusosakonna tähtsus tõusnud) * taastunud lisade väljaandmine * väljaspool toimetuse aparaati asuvate toimetuste ja korrespondentid hulk on kasvanud VÄLJAANDED, TELLIMINE: * Perioodika; Sirp; Keel ja Kirjandus * käsikirjad ja eksemplarid tuli saata mitmesse kohta sisu kontrollimiseks laiali.
· 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus. · 1940-Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad 1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus".
Tagasiminek tema tootlikuses oli tingitud rõhutusest, mida ta Venemaal olles tundis. Kaastöötasu vähesuse tõttu oli ta sattunud majanduslikkese raskustesse ja ühtlasi süvenevad ka tema lahkhelid abielus. Pärast ,,Postimehest" lahkumist saab Vilde kutse ühineda Narva ,,Virmalise" toimetusega ärimees A. Renkvistilt. Nii sõidetaksegi 1897. aastal tagasi Tartusse ning mai algul suundutakse Narva, kus kirjanik kohe aktiivselt kultuuriellu sukeldus. Tegevtoimetaja Vilde oskuslikul juhtimisel muutus ,,Virmaline", mis seni oli olnud üks mahajäänumaid provintsilehti, demokraatliku suunaga ajaleheks, mis pakkus lugejaile rohkesti asjakohaseid populaarteaduslikke kirjutisi ja mõnusat ajaviitelektüüri. Ta tegeles ka 1897. aasta teisel poolel peamiselt ainestiku kogumisega teoksil oleva töölisromaani jaoks. Kuigi romaanis ,,Raudsed käed" püüdis autor Kreenholmi vabriku tööliste töö- ja elutingimusi tõetruult
· 1924-Ajutise kaitse alla võetakse Järvselja ürgmets · 1935-Riigivanem annab välja dekreedina Riigiparkide valitsemise seaduse. · 1935-Riigivanem annab dekreedina välja Looduskaitse seaduse, esimese looduskaitse seaduse Eestis. · 1936- Amestisse valitakse esimese Looduskaitse inspektor dr.Gustav Vilbaste. · 1937-Riigiparkide Valitsuse kirjastus annab välja artiklitekogumiku "Looduskaitse" 1.köite, mille tegevtoimetaja oli dr. Vilbaste. · 1938-Riigihoidja annab välja dekreedina Loodusharu seaduse, millega kaotab kehtivuse Riigiparkide valitsemise seadus ja Looduskaitseseadus. · 1940-Loodushoiu seaduse alusel võetakse kaitse alla viimased alad 1 · 1957-ENSV seaduse Eesti NSV looduse kaitsest vastuvõtmine. Luuakse ning taastatakse terve rida kaitsealasid, mida nimetatakse keelualadeks. · 1958-Ilmuma hakkab ajakiri " Eesti Loodus".
Hiiumaal ja Tartus ning astus ühtlasi ,,Pallase" kunstikooli, kus õppis kaks aastat. Leivamured ja kopsuhaigus katkestasid aga alustatud õpingud. 1923. aastal, kahekümne kahe aastasena ning juba kolme lapse isana, asus Juhus Oro elama Tallinna, kus töötas algul õpetajana. Ernst Enno, Madis Nurmiku ja oma vanema õe Adele Oengo-Juhandi mõjutamisel saatis ta mõned luuletused ajakirjale ,,Laste Rõõm", mis 1922. aastal ilmuma hakkas. Alates 1923. aastast sai J. Orost ,,Laste Rõõmu" tegevtoimetaja. Seda tööd tegi ta Rõõmu-onu varjunime all üle kümne aasta, pidades kirjavahetust ja organiseerides kohtumisi lasterõõmlastega, kes tulid oma esimeste sulesepitsustega tema j uurde j uha tust ja abi saama. Hiljem teenis ta oma järjest kasvavale perele leiba algkooliõpetajana Vasalemmas, kuhu ta endale jäädava kodu oli rajanud. Koolitöö kõrval jätkas ta kuni oma surmani kaastöö saatmist ka teistele tolleaegsetele lasteajakirjadele
võõras üldse pääseb kellegi jutule, siis tundmusega, et aeg on raha." (ÕT 13.) Õitsituled tutvustas 1933 ka välismaa toimetusi: USAs on ajalehetoimetus nagu tööstushall seal toodetakse uudiseid ja arvamusi eraldi; Prantsusmaal töötavad jälle kõik peale tmt sekretäri väljaspool toimetuse ruume, seal oli rohkem ruumi poleemikale ja joonealusele materjalile; Saksamaal oli kindel töö- ja ruumijaotus ning vali kord: koridor, kabinetid, konverentsiruum tegevtoimetaja tegi jooksvat tööd, sekretär tehnilist tööd. Eesti kohta öeldi: "Meie toimetuste töö on tänapäev üldiselt veel üsna süsteemitu. Toimetused koosnevad vähestest suurtest tubadest, kus toimetajail tuleb töötada hulgakesti koos. Et sealjuures lisaks kõigele ei toimetajad ise ega neid külastavad võõrad, kellele muide ei tehta mingeid takistusi toimetuseruumidesse pääsemisel, ei arvesta põrmugi neis ruumides suure pinge all
annaabi.ee 
