INGLISMAA Francis Bacon(1561-1626)-inglise materjalismi rajaja.Väitis, et teadmiste allikaks on inimeste meeled,kogemus, eksperiment.Ta rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevases elus.Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton(1608-1674)-inglisel luuletaja. Pani aluse seisukohale,et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka.Rõhutas,et valitseja vastutab oma alamate ees, mistõttu kuningalt võib nõuda aruandmist ning tema üle võib kohut mõsta. Võim peab kuuluma rahvale! Thomas Hobbes(1588-1679)-kaitses absolutistlikku kuningavõimu. Ta arendas mõtet,et inimene ei ole loomult halb, kuid teda on vaja valitseda,sest temas on rohkem individualistlikku kui sotsiaalset.Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim par...
Tegelaskond A.Gailiti romaanis Ekke Moor Romaanis Ekke Moor on A.Gailit kujutanud tegelasi väga kirevalt. Ei ole ühtegi täiesti igavat tegelast. Kõigil on oma head ja vead, huvitavad ja vähem huvitavad pooled. August Gailit on kujutanud tegelaste iseloomusid väga erinevalt. Kui hakata pingsamalt mõtlema, siis võib leida Gailiti tegelaste hulgas sarnasusi ka tänapäeva ühiskonnas. Kui hakata mõtisklema just romaani peategelaste üle, siis ainuõige inimene, kellest esimesena rääkima hakata, on Ekke Moor ise. Peategelast on
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud)
Ladina keele klassikalisel ajastul oli suur erinevus kõrgestiililise luulekeele ja proosakeele vahel. Klassikalise kõrgstiili looja Cicero teoste keelt hakati pidama klassikalise ladina keele tipuks ja selle matkimine muutus hiljem kohustuslikuks. Luulekeel saavutas klassikalise täiuslikkuse Vergiliuse teostes. Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles ...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
"Harry Potter ja fööniksi ordu" J.K.Rowling Autorist · Kodanikunimi Joanne Rowling · Kirjanikunimi Joanne Kathleen Rowling · Sündinud 31. juulil Yate'is Inglismaal. · Rowligul on noorem õde Dianne. · Tal on tütar Jessica, kes on praegu 18 aastane. Joanne Rowling Rowling sai väga paljude tegelaste jaoks kirjutades inspiratsiooni tegelikust elust. Tema esimese kooli direktor vanahärra Alfred Dunn oli tegelaskuju Albus Dumbledore loomisel inspiratsiooniallikaks. Rowling on ütelnud, et Hermione on koopia temast kui ta oli 11-aastane. Samal aastal, kui Rowling hakkas jutustusi kirja panema, suri tema ema. See mõjutas ka raamatu kirjutamist ja ta oskas paremini kirjeldada seda kaotusvalu, mida raamatus tunneb Harry Potteri tegelaskuju. Kui Rowling lahutas oma mehest, diagnoositi tal kliiniline depresioon ning tema arstid pidasid võimalikuks enesetappu. See haigus tõi talle mõtt...
"Harry Potter ja Segavereline Prints" J.K. Rowling http://mangukoobas.lahendus.ee/id/27/monster/329265/action/pages/mode/view/p ageid/294243/ Autorist Kodanikunimi Joanne Rowling; Ta on sündinud 31. juulil 1931, Inglismaal; Rowlingut peetakse üheks maailma rikkaimaks kirjanikuks, tema raamatuid on kokku müüdud üle 400 miljoni eksemplari. Rowlingul on tütar Jessica ja kaks aastat noorem õde Dianne. http://pelishp.blogspot.com/p/jk-rowling.html Sündmustik Dumbledore ja reis Horace Slughorni juurde; Weasly võluvigurid; Reis Sigatüüka ekspressis; Harry, kui lendluudpalli võistkonna kapten; Tunnid Dumbledore'ga; Dumbledore lõpp. Tähtsamad tegelased Harry Potter Ron Weasley Hermonie Granger Ginny Weasley Albus Dumbledore Horace Slughorn Rubeus Hagrid Draco Malfoy
Juhid Pal-tänava poistes - Janos Boka ja Feri Ats Juht on mingi seltskonna liider, kes juhib teisi ja annab nõu. Juht peab olema tark, julge, õiglane ja alati abivalmis. Ta ei tohi kunagi midagi häbiväärset ja rumalat teha, sest kõik seltskonna liikmed püüavad temast eeskuju võtta. Pal-tänava poiste juhiks oli Janos Boka. Ta oli tasase ja sügava häälega. Harva rääkis ta rumalusi või tegi koerustükke. Igasugustest riidudest püüdis ta alati eemale hoida, sest kui teda oleks palutud kohtumõistjaks, oleks üks pool ikka pahandatult lahkunud ja see pahameel oli alati suunatud kohtuniku vastu. Janos oli ka hea sõjaplaanide koostaja. Ta koostas neid nii osavalt, nagu tuleks neid plaane kasutada päris sõjas. Samuti andestas ta inimestele kergesti ja andis kõigil võimaluse oma tehtud vigu parandada. Punasärklaste juht oli Feri Ats. Ka tema oli taibukas ja osav juht. Kuigi tema sõjaplaanid alati just kõige paremini ei käivitu...
Antarktise tekke tume tõde Ammusel ajal , mil valitsesid jumalad ning inimesed olid enamasti alamad , ümbritses maa lõunapoolsust pea lõpmatuna paistev liivakõrb. Kogu liivakõrb moodustas ühe suure mandri, millel oli vaid üks kuningriik. Selleks riigiks oli tol ajal Venemaa. Venemaad valitses kõikvõimas kuningas Aison, kes oli väga rahulik, aus ja ustav oma perekonna suhtes. Tal oli poeg Lason ja naine Danae. Oma naisega tal oli suur armastus ja tugev suhe. Poeg oli neil laisk ja ükskõikne kuningriigi suhtes, mistõttu Aison ta üsna noorelt ka Puiatu erikooli saatis. Lisaks suhetele, oli tugev ka riik ise. Inimesed austasid Aisonit ja olid rahul selleüle ,kes nad on. Kuid kõigele sellele ilule vaatamata oli Venemaal ka negatiivseid asju. Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu. Riigi peamine rikk...
tiibades paiknesid ühiseks eluks vajalikud ruumid: kabel, magamistuba, söögituba, kapiitlisaal jm. Adramaa – 13. sajandi algul Eestis kasutusele võetud maamaksustus ja kasutusühik. Keskmise adramaa suurus oli umbes 10 hektarit. Adramaa juurde kuulusid talu kasutuses olnud heina- ja karjamaad, metsad jms. 2. Kanna tabelisse, kuidas kujutatakse filmis järgmisi tegelasi. Tegelane Iseloom Riietus Käitumine Välimus Autori suhtumine Eesti Eesti Lihtsa Üsna lihtsad ja Käitumine polnud Välimus polnud Autor suhtus talupoeg iseloomuga, tavalised riided, kõige viisakam, kõige puhtam, neisse huumoriga:
AJALOO KT Pt 22-24 Mõisted: * Sotsialistlik sõprusühendus- Nii nimetas Moskva riike, kes jäid NSVLile kuulekaks./See võeti kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks NSV Liidu ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide kooslust. * Sotsialitliku orientatsiooniga riigid- Aafrika ja Aasia arenguriikides, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud, kuid kes ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. (Kongo, Somaalia, Etioopia, Afganistan) * Vastastikuse majandusabi nõukogu- Üks olulisemaid majandusalaseid koostöö organisatsioone. See tekkis vastukaaluks Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajägsetel aastatel Euroopale Marshalli plaaniga. VMN varises 1980. aastate lõpul kokku. * Varssavi lepingu organisatsioon- ehk Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit, mis moodustati 1955. aastal vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioo...
Isamaa ja Respublica Liit · Pea 9500 liiget · Suuruselt kolmas erakond eestis · Riigikogus esindatud 23 saadikuga · Valitsuses 6 ministri kohta · IRL-i eelkäijad on osalenud neljas valitsuses · Sinna kuuluvad endised peaministrid M. Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud ...
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Tegevuse keskmes on grupp noori ameeriklasi, kes elavad Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, kuid surma ja hävingu nägemine muutis nende maailmavaateid, usku endasse ning juhtis nad Pariisi, otsima uusi elamusi. Nüüd elavad nad kunstnike ja kirjanikena, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad tome tulla oma uue eluga. Eluga, mida muutis sõda. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta armastab head toitu ning jooki, naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib oma sõprade armulugusid. Sõda jättis noormehele armi, mis tema elu suuresti mõjutab. Mees armastab leedi Brett Ashley't ning naine armastab teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i haav. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastab, leiab Jake end kõrvalt...
Britain is more famous for pop music than it is for classical composers or jazz musicians. Names such as The Beatles, the Rolling Stones, Led Zeppelin, Pink Floyd, Elton John, George Michael and The Spice Girls are known world wide but little do people know of our other musicians not in the pop world. The origins of music in Britain lie in the songs sung and dance music played by ordinary people. Passed from village to village and handed down in the unwritten form from generation to generation. Different trends Over the last thirty or so years British pop music has led the world in its range and quality, starting several new trends. Britain, along with the US, was the main contributor in the development of rock and roll, and Britain has provided some of the most famous bands, including The Beatles and many others. Britain was at the forefront of punk music (see below) in the 1970s with bands such as the Sex Pistols and T...
Jumalik maailm on tahe Euroopa rahvaste draamakirjanduse alusepanijateks ja tragöödiate kujundajateks on enne meie ajaarvamist elanud vanakreeka autorid Aischylos, Euripides ja Sophokles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja jumalate vahekorda, püüdes leida vastust küsimusele, kuidas peaksid inimesed mõistma jumalate reegleid ja kuidas käituda, et jumalad ei vihastaks ning ei saadaks hukatust inimesele endale või isegi tervele riigile. Jumal tähendas kõrgemate ja üleloomulikemate jõududega olendit, keda austatakse ja teenitakse ning teda sümboliseerisid sõnad ,,saatus", ,,õnn" ja ,,juhus". Tihti mõtiskleti, et kas tõesti ei saa jumalate poolt määratud saatusest mööda hiilida? Kas me kõik elame jumalate pilli järgi ja kas ainult jumalate tahe on tähtis? Siinkohal toongi võrdlusi Sophoklese teosega "Kuningas Oidipus". Inimesed on tihti püüdnud jumalatelt tulevikku teada saada ja on jälginud kõikvõ...
andma uut ajalehte ,,Eesti Postimees", mis oma iseloomult oli ,,Perno Postimehest" juba veidi radikaalsem. J. V. Jannseni ja tema lehe toel-õhutusel elavnes kogu maal kooride- orkestrite ja muusikaseltside asutamine. Eriti oluliseks võib seejuures pidada 1865. aastal loodud ,,Vanemuise" seltsi, millest sai mitte ainult Tartu rahvusliku elu keskus, vaid ka eeskuju teistele samalaadsetele organisatsioonidele. Rahvusliku liikumise kandepind laienes, esile kerkis noori andekaid tegelasi. Eeskätt tuleb siin nimetada Carl Robert Jacobsoni, eelärkamisaja tegelase A. Jakobsoni poega. C. R. Jacobobson õppis Cimze seminaris Valgas, töötas sseejärel isa järglasena kihelkonnakoolmeistrina Tormas, kus sattus peagi konflikti kohalike mõisnike ja kirikuõpetajaga. Jakobson siirdus 9 koduõpetajaks Venemaale. Peterburis hakkas Jakobson J. Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest
Kõrg- ja hiliskeskaja ühiskond ja kultuur Kellest koosnesid ja millega tegelesid? Raad - linnanõukogu(koosnes rikastest kaupmeestest ehk patriitsidest) linnade majandus-ja kaitseküsimused,kohtumõistmine,linnade heakord Gild - kaupmeeste/käsitööliste organisatsioon keskkajal(koosnes linna kodanikest),otsustas usuliste ja poliitiliste asjade üle Tsunft - ühe eriala käsitööliste ühing keskajal(koosnes linna käsitöölistest),oma liikmete huvide kaitse,tootmise reguleerimine,toodangu kvaliteedi kontroll Kuidas oli keskaegse panganduse teke seotud kauplemisega? Too kaks näidet. 1)Arenes kaubandus.Kasutusele võeti raha.Veneetsia ja Genua rikkus põhines kauplemisel idamaadega.Peamiseks kaubaartikliks olid luksuskaubad,siid, vürtsid. Nende eest pakuti nüüd teiste kaupade asemel münte. 2)Arenes toodang.Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kir...
Harry Potter ja Azkabani vang kokkuvõte Tegelased: Harry, Hermonie, Ron, Sirius Black, onu Vernon, tädi Petunia, Dudley, professor Lupin, professor Snape, professor Dumbledore, professor McConnagal, Cornelius Fudge, Hagrid, Peter Pettigrew, Draco Malfoy Harry Potter on 13-aastane võluripoiss. Ta on kuulus, sest tema jäi ainukesena ellu ööl, kui tapeti musta-maagiat valdava kurja võluri, Lord Voldemorti poolt tema vanemad. Harry suutis Voldemorti tagasi hoida ja nüüd on ta kogu aja proovinud tappa ka Harryt. Harry elas enda tädi perega, Dursleydega. Nad kohtlesid Harryt halvasti. Ühel suvel oli ta jälle seal, kuni tuli aeg minna tagasi Harry niiöelda ''teisse koju'', Sigatüüka võlukunstikooli. Seal oli Harryl palju sõpru. Harry ja ka kogu muu võlukunstimaailm oli kuulnud kurja võluri Sirius Blacki põgenemisest, Azkabani vanglast. Harry oli veel kuulnud, et mingil põhjusel taha...
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta rügas veel rohkem tööd teha ,et tema lapsed saaksid elu Vargamäel nautida, ilma suure tööta. Pearu oli kiuslik, ülbe ja võimukas . Oru Pearut on teoses toodud esile kui Mäe Andrese vastandit. Pe...
Tairo Jürisson 10A Balzac "Isa Goriot" Teos "Isa Goriot" võttis aset Pariisis aastal 1819. Tegevus käis ümber laostunud kaupmehe Goriot, kellel oli kaks tütart Anastasie ja Delphine. Isa Goriot kiindus noorde aristokraati Eugene, kes oli tulnud suurlinna oma õnne otsima. Eugene oli ainus inimene, kes tundis vanamehele kaasa ja üritas teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse. Tema kallim vara oli oma tütarde juuksesalgad. Isa Goriot oli valmis andma viimsegi oma hinge tagant kui see ta tütreid rahuldas. Vanamehe tütred pimestasid...
Lugeja võtab sageli omaks autod. jutustaja positsiooni. Võib jääda mulje, et autor ise on tegelane. Vaatepunkt sündmustele - Vaatepunkt on paik või teadvus, kust teose sündmustiku nähakse. Jaani vaatepunktist, jaani kõhklused ja kahtlused, teiste inimeste need emotsioonid, mida jaan näeb - Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia: - Väline fokuseerimine (jutustaja teab vähem kui tegelane; tegelasi ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil) o Edastab ühe tegelase (Jaani) piiratud vaatepunkti, ei ava teiste tegelaste siseelu Tegelased - Peategelane (teose ideeline põhiraskus) o Kannavad teose ideelist põhiraskust – juhivad ja arendavad sündmustikku - Kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) - Episoodiline tegelane - esinevad põgusalt - Tegelane kui tüüp
kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist – uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust – üritab abi kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena *Tegelasi ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne
Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus Teada-tuntud on arusaam, et prantslased on ,,konnaõgijad", venelased on alkohoolikud, sakslased on pedantsed ja ameeriklased kaevavad endale hammastega hauda. Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad küljed ilukirjandusest paremini kätte kui päriselust. Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahel...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp poolda...
vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena Peeter Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused 2) Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne
Balzac Isa Goriot 1. Kuidas väljendub realism antud teoses. 2. Peategelase saatus, tema iseloomustus, kuidas mõjutas peategelane teisi tegelasi. 3. Kirjelda kõige sümpaatsemat tegelast. 4. Balzac ja tänapäeva lugeja. 1. Balzac kirjutas täpselt nii nagu oligi tolle aegne elustik ja olustik. Ta püüdis kõike väga täpselt kirjeldada, mis oligi tema stiiliks. Eluprobleemid on seal väga värvikalt välja toodud. Juttu on peaaegu kõigist elu pahedest. Tegelaste seas ei ole liiga häid ega liiga halbu. Täpselt nii nagu on ka reaalses elus. 2. Peategelaseks oligi Isa Goriot
Kohati jäi ka mulje, nagu autor poleks enne teose kirjutamise kallale asumist enda jaoks paika pannud, millest on plaanis kirjutada. Seetõttu on raamat justkui mõtete kogum ning huvitavaks tegi teose just see, et väga palju oli tarvis lasta oma mõtetel lennata. Raamatus ,,Öös on asju" on elekter justkui millekski, millest kirjutada, kuna muidu oleks jäänud see üsna napisõnaliseks teoseks. 3. Iseloomusta tegelasi, nendevahelisi suhteid. Millised on nende põhimõtted, käitumine? Kuna teoses on romaanile kohaselt üsna rohkelt erinevaid karaktereid, oleks tarbetu ning üsna ajakulukas neid kõiki iseloomustada. Peategelaseks aga võib lugeda mina-tegelast, kes kustkui meenutaks eelnevaid aastaid oma elust. Tegu oleks nagu tekstiga, mida vanaisa räägiks oma lapselapsele nooruspõlvest ning seal toimunud seiklustest. Jäi mulje, et mina-tegelane on autor ise,
1. Raamatus esineb Eesti mütoloogiast järgmisi tegelasi: 1) Põhja Konn- oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi aidata. Siis kui Leemet oli huvitatud Põhja Konnaga tutvumisest, magas ta. Teda said äratada ainult 10 000 inimest, kes laususid ussisõnu. 2) haldjad (järvehaldjas ) 3) hiietark- tõlk inimeste ja haldjate vahel. Tõi haldjatele ka ohverdusi. 4) libahunt- hoiduti temaks muutumise eest.' 5) tuuletark- Leemeti vanaisa saatis Hiie ja Leemeti Möglase ( tuuletarga ) juurde Saaremaale, et nad sealt tuulekoti tooksid. Tuultekotti oli vaja aga selleks, et vanaisa lennata saaks. 6) ussikuningas- Intsu isa. Andis Leemetile tulla loa alati tagasi nende urgu, sest Leemet päästis Intsu siili käest. 2. Lugemise käigus tundus mulle koomiline koht, kui Leemet kirjeldas kuidas tema ema otsib talle puude otsast ta lemmiktoitu öökullimune. Leemeti ema oli läinud juba päris ümaraks ja Leemetile tundus, et ...
,,QUO VADIS?" ,,Quo Vadis" on ajalooline ilukirjanduslik teos, kirjutatud Poola kirjaniku Henryk Sienkiewiczi poolt. Henryk Sienkiewicz oli üks silmapaistvamaid kirjanikke 19. Sajandi ja 20. Sajandi vahetusel. Ta pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1905. Poolas on ta kuulsaim ajaloolise triloogia tõttu (,,Tule ja mõõgaga", ,,Uputus", ,,Tulekahju Steppe'is"), ent rahvusvaheliselt tuntuim on tema ajalooline romaan ,,Quo Vadis?", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero hirmuv...
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana
moraalivorme ja mehe-naise vahelised suhted. Üldiselt on ta stiil äratuntav oma pikade lausete, tegelaste tegevusi katkestavad monoloogid ja dialoogid kus arutletakse filosoofiat ja muidu maailma probleem mida on ka äärmiselt tugevalt näha ,,Põrgupõhja uus vanapagan" ning kirjaniku jutustamislaad on rahulik, seda ka siis kui tegevus on pingeline. Ta on kirjeldanud, et ta töötab erinevalt teisest autoritest selle mõttes, et kui ta kujutleb tegelasi ja sündmuste jada siis suudab ta sinna siise elada vaid korra ja kui keegi teda segab siis võin see hoopis absoluutselt kaduda ja seega kestsid ta töö istungid lausa 18 tunde, 1940 aastal andis ta vedrud samuti töölaua taga (nagu mina varsti IB-s). Tammsaare tõi Eestis moode pikad romaanid ja on üks suuremaid filosoofe meie rahvuskirjanduse ajaloos kelle turjal on kujunenud eestlaste identiteet. 2.Teoses toimunud sündmustiku aeg
Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Peategelasteks on Beethoven, kolm naist, hotellihoidja ning helilooja sekretär Schindler. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb
asteroid 2578 Saint-Exupéry. Väikese printsi järgi on nime saanud asteroidkuu Petit-Prince. Pilgrim kirjastus on taasavaldanud tema tähtteose „Väike prints“. Lugu on Väikesest Printsist, kes läks tülli oma imepisikesel planeedil kasvava roosiga, sest ta oli uhke ja pirtsakas. Prints lahkus planeedilt, et leida midagi paremat. Tegevuspaikadeks on kosmos, erinevad asteroidid ja planeet Maa. Ta kohtab planeetidel erinevaid tegelasi- kuningat, uhkeldajat, joodikut, ärimeest ja geograafi. Kõik keda prints kohtab on peegeldus meie ühiskonna inimestest. Planeet maale jõudes sattus ta Aafrika kõrbe. Seal kohtas ta Lendurit, kes väiksena tahtis kunstnikuks saada kuid täiskasvanud võtsid temalt selle julguse. Väike prints oli esimene kes nägi tema joonistusi avarama pilguga ja lendur kinkis talle karbis oleva lamba. Kohtas rebast kelle ta taltsutas ja tänu kellele ta
Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Huhuu sõrmed olid kõnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes. Nägu oli tal karvane ning seepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta on rõõmus või kurb. Iseloomult oli Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker
Kõige paremini suhtub jutustaja peategelasse Jaani, kes kõikides olukordades käitub tasakaalukalt ning rahustab ka oma kaaslast Margitit. ,,,,Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled," lohutas Jaan". Jutustaja ise ei ole tegelane. Sündmused on Jaani vaatepunktist fokuseeritud, jutustaja annab edasi Jaani mõtteid, näiteks mõtiskleb noormees tolmurulli üle, mis oli külmkappi sattunud ja meenutab vanaonu juubelit. Jaani vaatepunktist kirjeldatakse teose tegelasi, näiteks vanatädi, kui Jaan teda tema kodus bareti ja mantliga näeb. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist: Jaani omast. Teoses on kolm tegelast: peategelane Jaan, tema elukaaslane Margit ja neiu vanatädi. Arvan, et tegu on võrdlemisi lamedate tegelastega, kuid kaldun arvama, et pigem keskmise poolsetega, st ei lamedate ega ka sügavatega, sest vanatädi tegelaskuju kohta on välimuse
Tallinna Prantsuse Lütseum Lauri Miller Lehte Hainsalu ``Kolmkõla´´ Referaat Juhendaja: Kristi Kiissa Tallinn 2012 Lehte Hainsalu Lehte Hainsalu (aastast 1959 Sööt; sündinud 31. oktoobril 1938 Haaslava vallas, Tartumaal) on Eesti kirjanik ja poliitikategelane. Aastal 1956 lõpetas ta Tartu 2. Keskkooli ja 1961 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo- keeleteaduskonna eesti filoloogia erialal. Aastast 1958 kuulub ta Eesti Kirjanike Liitu. Eesti NSV ajal töötas Lehte Hainsalu ajalehe Edasi toimetuses, hiljem osales Tartu Aparaaditehase töös ning õpetas mitmes Tartu koolis emakeelt. Ta oli kaheksa aastat tegev ETV Tartu stuudios, on mitme teleseriaali (nt "Lapsesuu") autor. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna juht aastatel 19811990. Aastatel 19932003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilist...
NSVL tahtis baaside lepingut, aga Soome keeldus sellele alla kirjutamast. Tekkis Mainila juhtum, selle küla läheduses leidis aset tulistamine, mõlemad pooled süüdistasid üksteist. Sõjategevus algas 30. Nov 1939. Soome saab küll abi igalt poolt, laenud, vabatahtlikud sõdurid jms, kuid kaotab osa oma maast, kuid säilitab iseseisvuse. 6. Nimetada Teise maailmasõja suuremad sõjalised operatsioonid ja lahingud. Stalingradi, Al-Almeini, Midway lahing, Normandia dessant 7. Tuntud tegelasi Teisest maailmasõjast: A. Hitler Saksamaa diktaator B.Mussolini Itaalia diktaator J. Stalin NSVL juht G.Zukov Punaarmee marssal F. D. Roosevelt USA president D.Eisenhower USA kindral Montgomery Briti vägede juhataj R.Ryti Soome peaminister E. Rommel Saksa väejuht Paasikivi Moskva delegatsiooni juht H
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi
7. Novelli olemus, tunnused, esindajad; Tuglase või Tsehhovi 1 novelli analüüs · Novell on sündinud Itaalias umb 14. sajandil - Itaalia keeles tähendab novell uudist ja see eeldab, et saad teada midagi uut ja ootamatut · Novelli tunnused: - vähe tegelasi - üks keskne teema - on kindel ülesehitus · Novelli ülesehitus: - SISSEJUHATUS- tutvustatakse kohta, aega, tegelasi - SÕLMITUS- juhtub midagi, millest lugu alguse saab - TEEMA ARENG- kasvava pingega - KULMINATSIOON- loo kõige põnevam koht - PUÄNT- ootamatu pööre - KOKKUVÕTE · Novelli kirjanikud: - Nikolai Gogol (venelane) - Edgar Allan Poe (ameeriklane) - Friedebert Tuglas (eestlane)
jäänud kuningapoeg. Kuldjuukseline Isolde on neiu, kelle juuksekarva oli pääsuke toonud. Valgekäeline Isolde on naine, kes tahab Tristanit omale meheks. 4. Valgekäeline Isolde ei armastanud Tristanit, sest muidu poleks ta Tristanit tapnud ja ta oleks lasknud tal õnnelik olla. 5. ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". 6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam tingimata võitlust õnne eest, tegelasi võis sama tugevasti siduda ka armastusest sündinud valu ja seal on ka rohkem seksuaalsust ja avatust, kui varem. 7. Kreutzwald kirjutas need müüdid saksakeeles ,,Emajõe sünd"; ,,Vanemuise laul"; ,,Keelte keetmine"; ,,Koit ja Hämarik"; ,,Loomine"; ,,Vanemuise kosjaskäik"; ,,Endla järv ja Juta"; ,,Vanemuise lahkuminek". 8. Faehlmanni müüte nimetatakse vahel ka müütilisteks muistenditeks, sest tegelasteks on jumalad, kuid räägitakse millegi tekkest.
Tunnen kaasa (kellele?) Hamlet oli minu arust hea raamat, isegi kui see oli tragöödia, jättis see sügava mulje. Ei meeldinud aga see, et lõpus põhimõtteliselt kõik peategelased surid, Hamlet, Claudius, Polonius, Laertes, Gertrud, Ophelia. Ma oleksin tahtnud teistsugust lõppu, et õigus tuleks jalule ja et Hamlet ei saaks surma, et kõik laheneks õnnelikult, kuid parajasi mõne raamatu jaoks pole määratud õnneliku lõppu. Siin on palju tegelasi, kellele võiks kaasa tunda. Ophelia tunnen kaasa, kuna teda ja tema otsuseid mõjutas isa ning ta ei saanud isa tahtele vastu minna, nii et ta ei saanud olla Hamletiga koos, isegi kui tal olid tõelised tunded Hamleti vastu. Ophelia pidi nuhkima Hamleti järgi, isegi kui ta ei tahtnud seda teha. Tunnen talle kaase selle puhul, et ta ei rääkinud Hamletile kõik ausalt ära ja Hamlet pettus temas selle pärast. Mul on kahju tema pärast, kuna ta sai surma.
nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), meeleolusid. Jutustuse süzee on kahetasandiline, hõlmates tegelastega seotud juhtumusi ning tegelaste mõtte- ja tundeelu. KIRJUTA VÄHEMALT 300-SÕNALINE JUTUSTUS ESIMESEST VÕI (SIIANI) VIIMASEST KOOLIPÄEVAST. Gümnaasium, ei teadnud mida sellelt kohe oodata. Olin juba varem aru saanud, et lihtsam see olema ei saa kui põhikool ning see lohutas mind ka eksameid tehes. Kõige
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted:
Pauside eesmärgiks on olukordade või inimeste kirjeldamine, et anda ülevaade sündmustiku toimumiskohast ja tegelasest. Jutustaja on heterodiegeetiline, kuid ei tundu olevat täielikult kõiketeadev. Ta teab, mida peategelane mõtleb, samuti on ta kohal igas olukorras, kuid ei näi sündmuste käiku ette teadvat, ning tundub, et ta teab vaid Jakovi mõtteid. Jutustajal ei suhtle tegelastega, ning ei oma nendega ka emotsionaalset sidet. Ta kirjeldab sündmusi ja tegelasi neutraalselt, ei suuna lugeja arvamust, ning laseb lugejal ise otsustada mida tegelastest arvata. Jutustaja keskendub ainult peategelasele Jakovile ja tema mõtetele, mitte teistele tegelastele. Autor ei anna jutustaja kohta informatsiooni ja kohati jääb mulje nagu jutustaja oleks autor ise. Kuid kuna jutustajal on ülevaade ka Jakovi mõtetest ja tunnetest ei saa see olla võimalik. Tekst on
uuenduslik “elu tuli” “tuulemaa” 3.Johannes Aaviku tegevus rikastas eesti keelt;valdas 9 keelt;avaldas artikleid;andis välja ajakirja Keeleline Kuukiri 4.Edgar Allan Poe tähtsus Ameerika kirjanduse lühiproosa rajaja;põhiline žanr novell; õudusjuttude kirjutaja 5.Peet Vallak ja novelli tunnused Eesti omanäolisem novellikirjanik;kirjeldused tabavad ja täpsed;tegelased tekivad ja kaovad ootamatult;koomilised kirjeldused novell-lühike;1 põhisündmus;vähe tegelasi;ootamatu lõpp, püänt;napp keelekasutus;sissejuhatuses tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 6.Friedebert Tuglase tähtsus novelli kirjanik;Eesti Kirjanike Liidu asutaja;kirjandusajakirja Looming asutaja;tuntum iseõppija;kirjeldab loodust peenelt; sõnadega maarija;toonud eesti keelde uusi värvinimetusi 7.August Gailiti tegevus ja looming omapärane stiil;osales vabadussõjas;sädelev novellimeister; võtted:liialdused ja piiritu fantaasia,kummalised nimed (“Toomas Nipernaadi”) 8
Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega kohta. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Kirjandusteose üksiksündmused (motiivid) on omavahel seotud ajaliselt ja põhjuslikult: juhtumised leiavad aset eri aegadel, varasem sündmus kutsub esile hilisema. Sellist sündmuste arenemise ajalis-põhjuslikku järgnevust nimetatakse teose faabulaks. Sageli ei järgi kirjanikud teksti üles ehitades sündmuste ajalis-põhjuslikku
Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega. Näitlejaks oli innukas Taavi Teplenkov, kes tegi üks tund ja kakskümmend minutit kestvas etenduses ligi nelikümmend erinevat rolli. Naomi Campelli agentuuri sekretärist Samist kraaksuva häälega pensionärini välja, lisaks veel mehi ja naisi, aferiste, umbkeelseid tegelasi ning keda kõike veel! Kui kuulsin, et näidendis esineb ainult üks näitleja, olin hämmingus, sest tundub peaaegu võimatu üksi ära rahuldada terve saalitäie rahva ootused. Kindlasti nõudis selline tulemus palju tööd ja harjutamist, mida oli näha tegelase ilmekast kõnest ja zestidest. Kõige rohkem meeldis minule tema pingevaba näitlemine. Jäi mulje, nagu ta ei märkakski saalis istuvaid inimesi ning tundus nagu ta töötaks kontoris omaette. Põnev oli jälgida neid erinevaid
Harry Potter ja tarkade kivi Tegelased hea ja halva teljel Kirjand Raamatus Harry Potter ja tarkade kivi on palju erinevaid tegelasi, paljude erinevate vaatevinklite, uskumuste ja tunnetega. On õppimisele pühenduvaid, kiuslikke, vapraid, argu, sihikindlaid ja tarku tegelasi. Järgnevalt tutvustan ja analüüsin raamatu tegelasi. Raamatu peategelane Harry Potter on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg, kes oma imikueas elas üle tapmiskatse, mida üritas sooritada kuri võlur Voldemort, kes tappis Harry vanemad. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas, mille pereemaks oli Lily Potteri ema õde ja see naine oli Harry ainus elus sugulane. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad.