Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid
◦ Instrumentaalmuusika ülekaal ◦ Esitamine väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Barokkmuusika ◦ Eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne ◦ Tempo- ja dünaamikakontrast ◦Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg ◦Veneetsia ja Napoli koolkonnad ◦Hiilgav lavateos ◦Põhiliselt muusika, tekst polnud oluline ◦Sügava väljendusrikkusega ◦Rohkelt tantsunumbreid Prelüüd ja fuuga
selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9. Instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 10. Basso continuo = generaalbass. Barokile iseloomulik harmooniasaade. 2 pilli- 1 meloodiaks, teine saateharmooniaks. Soolopillid Bassipillid Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas. Kui ooperis edastatakse sisu vaatajani muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras,
7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks 28.muusad- teaduste ja kunstide jumalannad 29.hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia joonistamine käega 30.sofar- muusikainstrument keskajal
Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes?
Muusikaajalugu Sissejuhatav loeng Barokk Barokk Tähistab kunsti ja muusika stiili 16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani. Valitses peamistes kunstisuundades: Muusikas Kirjanduses Kunstis Sõna barokk (portugali keeles barrocco) tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park Blois` loss Prantsusmaal Barokk Veneetsias Sancta Maria Della Compostela Rastrelli Peterhof Karl Borromeuse kirik Viinis Barokk kirjanikud Moliere
Concerto algne tähendus `koosmäng') suurem teos. Hiljem teos suuremale pilliansamblile või orkestrile. · Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Stiilid: · Vana ehk kiriklik stiil · Kammerstiil (sooloaariad, duetid, seltskondlik musitseerimine) · Teatraalne stiil kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad) OOPERI SÜND · Firenze Camerata. Muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamiseks. · Esimene ooper "Daphne" Jacopo Peri, etendati 1597 Firenzes. Pole säilinud. (Säilinud "Eurydike".) · Esimene suur ooperihelilooja Claudio Monteverdi. Claudio Monteverdi (1567-1643) Orpheus · Esiettekanne Mantuas (Põhja-Itaalia) 24. veebruaril 1607.a.
valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid; stiil Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria
· KAHEOSALISED SEELIKUD. MEESTE RIIETUS ·LÜHIKESED PÜKSID, PIKK KUUB. ·ÕLGADENI ULATUV KRAE, LAIA PITSÄÄREGA. ·PIKAD JUUKSED-PARUKAD. ·SUKAD. ·JALANÕUD KÕRGETE KONTSADEGA. MUUSIKA · MUUSIKASSE TULI KONTSERTSTIIL. · MUUSIKA VÄLJENDAS JÕULISE INIMESE TUNDEID. · BAROKKMUUSIKALE OLID VÄGA A. CORELLI ISELOOMULIKUD PINGESTATUS, SUURED LA FOLIA KONTRASTID, SAGELI ÄÄRMUSLIK TUNDELISUS, TEATRAALNE ESITUSLAAD. · KASUTATI SUURI TEMPOKONTRASTE, SAMUTI JÄRSKE PIANO JA FORTE VAHELDUMISI. · ESIKOHALE TÕUSIS MELOODIA. AITÄH VAATAMAST JA KUULAMAST!
Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned. Kuid siiski, kui üritada rääkida üldiselt, siis renessansi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ning teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. See muutis pildi mõjuvamaks ja efektsemaks. Kujutavas kunstis oli valdav ajalooline temaatika, võitlusstseenid ja võimsate kirgede kujutamine.
California Palace of the Legion of Honor in San Francisco Omane akti kujutamine. Eeskuju antiigist. Huvitav tumedanahalise teenija kujutamine (ei kohta väga sageli). Lemmikmaal Jean Auguste Dominique Ingres. Angelica. Study for the Roger Delivering Angelica. 1819. Oil on canvas. Louvre, Paris, France. Kujutatud on täielikku akti. Antud on tardunud ja teatraalne poos. Värv on tagaplaanil, meenutab pisut koloreeritud joonistust. Valguse-tumeduse mäng. Puudub liialdustega kaunidus (vastupidiselt rokokoole). Taust on täiesti teisejärguline. Kujutatud naisterahvas näib nagu kuhugi toetavat, kuid millele, ei ole maalil välja toodud. Seetõttu jääb poos pisut veidraks ja mõistmatuks. Pilk on tühi.
9) Usupuhastus e toonud rahu ja stabiilsust 10) Pidev võitlus eri ususuundade vahel. Mille tõttu toimus katoliku kiriku eestvedamisel vastureformatsioon. Et võita tagasi kaotatud positsioon 11) Baroki esmane lähtekoht oli Itaalia renessanss 12)Hakati kasutama samu vorme üksteisest läbilõikuvatena. Erilist rõhku pöörati atraktiivsele siseruumile. 13) Profaanarhitektuuris valdavaks lossiarhitektuur. 14) Barokki iseloom. suurejooneline pidulikkus ja teatraalne monumentaalsus. 15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati
• Luulekogu “Närvitrükk“ koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm, kus ilmus Üdilt osa “Aastalaat“ (1971) • “Detsember“ (1971) • “Käekäik“ (1973) • “Selges Eesti keeles“ (1974) • “Armastuskirjad“ (1975) Jüri Üdi looming • Oli ainulaadne • Ei sõltunud eeskujudest • Üdi sai eeskujuks teistele • Range vormi ja liikuva sisuga • Hõlmas palju irooniat • Ilmutas modernistlikku huvi eesti keele vastu • Teatraalne esinemisviis ja vorm Juhan Viidingu looming • “Ma olin Jüri Üdi“ (1978) • “Elulootus“ (1980) • “Tänan ja palun“ (1983) • “Osa“ (1991) • Näidend “Olevused“ • Filmistsenaarium “Nipernaadi“ • Laulja ansamblis “Amor Trio“ Juhan Viidingu looming • Teadlik enesepiiramine • Eetiline ja alandlik toon • 1980. aastatel hakkas kirjutama lühemat ja vabama vormiga luulet • Igavikulised tundeid väljendavaid mõtteterad ja välkpildistused
Barokiajastu muusikas tekkisid uued zanrid nagu ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso ning fuuga. Barokkmuusika eesmärk oli mõjutada publikut emotsionaalselt, nt. kurva teose korral oli eesmärk publik nutma ajada. Muusikateostes puudus sisemine areng, mis tähendas seda, et emotsionaalsus pidi püsima heliteose algusest kuni lõpuni välja. Lühidalt saab barokiajastut iseloomustada: kummaline, teatraalne, liialdav, dünaamiline ning rahutu. Barokiajastu kõige tähelepanuväärsemad meistrid olid Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Oma muusikalise hariduse pärisid nad kirikust, mis oli ilmselt ka nende edaspidise loomingu aluseks. Bach ja Händel ei olnud üksteist kunagi kohanud, kuid muusikaajaloos võrreldakse neid tihti, kuna mõlemad on hilisbarokiajastu suurmeistrid ning Händel tegutses ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindas tsunftikunstniku
Fourth level Fifth level JOHN Click to edit Master text styles GALLIANO Second level Third level Fourth level Fifth level Dramaatiline Väljakutsuv Teatraalne Väljapaistev Varieeruv Selged prindid Võnkuvad värvid Suured siluettid Mänglevad kombinatsioonid Inspiratsioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Minu arvamus on, et kirk ja usud on tekkitanud palju erimeelsusi, mis on kaasa toonud totaalse muutumise tänapäeva, kuigi usk on toonud endaga kaasa ususõdad, selle pärast olekski targem hoiduda usust. Teiseks põhjuseks olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi ja otsustasid tähtsama. Kolmandaks põhjuseks, aga barokki uue stiili kujunemise periood (1600- 1750). Barokk- kultuur oli rahutu, dünaamiline, liialdatud ja teatraalne, mis on vastand renessasi harmoonilisele muusikale. Barokkmuusika on minu arvates inimeste meeleolulise, tunnete ja rõõmu valmistamiseks mõeldud, seda ei naudita nagu muusikat, vaid nagu näidend, kus on palju naljakat ja meeleolu tekitavat juhtumit. Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige
esietendus "Eurydike" ja see on ka säilinud tänapäevani. Barokk Barokiajal muutusidki väga laialt kasutatavaks suured kontrastid muusikas. Muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Üheks suureks baroki tunnuseks on ratsionaalselt korrastatud maailmapilt. Barokiajal saavutasid täiuslikkuse mitmed keskajal loodud vaimuliku muusika zanrid, samal ajal arendati välja üha uusi. Üheks juhtivaks muusikastiiliks oli teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis. Klassitsism Teostes oli üks juhtiv hääl, teised hääled moodustasid akordidele tugineva tausta. Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõna tantsu või marsi rütmil. Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile
ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE
· joonistus tinglik, värvid puhtad segamata · olulisim Filippo Tommaso Marinetti värvid hoogsate erineva suurusega laikudena · futuristlikud manifestid, esimene Pariisis ajalehes · jõulised ja metsikud maalid fovism (pr.k. ''Le Figaro'' metsik) · avaldustel teatraalne ja tundeküllane stiil · hülgasid tagamõtte ja muljed maalides väljendada · rahvusvaheline ajakiri ''Poesia'' kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat
Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soolokontsert. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. *Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili a) kiriklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis *Mis on Generaalbass? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. *Loetle ooperi eelkäijaid a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia *Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? Ooperi idee sündis
ilusad. 6. A) Polüfoonia – mitmehäälsuse liik, milles kõik hääled on rütmiliselt ja meloodiliselt iseseisvad. Lihtsaim vorm on KAANON. Homofoonia –mitmehäälsuse liik, milles üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled. B)madrigal- 3-4h kuulsate luuletajate tekstidele loodud (Petrarca, Boccacio) koorilaul, armastusl, dramaatika, karjuseidüll, kirgi, pisaraid-muusikas kontraste, rütmil. vaheldust, pause, ooperi eelkäija -teatraalne(soolod ja retsitatiivid) C)Ars Nova (ladina keelest 'uus kunst') - 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. D)reekviem- mitmehäälne+osaline kooriteos surnute mälestamiseks, katol kiriku leinamissa
Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt. Milose Venus üks kuulsaimaid teoseid. Siin on truuks jäädud klassikalisele pidulikule rahule. Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele. Laokooni grupp- leiti originaalina ühe maja keldrist. Kujutab Trooja peestrit Laokooni poegadega ja neid ründavate madudega. Skulptuur leiti 16. saj. Alguses ja seda peeti kreeka kunsti tipuks. Tänapäeval on ülistavast hinnangust loobutud, sest stseen on liiga teatraalne. Hellenistlikul ajal kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja koopiate tegemine.
samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab: · Pingelisus ja rahutus igal pool on liikumine , kirg. · Teatraalne mõtlemine elu on näitemäng ja miski ei ole igavene. Moodi Iseloomustab: · Loobuti kõigest lihtsast ja praktilisest. Kogu riietus oli üle külvatud kaunistustega: Lindid , lehvid, pandlad kui jalgateni välja. · Kallid hõbe- ja kuld kangad. · Meeste püksid muutusid lühikesteks ja laiatekas. · Naisel oli oluline sale piht ja slepiga kelit . · Baroki sümboliks olid PARUKAD! Maalikunst: · Oluliselt avardus teemaring.
Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli teatraalne stseen jumalateenistuses ning piibliaineline etendus müsteerium, mis põhines dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10.saj. 13.sajandiks oli välja kujunenud tänapäevane noodikiri. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem andmeid kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja tihedalt seotud ränd- ja rüütlilaulikutega. Esimesed, kes ilmalikke
KORDAMISKÜSIMUSED: BAROKK 1). Barokkajastu stiili üldiseloomustus. Sõna barokk tähendab kummaline,veider. Tuleb portugali keelest ja tähendab erakorraline pärl. 17.saj. ja 18.saj. olid Euroopa kuninga võimu ja suurte õukondade ajastu. Proffessionaalsed kunstnikud ja muusikud töötasid eelkõige õukondades. Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust
*Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, tahtsid tõestada et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult mõistusevastastesse seostesse.) *Dali igapäevane elu ja käitumine oli väga teatraalne ja kohati skandaalne. *Proovib kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. *Tihti maalib oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Mälestuse püsivus 1931 See maal kehastab Dali teooriat pehmusest ja kõvadusest, mis oli pidevalt tema tähelepanu keskpunktis. Pehmed kellad väljendavad Dali sõnul valgehallitusjuustu sulamist päikese, kuid võivad ka sümboliseerida mööduvat aega, mida kogetakse unes ja nähakse veel kaua inimese silmis
,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. b) Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele. Intiimne väljenduslaad jätkas 16 saj seltskondlikku musitseerimise traditsiooni. c) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomulik oli rõhutatult tundeline kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas. Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia; Ooperi eelkäijad: VanaRooma tragöödia, Liturgiline draama, Müsteerium, Moralitee, Intermeedium; Firenze ,,Camerata": Cameratas sündis ooperi idee,
Selle nimetusega viitas ta oma püüdlusele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tema paljudel piltidel on kummalisi esemetekogusid, mis vahel viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel olid Chirico piltidel skulptuurid ja mannekeenid, kellel puudus side konkreetse ajaga. SALVADOR DALI (1904-1989) looming on barokilikult üles puhutudja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST i(1891-1976) loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest ja enamasti süngetest olenditest. JOAN MIRO( 1893-1983) arendas omapärastest ja fantaasia- ning värviküllastest kujunditest dekoratiivstiili, mida ta sai teostada ka monumentaalsetes seinamaalides. Absurdne huumor oli ka Joan Miro töödes tavaline.
tunneme . Esinduslikku pilliansambli koosseisu võisid kuuluda ka lauljad. Barokiajastul peaks eristama vähemalt kolme stiili, mis võivad omavahel ka seguneda: 1. vana e. kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi 2. kammerstiil sooloaariate ja duettidega, teosed soolopillidele ja väikestele ansamblitele, mis jätkasid seltskondliku musitseerimise traditsioone. 3. teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem. Rõhutatult tundeline, mis kujunes varases ooperis, ent võeti üle ka kirikumuusikas. Juba hilisrenessansi heliloojad pidasid oluliseks väljendada muusikas ja tekstis erinevaid hingeseisundeid, eriti valu, kannatust, igatsust. Harmooniavallas oli 17. sajandi suurimaks eeskujuks Claudio Monteverdi. Ooperi sünd. Ooperizanri sünd 1600 aasta paiku mõjutas oluliselt kogu järgneva sajandi muusikat. Ooperil on mitmeid eeskujusid: 1
· Franz Hals-,,Püha Jüri maakaitsepäeva kompanii ohvitseride bankett", ,,malle Babbe ehk Harlemi nõid" · Rembrandt-,,Autoportree Saskiaga", ,,Doktor Tulpi anatoomia loeng", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek", alguses rõõmsad, hiljem kurvad, salapärane poolhämarus, mahe pilk, soojad tumepruunid, kuldsed ja sügavpunased toonid Võrdlus: Renessansi harmooniale, rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus, teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda kontrastil põhinev. Sageli helendusid näod salapäraselt tumedal taustal ("Dr.Tulpi anatoomiatund"). Mõnikord tegi autor valguse-varju mängu ekstra põnevaks, et pilt oleks mõjuvam ja efektsem.
sümbolistide hulka, uskus ta sümboli võimsusesse, uskus, et sümbol on puhtam ja suurem, tähtsam ja mõjuvam kui mis tahes muu objekt/kirjutatu. Uskus, et kujund/sümbol on võimsam kui reaalsus. On totaalsem, terviklikum, täielikum. Et kunst on suurem kui elu. Ja seda eriti teatris. Artaud' jaoks tõstis teater neid sümboleid esile, õigemini puhastas nad mingisugusest elulisest taagast, lava või lavaline/teatraalne situatsioon tõi esile nende täielikkuse/ülemuslikkuse/totaalsuse. Sümbol teatrilaval oli/on midagi, et "vabastada eel-struktureeritud alateadvus". Katk. Surma kehastus. Paradoksaalselt on selle sümboliks saanud pikkade nokkadega jõledad kujud, kes katkuhaigeid oma teadmatuses ometigi aidata püüdsid. Just nagu näitleja sümboliks on tänapäeval saanud rahvast naerutav (stand-up) koomik. Aga näitleja peaks olema hoopis
musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. Mida tähistab sõna "kontsert"? - Barokiajastul - kiriklik teos häältele ja pillidele, koosmäng. Tänapäeval – mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili - a)kiriklik stiil – polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b)kammerstiil – sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c)teatraalne stiil – uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Mis on Generaalbass? (lk. 167) - Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Loetle ooperi eelkäijaid - a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? - Ooperi idee
endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal on need oma siiruses just nagu "esimesed novellid", sellised, mida pole varem kirjutatud. Lugeja vajab siiski viiteid ja selles mõttes loovad mõisted nagu absurdism või sürrealism vähemalt mingi asjakohase häälestuse. Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus
muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal II - Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika žanriteks - concerto grosso, , prelüüdid ja fuugad, süidid erinevatele
Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk basso continuo. Eesmärk oli teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 6) Kust, millal ja miks sai alguse ooper? Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa. (esimene terviklik ooper- Claudio Monteverdi `'Orpheus'' 1607) 7) Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis
BAROKK 17.sajand Velasquez ,,Õuedaamid", Hispaania Paksud väänlevas poosis põgenevad naised, heleda nahaga Närvilisus, diagonaalsus Rubens Carvaggio ,,Peetruse ristilöömine" ROKOKOO Fragonard ,,Kiik" Inglise park, Amor, peenutsevad roosas-sinises naised, armukesed, lodevus. Lause: ,,Pärast meid tulgu või veeuputus!" KLASSITSISM David ,,Morati surm", ,,Napoleoni kroonimine" Akademism: kunstireeglid Taust tühi, ees teatraalne tegevus, perfektsus pildil ( keegi ei ole poole jalaga väljas ) ROMANTISM Turner meremaalid Lause: Delacroix: ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele!" REALISM Lihtrahvas, talutöö IMPRESSIONISM Monet maalis vesiroose Rodin ,,Mõtleja" Manet Degas JUUGENDSTIIL Ornament-ühtne stiil seob kogu ruumi Gaudi ,,Eiffel" SÜMBOLISM Munch ,,Karje" Rahvusromantism ( Põhja- Euroopas ) NEOIMPRESSIONISM Värviti puntidena
loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade mängus olemas ja see on nende jaoks midagi enamat kui pelgalt füsioloogiline või füsioloogiliselt tingitud psüühiline nähtus. Ainult mängu kaudu õpetavad kõrgemalt arenenud
. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continuo (it k katkematu bass) ehk generaalbass(11), mida esitab vähemalt 2 pilli: 1) basspill - madalamat registrit mängiv muusikainstrument orkestris või ansamblis.12) ja 2) harmooniapill - .....................................................................(13), mis improviseerib nummerdatud bassi järgi harmooniat.
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof
rituaalsetest toimingutest, olgu selleks initsiatsioon, müsteerium, õpetus, loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Mängus kerkib alati küsimus: ,,Kas õnnestub?" Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust.
vähemaks. Sellega oli vabalt muutuvast suulisest traditsioonist saanud kirjalik. Gregooriuse laulu edasine areng: 9.-12. sajandil võeti loomingumeetodina kasutusele troop traditsioonilisete tekstide vaba laiendamine vahelekiilutud kommentaaride abil Üldiselt täideti selliste tekstilõikudega algselt vokaliisina kõlanud pikki kaunistusi, kuid täiesti võimalikud olid ka uued meloodiaosad. Troopide baasil tekkis 10.saj paiku litrugiline draama teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispüha) ajal.
Põhi- ja kõrvallaadil ühine. · Tenor domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav dominandiga, põhi- ja kõrvallaadil erinev. Neumad 1-4 helist koosnev meloodiaelement, näitab rütmipeensusi. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laienemine (Munk Tuotilo). Sekventsid alleluia-laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette piiblilõike. Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal.
Barokk kujunes 17. sajandi alguseks üheks mõjukamaks kunstivooluks. See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Kui renessanssi maal oli sümmeetriline, siis baroki maalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult ja palju loomulikumalt. Peategelane võis isegi olla seljaga vaataja poole. Itaalia, Hispaania, Lääne-Saksamaa Romantism- Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja
nõgus. Tavaline on arhitektuuriliste vormide Santa Agnese kirik Roomas kuhjamine, palju esineb ebasümeetriat. Itaalia barokkarhitektuuri põhilised eripärad Püüd suurte linna ja parkide ansamblite juurde, kus arhitektuur, skulptuur ja maalikunst moodustavad ühise terviku. Kõverdatud, illusoorse ruumi loomine kõverajooneliste vormide ja mahtude voolavuse abil. Barokk arhitektuuri lopsakas mõjuvus, esinduslikus ja teatraalne vaatemängulisus, Eksterjööri rikkalik kaunistamine. Kulla, puu ja kivinikerduste, lopsakate dekoratiivsete kaunistuste ja skulptuuride küllus. Valguse ja värvi rikkalik mäng. Rooma Peetri kiriku edasiehitus Loobuti tsentraalehitistest ja ehitati kirikute juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest kupli ära varjab. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Peetri kiriku peamised arhitektid olid Michelangelo,
atmosfäär lähtub klaveri spetsiifikast. Ta kirjutas palju klaverimuusikat. Paljusid Piirdudes ühe instrumendiga, avardas ta selle tema loominguid oli palju raskem mängida vahendeid nii väljendusvõimaluste kui ka kui neid töid, mis olid valminud varem. Sel klaveri kõlavuse osas.Tema ideaaliks oli viisil arendas ta klaverimängimise tehnikat, Mozart ja Bach, mitte Liszti teatraalne seades uued standardid tuleviku jaoks. Oma dramatism. heliloomingutes kasutas ta tihti uusi ideesid, mis tundusid sel ajal väga kaasaegsed. Ta oli väga abivalmis teiste heliloojate, kes elasid samal ajal, vastu ning aitas heliloojatel rohkem kuulsust saavutada mängides oma kontserditel nende teoseid. · 1842 esines Tartu Ülikooli aulas Mind rusub masside hingamine, halvad uudishimulikud pilgud, mulle võõrad näod. Sinuga on
kaasas harmooniasaade. Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.sajandil arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Kikiklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) Kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid c) Teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Generaalbass muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalike vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde OOPER (1600 Itaalias) Ooper on lavaline suurvorm orkestrile, koorile, tantsijatele, solistidele. Ooperi eelkäijad: a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d)müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Bel canto (it
Kordamine romantilise proosa kontrolltööks · F. R. de Chateaubriand on Euroopa mastaabis romantismi tugisammas, Prantsusmaal selle voolu isa. Kirjutas romantilisi teoseid klassitsismiajastul, väärtustas teose autorit, oli esimene, kes pidi vanu harjumusi murdma. Iseloomult oli ta väga edev, ennastarmastav, tujukas, teatraalne, salapäratsev, kuid sisimas oli tal tugev alaväärsuskompleks. ,,René" on võtmeks autori kunstnikuisiksuse ja loomingu mõistmisel, see on tulipunktiks, kus ristuvad kirjaniku elukäik ja mitmed tema eri aegadel kirjutatud suuremad teosed. Põhiteema oli indiaanlased. · E. T. A.Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika, joonistamise, õigusteadusega, oli jurist,
Tegevus saatmine ja osalemine vastuvõtmine Edu kriteerium vastuvõtja sai ühine kogemus sõnumi kätte (ühtsustunne) Põhifunktsioon (- mõju ruumis ühtsus ajas otstarve) Leht (meedia) esitab vaid ühte pilti maailmast (paljude võimalike seast) ja kinnitab seda pidevalt. Uudiste kirjutamine ja lugemine on rituaal, kombetalitus, ja ühtlasi ka teatraalne akt. Lugejani jõuab see, mida talle esitatakse. Need kaks vaadet ei eita ega välista teineteist. Rituaalimudel ei eita informatsiooni levitamist ja hoiakute muutmist. Ta vaid väidab, et me ei mõista kommunikatsiooni nii kaua, kuni ei käsitle seda kui tseremooniat ega mõista kommunikatsiooni seost sotsiaalse korraga. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, kus luuakse, säilitatakse, parandatakse ja kujundatakse ümber ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust.
Troop traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti uusi, lühemaid ja pikemaid lõike, algteksti õpetlikke ja poeetilisi kommentaare. Palju troope loodi suurtes laulukeskustes. Troopidest arenesid omaette laulud. Näiteks varased sekventsid olid alleluia-laulude pikadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama pikemad dialoogid, mis kujunesid tähtpäevade jaoks sellistest troopidest. Liturgiline draama on teatraalne stseen jumalateenistus, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik.
mitmehäälsuses Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Frangi suurriigis, et ühtlustada liturgilist laulu suurel territooriumil. NOODIKIRJA ARENG Vajadus tekkis 8-9 sajand Frangi suurriigis kirikulaulu ühtlustamiseks NEUMA noodikiri, meloodia liikumise suunda näitav noodijupp NOODIJOONED, TÄHT- JA SILPNIMETUSED, GUIDO AREZZOST(joonte süsteem) Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA - teatraalne tseen jumalateenistuses, kus lauldes kanti ette selle püha juurde kuuluvaid piiblilõike Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu aga lühike KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi
annaabi.ee 
