Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tavaline avaldus kandideerimiseks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töökogemus, gregor, kreutzwald, hotell, restoran, nipernaadi, tööpakkumine, kokale, haridus, ettevõtetes, puhkemajas, senine, konkursil12345 TARTU Telefon 55545899 Pr Karmen Hiie OÜ Bellus Kuuse 6 22. november 2012 10150 LINTE AVALDUS Austatud juhataja 20. novembril leidsin ajalehest Koit Teie kuulutuse, kus otsitakse meistrit OÜ Bellusesse. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on pikaajaline töökogemus õmblejana. Alates 2005. aastast olen töötanud õmblejana erinevates ettevõtetes, viimati töötasin OÜ-s Meistrite Kodu. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega allkiri Signe Vois
Tel: 555 55 55 10.jaanuar 2002 Lgp. Tarvo Kesküla, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Meri&Pojad müügijuhi leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online`i kodulehelt. Leian, et minu eelnev hariduskäik ja töökogemus toetab täielikult minu kandideerimise põhjust. Omandan hetkel turunduse erialal magistri kraadi, lisaks olen täiendanud ennast välismaal: Soomes Markkinointi Instituudis ja Taanis turundus - reklaamialasel seminaril. Pean väga oluliseks elukestvat õpet, mis võimaldaks pidevalt olla kursis uute trendide ja suundadega antud valdkonnas. Õpingutega seoses olen läbi
Telefon +372 156 5566, +372 595 0500 Kalle Karu OÜ Töö & Koolitus Lillede pst 56 23. jaanuar 2015 12345 Tallinn Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida konkursil OÜ Töö & Koolitus müügijuhi leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 20. jaanuari 2014.a Eesti Päevalehe kuulutuste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel omandan sotsioloogia erialal magistrikraadi, lisaks olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi müügitöö alal ning mul on rohkem kui 10-aastane kogemus müügitöö valdkonnas erinevatel ametikohtadel. Sotsioloogia magistriõppesse astusin just eesmärgiga oma töös paremini mõista klientide soove ning eripärasid. Õpe toimub kaugõppe vormis ning ei takista minu pühendumist tööle. Hindan oma
Telefon 58706534 Hr Hille Reede AS Prisma Anne 59 23. mai 2013 50303 TARTU Lugupeetud juhataja Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Prisma klienditeendija leidmiseks. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin 19. mai töötukassa töökuulutuste rubriigist. Leian, et minu hariduskäik ja senine töökogemus toetavad täielikult minu kandidatuuri. Hetkel omandan müügikorralduse eriala, lisaks olen läbinud erinevaid täiendkoolitusi müügitöö alal ning mul on rohkem kui 4-aastane kogemus kliendteenindus valdkonnas erinevatel positsioonidel. Müügikorralduse eriala õppesse astusin just eesmärgiga mõista veelgi paremini müügi toimimist ja saada teadmisi müügikorraldamise alal. Õpe toimub ükskord nädalas ning ei takista minu pühendumist tööle. Olen erinevate müügitehnikatega
Curriculum Vitae Nimi: ERET NIINEMETS Sünniaeg: 05.08.1999, Adavere Aadress: Kase tänav 2-9, 48001 Adavere Telefon: 56729405(mobiil) E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2006 - ... Adavere Põhikool TÄIENDKOOLITUS oktoober 2012 T.O.R.E tugiõpilaste põhikoolitus, maht 48 tundi TÖÖKOGEMUS 07.2011 OÜ Adavere Bistroo (hooajatööline) MUU INFO Keelteoskus: Eesti keel emakeel Inglise keel mõistmine - väga hea, rääkimine - hea, kirjutamine - hea Vene keel mõistmine - hea, rääkimine - hea, kirjutamine - väga hea Arvutioskus: Windows XP, 7, 8 (Microsoft Word 2010, PowerPoint, Exel) Organisatsioonidesse kuulumine: Tugiõpilaste Oma Ring Eestis liige, Noorteühing Eesti 4H liige Kooskõlastatud soovitajad: 1.Merle Karuks, Adavere Põhikooli pedagoog, huvijuht 2.Siiri Sutt, Adavere Põhikooli pedagoog
Noarootsi Kool Täiendkoolitus 2012(20tundi ) Tallinna Teeninduskool – Toiduhügeeni koolitus 2010 (16 tundi) Esmaabikoolitus Töökogemus 05.2013-08.2013 Kohvik Teeristi Villa-Kokk,toateenija,ettekandja. Kategooria:Turism/Hotellindus Töö kirjeldus: Viibisin 4 kuud Teeristi Villas tööl 03.2013 -05.2013 Kohvik Teeristi Villa - Kokk, toateenija, ettekandja Kategooria: Turism / Hotell Töökirjeldus:Viibisin 3 kuu 06.2012-07.2012 Teko Hostel (Eesti) – koduabiline Kategooria:Turism / Hotellindus Töö kirjeldus: Olin ühe kuu praktikal teko hostelis Keeleoskus Keel Mõistmine Rääkimine Kirjutamine eesti emakeel inglise keskmine keskmine keskmine saksa algaja algaja algaja
kandideerimist läbi mõelda, millised on sellele ametikohale esitatavad nõuded ning millised on teie senised oskused, kogemused ja isikuomadused. CV-s peaks ennekõike rõhutama neid oskusi ja omadusi, mida tööandja töökuulutuses välja on toonud. CV kujundamisel proovige kasutada sellist liigendust, mis aitab kõige olulisema kohe esimesel vaatamisel esile tõsta. Silmatorkavas kirjas (näiteks paksus kirjas või trükitähtedega) võiksid olla CV osade pealkirjad nagu hariduskäik, töökogemus jm, et lugejal oleks lihtne vajalikku teavet üles leida. Hea tava kohaselt koostatakse CV: trükituna; mustas kirjas; mõnes enamlevinud kirjašriftis nagu Times New Roman, Arial vmt; tähemärgi suurusega 10 kuni 12. Kui soovite lisada CV-le foto, võib see olla kas passipilt või lihtsalt portreepilt suurusega umbes 5x6 cm, mis tavaliselt pannakse CV ülemisse paremasse nurka. Foto valimisel mõelge, millist muljet te tööandjale jätta soovite
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid ...................................................................8 3.2 Dokumentide loetelu...
1 ISIKU POOLT VORMISTATAVAD DOKUMENDID 1) Elulookirjeldus ehk Curriculum Vitae (CV); 2) Motivatsioonikiri; 3) Avaldus; 4) Kaaskiri 5) Soovituskiri 1. ABIKS KAASKIRJA KOOSTAMISEL Tavaliselt lisatakse kaaskiri CV-le. Kaaskirja mõte on teavitada tööandjat, millisele töökohale kandideerite ning et olete tööandja poolt seatud tingimustega tutvunud ja nõus. Selle dokumendi koostamine tekitab sageli raskusi, kuna inimene ei tea, mida kirjutada ning mingit klassikalist näidist kaaskirja kirjutamiseks pole. Kuigi ei ole olemas rangeid reegleid, tasuks lähtuda järgmistest printsiipidest: nii nagu tavaline kiri, peab kaaskiri olema adresseeritud konkreetsele inimesele või firmale; pealkiri, mis viitab konkreetsele vabale töökohale kui kiri on koostatud vastuseks konkreetsele pakkumisele, tuleb märkida,
Kuna õige personali värbamine ja valik aitab kokku hoida rahalisis kulutusi, siis peab iga asutuse juhtkond sellest teadlik olema. Seda eriti tänapäeva olukorras, kus paljud riigid on majandusraskustes. Samuti on personali värbamine ja valik oluline ühe organisatsiooni eesmärkide täide viimiseks, sest kogu juhtimine toimub inimeste läbi. Sellest lähtuvalt on antud ainetöö teemal personali värbamine ja valik samuti väga aktuaalne, kuna peab olema kindel, et ettevõtetes töötaksid kompetentsed ning vajalikud inimesed. Teema valikul on autor lähtunud ka isiklikust huvist, et tulevikus oleks olemas oskused antud teooria ka praktikaks muuta. Ainetöö kirjutamise eesmärgiks on uurida erinevate autorite seisukohti personali värbamise ja valiku protsessi kohta. Lähemalt käsitletakse personali värbamise allikaid ning personalivaliku meetodeid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse värbamise olemust ning seda, kuidas
25) kogu Lahtis elamise aja jooksul olnud bussijuht. Heli Timusk (Lisa 2.15) on aga Kanadas kutseline lapsehoidja ja see amet viis ta kokku oma abikaasaga. Lapsehoidjana töötab ka Külli Jürgenson (Lisa 2.9). Agnes Parv (Lisa 2.19) omandas Soomes medõe elukutse ja töötab haiglas. Tanel Muuli on elektrik-komplekteerija (Lisa 2.3), Marve Pung (Lisa 2.14) on hooldusspetsialist jne. Töötatakse veel kaubanduskeskustes (on sorteerijad ja pakkijad) või liinitöölistena suurtes ettevõtetes. On ehitajaid, kaevetöölisi ja autojuhte. Tundub, et rohkem on eriala õppimisega vaeva näinud naised. 9 Kõik vilistlased kirjutavad oma ankeetides, et nad on hästi kohanenud ja tulevad eluga toime. Pidevalt õpitakse juurde, tehakse tööd, reisitakse. Anneli näiteks võttis perega jõulud vastu Floridas. Kõik külastavad perega Eestit nii sageli, kui see ajaliselt võimaldab. 2.3
ööbimise hinnas kodulehel 16 5.3.2 Konkurentsianalüüs valitud Tartumaa majutuskohtade näol Jrk Tigete Hotell Hostel Tunnused Hanso turismitalu Kämping nr puhkekeskus Antonius Torni 1 Klientide arv - keskmine suur keskmine vähe 2 Asukoht hea keskmine hea kesmine keskmine
20-49 58 1519 0,7 miljardit krooni 29,3 tuhat krooni 50-99 28 1619 0,4 miljardit krooni 33,8 tuhat krooni 100 ja enam 27 8694 5,2 miljardit krooni 25,0 tuhat krooni Tabel 2. IKT ettevõtete suurusest olenevalt tehtud kulutused 2010. aasta teises kvartali (Statistikaamet IT51). Enamik IKT ettevõtetes töötajaid töötavad üle saja töötajaga ettevõttes (tabel 2). Kuigi nii suuri ettevõtteid on ainult 27, siis 55% IKT sektori töötajatest on just neis ettevõtetes. Kõige rohkem aga kulutatakse ühe töötaja kohta 50-99 töötajaga ettevõttes. (Statistikaamet IT51) Kõige enam on IKT sektoris väikeseid teenindusettevõtteid. Need tegelevad arvutite ja sideseadmete parandamisega, andmetöötluse, programmeerimise ja konsultatsiooniga.
Koostööpartnerid Organisatsioonid: EV Haridus- ja Teadusministeerium, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, Teeninduse Kutsenõukogu, Kutsekoda, Sihtasutus Eesti Kutseharidusreform, Eesti Hotellide ja 7 Restoranide Liit, EAS Eesti Turismiagentuur, Eesti Turismifirmade Liit (ETFL), Eesti Giidide Liit, MTÜ Eesti Maaturism Hotellid: Reval Hotel Group hotellid, Radisson SAS Hotell, Hotell Viru, Grand Hotel Tallinn, Confort Hotel Oru Tallinn, Laulasmaa SPA, Susi Hotell, Grand Hotel Tallinn, Scandic Hotel Rannahotell, Scandic Hotel Palace, Pühajärve Puhkekodu, Viimsi Athena Hotell, Viimsi Tervis, SPA hotell, Saku mõis jt. Toitlustusettevõtted: Restoran Balthasar, Restoran Le Bonaparte, Viitna Kõrts, Ööklubi Panoraam, Ööklubi Terraarium, Koeru Kõrts, Restoran Lydia, Restoran Oliver, A & G Toitlustus, Fazer Eesti
Töökeskkond: töötervisehoid ja tööohutus ● Töökeskkonna spetsialist - ettevõtte töötervisehoiu ja tööohutusalase tegevuse korraldamine vastavalt õigusaktide nõuetele (nt riskianalüüsi läbiviimine). Keegi kes tunneb valdkonda väga hästi. ● Töökeskkonna volinik - töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ● Töökeskkonna nõukogu - lahendab töötervisehoiu ja tööohutusega seotud küsimusi suuremates (50+ töötajat) ettevõtetes, tööandja ja töötajate esindajad. Töö ja selle funktsioonid: Töö elemendid < ülesanded < elukutse < tööpere. Tööperekonna näide: raamatupidamine ● Töö funktsioonid: ○ Majanduslik ○ Sotsiaalne ■ Staatus ■ Identiteet TÖÖ ANALÜÜS
· reeglipärane - juhuslik 1. ANALÜÜS,TÖÖKIRJELDUS, AMETIJUHEND 2. OTSINGU KUULUTUS: FIRMA LOGO MILLISELE AMETIKOHALE KEDA OODATAKSE MILLISED OOTUSED KOMPETENTSUSE JM OSAS MIDA PAKUTAKSE ALLIKA VALIK: Kes mida loeb? Vaatab? Näeb? SÕLTUVUS AMETIKOHAST: juhi, spetsialisti, töölise otsingul erinev SISU: asjakohast- asjalikku informatsiooni, MITTE poolikut infot, üldist, üle-positiivset täpne nimetus, kompetentsuse aste, haridusjärk, töökogemus, lisaoskused, tasuskaala, töötingimused, piiravad tingimused. KUJUNDUS: formaat, paigutus, lehekülg, eripärad (värvi, keerukuse aste jm) Must? Erikujuga? Mida rõhutada? Laine Simson, Ph.D 9 Personalijuhtimine 2013 MINU VÄRBAMISKUULUTUS: Alternatiivid: Kasuta ära interneti kodulehekülge, reklaami seda, mitte töötaja otsingut!
lugemislusti nii koolieelikutele kui ka esimese klassi lastele. 12 luuletusele neist on Priit Pajusaar loonud viisid. Mulle enim meeldinud luuletus ’’Kalakool’’: Kalaema pisaraid ei vala, kui ei võeta kooli väikest kala - eks ta ise kalapoega hari juba siis, kui see on kalamari! Haridus ei ole kala ala: kilust ei saa näiteks valaskala, kui just kool tal kaksteist aastat kestaks, end ta läbi häda pressiks lestaks... [8] 9 221-leheküljeline luuleraamat ’’Lepatriinu faksiga’’ on samuti suunatud nii koolieelikutele kui ka algklassijuntsudele.
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte har
Otsest vastunäidustust kellelegi pole. Otepää linn on meist 10km kaugusel ja ka seal on puudus näo- ja kehahoolitsusest. Minu andmetel pakutakse seda Pühajärve Spas, kuid sealne hinnakiri on turistidele vastavalt tehtud, seega tavainimesele liialt kallis. On veel Ele ilusalong, kus ka näohooldust pakutakse, kuid maniküür, pediküür on eraldi. Enamasti tahab inimene ka pediküüri ja maniküüri lisaks saada. See oleks minu eelis. Otepääl on minu vastu huvi tundnud hotell Murakas, kuhu saan ka oma teeneid pakkuda. Nende kahe koha vahel on Cantervilla loss, kus ka iluteenused täitsa puuduvad. Praktika ajal said inimesed minu juures protseduuridel käia ja avaldasid soovi siin kandis selliste teenuste ostmisele. Mitmed kliendid olidki Otepäält, kes väga soovisid hoopis minu juurde käia. Ka meil, maapiirkonnas on maksejõulised ja iluteenuseid tarbivad inimesed, kes sellest puudust tunnevad. Ümberkaudsetele inimestele on meie Roosisalong kõige lähem ja
.............................................................. 9 3.4.3 Tööjõud ................................................................................................................. 9 4. ORGANISATSIOON.........................................................................................................9 4.1 Organisatsiooni struktuur.............................................................................................. 9 4.2 Võtmepositsioonil olevate inimeste haridus, teenistuskäik...........................................9 4.3 Konsultantide kasutamine........................................................................................... 10 5. TOOTMISPROTSESS.................................................................................................... 10 5.1 Hankijad ..................................................................................................................... 10 5.1
Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last... Ülemõde: Mis haridus teil on? Malle: Olen lõpetanud Kehras keskkooli ja seejärel õppisin sekretäriks. Ülemõde: Nii et olete töötanud sekretärina? Malle: Jah. Kakskümmend kaks aastat. Ülemõde: Aga miks te soovite nüüd hooldustöötajaks hakata? Malle: Hooldasin oma tädi mitu aastat ja siis tuli soov amet ära õppida. Läksin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli. Seal on ka kutseõppe osakond, kus saab õppida hooldustöötajaks. Ja nüüd on kutse käes!
Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul...........................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab
1879. aastal istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. aastal korrastati platsi haljastust ja ausamba ümber kujundati lillepeenar. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats rajati kaubahoovi ette 1932. aastal. 1999. aastal külvati platsile muru ja ehitati purskkaev (autor Arnold Matteus, seadistamine ringvoolule 1999, projekt AS Kobras 1998). Platsi teed said kivikatte aastal 2000 (projekt AS Kommunaalprojekt). Barclay platsi ääres Ülikooli tänaval asub Barclay hotell. Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad, mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev. 11. novembril 1849. a. avati monument feldmarssal Barclay de Tollyle ( V.J. Demut- Malinovski ). Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, kus seisid voorimehed ( vt. G.Fr
.................................................................27 LISA 2................................................................................................................................28 LISA 3................................................................................................................................29 2 SISSEJUHATUS Tegin enda uurimistöö Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta. Kreutzwald on kõige kuulsam inimene, kes Võru linnas elanud on. Arvan, et iga Võru linna elanik peaks temast nii mõndagi teadma. Sellepärast otsustasingi Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kohta oma uurimistöö teha. Dr. Fr. R. Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803. aastal Lõuna-Eestis, Jõeperes. Ta käis Tallinna ja Rakvere vallas koolis ning aastatel 1826-1833 õppis Tartu Ülikoolis meditsiini. Aastatel 1833-1877 töötas Friedrich Võru linnas arstina. Lauluisa suri Tartus 25
a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri
a, b, c jne vastavalt järgnevusele allikate loetelus. N: Kidron, A. Kuidas olla asjalik? Ilo. 1997 a, lk 25-40. Kidron, A. Oska olla enda psühholoog. Valgus. 1997 b, lk 2. Kidron, A. 122 õpetamistarkust. Andras & Mondo. 1999. lk 57-58. Artiklid ajakirjast või ajalehest: Artikli autor(id). Artikli pealkiri. Ajakirja pealkiri, lühendatult ajakirja number, aasta, leheküljenumbrid. N: Kello, K. Väike Märgiatlas. Haridus, nr 5, 2002, lk 56-57. Artiklid kogumikust: Artikli autor(id). Pealkiri. Kogumiku nimetus. Kirjastus (väljaandja). Aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid. N: Jaaksoo, A. Hiiepuu heateod. Meie kassil kriimud silmad. Steamark. 1997, lk. 89. Suulised allikad: N: Pensionär Johannes Paju (s. 1914, elukoht Nõmme, Tallinn ) mälestused (kirja pandud 07.10.2014 a. töö autori poolt). Viites piisab: J.Paju mälestused. Elektroonilised (interneti) materjalid: Autor. Pealkiri
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
märts 2013. a., allikas http://www.vm.ee/?q=node/7996#eestlased 19 LISAD Lisa 1 Intervjuu Tere. Olen Marie Sarik Jüri Gümnaasiumi 11.reaal klassist ja teen oma uurimistöö teemal "Eestlased Afganistani missioonidel." Viin läbi intervjuu interneti teel missioonil osalenutega, ning oleks väga meeldiv kui saaksite mind aidata. 1. Mis on Teie nimi (soovi korral)? 2. Vana Te olete? 3. Mis haridus Teil on? 4. Millal oli Teie esimene kokkupuude kaitseväega ning kus Te alustasite ajateenimist? 5. Milline on Teie auaste? 6. Mis oli Teie Afganistani mineku põhjuseks? 7. Kuidas suhtus Teie perekond sellesse? 8. Kui kaua olite/olete teie missioonil osalenud? 9. Kirjeldage ühte ohtlikumat olukorda, mis Afganistanis olles ette on tulnud. 10. Millised on/olid Teie elamistingimused? Hea oleks, kui kirjeldaksite kus elasite, millised olid hügieeni tingimused jne 11
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
Suur osa Koidula loomingust on tugeva saksa mõjuga. Ka tema suhtes oleme hinnangut muutnud ja vaatame teda oma aja lapsena, kelles polnud midagi, mis oleks olnud teadlikult võlts. Tema kõige tuntumaks saanud luuletus on lauluna rahvuslikuks sümboliks muutunud: "Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma..." Koidula elupäevil polnud kuigi palju inimesi, kes nii oleks mõelnud. Nüüd võtame nende ridade puhul mütsi peast ja pisargi tuleb silma. Kui Kreutzwald ja Koidula olid kirjanduslikud isiksused, siis ühiskondliku tegemise alal täitsid seda osa Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kreutzwald ja Koidula, kuigi vaimselt erinevad, olid omavahel head sõbrad, aga seda ei saa öelda Jannseni ja Jakobsoni kohta. Pigem vastupidi üks ei näinud teise tegemistes midagi väärtuslikku. Mõlemad pidasid oma võimsamaks relvaks sõna relva ning olid ajalehtede toimetajateks. (Perno Postimees ja Sakala)
annaabi.ee 
