�Ma ei viitsi� � seda peab julgema
lausuda, neid s�nu ei tohi h�beneda. On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee
mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas � ilma
konkreetse sihi v�i �lesandeta nagu mingi taim v�i
kass p�ikesepaistel. Vedeled, juturaamat k�es, diivanil, tukastad,
loivad m��da linna� L��d niisama aega surnuks.
Lased oma
ellu natukene �hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas
v�i n�dalavahetustel, kas v�i puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma
puhkust t�pselt samamoodi nagu t��p�evigi. Tuleb teha remonti
ja harida aeda, k�lastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda
l�bi t��kaaslase juubelilt� Turismireisil on tingimata tarvis
tormata �he vaatamisv��rsuse juurest teiseni, k�ia p�eva
jooksul l�bi v�imalikult palju
muuseume . Milleks? Taas ehitatakse
tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole
kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii m�ndagi, m��r
tuleb pikk. Aga �hku seal pole. V��ral maal v�iks hoopis
v�tta istet m�nes t�navakohvikus, nautida s��ki ja
jooki ning lihtsalt vaadata, kuidas linn oma elu elab. P�
sida ise paigal,
m�
elda omi m�
tteid � ja lasta maailmal enese �
mber keerelda.
Ehk siis hulkuda tundmatutel t�navatel
kuhugi ruttamata, lubada
endale molutamist m�nes varjulises pargis. Ja siis, miks mitte,
k�ia �ra ka �hes
muuseumis , mida sa sel juhul t�epoolest
nautida suudad. Mis j��b sulle meelde suure ja isev�rki
r�ndrahnuna, mitte j�rjekordse tellisena reisim�lestuste
massiivses
rivis . Molutamine annab elu
nautimiseks tarviliku
distantsi . Kunstin�itusel maali imetledes ei ronita ju ka ninapidi
selle sisse. Maastike ilu
avaneb eemalt vaadates. V�tame oma elu
m�nuga ja molutame pisut!
Kõik kommentaarid