3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide:
- vallasasja üürile, rendile või kasutusvaldusse võtmisel Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks. ÜL. a. Mittemaksukohustuslasest mtü juhatuse liige soetab Prantsusmaal viibides 25000 eest mtü tegevuseks vajalikku kirjandust ja toimetab selle Eestisse. D-kaup ( kirjandus) 25000 K-võlad tarnijatele 25000 b. Sama mtü soetab Poolast trenazööri oma tegevuseeesmärgiks sporditegevuse arendamise huvides ,mille kogumaksumus on ilma km-ta 200000 D-kaup 200 000 D- Km 40 000 K-võlad tarnijatele 200000 K- Km 40 000' c. Sama mtü soetab Rootsist tegevuse eesmärgil vahendid maksumusega 100000 kr. D- vahendid ( kaup/seadmed) 100 000 D-km20 000 K-võlad tarnijatele 100 000 K-km20 000 d. Maksukohustuslasest äriühing tarnib Hollandist kaupa 28300 kr väärtuses.
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000
3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000
Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000
DEEBET Anti rendile laoruumid (01.12.20x1- 1 01.12.20x1 31.05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve) Elektrikulu 320
00 111,750.00 670,500.00 49,450.00 49,450.00 17,229.00 1,706.00 3,544.00 189,733.30 76,850.00 59,773.00 1,023,706.00 49,450.00 -159,433.30 22,077.00 1,050,946.00 põhivara Tarnijatele tasumata arved D K D 1500 300 1200 120 1500 560 0 0 3560 120 1500 4800 3800 248 248 2240 300 232
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652
RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO Konto vasakul pool kajastatakse: DEEBET Konto võlad tarnijatele algjääk märgitakse: Konto paremale poole ja see on kreedit Konto võlad tarnijatele kreeditkäive on: 1300EUR Konto võlad tarnijatele lõppjääk on: 700EUR Konto Võlad tarnijatele on: Passivakonto Konto võlad töövõtjatele on: passivakonto Korrigeerimiskandeid tehakse: Raamatupidamisõiendi alusel Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD KULU KAJASTAMINE KULUNA Korrigeerimiskanne on: ETTEMAKSTUD TULU TULUNA KAJASTAMINE Korrigeerimiskanne on; DEPRETSIATSIOONIKULU KAJASTAMINE
Nt : Pikaajalised kohustused lühiajalisteks kohustusteks *bilansi summa ei muutu IV Vähenevad aktiva ja passiva. Nt : Midagi tasutakse. *kajastub mõlemal bilansipoolel *bilansi summa väheneb 5.Konto mõiste. Infokogum, mis sisaldab andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta. 6.Seosed bilansi ja kontode vahel. *kõik kontod avatakse bilansi kontode alusel 7.Saldo mõiste + näide. Saldo on jääk. Aktiva saldo (deebet) nt kassa. Passiva saldo (kreedit) nt võlg tarnijatele. 8.Käibe mõiste. Käive on kontodele kirjendatud summade kokkuvõte ilma algsaldota. Jaguneb deebetkäive ja kreeditkäive. 9.Missugused 3 seaduspärasust on kontode avamise neile majandustehingute kirjendamisel ja kontode sulgemise kohta? *algsaldo kirjendatakse sellele poolele kus ta on bilansis *sissetulek kantakse sellele poolele kus on algsaldo ja väljaminek vastaspoolele *algsaldo on lõppsaldoga samal poolel 1 Kassa Deebet Kreedit
8 15.03. D: OLA 170520 K: tulud kaupade müügist K: käibemaksu võlg D: kaubakulu 114100 K: kaubavaru 9 20.03. D: käibemaksu võlg 88402 K: arvelduskonto 10 25.03. D: arvelduskonto 277626 K: OLA 11 26.03. D: võlg tarnijatele 210000 K: arvelduskonto 12 31.03. D: elektrikulu 12783 D: käibemaksu võlg 2557 K: TTA 13 31.03. D: raamatupidamisteenuse kulu 5900 D: käibemaksu võlg 1180 K: TTA 14 31.03. D: telefonide kulu 9145
Kohustused, teisisõnu võõrkapital – need on erinevad laenud, võlad ja ettemaksed, pikaajalised laenukohustused jne. Omakapitali alla kuuluvad ettevõtte osakapital (või aktsiakapital), varasemate majandusaastate kasum (kahjum), käesoleva majandusaasta kasum (kahjum), erinevad reservid jne. AKTIVA PASSIVA Raha (pangakontol, sularaha kassas) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlad ja ettemaksed (nt võlad tarnijatele, Nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate võlad töötajatele, maksuvõlad jne) vastu; maksude ettemaksed ja tagasinõuded Lühiajalised eraldised jne.) Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses toodang, valmistoodang jne) Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad
· Immateriaalne vara (patent) *kasum *reservkapital * osa/aktsiakapital * ülekurss · Aruandeperioodi kasum- omakapital · AS'i Korp võlakiri (ostetud) (meie ettevõte investeeris AS'i Korp võlakirja raha)- vara · AS'i Reek pikaajalise investeeringuna soetatud aktsiad- vara · Auto- vara · Büroohoone- vara · Ettemaksed tarnijatele- vara · Ettemaks ostjalt teenuse eest- kohustus · ettemaksuna laekunud rent- kohustus · intressinõue- vara · intressivõlg- kohustus · kaup müügiks- vara · lühiajaline pangalaen- kohustus · osakapital- omakapital · ostjalt laekumata summa- vara · OÜ'le Laks antud lühiajaline laen- vara · Palgavõlg- kohustus · Raha arvelduskontol- vara · Tootmisseadmed- vara · Tulumaksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees kohustus · Võlad tarnijatele- kohustus
1233 Ettemakstud rent Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1234 Ettemakstud töölähetuskulu Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1235 Ettemakstud kasutusrendi 1.sissemakse Aktiva Ettemaksed teenuste eest 1239 Muud ettemakstud kulud Aktiva Ettemaksed teenuste eest 13 Varud Aktiva 1310 Tooraine ja materjal Aktiva Tooraine ja materjal 1320 Lõpetamata toodang Aktiva Lõpetamata toodang 1330 Valmistoodang Aktiva Valmistoodang 1340 Müügiks ostetud kaubad Aktiva Müügiks ostetud kaubad 1350 Ettemaksed tarnijatele varude eest Aktiva Ettemaksed varude eest 14 Bioloogilised varad Aktiva 1400 Tarbitavad bioloogilised varad Aktiva Bioloogilised varad 15 Müügiootel põhivara Aktiva 1500 Müügiootel põhivara Aktiva Müügiootel põhivara 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad
Reklaamikulud 1 620 Ruumide kommunaalkulud 2 932 Ruumide rendikulu 8 294 Seadmete varuosad, remont, hooldus kulu 2 574 SEB Pank(arvelduskonto) 68 084 Sotsiaalmaksu kulu töötasult 6 795 Sotsiaalmaksu võlg 7 509 Sularaha kassas 22 816 Tarnijatele tasumata arved 74 294 Telefoni ja interneti kulu 7 083 Tooraine ja materjal 12 336 Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 11 026 Tulud kaupade müügist 47 788 Tulud teenuste müügist 101 359 Töötuskindlustuse kulu 2 883 Töötuskindlustusmakse võlg 955
Finantsaruanded (financial statements) Marsha Walker, konsultant Rahakäibearuanne (statement of cash flows) 01. - 31.12.2006 $ Äritegevus (operating activities) Laekumine ostjatelt 2 300 Maksmine tarnijatele -1 000 äritegevus kokku 1 300 Investeerimistegevus (investing activities) Soetatud põhivara -2 000 investeerimistegevus kokku -2 000 Finantseerimistegevus (financing activities) Omaniku finantseering 14 000
33 837.65 5,000.00 5,000.00 333.33 21,000.00 5,000.00 5,000.00 837.65 55,833.33 53,580.00 12,053.48 21211 21212 2131 Kapitalirendi lühiajaline Lühiajalised pangalaenud kohustus Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet - - ### 57,000.00 76,921.25 8,400.00 57,000.00 70,000.00 - 8,400.00 76,921.25 13,000.00 8,400.00 2131 2132 21321
Käibevara hulka kuuluvad: • raha, nii kassas kui ka pangaarvetel; • aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on ostetud edasimüügiks või mida omatakse vähem, kui üks aasta; 8 • debitoorsed võlgnevused (debitoorne tuleb sõnast deebet, mis tähendab tõlkes ta võlgneb ehk ollakse võlgu antud ettevõttele), näiteks aruandvatele isikutele antud avansid, ettemaksud tarnijatele jne; • varud. Varud (RTJ 4 p 6) on varad: 1. mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad:
Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED................................................................................................ 8 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis................................8 2.2 Eraldiste hindamine.....................................
Ettevõtte juhtimises Infosüsteemid: Võimaldavad kiiresti siseneda uuele turule Diferentseerida oma tooted ja teenused vastuvõetavamaks ja tõhustada teenindamist Parandada otsest müüki Kogudda infot konkurentsieeliste saavutamiseks turul. 3. Hästi arendatud strateegiline ettevõtte integreeritud infosüsteem võimaldab ettevõttel hoida kulusid kontrolli all pakkudes samal ajal nii ettevõttele ettevõtte klientidele kui ka ettevõtte tarnijatele ja partneritele lisaväärtust. 4. Juhi roll on saada sihte, motiveerida, organiseerida, kontrollida, suhelda, planeerida, otsustada. Oma tööks vajab juht andmeid. Aga mitte niivõrd päevade lõikes, kui mingite suuremate perioodide ( nädal, kuu, kvartal, aasta) lõikes. Juht vajab ettevõtte kvaliteetseks juhtimiseks hoopis suuremat, laiemat, üldisemat, kuid samas ka täpset pilti ettevõttest. Juht peab saama
7) D: Puhkusetasukulu 30 D: Töötuskindlustuskulu 0,30 D: Sotsiaalmaksukulu 9,9 K: Sotsiaalmaksueraldis 9,9 K: Töötuskindlustuseraldis 0,30 K: Puhkusetasueraldis 30 ÜLESANNE 4 Käibemaksuvõlg D K S0 5600 1) 2000 3) 5000 2) 2400 7) 1600 4) 5600 8) 1125 5) 40 D K K 10 040 K 7725 S1 3285 1) D: Kaup 10 000 D: Käibemaksuvõlg 2000 K: Võlg tarnijatele 12 000 2) D: Masinad ja seadmed 12 000 D: Käibemaksuvõlg 2400 K: Võlg tarnijatele 3) D: Ostjate tasumata arved 30 000 K: Käibemaksuvõlg 5000 K: Müügitulu 25 000 4) D: Käibemaksuvõlg 5600 K: Arvelduskonto 5600 5) D: Käibemaksuvõlg 40 D: Kulu 200 K: Võlg tarnijatele 240 6) D: Arvelduskonto 16 000 K: Ostjate tasumata arved 16 000 7) D: Arvelduskonto 9600 K: Ostjate ettemaksed 800 K: Käibemaksuvõlg 1600
Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200
Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus Kohustised Teadaolevad kohustised Hinnangulised Tingimuslikud kohustised Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000
Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100 1 000 80 2 500 1 000 1 500 500 2 000 3 000 500 5 906 2 000 200 500 30 000 25 000 2 000 27 000 50 000 90 000 700 25 000 960 500 13 400 24 000 1 000 800 29 700 1 000 300 4 000 4 000 150 000 49 000 100 000 1 260 15 000 8 000 Kasumiaruanne Müügitulu Tulud toodangu müügist Tulud kauba müügist
Teavitada aegsasti kliente pangavahetusest 8. Varade rentaabluse näitaja Koosneb kasumiga seotud näitajatest Koosneb kohustuste käibivuse näitajatest Saadakse kasumimäära ja varade käibivuse korrutamisel Väheneb kui suurendada tegevuskulud Koosneb varade käibivuse näitajatest 9. Käibekapitali arvelt saab kujundada odava rahastamisallika Suurendades ostjatelt laekumata arvete hulka Vähendades laoseisu Pikendadaes tarnijatele tasumise tähtaega Kasutades faktooringut Leevendades krediiditingimusi 10. Varude positiivse seisu aitavad kujundada Mitte kasutades just õigel ajal tootmismeetodit Ladustades valmistooteid rohkem kui pooltooteid Ladustamise koondamine Laovarudse planeerimise süsteem Toorainevarude tagastamine tarnijatele 11. Likviidsuse parandamise võimalused suhetes tarnijatega on Võimalikult pikk järelmaksuperiood Maksimaalsed ettemaksed
K: Arvelduskonto 88402 Käibemaksu tasu / mk-334 10 25. märts D: Arvelduskonto 277626 K: OLA 27726 AKVV/ laekumine 11 26. märts D: TTA 210000 K: Arvelduskonto 210000 Tasumine tarnijatele/mk-335 12 31. märts D: Elektrikulu 12783 D: Käibemaks 2557 K: TTA 15340 Eesti Energia arve nr 1900345 13 31. märts D: RP teenuse kulu 5900 D: Käibemaks 1180 K: TTA 7080 RP teenuse arve nr 15 14 31
3.1 Raamatupidamise võrrand Raamatupidamise võrrand on: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Ressursid Ressursside allikad BILANSS (lihtsustatud skeem) A K T I V A (vara) P A S S I V A (kohustused ja omakapital) KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL · Raha Lühiajalised kohustused · Väärtpaberid · Laenud · Nõuded · Võlad tarnijatele · Ettemaksed · Maksuvõlad · Varud · Võlad töövõtjatele Pikaajalised kohustused PÕHIVARA OMAKAPITAL · Finantsinvesteeringud · Aktsia- ehk osakapital · Kinnisvarainvesteeringud · Ülekurss · Materiaalne põhivara · (Oma osad või aktsiad) · Immateriaalne põhivara · Reservid
Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest) Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum)
Konventeerutavad võlakohustused Mitmesugused võlad Pangalaen/Pangavõlg Maksuvõlad (maksuametile KM, ettevõtte tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks, füüs,isiku tulumaks Võlad töötajatele( tasumata töötasud, preemiad, boonused) Dividendivõlad (väljakuulutatud, kuid omanikele tasumata) Intressivõlad Ostjate ettemaksed toodete ja kaupade eest(järgmisel perioodil üleantavate toodete, kaupade eest) Võlad tarnijatele ( nt toodete, teenuste ostmisel ) Muud tulevaste perioodide ettemakstud tulud ( nt saadud rendiettemaksed) Kohustused Pikaajalised kohustused Laenud,võlakirjad ja kapitalirendi kohustused ( see osa mis kuulub tagasimaksmisele hiljem kui 12k) Pikaajalised laenukohustused Pensionieraldised Omakapital Osakapital = omakapital Vähemusosalus Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum( kahjum)
kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle otseste või kaudsete tingimuste kaudu), seadusandlusest või muust õiguslikust alusest. Nende kohustuste hulka kuuluvad tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, maksuvõlad, arvestatud kuid väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest.
Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173
tööjõu EUR kohta 1. 2. tellimuse üldkulu 150 000 * 2 = 300 000 EUR 3. ala- või ülejaotatud üldkulude summa 153 000 / 2 = 76 500 EUR 4. kohandatud müüdud toodangu kulu 700 000 76500 = 623 500 EUR Ülesanne 9 Tellimuse kuluarvestus Ettevõtte AB majandustehingud jaanuaris: 1. Osteti toorainet ja materjale summas 182 000 D Tooraine ja materjalid 182000 K Võlg tarnijatele 182000 2. Toorainet summas 2 000 tagastati tarnijale kui ebakvaliteetne D V õlg tarnijatele 2000 K Tooraine ja materjalid 2000 3. Laost väljastati tootmisesse toorainet 147 380 D Tootmise otsekulud 147380 K Tooraine ja materjalid 147380 4. Laost väljastati abimaterjale tootmisse 10 000 D Tootmise üldkulud 10000 K Tooraine ja materjalid 10000 5. Arvestati palka 140 000 (brutotasu) ja vastavalt makse palkadelt
Kohustust kajastatakse bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla 3 sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4]. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis
Mitu ühikut müügitulu teeniti ühe varasse investeeritud ühiku kohta. Mida suurem tulemus seda parem. Arvväärtuse adekvaatsus sõltub olulisel määral firma tegevuse spetsiifikast (kas on kapitalimahukas või mitte). 7. Kreditoorse võlgnevuse näitajad Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus näitab kordade arvu aruandeperioodil, mil firma tasus oma kreditoorset võlga. Kreditoorse võlgnevuse välde näitab kui kiiresti (päevades) ---firma oma tarnijatele tasub. Enamasti jääb see näitaja 20 – 90 päeva vahele. NB! Sarnaselt deb.võlaga tuleb eraldada võlgnevuses käibemaksu osa. 8. Talitustsükkel s.o ajaperiood, mil vastavad tootmisvarud konverteeritakse valmiskaupadeks ja need omakorda veel nõueteks ostjate vastu. Tootjaettevõttes see hõlmab järgmist ahelat: toore, materjal- pooltoodang- valmistoodang laos- valmistoodangu lähetamine ostjale / arve esitamine
Immateriaalne põhivara Patent 39 333 Immateriaalne põhivara kokku 39 333 Põhivara kokku 604 976 AKTIVA KOKKU 1 050 305 PASSIVA Kohustused Lühiajalised kohustused Lühiajaline laen 35 000 Võlad tarnijatele 3 400 Maksuvõlad 110 340 Palgavõlad 12 699 Muud lühiajalised võlad 1 000 Kapitali rendi lühiajaline kohustus 15 090 Lühiajalised kohustused kokku 177 529 Pikaajalised kohustused Pikaajaline laen 100 000
sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank. Suurem osa rahalisi tehinguid toimub sularahata arvlemise korras, enamasti pangakontorisse sisenemata – internetipanga kaudu. Sularahata tehingud võivad toimuda: lihtmaksetena ja dokumendimaksetena. Lihtmaksed toimuvad tšeki või maksekorraldusega ja põhinevad tehingupartnerite omavahelisel usaldusel. Raha ja kaup liiguvad teineteisest sõltumatult. Dokumendimakseid kasutatakse, kui tehingupartnerid ei tunne või ei usalda teineteist piisavalt
1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõuded ostjatele 2 730 000 Palgavõlgnevused 1 500 000 Reservkapital 30 000
tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks 225 Sotsiaalmaks 226 Töötuskindlustus 227 Kogumispension 228 Muud kohalikud maksud 231 Võlad tarnijatele
4 Kassast viidi raha panka + - Laost väljastati materjal 5 tootmisse + - II. Muudatused bilansi passivas 1 Kasumist eraldati dividendideks + - Mittekonventeeritava kohustuse 2 tekkimine + - Tarnijatele maksti pangalaenu 3 arvelt + - Puhaskasum saadeti 4 reservkapitali suurenemiseks + - Töötasudelt peeti kinni 5 isikutulumaks + - III. Muudatused bilansi aktivas ja passivas suurenemise suunas Osteti materjal, mille eest veel 1
intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448 tulumaksu võlg 5 221 töötuskindlustus võlg 384 Kohustused kokku 105 891 OMAKAPITAL eelmiste perioodide jaotamata kasum 53 000 aruandeperioodi kasum 186 500
Parmesan e. Parma juust Tjorn Treu KP21 Iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid. Tohtrid soovitatavad seda kiiresti seeduvat ja hästi omastatavat juustu isegi vanuritele ja lastele ning haigetele. Parmesani maitset ega lõhna ei ole seda mitte maitsnule võimalik kirjeldada, sest see on tavapärasest liiga erinev. Kasutamine Lauajuustuna söömiseks lõigatakse juustuhöövli või
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000
kinnisvarainvesteeringuks, siis hindame Kinnisvarainvesteering üles õiglasele väärtusele 5 000 D K-Kasum 500 Kinnisvarainvesteering 500 11.Laenukohustuse intress 30 tuleb D-Kulud 30 K-Kohustus kajastada tekkepõhiselt 12.Võlg tarnijatele on kajastatud 1 000 * D-Kulud 100 K-Kohustus 100 0,7 = 700 euroga, bilansipäeva kursi järgi 1 000 * 0,8 = 800, kahjum 100 13.Järgmise aasta osamakse 300 tuleb D-Pikaajaline K-Lühiajaline ümber klassifitseerida lühiajaliseks laenuks kohustus 300 kohustus 300 14.Kinnisvarainvesteeringud tuleb alla D-Kulud 7 000 K hinnata 7000 Kinnisvarainvesteering
Raha 70,000.00 Ostjatelt laekumata arved 260,000.00 Varud 240,000.00 Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00 Hinnaerinevus Maa - Seadmed 360,000.00 Goodwill Aktiva Kokku 1,780,000.00 Võlad tarnijatele 132,000.00 Laenud 90,000.00 Aktsiakapital Ettevõte Porter 1,000,000.00 Ettevõte Salem Jaotamata kasum 558,000.00 Vähemusosalus 01.01 Vähemusosalus 31.12 Passiva Kokku 1,780,000.00 Vähemusosalus kasumiaruandes 19,300.00 Vähemusosalus 31.12
KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv,
01.11 (aasta algus) AKTIVA 01.01.2011 PASSIVA 01.01.2011 KÄIBEVARAD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED RAHA VÕLAKOHUSTUSED 1. Raha pangas 18000 1.Tagatiseta võlakohustused 300 2. Raha kassas 20 2.Laen SEB 5200 Ostjate tasumata arved 2800 Võlad tarnijatele 13220 Komandeeringu avansid 400 Maksuvõlad 1.Isikutulumaks 200 VARUD 2.Sotsiaalmaks 430 1.Materjalid 800 2.Abimaterjalid 150 Viitvõlad 1
Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Lühiajalised laenud ja võlakirjad Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil Konverteeritavad võlakohustused Kokku Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Saadud ettemaksed Kokku Sihtfinantseerimine Lühiajalised eraldised Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused Konverteeritavad võlakohustused Kokku Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Sihtfinantseerimine Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss
Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud pikaajaline laen 250 250 8 Väljaantud avanss (nõue) 3 3 9 Ostjatelt laekumata 55 55 summad
Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 000 14 Lõpetamata toodang 98 000 11 Maksuvõlad 50 000 17 Valmistoodang 49 850 18 Muud võlad 48 000 8
annaabi.ee 
