poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Peale teist maailmasõda kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku rünnakut ning mõlemad pooled üritasid vastast hirmu all hoida. Toimus võidurelvastumine, lisaks tavarelvastuse massilisele suurendamisele, võeti 1945. aastal Ameerikas kasutusele esimene tuumapomm, peagi oli ka NSV selle pommiga tuttav. Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam termotuumapomm. 1950. aastatel katsetati esimesi kaugmaarakette, mis võisid pommi igasse maailmanurka toimetada
Trumani doktriin 1947a, USA välispoliitika eesm. Vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Marshalli plaan 1947 ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ->Euroopa majanduse ülesehitus ja kommunistliku kihutustöö nõrgestamine. Võidurelvastumine aatomipomm: USA 1945, NSVL 1949, vesinikupomm: USA 1952, NSVL 1953 külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuse osas, kuid USA-l tuumapomm. 1950-ndatel kontinentidevahelised raketid tuumapeade kohaletoimetamiseks. DEMOKRAATLIK MAAILM Teise maailmasõja järel taastati enamikus Lääne-Euroopa riikides demokraatlik kord. Jaapan demokraatlikuks. Langetati valijate vanuse alammäära, üha rohkem inimesi hakkas osalema poliitikas. Peale sõda suurenes massiliikumiste ja ametiühingute mõju. Majandust aitasid üles ehitada Maailmapank ja IMF. USA-s peale sõda kiire majandusareng ja elatustaseme tõus.
· 1978 18. november Canaverali neemelt Floridas lähetatakse orbiidile kolmas NATO sidesatelliit. · 1981 10.-11. detsember Kirjutatakse alla protokollile · 1984 7. detsember NATO peasekretär annab esimese Atlandi autasu Per Markussenile (Taani) aastatepikkuse töö eest Atlandi alliansi eesmärkide heaks. · 1986 11. detsember NATO välisministrid võtavad vastu Brüsseli deklaratsiooni tavarelvastuskontrolli kohta, kutsudes üles läbirääkimistele tavarelvastuse stabiliseerimiseks, · 1987 25. november NATO iga-aastane Atlandi autasu antakse Pierre Harmelile (Belgia), 1967. aasta Harmeli raporti autorile. · 1990 3. märts Tsehhoslovakkia välisminister Jiri Dienstbier külastab NATO peakorterit, et pidada läbirääkimisi NATO peasekretäri Manfred Wörneriga. · 1998 12. juuni NATO-Vene Alaline Ühisnõukogu lepib kokku jätkata NATOVene koostööd Stabiliseerimisvägedes ning mõistab hukka nii Belgradi
vähendada. Kokkulepetele kirjutati alla Helsingi tippkohtumisel 1975. Kohtumine toimus 6 Soomes kuan Soome oli tippkohtumiseks sobiv paik nii läänele, kui ka Moskvale. Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Suhete soojenemine jäi aga toppama, kuna Moskva välispoliitika muutus aina agressiivsemaks ning Moskva keeldus alustamast desarmeerimist. Pingeid tõstis ka NSVL vägede sissetung Afganistani 1979.aastal. Jällegi pandi ametisse Moskva-meelne valitsus ning alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike poliitikutega, keda toetasid lääneriigid. Toimus ka
mahendada Ida-Eur diktatuurirežiime. -Helsingi tippkohtumine(1957): kirjutati alla kokkulepetele ; tunnustati olemasolevaid piire Eur- s ; lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika-, ja keskkonnaalases koostöös ; humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis ; alustati läbirääkimisi Eur-s tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NL ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu ; see protsess oli kasulik NL-le: ei teinud uuendusi, aga tugevdas oma positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises ; see protsess oli kasulik USA-le: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust, läbirääkimist lääne maailmaga. -Pingelõdvenduse tulemused: tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel(lääneriikide
Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a.
1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine). Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas sisuliselt NSV Liidu kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist: VII. RAHVUSVAHELISED SUHTED II MAAILMASÕJA JÄREL. KÜLM SÕDA: 1. Külm sõda: 1.1. Külma sõja kujunemine:
sõja lõppemisele: üks külma sõja osapooltest varises kokku NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (Euroopa Liidu ja NATO-ga). · 1980-ndate aastate teisel poolel lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks: 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra lääneriigid tulid NSV Liidule (ja tema õigusjärglasele Venemaale) rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, milleks viimasel raha ei jätkunud jne. · Külma sõja lõppedes:
1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Brežnevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukurežiimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Formaalselt kuulutati külm sõda lõppenuks 1990.a. OSCE poolt, seoses sotsialismileeri kadumisega Euroopas (viimane sündmus: Saksamaade ühinemine). Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas sisuliselt NSV Liidu kadumine maailmakaardilt 1991.a. Asemele ilmus 15 iseseisvat riiki Euroopas: Venemaa FV, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova, Taga Kaukaasias: Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan; Aasias: Kasahstan, Kõrgõztan, Turkmenistan, Usbekistan, Tadzikistan Euroopa poliitiline kaart 1991. aasta augustist:
Helsingi lõppaktiga: · tunnustati olemasolevaid piire Euroopas · lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 10 · humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis · alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 2.19. Pingete kasv 1970-ndate lõpul / 1980-ndate esimesel poolel (Vt. ka õpil lk.90-91): · Pingelõdvendusele pani piiri eeskätt Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist. Omavahelisi pingeid tõstsid järgmised asjaolud NSVL vägede sissetung Afganistani 1979.a., kus pandi ametisse Moskva meelne
(Soome finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 14 3.6. Külma sõja pingete kasv 1970.-1980.aastate vahetusel: Pingelõdvendusele pani piiri eeskätt Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada desarmeerimist. Pingeid
Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a UUT MOODI MÕTLEMINE NSVL-Gorbatsov USA-Ronald Reigan antikommunist muutuste põhjuseks võidurelvastumine suurim riigivõlg USAs just Reigani ajal Majanduslik võistlus USA laenab Kuweidilt ja mõjutab Saudi-Araabiat, et toodaks rohkem, sest siis nafta hind langeb. NLKP müüb naftat, mille hinnalanguse tõttu on müük oluliselt raskem.
Kodusõda aga jätkub ja 1975. Langub Saigon ja Lõuna-Vietnamis kehtestatakse kommunistlik reziim. 1976. Ühendatakse kaks Vietnamit. Kogu Ida-Aasia langeb kommunistliku võimu alla. Võidurelvastumine ja desarmeerimine Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi võimsaid relvi, millega vastase rünnakut ära hoida. · Külma sõja algul kuulus tavarelvastuse ülekaal N.Liidule kuid USA oli välja töötanud tuumapommi (1945) · 1949 katsetas ka N.Liit edukalt oma tuumapommi · 1952. Katsetas USA termotuumapommi, järgmine aasta tegi seda ka N.Liit · 1950 hakati tootma kontinentidevahelisi rakette · Nende tootmisega likvideeris N.Liit täielikult oma mahajäämise tuumarelvastumises. · Võidurelvastumise kõrvalt pööras lääs kõvasti tähelepanu ka oma kodanike heaolule, N.Liit seda aga ei teinud
- Hilejm loodi NSVL riismetest Sõltumatute Riikide Ühendus. KÜLMA SÕJA LÕPP - Idabloki lagunemine viis paratamatult ka külma sõja lõppemisele. - NSVL survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (EL ja NATO). - 1980 lõpul lõppes võidurelvastumine ning endised vaenlased alustasid läbirääkimisi desarmeerimiseks. - 1990.a. Pariisis lepiti kokku tavarelvastuse vähendamises Atlandi ookeanist Uuraliteni. Samal kohtumisel teatati ka ametlikult külma sõja lõpetamisest. - 1991.a. leppisid USA ja NSVL kokku ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra. Lääneriigid tulid NSVL rahaliselt appi tuumarelvade likvideerimisele, sest neil endil selleks raha ei olnud. - Külma sõja lõppedes lakkas eksisteerimast senine kahepooluseline maailm. - Rahvusvahelistes suhetes domineerisid lääneriigid, eriti USA.
Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida-Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a.
2.5.3 Relvastuskontrolli- ja usaldusmeetmed Eesti toetab kõiki Euro-atlandi piirkonnas rakendatavaid julgeolekut ja usaldust tugevdavaid meetmeid. Samuti järgib Eesti rahvusvahelise relvastuskontrolli ning usaldust ja julgeolekut tugevdavate meetmete norme. Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut, usaldust ja infovahetust. Euroopa julgeoleku tagamisel on oluline Euroopa tavarelvastuse leping, mille eesmärk on suurendada riikide sõjalise tegevuse läbipaistvust tavarelvastuspiirangute, infovahetuse ning põhjaliku järelvalvesüsteemi kaudu. Eesti jälgib lepingu arengut ja lepingujärgsete kohustuste täitmist ning on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa tavarelvastuse lepinguga liitumise üle pärast 1999. aastal muudetud lepingu jõustumist. Eesti ühineb lepinguga ainult vastuvõetavatel tingimustel ja kooskõlas Eesti muude rahvusvaheliste kohustustega.
Need on seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud 13 Tänapäeva maailm kokkuleppe. Mõni leping on saanud aluseks rahvusvahelisele või piirkondlikule organisatsioonile, näiteks ÜRO põhikiri ja Euroopa Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lepingud võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel (nt Eesti-Vene piirileping) või mitme riigi vahel. Mitmepoolsed lepingud on allakirjutamiseks pidevalt avatud, mis tähendab, et lepinguga saavad ühineda üha uued riigid. Otsus ühinemise kohta ühe või teise rahvusvahelise lepinguga on oluline iga riigi välispoliitikas. Näiteks juhtis Venemaa 2004. aastal tähelepanu
sobiv nii läänele (kapitalistlik riik), kui ka idale (finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga: 59* tunnustati olemasolevaid piire Euroopas 60* lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös 61* humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis 62* alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, kuna NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. Külma sõja lõpp: 60* 1980-ndate teisel poolel alanud Idabloki lagunemine viis ka paratamatult külma sõja lõppemisele: 42* üks külma sõja osapooltest varises kokku 43* NSV Liidu survest vabanenud Ida-Euroopa riigid alustasid laiaulatuslikke reforme ja võtsid kiiresti kiiresti kursi ühinemisele ülejäänud Euroopaga (Euroopa Liidu ja NATO-ga).
Nt 2004 aastal andis abi kagu-aasiale üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks. 3. Rahvusvahelised lepingud. Need on seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu 2 või enam riiki vormistavad mingi kokkuleppe. Mõni leping on aluseks rahvusvahelisele või piirkondlikult organisatsioonile, nt ÜRO põhikiri ja Euroopa Majandusühenduse asutanud Rooma Leping. Teist liiki lepingud sätestavad alla kirjutanud riikide käitumist standardid, nt Euroopa Tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise leping, topelt maksustamise vältimise lepingud. Lepingud võivad olla sõlmitud kahe riigi vahel nt eesti-vene piirileping. Või mitme riigi vahel. Mitmepoolsed lepingud on sageli alla kirjutamiseks pidevalt avatud, see tähendab, et lepinguga võivad ühineda uued ja uued riigid. Nt venemaa juhtis 2004 aastal tähelepanu sellele, et Eesti pole liitunud Euroopa Tavarelvastuse lepinguga, mis annab
Juuli avaldatakse NATO deklaratsioon NL-is ei nähta enam vaenlast ja sellest lähtuvalt lubas NATO vähendada oma relvastust piirkonnas. Külma sõja lõpp. 12. september Moskvas kirjutatakse alla 2+4 kokkulepetele 3. Oktoober Saksamaa ühendamine Oktoober NL-is kaotatakse NLKP eelisseisund. November Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise tippkohtumine Pariisis ("Uue Euroopa Pariisi Harta" algab uute üleeuroopaliste võimustruktuuride kujunemine ja lepitakse kokku tavarelvastuse vähendamise suhtes Euroopas). Alla kirjutasid 22 Euroopa riiki. November sõlmitakse Saksa Liitvabariigi-NL heanaaberluse, partnerluse ja koostöö leping kirjutatakse alla Saksa Liitvabariigi ja Poola piirilepingule 1991 Jaanuar NSVL vägivallaaktid Balti riikides (Vilniuses ja Riias) 3. märts Viiakse läbi referendum Eesti riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise küsimuses 17. märts Referendum NL-is Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses, mida Balti riigid boikoteerivad.
finlandiseerumine). Helsingi lõppaktiga tunnustati olemasolevaid piire Euroopas ja lepiti kokku majandus-, teaduse-, tehnika- ja keskkonnaalases koostöös. Humanitaarküsimustes tehtav koostööpunkt võeti vastu Moskvale vastu tahtmist, kuna seeläbi oli võimalik kritiseerida inimõiguste nigelat olukorda Idablokis. Alustati ka läbirääkimisi Euroopas tavarelvastuse vähendamiseks, ent need jäid venima, sest NSV Liit ei tahtnud kaotada lääneriikide ees saavutatud ülekaalu. 16. Järgnevate isikute kohta tuleb paari märksõna piires olla valmis midagi ütlema- kirjutama, näiteks seda, et kuna ta mingi riigi juht oli. Stalin, Hruštšov, Brežnev, Truman, Eisenhower, Kennedy, Nixon.
1997 loodi esmakordselt palestiinlaste omavalitsus. FATAH lõppeesmärgiks on rahu saavutamine ja kahe erineva riigi teke. HAMAS kogu piirkonnas tuleb siiski rajada islami Palestiina riik. 2006 võitis valimised Hamas palestiinlaste ühtsus on kadunud, iisrael ei taha palestiinlaste autonoomiat tunnistada. Mõningad piirkonnad on täielikult Hamasi kontrolli all nt Gaza sektor. Võidurelvastumine. Relvade kvantiteedi ja kvaliteedi suurendamine. Võidurelvastumine toimus nii tavarelvastuse raames kui ka ABC (tuumarelv USAs 1945, NSVL 1949, bioloogiline relv - nakkushaigused, keemiarelv - napalm) relvade täiustamine ja nende koguse suurendamine. Tegelikkuses sisaldas võidurelvastumine ka kaitsesüsteemide välja arendamist (õhutõrjesüsteem, raketitõrjesüsteem). Kummalgi poolel olid välja kujunenud oma sõjalis- poliitilised liidud. Lääne pool sõjalis-poliitiline liit NATO (1949), ida pool VLO (1955).
Need on seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Mõni leping on saanud aluseks rahvusvahelisele või piirkondlikule organisatsioonile, näiteks ÜRO põhikiri ja Euroopa Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993)
Gorbatsov, kes asus suhteid lääneriikidega parandama. Tihenesid otsekontaktid mõlema üliriigi juhi vahel. Asuti ka tuumarelvastust vähendama. 1987.a. lepiti kokku, et likvideeritakse kesk- ja lähimaaraketid. Nõukogude Liit asus ära tooma oma vägesid Afganistanist ja Ida- Euroopast. Loobuti nn Breznevi doktriinist. 1989.a. kukkusid kokku NSVL nukureziimid Ida-Euroopas. 1990.a. ühines Saksamaa. Samal aastal kirjutati Pariisis toimunud Euroopa riikide tippkohtumisel alla tavarelvastuse vähendamise leppele. Külma sõja lõpetas NSVL kadumine maailmakaardilt 1991.a. Viini konventsioon Diplomaatilised suhted, konsulaadite suhted ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohtamis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakauband usest.Leping allkirjastati 11. Aprill. 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline
läbirääkimisi taasalustada. Detsember 1987a sõlmisid USA ja NSVL Washingtonis kokkuleppe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Neid rakette oli 46. Uudseks tingimuseks oli vastastikune kohapealne kontroll likvideerimise üle. 1990a Saksamaa taasühinemise läbirääkimiste ajal teatas NATO, et ei näe NSVLiidus enam vaenlast ja lubas vähendada relvastust ning relvajõude. 1990a nov toimus Pariisis Euroopa julgeoleku- ja koostöö nõupidamine, kus 22 riiki kirjutasid alla tavarelvastuse vähendamise kokkuleppele ja kuulutati, et külm sõda on lõppenud. 1991a saatsid VNN ja VLO end laiali. Juulis 1991a sõlmisid USA ja NSVL strateegilise relvastuse vähendamise lepingu. Helsingi protsess 1970a toimus Ida-Lääne suhete detentne ehk pinge lõrvenus. Omavahel leppisid Ida- ja Lääne-Saksamaa, suhteid parandasid NSVL ja Prantsusmaa, kes oli NATOst välja astunud. Nihe toimus ka NSVLiidu ja USA suhetes. Pingelõdvendusprotsessi ei lülitunud vaid Suurbritannia ja Jaapan
2.5.3. Relvastuskontrolli- ja usaldusmeetmed Eesti toetab kõiki Euro-atlandi piirkonnas rakendatavaid julgeolekut ja usaldust tugevdavaid meetmeid. Samuti järgib Eesti rahvusvahelise relvastuskontrolli ja usaldust ning julgeolekut tugevdavate meetmete norme. Eesti osaleb nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka kahepoolses rahvusvahelises koostöös, mille eesmärk on süvendada julgeolekut, usaldust ja infovahetust. Euroopa julgeoleku tagamisel on oluline Euroopa tavarelvastuse leping, mille eesmärk on suurendada riikide sõjalise tegevuse läbipaistvust tavarelvastuspiirangute, infovahetuse ja põhjaliku järelvalvesüsteemi kaudu. Eesti jälgib lepingu arengut ja lepingujärgsete kohustuste täitmist ning on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa tavarelvastuse lepinguga liitumise üle pärast 1999. aastal muudetud lepingu jõustumist. Eesti ühineb lepinguga ainult vastuvõetavatel tingimustel ja kooskõlas Eesti muude rahvusvaheliste kohustustega.
5. Teine Külm sõda ehk Külma sõja taasägenemine 1979-1985 (Mihhail Gorbatsovist sai NLKP peasekretär) 6. Külma sõja lõpp 1989-1991. Lõpuks on peetud mitmeid sündmusi: · 1989 Berliini müüri langemine (9. november) · 1990 Saksamaa taasühinemine (3. oktoober) 25 · 1990 Pariisis OSCE tippkohtumisel (november) sõlmisid 22 Euroopa riiki tavarelvastuse vähendamise lepingu. · 1991 NSV Liidu laialisaatmine (detsember) Külma sõja põhjused: 1. Peapõhjuseks Nõukogude Liidu välispoliitika eesmärgiga laiendada oma mõjuvõimu ja levitada kommunismi (kommunismi ekspansioon): Nõukogude Liidu mõju alla olid langenud Ida-Euroopa riigid ja üks osa Aasiast: Hiina Rahvavabariik, Põhja-Korea ja Põhja-Vietnam. 2. Demokraatliku maailma püüd kaitsta ja tugevdada oma positsioone (kommunismi
esineda sekundaarsed efektid, nagu taatorlikud riigid (nt kasutas Iraak keskkonna saastumine, epideemiad sõjas Iraaniga aastail 19841988 kee- ja psühholoogiline mõju inimeste- miarelva). le. Teine faktor on tulemuse saavu- Loomulikult on tänapäeva teadus tamise hind, mis on märksa odavam mõelnud välja kaitsevahendid massi- tavarelvastuse omast. Tabelis 10.1 on hävitusrelvade vastu, mida tutvusta- toodud 1 km2 täieliku vaenlase elav- takse selle peatüki lõpus. jõust puhastamise maksumus, mis näitab tavarelva või biorelva kasuta- mise maksumuse 2000kordset vahet. Tabel 10.1. Eri relvatüüpide kasutamise maksumus Maksumus Relvatüüp 1 km2 kohta USA dollarites Tavarelv 2000 Tuumarelv 800
Kohtu alla on seni antud ja süüdi mõistetud mõned nn mõrvar-agendid, kohtuistungeid on peetud ka küüditamistes osalenute üle. Menetlused enne Teist maailmasõda esimese Nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud kuritegude ja Saksa okupatsiooni ajal toimunud kuritegude asjas ei ole erinevatel põhjustel kohtusse jõudnud. Rahvusvahelise sõjaõiguse juures tuleb nimetada ka 1970.–1990. a sõlmitud lepingud ja kokkulepped strateegilise ründerelvastuse ja Euroopa tavarelvastuse piiramise kohta, bioloogiliste ja keemiarelvade leviku tõkestamise kokkulepped, jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustav ja nende hävitamist nõudev konventsioon (1997) jm, mille lähemaks käsitlemiseks siinkohal ruumi napib. 25 EUROOPA JUUTIDE ELU JA KULTUUR
annaabi.ee 
