Maalil kujutatud loodusevormid st. puud, põõsad, pilved ja isegi lehed puul on kujutatud väga idealiseeritult, võttes kohati isegi tehisvormide kuju. Samas pildi värvi koloriitsus ei tundugi väga eemal seisev looduslikust värvigammast. Selline naivistlik korrapärasus iseloomustabki seda maali minu meelest kõige paremini ja mis on ka teistes Vindi töödes läbivaks jooneks. Külli Laikre 14.11.1978 Oma loomingutee algusest saadik on Külli Laikre süvenenud käsitlevatesse teemadesse sisupõhiselt: mõned aastad tagasi valminud sarjas ,,Anatoomiaõpik" lahkab ta inimese füüsist, püüdes seeläbi justkui analüüsida ,,sisemise" ja ,,välise" ilu mõistet. Nüüd on ta võtnud vaatluse alla taimeriigi esindajad orhideed ,,Printsess" 2009 õli lõuendil 1x1 m Seda tööd iseloomustab lihtne vormilahendus ja selgepiiriline motiivivalik. Värvivalik on julge ja kasutatud on puhtaid ja kirkaid toone ning puuduvad segatud ja porised toonid
MÕTTELINE EESTI Minu jaoks oli raamat väga raske, kuna ei ole kunagi süvenenud sellistesse teemadesse. Algust oli veel eriti raske aru saada, aga mida edasi sai loetud seda rohkem jõudis pärale, vist sellepärast et teemad tulid sellised millest olen natukenegi kuulnud näiteks Läti Hendrikust ja Massimõrvadest mis tundusid huvitavad ja põnev oli isegi lugeda. Aga okei, nüüd natukene raamatu kokkuvõttest. Kuna minu tass on selle kohapealt tühi ja õppida ehk omada oleks veel palju siis räägin väga üldiselt nii nagu minu aru sain.
uus, on hea. Võtan vastu alati teadmisi ja oskusi, mis võivad mulle kasuks tulla erinevates eluvaldkondades, võiksin isegi öelda, et olen kiire õppija. Sageli öeldakse, et inimesed on kas „keele inimesed“ või „matemaatika inimesed,“ siis mina enda kohta võin öelda, et ei ole ma nii üht kui teist, olen kõigest natukene. Minu jaoks on kaks varianti kuidas ma õpin kõige paremini, esimene on kindlasti üksindus ja vaikus, kus ma saan süveneda etteantud teemadesse ning mõelda mõtteid ja olla asjasse sisse elanud, samuti meeldivad mulle grupitööd, kus iga inimene on erinev ja erineva mõttelaadiga. Siis on alati huvitav kuulata uusi arvamusi, tänu millele sa saad end täiendada ja mõelda, et ma ise ei tulnudki selle peale, aga see on väga hea idee. Kuna meile kõigile on antud võime õppida, siis tuleb seda targalt kasutada ja arendada. Õppimisvõime on kingitus, mis jääb meile kogu eluks, seda tuleks
juhi otsuseid või vastupidi. Seetõttu ei olnud inimesed sunnitud järgima diktaatori nõudmisi. Peale selle leian ma, kui diktatuursed riigid oleksid olnud demokraatlikud siis vühemalt 30 miljonit inimest oleks ellu jäänud ning rahvad poleks pidanud kannatama nälja ja hädade käes ning inimeste elatustase oleks olnud kõrgem, tänu II Maailmasõja ära jäämisele. Alguses kui ma neid teemasid läbi võtma hakkasin tundsin ma tüdimust kuid mida rohkem ma nendesse teemadesse süvenesin hakkasin ma mõistma, kui huvitav on maailma ajalugu ja kuidas see on mõjutanud meie elu tänapäeval.
Selles saab veenduda kuulates ükskõik keda, kes kasutab pidevalt arvutit, eriti paistab see silma noorte seas, kus slängisõnu kasutatakse juba rohkemgi kui oma emakeelt. Samuti kui tänapäeva koolinoored teevad koolitöid otsitakse enamasti informatsiooni internetist, võetakse ühelt leheküljelt paar killukest ja teiselt samuti mõned ning koolitööd ongi tehtud. Nende tegevuste tõttu kannatab aga noorte mõtlemisvõime, ei süveneta enam ise teemadesse ning suhtutakse üldiselt. Samuti ei saada ka ise enam aru sügavamatest tekstidest, vaid võetakse kõike üldiselt, jutule keskendumata. Kaob ka noorte analüüsimisvõime. Kui veel 100 aastat tagasi hinnati eesti keele oskust, ning räägiti seda uhkusega, siis tänapäeval ei tundu keegi sellest eriti hoolivat. Rahvuskultuuriline identsus on vähenenud, kasutatakse suvaliselt võõrkeelt ning emakeelt vaheldumisi, ning keegi ei pane seda pahaks.
Dame Vivienne Westwood on praegu (alates 2009) abielus oma endise moe üliõpilasega, Austrias sündinud Andreas Kronthaleriga. 3 Kunstiteoste kogud ja kunstiline mõju Esimest suurt retrospektiivi tema töödest näidati 2004/05 Victoria ja Alberti Muuseumis Londonis ja Australia Rahvus Galeriis. Näitus, mis oli loodud umbes 145 täielikust rõivastuskogust rühmitatud teemadesse alates 1970-ndate alguses kuni tänapäevani, see oli saadud tema isiklikust arhiivist ja V & ulatuslikust kogust. Valik ulatus punk rõivastest glamuursesse "ajalooliste" õhtustemantliteni. Tema Sügis / Talve 2005/06 Propaganda kogus inspiratsiooni tema arhiivist, Wolfordi ümbertõlgendatud plaanid kasutades eksklusiivset kudumis tehnoloogiat. Westwood on töötanud tihedalt koostöös Wolfordiga alates 2003 aastast
Analüüsige kolme arhiivindusega seotud seadusandlikku akti ja võtke lühidalt kokku nende sisu, nendest arusaamine (hästi arusaadav või ei ole hästi arusaadav ja miks) ja tähtsus Avaliku teabe seadus Koosneb 7 peatükist Kõik seadused on ilusti üles ehitatud ja selgelt iga peatükk jaotatud omaette teemadesse. Tuleb ainult teada kaudselt, mis teemad mis peatüki alla käivad. Eelnõu ülesehitus on optimaalne ja lähtub õigustloovate aktide väljatöötamisel rakendatavast põhimõttest üldiselt- üksikule. Eesmärk on igaühe õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning nende ametiisikute kohustuse anda seaduses sätestatud korras Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta.
Valgustus- murrang inimkonna vaimuelus Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, mil vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal
..................................................................7 4. Kasutatud allikad............................................................8 5. Lisa 1..........................................................................9 2 Sissejuhatus Referaat teemal kvantarvud ja Pauli printsiip räägib mõlema teema olemusest ning nende olulisusest. Väga süvitsi teemadesse laskutud ei ole aga aru peaks saama ka peaaegu füüsikavõõras inimene. On toodud ka erinevaid näiteid. 3 Kvantarvud Kvantarvu diskreetsus Kvantarv on süsteemi olekut iseloomustav väärtus kvantmehhaanikas. Täisarve nimetatakse kvantfüüsikas kvantarvudeks. Kvantarvu eripäraks on tema diskreetsus. See tähendab, et iga järgmine kvantarvu
Ääretu jõu ja väljendusrikkusega kujutas ta kodumaa ja ajastu vastuolusid. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega - ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema jõuline, kuid rahutu joon, üldine pingestatus ning kiindumus dramaatilistesse teemadesse, kus võib näidata inimlike kirgede kokkupõrget. Ta tegi ka vase- ja puulõikeid ja täitis mitmeid katoliku kiriku ja keiser Maximiliani tellimusi. Lai levik puulõikesarjadel kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (nn. ,,Suur Passioon" ja ,,Väike Passioon") või Johannese Ilmutusraamatust vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus", ,,Melanhoolia" jt. Pieter Bruegel the Elder 1525-1569
Võtan vastu alati teadmisi ja oskusi, mis võivad mulle kasuks tulla erinevates eluvaldkondades, võiksin isegi öelda, et olen kiire õppija. Sageli öeldakse, et inimesed on kas ,,keele inimesed" või ,,matemaatika inimesed," siis mina enda kohta võin öelda, et ei ole ma nii üht kui teist, olen kõigest natukene. Haaran endaga kaasa nii siit kui sealt. Minu jaoks on kaks varianti kuidas ma õpin kõige paremini, esimene on kindlasti üksindus ja vaikus, kus ma saan süveneda etteantud teemadesse ning mõelda omi mõtteid ja olla asjasse ,,sisse elanud," teisalt meeldivad mulle grupitööd, kus iga inimene on erinev ja erineva mõttelaadiga, sealt on alati huvitav kuulada uusi arvamusi, tänu millele sa saad end täiendada ja mõelda, et ma ise ei tulnudki selle peale, aga see on väga hea idee- sellises koostöös on põnev areneda nii ise, kui arendada enda mõtete ja teadmistega ka teisi. Kuna meile kõigile on antud võime õppida, siis tuleb seda targalt kasutada ja arendada.
1. Süvene kirjanditeemasse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raskusi teema valmimisega, tee teemadest pingerida. 3 2. Vali teema, mille probleemistikuga oled elus kokku puutunud, või mille kohta on sul kõige rohkem teadmisi. Kirjandi aeg on piiratud, seega ürita valida mitte rohkem kui 30 minutit. Kuid ära võta ka esimest, mis kõige rohkem meeldib. Süvene teemadesse! 3. Mõtle läbi kirjandi idee ja probleemistik. Tee selle põhjal töö kavand. 4. Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult, ära pööra tähelepanu õigekeelsusele ja vormistamisega seotud küsimustele, selleks on hiljem aega. 5. Kui väsid, tee 5-10 minutit pausi, siis jätka. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: · Kas kirjand vastab teemale
Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus – kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post-Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak
eluisu. Sümptomiks võib olla ka enesevigastamine (nagu naha sisse lõikamine). Väärtusetustunne või kohatu süütunne: Teismeline muutub äärmiselt enesekriitiliseks, tundes end täieliku hädavaresena, kuigi tõsiasjad võivad osutada hoopis vastupidist. Psühhosomaatilised vaevused: Ilma mingite füüsiliste põhjusteta tekkinud pea-, hamba-, seljavalud ja muud sarnased probleemid võivad viidata depressioonile. Korduvad surma- või enesetapumõtted: Haiglaslikesse teemadesse süüvimine võib viidata depressioonile. Sellele viitavad ka enesetapuähvardused. 6 Mis põhjustab teismelistel depressiooni? Esiteks võivad puberteedieas toimuvad füüsilised ja emotsionaalsed muutused põhjustada noores ebakindlust ja hirmu ning teha ta iseäranis altiks pessimistlikele meeleseisunditele. Probleemi suurendab ka see, et noored puutuvad eluraskustega kokku esimest korda ning neil pole selliseid oskusi ega
Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ma valisin antud ettevõtte, kuna mul puudus praktika koht ja sellisel raskel ajal oli peaaegu võimatu endale praktika paika leida. Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma paljude asjadega, alustades ettevõtte ja kolleegide tutvumisega,ettevõte lao planeeringud,arhiivimaterjalide
otsustasime lisada sellel aastal ka kohtumise jalgpalluriga. Jalgpallurid on nii jalgpalliga tegelevatele kui ka mittetegelevatele lastele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011 aastal valiti Eesti aasta kodanikuks jalgpallur Konstantin Vassiljev. Jalgpallurid saavad läbi sotsiaalmeedia ja isikliku eeskuju mõjutada noorte suhtumist erinevatesse tervisega seotud teemadesse, nagu näiteks liikumine, toitumine ja erinevate sõltuvusainete mittetarvitamine. Loovtöö eesmärgid: Meeskonnatöö oskuste arendamine Turniiri korraldamine Populariseerida jalgpalli 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine Loovtöö teema valisime praktiliselt esimesel tunnil, kuna soovisime väga seda teemat ja jalgpalli võistluse korraldamine on iga aasta väga populaarne olnud
Särav ja korrektne keelekasutus. Tiiu Hallap (2006) essee "kaunistamisest": Teksti muud komponendid. Kui vaadata heade filosoofide artikleid – selliseid, mida on mõnus lugeda –, siis sageli sisaldavad nad lisaks peamisele argumentatiivsele liinile ka muid asju, sealhulgas: kõrvalepõikeid (naljad, meenutused, lihtsalt ajutised mõtterännakud teistesse teemadesse), märkusi probleemi ajaloo kohta, märkusi ja kriitikat teiste filosoofide sama teemat puudutavate sõnavõttude kohta, tähelepanekuid argielu ja käibearusaamade kohta, mõtteeksperimente, arutlusi mõistete mitmetähenduslikkuse üle, meditatsioone mineviku, tuleviku või igaviku üle ja nii edasi. Mõnigi kord teevad just ootamatud seosed ja kõrvalepõiked teksti köitvaks. Iseendast ei saa niisuguseid asju teksti sisse planeerida, pigem on nad pikaajalise
6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d. Õige teema valikuks esitan endale 3 küsimust: 1. palju ma sellest teemast tean 2. palju olen sellel teemal lugenud ja palju oskan tuua näiteid 3. on mul olnud selle teemaga isiklikke kokkupuuteid või tean näiteid
erinevate piirkondades olid tekkinud kohalikud MS seltsid. Erinevate ühinemisena loodigi EMS. Ühelt poolt need samad hakkasid tegelema nüüd mälestiste korraldamisega, hakati korraldama kampaaniaid rahakogumiseks, et taastada vabadussõja ausambad. Teiselt pool EMS tegeles ka ajaloolise mälu kogumisega. Eeskätt kogusid materjale küüditamise kohta. Kuigi need olid kaks tegevussuunda, siis teiselt poolt ka EMS liikmed võtsid sõna ja sekkusid ka kõikidesse muudesse teemadesse, mis antud ajal väga aktuaalsed olid. On nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks, kuigi ta ametlikult mingisugune poliitiline erakond ei olnud. 1988 - Esimeseks erakonnaks (uueks), mis tekkis 88 aastal oli sellest samast MRP-AEG-st väljaaerenenud ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei). Esimeseks juhiks oli Lagle Parek. 1988 murraanguaasta. Selle alguses, 2 veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahu alla kirjutati
Kõikide psüühikahäirete kujunemisele aitavad kaasa ka psühholoogilised tegurid. Seetõttu leiab psühhoteraapia järjest rohkem kasutamist. Psühhoteraapia on häire kõrvaldamine. Teraapiaid on sadu, neist paarkümmend on teaduslike uurimustega järele kontrollitud, nende jaoks on kirjapandud ravijuhendid ja on teada, milliste häirete puhul on need efektiivsed. Mina oma referaadis sain mitmeid uusi teadmisi. Põnev oli otsida ja lugeda mitmetest häiretest. Vahel unustasin end ka teemadesse, mida referaadis ei plaaninud käsitleda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Allik J., Häidikind R., Harro J., Viikmaa M., Kreegipuu K., Rauk M., Kikas E., Tulviste T ja P., Luuk A., Psühholoogia gümnaasiumile 2002 2. Laukkanen E., Marttunen M., Miettinen S., Pietikäinen M. ,,Kuidas aidata psüühikaprobeemidega noorukit" tõlge Eesti keelde Margit Riit 2008 3. Juhan Sõerd, Psühholoogia kõigile, Tallinn Koolibri 1992 4. Kõrgesaar J., Paavel V., Sarjas A., Sõmer S., Vasar V
Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ühe osa antiiksete orjanduslike ühiskondade ajaloost ja uurib Vahemere-äärse antiikmaailma kõige võimsama ning silmapaistvama orjandusliku riigi tekkimist, arenemist ning hukkumist.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini ...
postkolonialistliku identiteedi problemaatika kolonialistlik vastupanu poliitika ja psühholoogia, Kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline
I. Filimonov ja Andrei Ivanov Kotjuh on kirjanik, kuid ka selle kirjanduse organiseerija. Luulekogu „Teises keeles“ , kus algul pikem proosa kirjandus ühest eesti venelase saatusest, analüütiline pilk kahe kultuuri piiril kasvamisest jm. veel luulekogud „Usaldusliin“ ning vene k „Eesti disain“. Kirjutab ta viiest teemast: väikelinna elu Võrus, suhted vastassooga, etno-kultuuriline enesemääramine, kirjandus ise ja filosoofia (suht üldinimlikud asjad, suhtub teemadesse üsna otsekoheselt ja tõsiselt). Filimonov (s 1975) esimene romaan ilmus 2007 a „Mitte-eukleidilise geomeetria tsoon“ – raamatu moodustavad erinevate sotsiaalsete gruppide vestlused, minimaalne väline tegevus vm sündmustik, puudub geopoliitiline paradigma, rõhutatakse universaalset ruumi ilma hinnangute panemiseta vms. Vesteldakse elust endast, kvaliteedis, mida tähendab kooselu, kuidas olla õnnelik, mis on looming jne jne
toimuvad organismi omal jõul ja kulutavad selleks energiat? Peale nende triviaalsete ühisjoonte on erinevatel ruumilise ümberpaiknemise vormidel vähe midagi ühist. Need kainestavad sõnad on kirjutatud palju hiljem. Kuid veel 20 aastat enne selle mõtte kirjapanemist tundus, et mälu pole vajagi eraldi uurida, kuna see on tajumise, õppimise, vilumuste kujunemise ja muu aruka käitumise lahutamatu ja paratamatu kaaslane. Seepärast hajus mälu verbaalse õppimise uurimisse ja muudesse teemadesse. Võimalus, et inimese mälu ei ole üks suur ühetaoline moodustis, mis oluliselt ei erine loomade mälust, oli sel mälu uurimisele raskel ajal täiesti võõras. Lihtsat mõtet, et mälu võiks koosneda paljudest mäludest, mille aluseks on erinevad mehhanismid ja mis täidavad erinevaid ülesandeid, oli peaaegu võimatu sõnastada. Just sellel ajal tuli mälu uurimisse Endel Tulving. Sellest hetkest alates on mälu uurimise ajalugu lahutamatu tema tegevusest. Kui
inimest. 1987 käidi välja IME pakett isemajandav Eesti. Sellega taheti saavutada vabadust NSVL majandusest ja kõigest sellega kaasaskäivast. Seotuks jääks vaid riigikaitse ja välisuhete koha peal. Alla kirjutasid Made, Titma, Kallas aja Savisaar. Rajati EMS (Eesti muinsuskaitse selts). Kogusid materjale nt küüditamise kohta. Uuriti milline oli nende elu küüditatud kohtades. EMS sekkus ka muudesse teemadesse, mis olid sel ajal olulised. Seda on nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks, kuigi ametlikult seda ei olnud. MRP-AEGst arenes välja ERSP 1988. aastal (Eesti Rahvuslikusõltumatuse partei) esimeseks juhis oli L. ... . 1988 on murranguaasta, II veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahule alla oli kirjutatud. Juurdepääs sellele majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused
majanduslikke või psühholoogilisi tegureid? Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, "Can the Subaltern Speak
Kuidas toimib tekstis kultuuriline erinevus – kuidas rass, religioon, klass, sugu, seksuaalne orientatsioon, kultuurilised tõekspidamised ja traditsioonid segunevad/asuvad vastuollu üksikindiviidis ja selle läbi kujundavad indiviidi nägemust endast, teistest ja ümbritsevast maailmast? Kas on tajutav teisestumise protsess? Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Postkolonialismi teoreetikuid: Homi Bhabha, Nation and Narration 1990 (toim), Location of Culture (1994) Ashcroft, Bill, Griffith, G., Tiffin, H., The Empire Writes Back: Theory And Practice in Post- Colonial Literatures 1989 Gayatri Spivak, “Can the Subaltern Speak
põlema" ja udmurt Rafit Mini "Viimane rändaja" (teine tõlkija-koostaja Nadezda Pchelovodova). Krigini eksistentsiaalsema koega luulevalimik ongi mu jaoks neist põnevaim. Ta mõtiskleb surmast ja vanadusest ja kasutab muinasjutumotiive, ütleme, et tema luule on neist enim mõistetav ka meie praeguses, nüüdisaegses kontekstis. Kolumbi teemad ja laad on veidi eksalteeritud, hümnilikus, jutluslikus võtmes esitatud sissevaated suurtesse, tähtsatesse ja valusatesse rahvuslikesse teemadesse, temas on mingit gustavsuitsulikku paatost. Ja Baskiirimaal sündinud külakooliõpetajast Rafit Min kujutab külaelu ilma seda rahvusromantiliselt idealiseerimata, sest, jah, ta elab külas. Siin on säherdust maakeskkonna ilu, loomakujundeid ja looduslüürikat. Kuigi need on teemadelt ja laadilt üsna kokkusobimatud, hakkab kas või vaid neid kolme valikkogu vaadeldes mingi soomeugriline üldistusmasin siiski tööle, tuleb ilmsiks too melanhoolia, oma maa
Kust saada ideid BA-töö teemadeks • Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: – Nõuab siiski teema kitsendamist ja teooriatega sidumist • Isiklikud kogemused – enda töö – Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik – Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks • (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad • Teadusajakirjad – teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine • Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Võta üks spetsiifilisem aspekt või lõik suuremast teemast! • Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi:
annaabi.ee 
