Kuna abivahendeid ei tohtinud kasutada, oli loogiline vähe jõudu rakendada ja oodata. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: · eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; · tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; · nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu ja väga väikese massiga niidi otsa. Kui niit on vertikaalne, siis tasakaalustab kuulikesele
Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse. Katseandmete põhjal joonestatkse graafik P=f(t) ja arvutatakse osakeste integraalne- ja diferentsiaalne jaotuskõver.
pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg. Märgitakse üles kaalukausi sukeldussügavus, katseandmed kantakse tabelisse. Katseandmete põhjal joonestatkse graafik P=f(t) ja arvutatakse osakeste integraalne- ja diferentsiaalne jaotuskõver.
*Looduse energiareservuaari ei saa piiramatult kasutada. * Peab eristama mõisteid säilivus ja pöörduvus. Mehaaniliste protsesside korral kehtivad mõlemad. Füüsikalis-keemilistes muundumistes võib energia säilida ka juhul kui muundumine on pöördumatu. Mehaaniline energia muundub pöördumatult siseenergiaks, kuid koguenergai jäävuse seadus kehtib. * Entrioopia on süsteemisiseste loomulike protsesside karakteristik. Selle tulemusena läheb süsteem soojusliku tasakaaluolekusse, millele vastab entrioopia maksimum. * Termodünaamilise süsteemi omaduseks on evolutsioneerida entrioopia suurenemise suunas. * Termodünaamilse süsteemi pöördumatu muutumine on muutumine suurema tõenäosusega olekute suunas. Suurima tõenäosusega oleku saabumisel makroskoopiline evolutsioon lakkab. Eelnevaga seonud väide: Termodünaamika II printsiip soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Elektrodünaamiline maailmapilt
Amfiprootsed solvendid ehk amfolüüdid · Amfolüüt-Solvent käitub nii aluse kui ka happena · Autoprotolüüs · H2O + H2O H3O+ + OH- · NH3 + NH3 NH4+ + NH2- Hapete ja aluste tugevus · Tugevus sõltub dissotsieerunud molekulide hulgast, see aga sõltub solvendist Keemiline tasakaal · Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp., rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. · Tasakaalukonstant Vee ioonkorrutis Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Dissotsiatsioonikonstandid konjugeeritud happe-alus paarile Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade hapete lahustes Vesinikioonide kontsentratsioon nõrkade aluste lahustes Iseseisev töö ja kordamine · Aktiivsus- (a, mol/dm3).ioonide näiv, efektiivne kontsentratsioon, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi ja on väiksem (või võrdne) arvutuslikust
iseloomustab selle sündmuse esinemise suhtelist sagedust kõikide võimalike sündmuste seas. Matemaatikas võetakse tõenäosuse väärtuseks 1, kui sündmus toimub igal juhul ning 0 siis kui seda mitte mingil juhul ei toimu. Mida suurem on tõenäosus, seda ootuspärasem on sündmus ning seda sagedamini võib seda esineda. Entroopia süsteemi olek võrreldes tõenäosusega Nende käitumine on väga sarnane: mõlemad kasvavad süsteemi üleminekul tasakaaluolekusse. Seetõttu on loomulik otsida süsteemi ühe või teise oleku entroopia seost selle oleku tõenäosusega. Selle seose leidis kuulus Austria füüsik Ludwig Boltzmann. Ludwig Boltzmann Ta kasutas selle seose kirjeldamiseks nn termodünaamilise tõenäosuse mõistet. Ta lähtus selles, et olekuparameetrite abil määratud makrooleku tõenäosus on seda suurem, mida suurema arvu mikroolekutega on see realiseeritav.
(Oma postulaatidega lahendas N.Bohr joonspektrite tekkemehhanismi selgitamise probleemid) Le Chatelier’ printsiip Dünaamilise tasakaalu põhimõte (H.Le Chatelier, 1884): Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused Le Chatelier’ printsiibist: 1) Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. 2) Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke
aine transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) Vastavalt valemile dG=RTlnK, kus d on delta, K on antud juhul kontsentratsioonide suhe raku sees ja rakust väljas, siis avaldades saame, et kontsentratsioonide suhe on võrdne arvuga e astmes dG/RT 8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud tasakaaluolekusse? Kui transport on jõudnud tasakaaluolekusse, siis on aine kontsentratsiooni gradient konstantne. 9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: b) transporditava aineakumuleerumist rakus c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani 10. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid. Kas tulemuseks on: Ainete valimatu liikumine läbi rakumembrani 11. Milline väide on sobivaim. Pooride vahendatud passiivne transport on oluliselt kiirendatud juhul kui temperatuur on:
GIBBSI ENERGIA vabaenergia G J/mol – termodünaamiline potentsiaal mis iseloomustab tööd, mida süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul (energia, mis on töötamise jaoks „kätte saadav“). vabaenergia on reaktsiooni suuna kriteerium. G = H - TS keemilise reaktsiooni kulgemisel G väheneb, kuni saavutab minimaalse väätuse Gmin. iseeneslikud protsessid suletud süsteemis viivad tasakaaluolekusse, st energia miinimumi suunas => Gibbsi energia süsteemis väheneb G < 0 püsivat tasakaalu (const T, p) iseloomustab Gibbsi energia miinimum G = 0 tasakaaluoleku tingimus G = Gmin; G = 0 maksimaalne kasulik töö w(max) = - G G < 0 isevooluline (st vabaenergiat väheneb reaktsiooni jooksul) G > 0 isevoolutu (st vabaenergiat tuleb juurde reaktsiooni jooksul => energiat antakse süsteemile juurde)
(faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril
Nt autoga kurvis sõites kaldub inimene ja autos olevad asjad kurvist väljapoole. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. 1. Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; 2. tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; 3. nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega Harmoonilise võnkumise ja ringliikumise vahel on mitmeid olulisi sarnasusi. Võnkumisel kordub pidevalt üks ja sama tsükkel, edasi-tagasi liikumine, ning rakendatakse selliseid suurusi nagu sagedus ja periood. Ringliikumisel kordub samuti kogu aeg üks ja sama liikumine, ja ka siin võib rääkida korduste arvust
Teatud energeetiliste mõõtmiste ja kalkulatsioonide abil saab sideme ioonilisuse astet määrata palju täpsemalt. Elektornegatiivsus- sobiv suurus elektronisidumisvõime iseloomustamiseks aatomites(L.Pauling 1932). 7) La Chartelivu printsiip ja järeldused sellest Dünaamika tasakaalu põhimõte. Kui mingi välisjõu(temp, rõhu, konsentratsiooni muutumine) rikub keemilist tasakaalu, siis klugevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused:* Ühe lähteaine täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele.Seetõttu väheneb ka teise lähteaine konsentratsioon ja suurened saaduste konsentr. *Mingi komponendi eraldumisel tasakaalul süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. *rõhu suurendamine põhjustab konsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasiliste ainete hulk reaktsioonis ei muutu
Teatavasti on laialdaselt tõestust leidnud seos liigirikkuse ja pindala (aga ka liigirikkuse ja sidususe) vahel [3, 9]. Sellist seost eeldades püüdsimegi hinnata võimalikku väljasuremisvõlga, mis neis kooslustes elupaigalaikude kadumise ja killustumise tõttu on tekkinud. Kui praegune liigirikkus seostub pigem ajaloolise, mitte aga tänapäevase maastikustruktuuriga (pindala ja sidususega), siis võib eeldada, et liigirikkus ei ole veel jõudnud praegusele maastikupildile vastavasse tasakaaluolekusse. Peale selle püüdsime leida väljasuremisvõla tegelikku ulatust: kui suurt hulka Saaremaa ja Muhu loopealsete liikidest ähvardab tulevikus väljasuremine sel põhjusel, et nende elupaik on kadumas? Ajaloolised andmed loopealsete leviku ja suuruse kohta saime Eesti taimkatte suuremõõtmeliselt kaardilt, mille koostamist alustati Theodor Lippmaa ning jätkati Liivia Laasimeri juhatusel [8]. Tänapäevased andmed pärinevad pärandkoosluste kaitse ühingu
Erinimel. ioonide vahel. kaugus - määratud iooniraadiustega - võimaluste piirides maksimaalne koordinatsiooniarv Kõrge võreenergia rasksulavus, madal lenduvus, suur kõvadus - halvad elektrijuhid 5. Le Chartelivi printsiip ja järeldused Dünaamilise tasakaalu põhimõte: Kui mingi välismõju muutmine rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1. Ühe lähteaine täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist. 3
Elektronpilv nihutatakse elektronegatiivsema elemendi tuuma suunas. Elektronegatiivsus sobiv suurus elektronisidumisvõime isel aatomites. 7) Le Chartelivi printsiip ja järeldused sellest Kui mingi välismõju (temp, rõhk, kontsentratsiooni muut) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1. Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete konsentratsioon ja suureneb saaduste konsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalulisest süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. 3
tasakaalu tõttu on H3O+ ja OH- ioonide kontsentratsioonid vees alati omavahel seotud. H3O+ ja OH- ioonide kontsentratsioonide numbriliseks väljendamiseks kasutatakse keemias enamasti pH skaalat: pH=-log[H+] Keemiline tasakaal, tasakaalukonstant (termodünaamiline kontsentratsiooniline)- Le Chatelier printsiip- kui mingi välismõju (temp, rõhk, konts.) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. wW + xX yY + zZ Tasakaalukonstant K= Vee ioonkorrutis valemi tuletamine- 2H2O = H3O+ + OH- K= K[H2O]2= Kw= [H3O+][OH-] -logKw=-log[H3O+]-log[OH-] pKw = pH + pOH Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid- Mida suuremad on dissotsiatsioonikonstantide Kh ja Ka väärtused, seda tugevama happe või alusega on tegemist Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel, protolüütilisel tiitrimisel
CA C A dt C A t vähendavad reaktsioonid, -mis viivad süsteemi üle aktiivsele tsentrile;-Reagendi adsorptsioon -rA=FA0(dX/dV),tekib diferentsiaalvõrrand, -mis iseloomustatakse nn. viibimisaja jaotusega reaktoris. -kontsentratsiooni suhteline muutus -delta t jooksul. uude tasakaaluolekusse.-24. Millal on kasulik PSR puhul saab trasseeriva materjali bilansist tuletada Reaktsiooni poolestuaeg -t on siis: katalüsaatori -aktiivsele tsentrile;-Reaktsioon kirjeldab temperatuuri muutust -piki torureaktorit (a 1/2
1. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; 6 tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi 2. Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. 3.Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas,
(gaasi molekulide keskmise kin.energiaga). Rõhk on seda suurem mida rohkem molekule ja energiat. 4. Termodünaamiline süsteem, selle olek ja tasakaaluolek. Makroskoopilist keha või kehade rühma, mis on piiritletud piirpinnaga ja on eristub ümbritsevast keskonnast. Termodünaamilise süsteemi oleku parameetrid on T,P,V- temp, rõhk, ruumala. Muundumatute välistingimustes läheb termodünaamiline süsteem tasakaaluolekusse. Tasakaaluolekus püsivad T,P,V parameetrid kui-tahes kaua muutumatutena, kui süsteemi ei mõjutata väljaspoolt. Väliste mõjude kaasamisega muutuvad olekuparameetrid ja sellega ka süsteem muutub. Kui muutus on järsk, läheb süsteem mittetasakaalu olekusse. Kui muutused on aeglased muutuvad ka süsteemi olekuparameetrid, seega saab igal ajahetkel kirjutada olekuparameetrite väärtustega (P,V,T). 5
ajas toimuvatest muutustest liikide seisundis. Punases nimestikus on erinevatesse kategooriatesse jagatud kõik liigid (nimestikus ei ole üksnes ohustatud liigid) koondandmestik liikide ohustatuse kohta. Endeem - liik, mis levib ainult mingis konkreetses piirkonnas (saarel, riigis vm) Endeemsuse põhjuseks võib olla evolutsiooniline noorus (neoendeem) või vastupidi, evolutsiooniline vanadus (paleoendeemid). Koosluse/ökosüsteemi taastuvus (resilience ) - – häirimiseelsesse olekusse (tasakaaluolekusse) naasmise kiirus häiringu järel; Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Kaitsevajakute analüüs populatsiooni efektiivne arvukus – sigivate isendite arv populatsioonis alleel - geeni erinevad variandid (vormid). Näiteks sinist silmavärvust põhjustav alleel, pruuni silmavärvust põhjustav alleel jne ökoloogiline taastamine
reageerivate ainete kontsentratsioonist.
· Tasakaalukonstanti väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb:
o K suur väärtus (K>1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus saadused
o K on väike (K<1) tasakaalulises reaktsioonisegus on ülekaalus lähteained
· Reaktsiooni suund:
o Kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
o Kui Q
kristalliks. KEEMILINE SÜMBOL- keemilise elemendi ühe- või kahetäheline tähis, tuletatud elemendi lad.k nimetusest. KEEMILINE VALEM- elementide sümbolitest ja indeksitest koosnev aine tähis, väljendab aine koostist. KEEMILINE VOOLUALLIKAS- seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse otseselt elektrienergiaks. KEEMILISE TASAKAALU NIHKUMINE- ainete kontsentratsioonide muutumine tasakaalus oleva süsteemi üleminekul (välisteguri toimel) teise tasakaaluolekusse. KEEMILISTE ELEMENTIDE PERIOODILISUSTABEL- tabel, milles elemendid on reastatud tuumalaengu (aatomnumbri) kasvu järjekorras. Koosneb rühmadest ja perioodidest. KERGMETALLID- metallid (Na, K, Mg, Ca, Al) tihedusega alla 5 g/cm3. KIVIM- mitmest mineraalist koosnev moodustis. KOAGULATSIOON- kolloidosakeste liitumine. KOEFITSIENT- vt. kordaja. KOLLOIDLAHUS- vedelik (süsteem), milles pihusunud aine osakesed on suurusega 10-7-10-5 cm.
on võrdne nulliga.
· Standardsed molaarsed entroopiad:
· Standardsed reaktsioonientroopiad:
23. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna
ja tasakaalu kriteeriumid
· Gibbsi vabaenergia muutu tähistatakse G. See
on aine (keemilise süsteemi) vaba energia
konstantsel temperatuuril ja konstantsel rõhul.
· Reaktsiooni suuna kriteeriumid.
1. Kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
2. Kui Q
e^-3,8=0,022 järelikult väljaspool on K+ konsentratsioon suurem 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani? e^dG/RT=e^-(-30000)J/298*8,314=e^12 Vastus:e^12 8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud tasakaaluolekusse? Aine konsentratsiooni gradient on tasakaalus, sest tasakaaluolekusse jõudes peab Cin=Cout 9. kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab transporditava aine akumuleerumist rakus ja aine kiirendatud liikumist läbi membraani. 10. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid, kas tulemuseks on ainete valimatu liikumine läbi membraani 11. . Pooride vahendatud passiivne transport ei sõltu temperatuurist. Kandjate vahendatud transport sõltub
See soa energiast, mis võib muutuda kasulikuks tööks. Ja mida pöörduvam protsess, seda enam ∆G-st tööks muutub. ∆H= ∆G+T·∆S ∆H — süsteemi kogu energia ∆G — see osa süsteemi energiast, mis võib üle minna tööks ∆S — seotud energia; see, mis tööks üle minna ei saa 4. bioloogiliste süsteemide termodünaamilised omadused: Klassikaline termodünaamika tegeleb isoleeritud ja suletud süsteemidega, milledes protsessid vältimatult lähevad tasakaaluolekusse, kui puuduvad välised mõjutused. Algenergia — Päike. Inimorganismi vahetu energiaallikaks — toiduainete keemiline energia. Energia kulub keeruliste ainete sünteesiks, mehaaniliseks tööks, ainete ülekandeks (transpordiks), konstantse kehatemperatuuri hoidmiseks + osa energiast hajub soojusena ümbritsevasse keskkonda. Keerulised ained (kõrge Gibbsi energia, madal entroopia) muundatakse elutegevuse käigus lihtsateks [CO2, H2O, NH3, CO(NH2)2]
piisavalt levimist, toimub lokaalne väljasuremine. o Metakoosluste teooria on nagu saarte teooria ilma mandriteta - oluline kui palju saari on ümberringi · Uuritakse tavaliselt loodusfragmentide juures · Jäänukpopulatsioonid algsest elukohast levinud teise heasse elupaika, aga siis tuleb halb aeg (tasakaaluoleku häiring nt elupaiga häving) siis elurikkus langeb ajas (mitte koheselt, võtab natuke aega) kuni jõuab uude tasakaaluolekusse. o Lõdvendusaeg aeg kahe tasakaaluoleku vahel, kus peale elupaiga hävindut jõutakse uute tasakaaluolekusse o Väljasuremise võlg - see liikide hulk kes on veel olemas, aga kes ei peaks enam olema olemas kui jõutakse uude tasakaaluolekusse · Kuidas väljasuremise võlga leida? o Tänapäevane liigirikkus tänapäevane pindala: nõrk või puuduv seos o Tänapäevane liigirikkus endisaegne stabiilne pindala: tugev seos
3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta pöörlemistelje ruumilist orientatsiooni, see jõud püüab alati telje „õigeks“ pöörata, et pöörlemistelg püsiks 8) Perioodiline liikumine Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine: eksisteerib tasakaaluolek(Epot=min)*iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma(mõjub jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia) Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks.x=f[sin(t)] Seos . Algfaas- võnkuva keha faas hetkel t = 0(φ0), Faas- punkti saukoht suvalisel ajahetkel. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ω) on võnkuva keha 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv
8) Perioodiline liikumine •Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatestkehadest (vähemalt kaks) koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine •• eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi •potentsiaalne energiaon minimaalne •• Iga keha hakkab pärast tasakaalust välja viimist •võnkuma (kehale mõjub jõud, mis püüab teda •tasakaaluolekusse tagasi viia) •§ Negatiivne roll: •• Sildade, laeva korpuse, lennuki tiivade, ... võnkumised •§ Positiivne roll: •• Elektromagneetilised (valgus, wifi, telefon, •meditsiin, ...), aine (muusika) võnkumised •Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Harmooniliseks nimetatakse
kaitset. Mida kujutab endas vaba energia muutus? Üldine reegel on, et kõik süsteemid püüdlevad minimaalse energia poole. Seetõttu toimuvad ka reaktsioonid konstantsel temperatuuril ja rõhul sinna suunas, kus on võiksem energia. See energiamuutus, mis tänu reaktsioonile toimub, on reaktsiooni gibbsi energia. Kui reaktsiooni gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas, ning kui 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõpeb. Kuidas kasutaksid lämmastikubilanssi treeningu juhtimisel? Hinnates lämmastikubilanssi saame teada kas keha on taastunud või mitte. Vaadatakse uuria määra kui on suur (positiivne), siis keha alles laguneb, kui väike (negatiivne) siis keha ehitab ehk on taastunud ning kui uuria määr on normaalne, siis keha on muutumatu. Milliseid makromolekule saab kasutada anaeroobselt? Süsivesikuid Millise ainevahetusliku protsessi jaoks on kasulik suurendada O2
pöörduva reaktsiooni võrrand üldkujul aA + bB cC + dD 1. Keemilise reaktsiooni tasakaal ja tasakaalukonstant Reaktsioonid ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma nn. tasakaaluoleku saavutamisel. Nii päri kui vastassuunaline reaktsioon kulgevad tasakaaluolekus edasi, kuid nende kiirused on võrdsed ja süsteemi koostis püsiv. Kõik suletud süsteemides toimuvad keemilised reaktsioonid jõuavad tasakaaluolekusse, st. olekusse, kus lähteainete ja produktide kontsentratsioonid ajas enam ei muutu. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc v K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt: [A] - vastava ühendi molaarne konts. tasakaaluolekus, mol/L Kc sõltub vaid temperatuurist, mitte kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti, mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli
keemilise tasakaalu olekus. * on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest.Massitoimeseadus: keemil.reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega.Le Chatelier' printsiip: Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: *Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. *Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku reaktsiooni sfäärist
37. Keemilise reaktsiooni tasakaal.
Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad
reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad
võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja tekkinud segus
on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid
aineid = TASAKAAL
38. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid.
Kui Q=K, siis susteem on tasakaalus
Kui Q
entalpia; TS-entroopia) ja seda seost nim. Gibbsi energiaks. Kontstantse temp. ja rõhu korral on Gibbsi energia võrdne: G=H-TS Süsteemi Gibbsi energia võib muutuda temp. rõhu või koostise muutudes. Kui P ja T ei muutu, muutub Gibbsi energia ainult reaktsiooni kulgemisel-> Gibbsi energia väheneb kuni miinimumini, millele vastab tasakaaluolek. Const. P ja T korral on Gibbsi energia minimaalne ja tema muutus võrdne 0ga. Iseeneslikud protsessid viivad suletud süsteemi alati tasakaaluolekusse, seega võivad const. P ja V juures iseenesest toimuda need protsessid, mille puhul Gibbsi energia muut on alla 0. Gibbsi energia vähenemine iseloomustab ainete reaktsioonivõimet. Gibbsi energia konstantsus iseloomustab süsteemi tasakaaluolekut. Gibbsi vabaenergia iseeneslik suurenemine pole nendes tingimustes võimalik. 5.5 Keemiline tasakaal. Tasakaalukonstant. Liikuv tasakaal reaktsioonid liigitatakse reaktsioonideks, mis kulgevad praktiliselt lõpmatuseni e. PÖÖRDUMATUD (NaOH+HCl->
-virmaliste värvidemängu. Virmalised on atmosfääri ülakihitide hõredas õhus tekkiv valgus. (http://www.virmalised.ee/) Päikeselt paisatakse maailmaruumi üsna juhuslikes suundades ja kiiresti intensiivsust muutvate osakeste voog, enamasti prootonid ja elektronid. Laetud osakesed, mis mööduvad Maa lähedalt suunatakse Maa magnetvälja pooluste piirkonda, kus nad atmosfääri ülakihtides hõreda õhu molekulidega põrkudes neid ergastavad. Minnes tagasi ergastatud olekult tasakaaluolekusse, kiirgavadki need molekulid valguskvante, mida näeme virmalistena. (Kuusk 2005) Virmaliste valgus tekib samamoodi kui päevavalguslampide ja reklaamide neoontuledes, kus elektrivool hõrendatud gaasis põhjustab gaasi helendamist. Virmaliste värvus sõltub esilekutsuvate laetud osakeste energiast. See määrab ära milliseid lämmastiku ja hapniku aatomite ning molekulide ergastatatud olekuid need suudavad esile kutsuda. Virmaliste
Toit peab sisaldama energiat, ehitusmaterjali, vitamiine ja mineraale. Termodünaamika seadused: 1) Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. Muundub suunalt soojusenergia poole. Vaba (Gibbsi) energia – see energia, millega tööd tehakse/ mis on töötamise jaoks kätte saadav. Kui reaktsiooni Gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas ning kui Gibbsi energia on 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõppeb. 2) Kõik protsessid liiguvad töö käigus korrapäratuse (entroopia) suunas ja kaotavad osa energiast soojusena. 3) Teoreetiline seisund, kus üldse tööd teha ei saa, ükski osake ei liigu. Absoluutne 0 = -273oC *99% elusloodusest koosneb 4 keemilisest elemendist: C, H, O, N – seepärast nimetatakse neid põhielementideks. Inimesest moodustavad need 95%. VESI Anorgaaniline aine. 2/3 vett saame joogiga ja 1/3 toidust
võrdne nulliga. See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. 34. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi energia (ΔG) on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul. Kui reaktsiooni Gibbsi energia on negatiivne, toimub reaktsioon saaduste suunas, kui positiivne, siis lähteainete suunas ning kui Gibbsi energia on 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõppeb. 35. Gibbsi vabaenergia arvutamine. Keemiline tasakaal ja kineeteika Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega. 36. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide
kindlad väärtused, mis muutumatute välistingimuste korral püsivad muutumatutena kuitahes kaua. Kui parameetrid või üks neist on süsteemi erinevates osades erinev, siis nimetatakse süsteemi olekut mittetasakaaluolekuks. Kui selline süsteem ülejäänud kehadest (ehk väliskeskkonnast) isoleerida, siis saavutavad süsteemi parameetrid kõikjal ühesuguse väärtuse, st – süsteem läheb üle tasakaaluolekusse. Tasakaaluolekut saab kujutada punktina pV-, pT, TV-graafikutel, mittetasakaaluolekuid selliselt graafikul kujutada ei saa. Protsess – süsteemi üleminek ühest olekust teise, on seotud tasakaaluolekute rikkumistega, st – minnes üle ühest olekust teise läbib süsteem rea mittetasakaaluolekuid. Kui protsess on nö lõpmata aeglane, siis võib seda vaadata kui järjestikuliste tasakaaluolekute rida. Sellist protsessi, mis toimub
lahustit. Liigitus: Vee baasil lakid, polüuretaanlakid, Õli-polümeerlakid, Happega kivinevad lakid, kruntlakid. 89. Tasakaaluolekut kirjeldab tasakaalukonstant (Kc ka K), mis reaktsioonile aA + bB = cC + dD avaldub järgmiselt: KC=([C]c*[D]d)/ ([A]a*[B]b). Nt Kc=[HI]2/([H2]*[I2]) 90. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid mille kontsentratsioon reaktsioonis ei muutu. Ta ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu, vaid mõjutab kiirust, millega tasakaaluolekusse jõutakse. Liigitus: Heterogeenne, homogeenne. Näide:Ammoniaagi süntees- katalüsaator: Fe 91.Oksüdatsiooniastme muutusega reakrtsioon on redoksreaktsioon.Redutseeria loovutab e 92. Galvaanielement- seadis, milles redoksreaktsioonide tulemusel tekib elektromotoorjõud. Näiteks: tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses. Vaskplaat vasksulfaadi lahuses. Zn -, Cu+- elektroodid ja elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 93
(faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemistemp.) Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni aurufaasis. Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril
b) Tasakaalulist reaktsiooni ei mõjuta produktide lisamine. c) Kui tõsta reagendi rõhku, siis muutub tasakaalukonstant suuremaks. d) Kui tõsta lähteainete kontsentratsiooni, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid kasvavad. 10. Millised järgmisetest väidetest on õiged, millised mitte (kui valed, siis põhjenda, miks)? a) Tasakaalulises reaktsioonis hakkab pöördreaktsioon toimuma kohe, kui on hakanud tekkima produktid. VALE, sest reaktsioon peab jõudma enne tasakaaluolekusse (reagendid tekivad sama kiiresti, kui nad ära tarbitakse) b) Kui muuta reaktsioon kiiremaks, siis produktide tasakaalulised kontsentratsioonid suurenevad. VALE, sest dünaamilist keemilist tasakaalu iseloomustab see, et mõlemad protsessid kulgevad sama kiirusega ja reaktsioonisegu üldine koostis ei muutu. c) Tasakaaluolekus on reaktsiooni Gibbsi energia võrdne nulliga. ÕIGE d) Tasakaaluolekus on reaktsiooni standardne Gibbsi energia võrdne nulliga. ÕIGE Kontrollida üle! 11
fluidide eemaldamise tõttu; (2) maavarade kaevandamise ja/või kivimite (mineraalide) lahustumise tõttu. (1) Eemaldatava fluidi all on tavaliselt mõeldud vett või naftat, mille väljapumpamise tagajärjel maapind kompaktiseerub (poorsus väheneb). Fluidi väljapumpamise tagajärjel (eriti alumistes kihtides) hüdrostaatiline rõhk, mis poorirõhu kaudu kompenseerib geostaatilist rõhku, väheneb, mis toob kaasa geostaatilise rõhu mõjul süsteemi viimise uude tasakaaluolekusse, kus pooriruumala on väiksem. Suuremamastaabiliste pumpamiste/vajumiste korral võivad maapinnale tekkida vertikaalsed lõhed. (2) Kaevandamise ja/või kivimite lahustumise tagajärjel tekitatakse/tekivad maapinda tühemikud, mille köhal paiknev kivimite/setete mass võib gravitatsioonijõu mõjul alla langeda. Lahustuvateks kivimiteks on tavaliselt karbonaatsed ja kloriidsed kivimid. Siin pole näiteid vaja kaugelt otsida: puhtlooduslikud näited on Eesti karstialad (Uhaku, Kostivere jt.),
· Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule, · Gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab rõhu tõstmine tasakaalu suunas, milles on gaasiliste ainete molekulide arv väiksem. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid mille kontsentratsioon reaktsioonis ei muutu. Ei mõjuta reaktsiooni tasakaalu, vaid kiirust, millega tasakaaluolekusse jõutakse. · Homogeenne katalüüs katalüsaator ja lähteained samas faasis. Luua alternatiivne reaktsiooni tee, millel on võrreldes tavalise reaktsiooniga madalam ativatsioonienergia. · Heterogeenne katalüüs katalüsaator ja lähteained eri faaasides, tekivad ebapüsivad pindühendid katalüsaatori pinnal. Tekivad katalüsaatorimürgid ained, mis adsorbeeruvad katalüsaatori pinnale ja
(arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) Tasakaaluolekus: = 7. ATP hüdrolüüsi G on -30 kJ/mol. Mitme kordse aine kontsentratsiooni gradiendi saab selle arvel rakumembraanile luua, kui kogu ATP hüdrolüüsi energia kasutatakse aine transportimiseks läbi membraani? (arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) = = = 8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil, kui transportimiseks kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud tasakaaluolekusse? 9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: a) luua membraanile aine kontsentratsiooni gradienti b) transporditava aine akumuleerumist rakus (läbilaskvus suureneb) c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani (sama küsimus ka pooride vahendatud passiivse transpordi kohta) 10. Teatud antibiootikumid nagu poriinid moodustavad peremeesraku membraanidesse kanaleid. Kas tulemuseks on: a) mürkide selektiivne liikumine rakku b) ainete valimatu liikumine läbi rakumembraani
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
Q reaktsioonisisalduste kontsentratsioonide (aktiivsuste) korrutis jagatud reaktsiooni lähteainete
kontsentratsioonide korrutisega. Tegemist on mittetasakaalulistega kontsentratsioonidega.
*Tasakaaluolekus on kõik kontsentratsioonid tasakaalulistel väärtustel ja Q omab kindlat
väärtust K, mis on vastava reaktsiooni tasakaalukonstant.
Gr°= -RT ln K
K = exp(Gr° / RT)
Reaktsiooni suund
*kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
*kui Q
kasulikku tööd.
Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks
nulliga.
Reaktsioon toimub, kui
H <0, S >0, suvaline T
H <0, S <0, madal T
H <0, S >0, kõrge T
37. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid.
Kui Q=K, siis süsteem on tasakaalus
Kui Q
Tasakaaluolek. Ljapunovi stabiilsus üldjuhul ja lineaarsete süsteemides. Stabiilsuse määramine pidev- ja diskreetaja süsteemides. Kas süsteem diskreetimise tulemusena võib muutuda mittejuhitavaks või mittejälgitavaks? Selgitage. Stabiilsuse seos juhitavuse ja jälgitavusega. Stabiilsus ja süsteemide käitumine: Süsteemi stabiilsus näitab, kas süsteemi siseolekud, kui sisend puudub (või on võrdne nulliga) ja süsteemi algolek erineb tasakaaluolekust, lähevad teatud tasakaaluolekusse või mitte. Stabiilsus on süsteemi omadus säilitada väikeste häiringute korral piisav lähedus endisele (häiringueelsele) dünaamilisele reziimile. Eristatakse tasakaaluoleku, liikumistrajektoori, liikumisorbiidi, isevõnkumisprotsessi ja struktuuri stabiilsusi.Üldisemaks loetakse Ljapunovi stabiilsuskontseptsiooni, mis tugineb liikumisprotsessi stabiilsusel. Laiemalt on tuntud ka minimaalse siseenergia printsiibile tuginev Lagrange stabiilsuskontseptsioon, samuti
entroopia kui oleku funktsiooni maksimumi olek. Mida tähendab tasakaaluolek? Siis on näiteks rõhk ja temperatuur kogu süsteemi ulatuses sama, mis tähendab igasuguste makroskoopiliste protsesside lõppemist. Kui temperatuuri erinevusi süsteemi piires ei ole, siis ei saa süsteemis käivitada ka ühtki soojusjõumasinat, mehhaanilise töö tegemine siseenergia arvel on siis võimatu. See viis omal ajal Kelvini, hiljem ka Clausiuse mõttele, et terve universum jõuab kord tasakaaluolekusse, tähed kustuvad, saabub soojusesurm. Põhilised vastuväited: Kas universum ikka on suletud süsteem? Universumis võib olla piirkondi, kus toimuvad termodünaamka 2. alust rikkuvad protsessid. Statistilise füüsika seisukohalt tähendab entroopia kasv korrapäratuse, kaose kasvu. Vaatleme näitena kinnist anumat, mis on liikuva vaheseinaga (siibriga) jaotatud kaheks. Olgu ühes pooles absoluutne tühjus, teises pooles aga neli gaasimolekuli. Selline paigutus
Sisepinged metallis, mis tekivad detaili kiirel jahtumisel, negatiivselt mõjuvad selle omadustele kutsudes esile deformatsioonid. Eriti ohtlikult se nähtus ilmneb suurte gabariitidega sepistes ja valandites erineva seinade paksusega või peale keevitamist kui lõppoperatsioonina on ettenähtud detaili lõiketöötlemine. Sisepingete mahavõtmiseks kasutatakse madallõõmutus, mis tehakse allpool faasimuutuste temperatuuri tavaliselt 500 6500C. Aeglane jahutus viib metalli tasakaaluolekusse moodustades struktuuri, mis vastab antud terase koostisele faasidiagrammil Fe Fe 3C. Madalõõmutuse variandiks on rekristallisatsioonilõõmutus. Seda kasutatakse külmdeformeeritud teraste struktuuri ja plastsuse taastamiseks. Teatavasti metalli plastsel deformeerisel alla rekristalliseerimise temperatuuri (mis on terase korral 600 650 0C) see kalestub, mille tulemusena kasvavad tugevuse ja kõvaduse näitajad plastsus aga langeb
(arvutuskäik, võivad olla erinevad arvud) Vastavalt valemile dG=RTlnK, kus d on delta e muutus ja K antud juhul kontsentratsioonide suhe rakus sees ja rakust väljas, siis avaldades saame, et kontsentratsioonide suhe on võrdne arvuga e astmes dG/RT 8. Milliseks kujuneb aine kontsentratsiooni gradient membraanil kui transportimiseks kasutatakse kandjate vahendatud passiivset transporti ja transport on jõudnud tasakaaluolekusse? 9. Kas kandjate vahendatud passiivne transport võimaldab: a) luua membraanile aine kontsentratsiooni gradienti b) transporditava aine akumuleerumist rakus pooride puhul c) aine kiirendatud liikumist läbi membraani (sama küsimus ka pooride vahendatud passiivse transpordi kohta) 10. Organismid kasutavad ainete transportimiseks läbi rakumembraani tihti pooride vahendatud passiivset transporti.
annaabi.ee 
