1)august strindberg preili julie tallinna linnateater 11. aprill 2018 2)preili julie võtab aset 1880ndate prantsusmaa ühe mõisa köögis ja näitab mõisapreili Julie, teenri Jeani ja köögitüdruku Christine'i jaanipäevaõhtut. lavastus hakkas kirglikku tantsuga preili ja teenri vahel, mis paljastas kohe nendevahelise keemia ja preili julie kohatise hullumeelsuse. pärast tantsu kurdab jean christine'ile, kui metsik täna preili on, kuid kohe, kui julie jälle pilti satub, on jean viisakas, alandlik ja võluv. käib edasi-tagasi mäng, mis jõuab kulminatsioonini, kui nad üksteisega vahekorda astuvad. alles pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse pahupool, kuidas nad tegelikult
Oli veendunud absolutismi pooldaja, kes uskus end olevat jumalikku päritolu. Louis XV "Peale meid tulgu või veeuputus" Saab Prantsusmaa kuningaks 1715. aastal. Prantsusmaa tulevik ei valmista talle muret. Versailles` loss Lossi ehitustööd algasid kuningas Louis XIV korraldusel 1669. aastal. Õukond kolis lossi 1682. aastal. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Versailles`lossi eestvaade Versailles`lossi sisevaade
Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane manipuleerija, suutes tihti süü või kohustuse enese kaelast teiste kaela veeretada. Näidendi teiseks väga oluliseks tegelaseks saab lugeda Don Juani teenri, Sganarelle'i. Tema on see, kelle kirjeldused annavad vaatajale ning lugejale aimu Don Juani tegelikust olemusest, kuna väljaspoolt paistab mees äärmiselt meeldiv. Sganarelle manitseb Don Juani pidevalt, tuletades talle meelde Piiblit ja Jumalat, kuid tema isand käsib tal alati vaikida. Kolmandaks väga oluliseks tegelaseks on Donja Elvira, kelle Don Juan pidi kosima. Enne pulmi jättis Don Juan Donja Elvira maha. Donja oli Don Juani sügavalt armunud, keeldudes uskumast
Tüdrukutele aga ei meeldinud, et noormehed kohe juttu alustasid abieluettepanekuga. Nemad soovisid mademoiselle de Scudery raamatu järgi kujunevat suhet- et algul oleksid tunnete mahasurumine, vastupuiklemine, vanemate vastuolek ja muu säärane ning lõppeks peale pikka seiklusterada romantiliselt. Ühesõnaga suhtusid tüdrukud kosilastesse väga ebaviisakalt ja käitusid samamoodi, mis pani meestele pähe mõtte neile kuidagi kätte maksta. Selleks nad saatsid tüdrukute juurde oma teenri Mascarille' i, kes juhuslikult pidas end tegelikust kõrgema soo esindajaks. Kohtudes tüdrukutega, käitus Mascarille täpselt niimoodi nagu plikad oma kosilast esmakohtumisel vaimusilmas olid ette kujutanud. Ta tegi komplimente ja omas nö palju häid tutvusi, jagas tüdrukutega kõikidel teemadel üht arvamust, teeseldes koguaeg kedagi teist- kedagi rikast ja mõjuvõimast. Lõpuks paljastasid solvatud kosilased La Grange ning Du Croisy selle
Rebeka Kui Aabrahami ja Saara poeg Iisak oli suureks kasvanud,saatsid nad oma ustava teenri Elieseri Naahorisse Mesopotaamias,et talle naist leida. Elieser kohtas kaevul Rebekat ning teda rabas neiu lahkus ja ilu. Ta andis Rebeka vanematele rikkalikult kingitusi ning too nõustus minema Kaananimaale ja Iisakiga abielluma. Kakskümmend aastat hiljem tõi Rebeka ilmale kaksikud Eesavi ja Jaakobi. Kui pojad olid suured,õhutas Rebeka oma lemmikut Jaakobit panema isa kavalusega uskuma,et tema on vanem poeg,nii et ta saaks isa erilise õnnistuse. Rebeka pettus
Don Juan Don Juan, suur senjöör ja kuri inimene, saabub ühte Sitsiilia linna, olles saatnud endast ette ustava teenri Sganarelle'i, et uut naisterahvast endale meeleheaks jahtida. Kuid kõigepealt tuleb tal vastu võtta teravad etteheited oma viimaselt abikaasalt, donja Elviralt, kes on kloostrisse pagenud (I vaatus.) Kuna kauni jälitatava röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga, siis kasutab don Juan aega ära kahe külaneiu Marthurine'i ja oma elupäästja armsama Charlotte'i samaaegseks võrgutamiseks. Paraku tuleb tal siiski jalga lasta, kuuldes, et kaksteist meest teda taga otsivad. (II vaatus.)
Moliere'i "Amitrüon" Moliere'i "Amfitrüon" põhineb kreeka mütoloogial. Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama
Tegevus toimub Sitsiilias 17.saj. Don Juan on lõtvade elukommetega aadlisoost mees, kes põgeneb koos oma teenri Sganarellega oma armukese donja Elvira juurest, sest mehel ei ole tema vastu enam tundeid. Merel satuvad nad aga õnnetusse, kuid nad päästetakse kahe külapoisi poolt. Donja Elvira järgneb kadunud armastatule ja pärib kallima lahkumise põhjust ning püüab teda iga hinna eest tagasi saada. Don Juanil on aga juba kohalikud külatüdrukud silmapiiril, ta räägib mõlemale ühte ja sama mesijuttu ning lubab neiud ära kosida. Külatüdrukud aga lähevad omavahel riidu
juurelda probleemide üle sügavuti. Esialgu ilmub Saatan Faustile musta puudlina, kuid hiljem võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut kui Faust hakkab rõõmu tundma maisetest lõbustustest, siis saab temast Saatana teener allilmas, kui läheb vastupidi, siis on Mefistofeles tema teener. Kuna Faust on kindel, et talle ei valmista miski naudingut, võtab ta Mefistofelese pakkumise vastu. Leping kinnitatakse kolme veretilgaga. Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt õllekeldrisse lõbusate tudengite juurde. Pidutsemine ja joomine ei paku aga Faustile mingit rõõmu. Seejärel tuleb Saatanal mõte Faust nõiajoogi abil noorendada. Noor Faust kohtub Margaretaga ja armub. Naine on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistofelese trikkide kaasabil armastatu südame võita. Kahjuks peab Fausti ja Margareta armastus maksma lõivu kolme täiesti süütu
ettekannet ei sisaldaks. Saabuvad mõisnikud Dobtsinski ja Bobtsinski teatega et trahteris on peatunud keegi salapärane võõras,elab juba mitmendat päeva ,raha ei maksa ja ära ka ei sõida.Arvatakse et ongi see kardetud revident.Linnapealik läheb hullult ähmi täis ja käsib troska valmis seada ja suundub revidenti tervitama. Teine vaatus. Väikeses toas võõrastemajas on end sisse seadnud Hlestakov koos oma teenri Ossipiga,-elavad seal juba monad aega ,rahad otsas ja nälg näpistab,sest trahteri peremees neile süüa enam ei anna kuna nad juba mõnda aega võlgu võtnud. Saabub linnapealik Hlestakovi juurde, eeldades, et tegu on revidendiga hakkab kohe pugema ja meelitama ja nähes kui tagasihoidlikus kambris too peatub palub Hlestakovi enda juurde elama. Kolmas vaatus. Dobtsinski jookseb teatega linnapealiku kodumajja Anna Andrejevna(linnapealiku
Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrietendused, kus mõnikord osales ka kuningas ise. Seltskonna üritustel hakati pakkuma jäätist ja vahuveini. Kõik need suured pidustused nõudsid riigilt välja suuri summasid. Kuninga kuulsuse nimel pidas ta mitmeid sõdu, mis laostasid laiu alasid ja tõid hukatust tuhandetele inimestele. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Riigikassa
kuid teeb ta loomadestki hullemaks. FAUST: Võid ahvide ja laste ees, kui sulle piisab, tark ja sügav näida. Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida. (tundmust ei saa teeselda) WAGNER: Kuid menu osaks ettekandele saab siiski tänu kõneandele. FAUST: See üksnes elab ilma vaevata, kes väliskoorest satub vaimustusse. Ta ahnelt rühmab aardeid kaevata ja rõõmus on kui leiab vihmausse. MEFISTOFELES: Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis. FAUST: Kui petta suudad mind ja aina meel enam rahutus ei paina, kui elu nautimas mind näed, siis võitnud on su võluväed. MEFISTOFELES: See jutt ei heida teile halba varju. See ala-tean, kui tülgas on ta. Kui haigus, mille laps saab isalt, on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28
Koolitasid end teiste arvelt. Vaimulike seas oli väga suur hierarhia. Alustades alamastme mungaga lõpetades paavstiga.Vaimulik oli karm ja ilmalikes küsimustes rangelt erapooletud. Munk peab põlgama mööduvat ja maist ning oskama seda kõike sisendada ka tavakristlasele. Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde) Isa valis poja hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj
Hing võeti tundmatute mõrvarite poolt. Olles teener naasnud sealt, kus Laios hukkus ja olles näinud Oidipust ,ta Tereisiase ette laskus hoides kätt ta palvega ,et maale ta veisekarjuseks saadetaks, sinna kus on kauge linn. Millise sündmusega seoses hakkas hargnema tõde? Kes taipas esimesena juhtunut ja mis sellele järgnes? Teener röögib Oidipusele, et ei voola surnud vürsti verd Oidipuses. Isa sai ta kingiks, Oidipus leiti Kitaironi kaljult. Teenri käest tahab Oidipus tõe kätte saada. Oidipuse naine soovitab loobuda tõest, kust Oidipus pärineb .Teener räägib ,et laps anti tema kätte, ja ei sündinud ta kaugel Laiosest. Ta kogu tõe võib küsida oma naiselt, laps saadi temalt. Laps anti raugale surma saatmiseks. Millise karistuse valib omale oidipus. Miks? Vürst võttis oma surnud naise rüült kuldsed preesid ja puuris sisse enda silmadesse need ja mitu korda torkas, Rohkel veeres verd ta põskedelt alla
end ära tappa. Enne surma tahtis ta aga oma õnne kuningannaga proovida. Poiss uuris välja, millise välimusega kuningas oma naist öösiti külastab ja muretses endale samasuguse rüü. Ühel öösel vallatleski poiss kuningannaga. Kuningas sai sellest teada, et keegi tema teenritest kuningannat kurjalt ära kasutanud oli ja otsustas välja uurida süüdlase. Ta läks talli ja kuulas kõigi teenrite südamelööke. Kui ta kõige puperdavama südamega teenri oli ülesse leidnud lõikas kuningas temalt juuksetuti ära, et hommikul poissi ära tunda. Poiss aga omakorda lõikas öösel teistel teenritel samasuguse tuti juustest maha ja hommikul ei tundnud kuningas süüdlast ära ning poiss pääses ainult hoiatusega. Jutust võib välja lugeda, et ahistamine ja abielu murdmine oli väga häbiväärne tegu ja seda peeti suureks patuks. Neljas lugu, mis näitas humanismi sellest vaatenurgast, et armastus ja abielu peaksid käima
end ära tappa. Enne surma tahtis ta aga proovida oma õnne kuningannaga. Poiss uuris välja, millise välimusega kuningas oma naist öösiti külastab ja muretses endale samasuguse rüü. Ühel öösel vallatleski poiss kuningannaga. Kuningas sai sellest teada, et keegi tema teenritest kuningannat kurjalt ära kasutanud oli ja otsustas välja uurida süüdlase. Ta läks talli ja kuulas kõigi teenrite südamelööke. Kui ta kõige puperdavama südamega teenri oli üles leidnud, lõikas kuningas temalt juuksetuti ära, et hommikul poissi ära tunda. Poiss aga omakorda lõikas öösel teistel teenritel samasuguse tuti juustest maha ja hommikul ei tundnud kuningas süüdlast ära ning poiss pääses ainult hoiatusega. Jutust võib välja lugeda, et ahistamine ja abielurikkumine oli häbiväärne tegu ja seda peeti suureks patuks. Samas näeme siin ka seda, kuidas nutikas tallipoiss tänu oma leidlikkusele suutis end kuninga viha eest päästa.
põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira vennad otsivad teda taga ning nõuavad veritasu nende perekonnanime laimamise eest. See peale põgeneb Don Juan koos oma teenri Sganarellega metsadesse vahetedes enda rõivad lihtsamate vastu. Tee peal silmavad nad üht santi, kuid samal ajal rünnatakse üht mees 3 varga poolt, mille peale Don Juan läheb väga marru, ning tormab appi ükskikule võtljelale, kahekesi saavadki nad jagu neist 3 röövlist. Hiljem tulev välja, et see mees kelle Don juan just päästis oli Don Carlos, kes oli Donja Elvira vend, seepeale kasutas Don Juan taaskord kavalust ning otsustas Don Carlose oma vendade juurde tagasi aidata
kütkestav mileedi. Mileedist saab, talle gaskoonlase poolt mängitud triki tõttu, d'Artagnani surmavaenlane. Pärast pikka sõjavarustuse jahti asusid meie neli sõpra teele La Rochelle'i piirama. Tänu hulljulgele ja vaprale teole ülendati d'Artagnan seal musketäriks, samal ajal kui kardinali käsilased üritasid teda tappa. D'Artagnan ja ta sõbrad kuulasid kohalikus võõrastemajas pealt kardinali ja tema käsilase mileedi juttu. Gaskoonlane saatis oma teenri Inglismaale lord Winterile hoiatusega, et mileedi kavatseb Buckinghami hertsogit tappa. Lord Winter püüdis mileedi kinni, kui ta Inglismaale saabus, ja pani ta luku taha. Vastupandamatu mileedi võrgutas aga vangivalvuri, ning sundis teda hertsogile lõppu peale tegema. Samal ajal pages ta ise tagasi Prantsusmaale. Ta maksis kätte d'Artagnanile mürgitades proua Bonecieux'i. Tulivihasena asus d'Artagnan mileedit jälitama. Ta saadi kätte väikeses külas,
põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira vennad otsivad teda taga ning nõuavad veritasu nende perekonnanime laimamise eest. See peale põgeneb Don Juan koos oma teenri Sganarellega metsadesse vahetedes enda rõivad lihtsamate vastu. Tee peal silmavad nad üht santi, kuid samal ajal rünnatakse üht mees 3 varga poolt, mille peale Don Juan läheb väga marru, ning tormab appi ükskikule võtljelale, kahekesi saavadki nad jagu neist 3 röövlist. Hiljem tulev välja, et see mees kelle Don juan just päästis oli Don Carlos, kes oli Donja Elvira vend, seepeale kasutas Don Juan taaskord kavalust ning otsustas Don Carlose oma vendade juurde tagasi aidata
talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. Kui poiss oli saanud 7 aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Turniir rüütlite omavaheline jõukatsumine, kahevõitlus turbaduur rüütlisoost poeet, kes ülistas rüütlivoorusi ja armastust heraldika vapiteadus, vapindus heerold turniiri juht, vapinduse asjatundja Isa valis poisi hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli oma surmani. Pärast mõningaid koduseid õppetunde saadeti noored poisid tihti kõrge isanda lossi, et nad seal rüütliseisuse tarvis ette valmistaks, mõnikord isegi juba siis, kui nad olid vaid seitsmeaastased. Noort rüütli õpipoissi nimetati paaziks. Ta täitis teiste antud ülesandeid ning õppis tundma hobuseid, turviseid ja sõjarelvi. Kui ta oli umbes neljateistkümnene, sai temast kannupoiss ja teda hakati rüütliks välja õpetama
KAHEKSAKÜMNE PÄEVAGA ÜMBERbMAAILMA "Kui Phileas Fogg Londoni jaama jõudis, näitasid kõik kellad kümne minuti pärast üheksa. Phileas Fogg oli sooritanud ümbermaailmareisi ja jäänud viis minutit hiljaks! Ta oli kaotanud." See on maailmakirjanduse üks ilusaimaid puänte. Inglise dzentelmen oli oma prantsuse teenri Passepartout´ga olnud teel 80 päeva. Koos said nad jagu avameretormidest, trotsisid katkenud raudteeliinidest ja valedest sõiduplaanidest tekkinud ebameeldivusi, lõid võidukalt tagasi koguni indiaanlaste rünnaku. Ja nüüd kõik asjata? Ei. Areenile astub nähtamatu liitlane aeg. Kui idasuunas liikuma hakata, on ajavõit iga pikkusekraadi kohta neli minutit. Kui see 360-ga korrutada, on tulemuseks täpselt üks päev Phileas Fogg ja Passeportout jõudsid kohale varem! Nende
nüüd tahab don Juan nende suhte nurju ajada. Tulevane abielumees kavatseb oma kallimat täna väikese laevasõiduga lõbustada ning don Juan kavatseb omakorda kaunitari mere peal lihtsalt ära röövida. Palub Sganarellel igaks juhuks relvad kaasa võtta. Märkab lähenevat donja Elvirat. KOLMAS STSEEN Donja Elvira on silmnähtavalt mehes pettunud, et too tema juurest ära põgenes ning ootab temalt selgitusi. Don Juan lükkab oma teenri Sganarelle ette, öeldes, et tema võib öelda, et miks nad lahkusid. Sganarelle on sõnatu. Saab mõlema osapoole käest sõimata, et oma suud lahti ei tee. Viimaks ütleb, et ärasõidu põhjuseks oli Aleksander Suur ja teised maailmad. Donja Elvira on äärmiselt pettunud ,et mees ennast kaitsta ei oska ning õpetab teda, kuidas ta seda tegema oleks pidanud. Pöörased igatsusavaldused ja igasugune siuke värk. Mees teatab ,et ta ei põle igatsusest
lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Kurat. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. . Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheb ta hing põrgusse. Pärast lepingu sõlmimist asub Kurat Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus algavad peod ja pillerkaar.Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Kuradi trikkide kaasabil Margarita südame võita
Proua tegi nendega kaasa selle imelise seikluse. Aega oli vähe ja Phileas Fogg oli juba allaandmas. Jõudes sihtpunkti oli Phileas Fogg oma kella järgi hilinenud. Kuid pärast said nad teada et olid kella valesti arvestanud ja nende reis kestis tegelikult 79 päeva. Phileas Fogg armus ning abiellus Proua Audaga. Küsimustik 1. Miks lasi härra Fogg oma teenri Jamesi lahti? 2. Miks kahtlustas Fix härra Foggi Inglise panga röövimises? 3. Kuidas leiti Proua Auda? 4. Kes päästis Proua Auda? 5. Kui suure rahatrahvi sai Passepartout? 6. Kes olid saatnud Fixi härra Foggi jälgima? 7. Mida palus Fix passepartoutil teha Hongkongis? 8. Miks oli vaja laev ära põletada? 9. Miks arvestas härra Fogg aega valesti? 10. Mitme päevaga läbis Phileas Fogg tegelikult oma reisi?
3. Lühidalt süzee Don Juan on mees, kes kasutab naisi ära. Ta oli vandunud Donja Elvirale kustumatut armastust, kuid jättis ta enne pulmi maha, sest ta kohtas uut naist. Donja Elvira vennad olid pahased ning tahtsid selle eest kätte maksta. Samal ajal ei pööranud uus naine Don Juanile piisavalt tähelepanu ning selle tõttu otsustas Don Juan naise röövida. Kuid see plaan ei õnnestu täielikult, sest paat läheb ümber ning külapoiss Pierrot päästab Don Juani ja ta teenri. Don Juan avaldab armastust kahele naisele Charlottele ja Mathurinele. Naised lähevad tülli selle tõttu, et Don Juan on neile mõlemale pähe pannud idee, et ta valib just tema. Sganarelle lahendas aga tüli sellega, et ütles naistele, et Don Juan ei vali kumbagi. Nad hakkasid minema tagasi linna ning maskeerisid ennast. Tee peal nägid nad röövleid ründamas ühte meest. Don Juan päästis ta ning hiljem tuli välja, et see oli Donja Elvira üks vendadest
Mäng algab mõlema maja teenistujatega, kes tegelevad tänava võitlusega, mis lõpuks juhib peretütarlasi ja linnaametnikke, sealhulgas Prince Escalus. Prints lõpetab konflikti, andes välja dekreedi, mis keelab igasuguse edasise võitluse, mis võib olla väga karistatav. Vahepeal paneb Rooma, Montague'i mehe noormees oma rahuldustamata armastust naise nimega Rosaline, kes on lubanud jääda oma ülejäänud eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast. Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid Julia tütarlaps Tybalt tunnustab Romeo ja tahab teda kohapeal tappa. Lord Capulet sekkub, nõudes, et Tybalt ei häiri
Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistotelese trikkide
Vaim räägib, et tema vend mõrvas ta ja võrgutas kuninganna. Kui kuningas aias uinakut tegi, valas tema vend talle kõrvadesse maruheina mahla, mis on väga mürgine. Mürk mõjus kiiresti ja nahk kattus koorikuga. Vaim palub Hamletil maksta kätte oma surma eest, kuid kuningannat mitte karistada, küllap tema saab taevas oma karistuse. Horatio ja Marcellus annavad vande, et ei räägi kuninga vaimust. Hamlet otsustab mängida hullu. Polonius saadab teele Reynaldo, oma teenri, et oma poja kohta Prantsusmaalt teateid saada. Ta soovitab talle igasugu ebaausaid võtteid, kuidas kõike välja uurida. Ophelia ja räägib oma isa Poloniusele, et Hamlet tuli tema tuppa ja käitus nagu hull. Polonius arvab, et ta on hull armastusest. Kuninganna arvab, et Hamletilt võttis mõistuse isa surm ja ema kiired pulmad. Ta kutsus kaks rüütlit Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti koolikaaslased, lossi, et need Hamleti meelt lahutaksid ja välja selgitaksid, mis teda vaevab
hoopis selle toredust nautida saaksid. Eelnimetatud ranged kuid kavalad võtted olid Prantsusmaal kuningavõimu olulisteks tugevdajateks. Arvukate kuningavahetuste kõrval iseloomustas Prantsuse absolutismi ka pillav eluviis. Juba Louis XIV ajal karakteriseeris kuninga võimukust hiilgav õukonnaelu. Pealinnast 18 km kau- gusele Versaillesse laskis troonipärija ehitada suurema ja uhkema palee, mille 2000 ruumi pidid ära mahutama üle 20 000 õukondlase ja teenri. Versailles' õukonnast sai oma aja hiilgavamaid Euroopas, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis peeti pidusid, balle ning teatrietendusi. Balletinumbritest võtnud osa ka kuningas isiklikult. Järgneva kroonikandja Louis XV regendiks määratud Orleans'i hertsog Philippe oli tuntud orgiate ja nn aadamapidude korral- damise poolest. Kuningat ennast iseloomustasid aga rohked armukesed. 1774. aastal asus riigi
Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid kuninganna Berengaria meelitab pettuse abil rüütli oma postilt
Teine Raffaeli suur armastus oli Guilio Romano, üks Raffaeli õpilastest. Romano oli talle rohkem nagu poja eest, keda ta polnud enam rohkem polnud suuteline armastama. Raffael suri kõrgesse palavikku. Arstid andsid kunstnikule valesid rohtusid. Raffaeli haigus kestis 15 päeva ning see andis talle aega, et oma maapealsed asjad korda ajada. Ta dikteeris oma testamendi, milles määras Margherita Lutile ülalpidamiseks piisavalt raha, ja määras testamenditäitjaks oma ustava teenri Baviera. Enamiku töökoja sisustusest määras ta oma õpilastele Giulio Romanole ja Gianfrancesco Pennile. Tema matus oli eriti suurejooneline ja sellel osalesid suured rahvamassid. Ta maeti marmorist sarkofaagis, millele oli kirjutatud: "Ille hic est Raffael, timuit quo sospite vinci, rerum magna parens et moriente mori." See tähendab, et : "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat
a. Henry) ning uuesti pilti vaadates tuli Henry ja teatas, mis tema kirjas oli, ning lohutas Grayd ja kutsus ta ooperisse. D leppis pildi muutusega. IX (111-122) Hommikueine ajal tuli Basil, soovides Doriani lohutada armsama surmas. D palus sellest ja juurdlusest mitte rääkida. D ütles B-le, et ei saa kunagi modelliks ning ei andnud portreed näituse naelaks. X (122-131) Dorian soovis saada koolitoa võtit ja raamimeistri juurest mehi. Ta saatis teenri kirjaga ära ning raamimeistri abiga toimetas portree koolituppa ja lukustas ukse. Oma tuppa jõudes hakkas Henry kirja lugema. XI (131-150) Aastate jooksul ei vähenenud Doriani ilu, ta vaatas oma vananemist portreelt ning luges raamatuid, mis olid tema elu moodi, pidas kokkusaamisi valitud inimestega. Kui Grayst kuulujutte räägiti ja G sisse astus, ei usutud jutte kohe mitte. G oli hästi uudishimulik ja teadusjanuline, proovis uske, liikumisi (lk 136), lõhnu, huvitus veidrast musikast,
sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt annab Polonius Hamleti poolt Opheliale mõeldud kirja ( Hamlet oli Opheliasse armunud) hoopis kuningale ning siis hakkab huvitama, et mis Hamletit vaevab. Claudius paneb selle pärast Hamletile nuhid järgi aga Hamlet saab sellest aru. Kõige olulisem selles peatükis on see, et lossi tuleb näitetrupp
kutsusid mäejumala Tmolose vahekohtunikuks. Paan mängis barbaarse laulukese, kuid Apollon jumaliku meloodia. Tmolos hindas rohkem Apolloni laulu, kuid metsaserval seisnud Midas ütles, et talle meeldib Paani lauluke rohkem ja kui tema seda arvab, siis peavad kõik nii arvama. Siis nõidus Apollon talle eeslikõrvad, et ta tulevikus "veel paremini kuuleks". Midas mässis pea paksu turbanisse, aga lõpuks kasvasid ta juuksed liiga pikaks ja ta pidi teenri neid lõikama kutsuma. Ta ei lubanud teenril kellelegi rääkida, et tal eeslikõrvad on. Teenrile oli see aga liiga raskeks koormaks ning ta kaevas augu ja ütles saladuse sinna sisse. Hiljem kasvasid sinna kõrkjad ja tuules sosistasid need: ,,Kuningas Midasel on eeslikõrvad". Tantalos Tegelased: Tantalos, Zeus, Demeter, preester, Pelops, teised jumalad. Lüüdias valitses vanal ajal ülirikas kuningas Tantalos. Ta oli kutsutud isegi jumalate õhtusöökidele
Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga (Gretchen), kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma mõistuse ja Mephistotelese
Eestit esindasid Saebelmann-Kunileid lauludega ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani", sõnad Lydia Koidulalt. Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus
Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski
Esimeses vaatuses näevad Horatio, Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius, kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi. Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad
Dorine pajatas, et proua oli haige olnud, Tartuffe aga oli ennast kõige paremini tundnud, prouast mitte hoolides ning ainult süües ja magades. Orgon tundid mehele kaasa. 6. Cleante arvas, et Dorine naeris Orgonile näkku, Orgon oli aga vastakal arvamusel. Tema kiitis Tartuffe`t. Tartuffe tuli nende majja elama nii: Orgon käis kirikus ja nägi meest seal palvetamas (hingest palvetamas) ja hiljem pakkus mees talle püha vett. Orgon sai siis teada mehe teenri käest, et Tartuffe on vaene ja ta tahtis mehele raha anda, kuid mees jaotas pool teistele vaestele. Seejärel tõi Orgon mehe enda juurde elama. Cleante näeb mehes silmakirjalikku petist, Orgon aga jumalat. Teine vaatus 1. Orgon tahab Mariane (tütre) käest teada, kas talle meeldib Tartuffe. Mariane on väga sõnakuulelik ja vastab, et võib öelda kõik, mida Orgon soovib. 2. Orgon tahab, et Mariane Tartuffega abielluks. Viimane pole aga nõus. Orgon
tulistas. Seda vaadates oli ohver väga hirmunud, kui robinson märkide abil püüdis mõista anda, et teda pole vaja karta, selle peale lamas ta pikali ja tõstis robinsoni jala enda peale, see tähendas seda et ta kuulub igavesti robinsonile. Üs kord kui metslased jälle tulid mõtlesid nad et ründavad neid. Seda nad ka tegin. Mitu meest sai surma ja ohvrite seas oli üks hispaania mees ja Reede robinsoni teenri isa. Nad elasid robinsoni juures ja tegin igapäevast tööd. Ühel päeval nägi Reede inglaste laeva, üks osa laeval sõitjatest oli kaptenilt laeva ära võtnud ja kapten pidi nüüd ära tapma, samamoodi 2 meest kes seal olid. Nad tulid saarele ja hiljem läksid teised saart avastama ja robinson näitas ennast kolmele hirmunule. Nad tegid plaani, et hirmutavad neid ja võtavad nad pantvangi. Robinson sai saarelt minema , ta läks inglismaale, ta ema ja isa olid surnud aga tal olid elus
Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. Seetõttu koges see üritus nii Jakobsoni, kui ka teiste demokraatlike tegelaste vastuseisu. 5 J.V. Jannseni töö seltsides Aastal 1865 asutati Tartus J.V. Jannseni juhtimisel ja 4 teenri, 3 aedniku, 3 poe- ja lihunikselli, 2 müürsepa, 2 tisleri, rätsepa, maalri, koka, kutsari, majahoidja ja paljude teiste kaasabil mängu- ja lauluselts „Vanemuine”, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: „Pärmi Jaagu unenägu“, „Kihlvedu 5000 rubla pääle“ ja Tuhalabidavalitsuse“ . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi „Saaremaa onupoeg” esilavastus
südameid ja siis jätab tüdrukud maha. Aga Junaile valetas et rääkis et Juan on igati korralik ja sõnapidaja mees. Don juan lubas sganarellel vaielda aga keelas ära epistlilugemise.Don juan ja ta teener lahkusid linnast kuna nende kannul olid salk mehi kes tatsid kätte maksta nende au rüvetamise eest kui nende õde varastati kloostrist ja jääti häbisse. Teenril tuli hea plaan panna selga arsti riided ja juan sai endale ka lihtinimese riided. Tee peal küsiti teenri käest mituk korda arstiabi kuna vaadati meest riiete järgi. teener lahke mees kirjtas dsuvvaliselt rohtusid. Ta küsis et kas juan usub arstuiteadusesse kuid too ei uskund sellese üldse, teener aga uskus kuna oskakivi oli aidanud kohe kiiresti 6 päeva suremas olnud inimesel silmapilkselt surra. Teener aga küsis koguaeg et kas Juan usub jumalat või kuradit või üldse midagi aga juan vastas et ta usun e 2+2=4 ja 4+4=8.
Jodelet hakkab pajatama, et nad on koos Mascarillega sõjas tublisti vatti saanud. Näitavad igasse kehapiirkonda saadud arme . Kui mehed esimest korda kohtusid ss Jodelet kamandas sõjaväes kahte tuhandet hobust ning Mascarille oli Malta rüütliordu galeeridel ratsarügemendi juht. Mascarille teeb ettepanekut välja jalutama minna. Neiud ei soovi. Seejärel paluvad nad viiuldajatel siia tulla. Mascarille karjub mitme oma teenri nime ning pahandab, et need lurjused teda alati üksi jätavad, kui neid vaja läheb. Mascarillel käis hommikul hertsog isiklikult külas ning kutsus teda endaga maale hirvejahile. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Mascarille teatab, et neil on väikene kiirpidu aga varsti on nõus korraldama kõigi auks kombekohase balli. Hakkab seejärel lalisema ning tantsib üksinda. Sõimab pillimehi, et need ei suuda temaga taktis püsida ning mängivad liiga tormakalt jne. Jodelet teeb sama asja ning tema
a. Henry) ning uuesti pilti vaadates tuli Henry ja teatas, mis tema kirjas oli, ning lohutas Grayd ja kutsus ta ooperisse. D leppis pildi muutusega. IX (111-122) Hommikueine ajal tuli Basil, soovides Doriani lohutada armsama surmas. D palus sellest ja juurdlusest mitte rääkida. D ütles B-le, et ei saa kunagi modelliks ning ei andnud portreed näituse naelaks. X (122-131) Dorian soovis saada koolitoa võtit ja raamimeistri juurest mehi. Ta saatis teenri kirjaga ära ning raamimeistri abiga toimetas portree koolituppa ja lukustas ukse. Oma tuppa jõudes hakkas Henry kirja lugema. XI (131-150) Aastate jooksul ei vähenenud Doriani ilu, ta vaatas oma vananemist portreelt ning luges raamatuid, mis olid tema elu moodi, pidas kokkusaamisi valitud inimestega. Kui Grayst kuulujutte räägiti ja G sisse astus, ei usutud jutte kohe mitte. G oli hästi uudishimulik ja teadusjanuline, proovis uske, liikumisi (lk 136), lõhnu, huvitus veidrast musikast,
mingil määral sümpaatne tegelane. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas võib tal kohati täheldada isegi südametunnistust, mis muudab ta karakteri eriti huvitavaks. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistoteles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt labasesse õllekeldrisse, kus aga peagi mõistab, et selliste trikkidega ta juba vana teadlast ei püüa. Seejärel tuleb tal kaval mõte minna Fausti mõistuse kallale, täpsemalt ta noorendada. See tehtud, satuvad nad kokku noore Margaritaga, kellesse noorenenud Faust kohe ka armub. Margarita on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta, mispeale see aga veel rohkem armub. Lõpuks suudab Faust siiski oma
Ta mõistis, et heliloojaks saamiseks on tal vaja visalt õppida. Tulusaks kujunes tal koostöö Kurz-Bernardoniga, kellega koostöös kirjutati muusika ooperile ,, Kõver kurat ,,. Need noodid ei ole tänapäevani säilinud. Haydni loomingulise viimase etapi- enne seda kui temas sai iseseisev helilooja moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Tasapisi hakkas Haydni elus ja loomingus küpsema murrang. Tema majanduslik olukord oli vähehaaval paranemas, positsioon kindlustumas. 1750. aastal oli Haydn kirjutanud väikese missa, milles väljendus tolle zanri moodsate võtete oskuskilk valdamine ja kalduvus luua lõbusat kirikumuusikat. Sellest olulisemaks osutus tema esimene 1755. Aasta kirjutatud keelpillikvartett. Tõuke selleks andis tutvumine muusikalembelise mõisniku Karl Joosep Edler von Fürnbergiga
Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid kuninganna Berengaria meelitab pettuse abil rüütli oma postilt
Teel eremiidi juurde kohtab ta saratseeni, Ilderimi ehk Shiirkoofi. Peale kahevõitlust, sõlmivad nad vaherahu. Kuningas Richard on haige ja ristisõdijate laagris plaanivad markii Conrad de Montserrat ja Templiordu suurmeister vandenõu tema vastu. Laagrisse saabudes on Sir Kennethiga kaasas muhameedlasest arst el Hakim, kes on maskeeritud Shiirkoof. Algul kuninga põetaja lord Thomas de Vaux takistab võõramaalasest arstil kuninga juurde minna, kuid nähes, sir Kennethi teenri tervenemist, mõtleb ta ümber. Kuningas manustab arsti segu ning peagi palavik alaneb. Samal ajal markii de Montserrat ässitab Austria Leopoldi, kuningas Richardi vastu üles. Hiljem markii de Montserrat räägib kuningas Richardile, et Austria Leopold kiskus inglise lipu maha ning pani enda oma asemele. Kuningas Richard rebib Austria lipu tükkideks ning paneb inglismaa lipu tagasi. Ta määrab sir Kennethi seda valvama, kuid
Sganarelle on don Juani ustav teener. Sganarelle'i arglikkus, jumalakartus ning silmakirjalikkus on natukene ülepakutud. Ta lömitab don Juani ees ning isegi siis kui ta ausalt räägib oma arvamusest don Juanile jääb ta alla, sest don Juan oskab oma eluviise ning arvamusi edukalt põhjendada. Sganarelle on ülimalt pelglik. Kui don Juan ähvardas talle peksa anda, kui ta moraali lugemist ei lõpeta, jäigi Sganarelle vait. Ka siis, kui Sganarelle rääkis Elvira teenri Gusmaniga ähvardas ta vestluse lõpus teda valetajaks kutsuda, kui ta peaks nende vestlusest kellelegi kõrvalisele rääkima. Ta seisab ainult enda eest väljas ning ei saa aru, miks on vaja appi minna teisele inimesele, kui iseennast mingi oht ei ähvarda. Sel ajal kui don Juan tormas appi don Carlosele, peitis Sganarelle end eemale. Kui don Juanil tuli mõte vahetada riided Sganarelle'iga
Haydn sai oma töö eest 25 tukatit ja tundis end väga rikka mehena. Haydni loomingulise nooruse viimase etapi- enne seda, kui temast sai iseseisev helilooja- moodustasid õpingud Napoli koolkonda esindava itaalia helilooja ja kapellmeistri Niccola Porpora käe all. Porporfa vaatas üle Haydni kompositsioonikatsetused ja jagas talle näpunäiteid. Vastutasuks oli Haydn tema laulutundides klaverisaatja ja täitis koguni teenri ülesandeid. Katesealuses külmas pööningukambris, klus Haydn endale peavarju oli leidnud, mängis ta vanal katkisel klavikordil kuulsate heliloojate töid. ja rahvalaulud! Kui palju oli ta neid kuulnud, päeviti ja öösiti Viini tänavail hulkudes! Siin võis kuulda nii austria, tsehhi, ukraina, horvaadi kui ka tirooli laulukesi. Seetõttu kohtabki Haydni teostes sagedasti neid imepäraseid meloodiaid, enamasti ka lõbusaid ja elurõõmsaid.
annaabi.ee 
