Milline oli Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on üsna realistlik ja elulähedane. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli.(lk 124) Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on teguderohke ja põnev, samas on see ka traagiline. Ta eesmärk on kätte maksta oma isa surma eest ja paljastada isa mõrvar, ta isa oma lihane vend ja Hamleti onu. Asi läheb aga palju traagilisemaks kui algul arvata võiks, sest surma saavad ju kõik põhitegelased
Minu meelest on igaühe enda voli, kas ta armastab meest või naist, kas ta sallib vastasooesindajaid või mitte. Mitte kellegi õigus ei ole teiste elu dikteerida ning öelda, mis just neile sobib. Nagu öeldakse ,,Issanda loomaaed on kirju". Meie ,, loomaaias" elavad näiteks presidendid, Nobeli preemia omanikud, koristajad ning ka narkomaanid. Neid kõiki ühes ringkonnas vihatakse ning teises sallitakse ning armastatakse. Olgu põhjus siis nende liigses tarkuses, välimuses, väheses rahas või meeldivad nad meile lihtsalt sellepärast, et nende käest saab osta keelatud mõnuaineid. Maailm ilma sallivuseta, armastuseta ning vihata ei oleks selline nagu see on praegu. Mitte ühegi inimese võimuses ei ole muuta terve maailma iseloomu. Me kõik saame püüelda paremuse poole, kuid viha ning sallimatust maailmast ära kaotada ei ole võimalik.
Teos räägib Georges Duroy'st, kes saab allohvitserit Pariisi tuntuimaks meheks, mis on mõneti saavutatud manipuleerimisega võimus, tarkuses ning oma osa oli ka rikastel armukestel. Lugu leiab aset Pariisis ülem-keskklassi keskkonnas koos ajakirja "La Vie Francais'ga" ning sõpradega. See räägib Georges Duroy'st, kes on veetnud kolm aastat Alzeerias sõjaväe teenistuses. Olles töötanud kuus kuud Pariisis ametnikuna, kohtub ta endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus
Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat. Isegi mesilased tõid Zeusile iga päev oma imemagusat mett. Kits Amatheia tõi aga noorele jumalale kõige rohkem kasu. Ta armastas väikest Zeusi nagu oma tallekest. Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis mis Kronos oli ta vendadega teinud otsustas ta, et Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeus lahkus kohe Kreetalt. Ühe jõe ääres kohtas ta titaan Okeanost. Titaan sai kohe aru kellega tegu ning lubas Zeusile, et ta aitab teda aga kõigepealt peab Zeus oma vennad vabastama, kes on veel ta isa kõhus.
(Ernst Enno ,,Oo imelik mina ...") Neiu 2: Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja. 4 (Ernst Enno ,,Mina") Neiu 1: Puhas on vabadus, vaimustus, armastus, Avar sääl südame piir, Tarkuses langed sääl kõikide rinnale, Kes siin on juhtinud otsijaid ülesse, Avar kus südame piir. (Ernst Enno ,,Üles") Noormees: Aeg on nutta ja aeg on naerda, aeg on luuleta', aeg on riimida, aeg on sõnugi kokku liimida. Aeg on tuliselt pääle tikkuda, aeg on hääd asja äragi rikkuda. Aeg on tulgu, mis tulemas olgugi ,
· "Tavatu lugu" (kogenud uurija; 1973) · "Indrek" (Voitinski; 1975) · "Suvi" (Lible; 1976) · "Tants aurukatla ümber" (1987) · "Sügis" (Lible; 1990) · "Vana mees tahab koju" (Toomas Simmo; 1990) · "Õnne 13" (Johannes teleseriaalis 14 hooaega) · "Lepatriinude jõulud" (2001) Filmiarvustusi: ,,Õnne 13" ( Kingsepp Johannese ja Kaljo Kiisa võrdlus ) Kaljo Kiisk ja kingsepp Johannes polnud identsed. Roll oli kogu oma loomulikus tarkuses ja südamlikus meelekindluses pisut lihtsakoelisem kui osatäitja. Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam, intelligentsem natuur. ,,Nipernaadi" - Tugevasti omanägemuslik teos, mis tekitas algul kirjandusringkondades ja raamatusõprade seas poleemikatki, sest polnud nagu eriti täpselt Gailiti moodi, kuid mis hiljem kujunes ootamatult laialt tuntud ja armastatud rahvafilmiks, ühtlasi tõestades niihästi
valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud seda tegema, arvan, et reaalsem valik oleks Hamlet. Analüüsime siis tegelasi. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli, et hoida madalamat profiili ja kus jätab ise tapja ellu kannatama nähes teda palvetamas. Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on ka paljuski teguderohkem ja põnevam võrreldes Faustiga, samas on see ka palju traagilisem. Ta eesmärk on kätte maksta oma isa surma eest ja paljastada isa mõrvar, ta isa oma lihane vend ja Hamleti onu
Isegi siis, kui ümbritsejad ei mõista ega toeta teid. Väga sageli on see, mida meie suudame kergelt saavutada, teistele kättesaamatu. Igaühes meis on palju andeid, jõudu ning varjatud võimeid, mis ootavad oma tundi. Olukordade poolt loodud raskustest võib jagu saada läbi enese tundmaõppimise ja usu oma jõusse ning nii saame oma unistused ellu viia. Kui inimesel õnnestub oma eluprogramm täita, siis tunneb ta rahulolu ja õnne oma tööst ning lõpetab elu tarkuses. Kui tal ei õnnestu programmi täita, siis ta järk-järgult degradeerub, langeb depressiooni, haigestub ning sageli lõpetab elu vanadusnõtrusega.
tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapse nutuhääle. Mesilased tõid Zeusile iga päev imemagusat mett. Püha kits Amaltheia andis talle oma piima ja ümbritses teda hella emaliku hoolega. Püha kits valvas teda ega lahkunud ta kõrvalt kunagi. Kõik metsloomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Tark kotkas tõi poisile nektarit joogiks. Zeusi noorukiiga Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. 55iis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningriigis valitseb kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeusi vägiteod Zeus otsustas vabastada oma vennad, kes olid veel isa kõhus vangis. Ta andis Kronosele rohujooki, mis paneks ta allaneelatus lapsi välja oksendama. Zeus mõistis,
pidas eetiliste vooruste küllaldaseks tingimuseks teadmist. Teadmine, mis on hea ja mis on halb, teeb inimese vooruslikuks. Kurjuse põhjuseks on Sokratese arvates teadmatus. See näib olevat kaheldav: on ju küll olukordi, kus inimene teab, kuidas tuleks käituda, kuid toimib ikkagi vastupidi. Ühtegi teadmist ei saa tema järgi seega pidada tõeliseks, kui sellest ei tulene moraalne tegu, Sokrates väitis ka, et õiglus ja iga teine voorus seisneb tarkuses. Õiglased ja üldse kõik vooruslikud teod on kaunid ja head. Ehk peaksime Sokratese arusaamas nägema hoopis uusaegse "mõistliku egoismi" lätteid. Viimase järgi püüab inimene alati ainult iseendale head teha isegi siis, kui ta näiteks kedagi päästes enda elu või tervise ohverdama peab. KUST ME TEAME SOKRATESE VAADETEST? Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos.
Jehoovaks v. Issandaks v. lihtsalt Jumalaks vms, ilmutus inimestele Jeesus Kristuse kujul, see on Püha Vihaga st. karistav Jumal) Kolmainsus - kolmel eri viisil tuntud (üks) Jumal - 1) Isa - Looja 2) Poeg - Jeesus 3) Püha Vaim - abistav ja julgustav Jumal. Need kolm isikut on üks Jumal (kes on end ilmutanud neis kolmes isikus). Tahte väljendus - inglid, prohvetid, pühad raamatud, käsulauad. SISU - Jumal lõi inimese, mehe ja naise, oma näo järele, tarkuses, õigluses ja pühaduses, et ta valitseks loodu üle.Inimene asetati täiuslikku keskkonda (paradiis), kus oli hoolt kantud kõigi nende vajaduste eest. Oli jäetud ainultt üks keeld - nad ei tohtinud süüa hea ja kurja tundmise puust, selle keelu rikkumine lõpenuks surmaga. Inimene rikkus loomupärast vahekorda Jumalaga (paradiisis), tehes pattu (Jumala tahte vastu). Pattulangemise tagajärjed avaldusid paljudes valdkondades, suhe kaasinimesega ning loodusega oli rikutud
ammutada, millega päevale vastu astuda. Nemad, kelle sees on valgus, läbivad võidukalt rasked aastad mis ees ootavad. Filosoofia saab üle kahtlusest, see päästab inimese meeleheitest, see tajub õiglust ebaõigluse all, ja annab nägemise ja vaieldamatu lootuse. Filosoofia järgi saame me elada targalt ja hästi. Filosoof on võitmatu. Hävinematu intellekt elab üle iga hävituse. Filosoof on progresseerumise avangard. Neid, kes täiustavad ennast tarkuses, kutsutakse kaks korda sündinuteks, kuna tarkuse läbi antakse inimesele uus sünnitus. Ta lahkub sellega vanast elust koos selle ebakindlustega ja limiteeritusega, uude valgustunud eksistentsi. Pythagoras nimetab filosoofi ''surematuks hingeks.'' Maailm, kus me täna elame, on valitsetud hirmu poolt-eluhirmu ja surmahirmu. Tarkus üksi saab hirmust jagu. Armastus valitseb targa sfääri ja need, kes on õppinud armastama elu, selle oma
loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning majandusteadlased on tõesti hingelt advokaadid ning majandusmehed? Kavatsen oma õnneotsingutel kuulata südame häält ning soovitan seda kindlasti ka teistele omavanustele. Kuid on veel midagi, ilma milleta pole võimalik õnnelik olla see on iga inimese igiomane soov armastada ning olla armastatud. H. Fielding on öelnud, et: ,,Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne, kui kogu filosoofia tarkuses." Jah. Elu ilma armastuseta on elamata elu. Kas igaüks on võimeline siiralt ja omakasupüüdmatult armastama? Võimsaimad tunded on emaarmastus ning romantiline kahe inimese vaheline side. Peaaegu iga naine tahab olla ema. Mis võib olla õnnelikum hetk, kui vastsündinu asetatakse ema rinnale? Side, mis vanema ja lapse vahel toimib, on nähtamatu, kuid kõikvõimas, andestav, toetav, nii tihe, et vahel tundub käega katsutav tingimusteta. Tulevikul poleks mõtet, kui poleks lapsi
Sellised hirmsad laused kostavad meile müüdist välja. Helleenlik luuletaja aga puudutab nagu päikesekiir müüdi kõrget ja hirmuäratavat Memnoni sammast. Nii et see äkitselt kõlama hakkab Sophoklese meloodiates! * Passiivsuse ausära tuleb kõrvutada aktiivsuse ausäraga. See pärgab Aischylose Prometheust. Inimene, tõustes titaaniks, võitleb omale välja kultuuri ja sunnib jumalaid end sellega siduma. Kuna ta oma isetärganud tarkuses nonde eksistentsi ja piirid enda kätte saab... · Sigmund Freud. Mina ja Miski. (Das Ich und das Es, 1923.) Inimhinge anatoomiast (1999) Unenägude tõlgendamine (2007) · Carl Gustav Jung · Melanie Klein · Erik H. Erikson · Bruno Bettelheim. Muinasjuttude võlujõud (2007) · Jacques-Marie-Émile Lacan · Michel Foucault. Seksuaalsuse ajalugu I. (2005) · Gilles Deleuze, Félix Guattari. L'Anti-Oedip (19721973) · Julia Kristeva
mõtlemisest, mis on ajas muutuv. Mis on eetiline ühel hetkel ja kirjutatud positiivsesse õigusesse, ei tarvitse seda tulevikus olla. Sokrates (469 –399 e. Kr) - vastandub sofistidele Kodanikud peaksid muutuma kõlbelisteks läbi oma loomuse tundma õppimise. Elu eesmärk ei saa seisneda üksikutes hüvedes. Ülim eesmärk saab olla hüve iseeneses – see on elu tões, tarkuses ja õigluses. Inimene ei vaja välist abi, et ära tunda tõde, mõistuspärane ning õiglane. „Inimese hing kannab eneses kõlbelise käitumise mõõdupuud, mis jääb talle ka siis, kui langevad kõik välised autoriteedid.“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose
neid ümber veenda ja Leemet päästab Hiie. Ülgas on raevunud. Leemet üritab Ülgast tappa, kuid haavab teda ainult. See ajab Ülgase veel enam marru ja ta tapab Leemetit tapma minnes Magdaleena ja tema lapse, kuna Leemet ei olnud kodus. See vihastab Leemeti täielikult välja ja ta tapab Ülgase. Ülgast võib mingil määral samastada meie tänapäeva poliitikutega, kes on üdini kindlad oma tarkuses ning ei võta kuulda kedagi peale iseenda. Mõistmatus ning haldjate jaoks elamine teeb Ülgasest karakteri, keda kõik peale Tambeti ei salli. Ta on romaani niiöelda paha pool, kui Leemet ja teised on heaks pooleks. 47. Vanaisa Tölp 48. Ussisõnade meister, julge ja uut maailma mittesalliv võitleja. On palju raudmehi, munkasid ja külaelanikke tapnud. Arvati, et ta tapeti raudmeeste poolt, kuid tegelikult õnnestus tal ellu jääda
üksteise valgust. Igaüks meist on omaette universum. Oleme nüüd valmis võtma endale suuremat ülesannet. Oleme nüüd südames valmis laskme armastusel ja koostööl võimule pääseda. Toetame iseennast olemaks õnnelik. Toetame üksteist tundmaks ennast hästi, olemaks edukad ja ellu armunud. Meil on selleks kõik olemas. Meil on olemas kõik, mida vajame, loomaks heaolu ja tundmaks ennast hästi, kõik eeldused saavutamaks edu, hoolitsemaks omaenda elu eest tarkuses ning rõõmus. Hoiame oma kätes jõudu ja võimalusi nii eluks kui surmaks, nii suuruse kui nurjumiste seemneid. Oleme võimalised kõigeks, kui rakendame kogu oma jõudu. Ei tohi raisata aega. On aeg tegutseda. Sõna ja usk on ilma tegudeta surnud. Peame kõik õppima südamega nägema, üksteise poole küünitama ning puudutama ligimese vaimu ja armastust. Peame avalikustama kõik hea, mis peitub igaühes meist.
Lisa: Mängu script console.log("Tauri loovtöö v0.3") // Tegin mängu lihtsaks, nii et kaotada ei saaks. confirm ("Kas soovid alustada?") console.log("Maailm on hädaohus, kuna võlur Spectro on varastanud maailma värvid ja andnud need oma käsilastele, kõigile 1 põhivärv. Sinu ülesanne õilsa rüütlina on alistada Spectro ja taastada värvid.") confirm ("Asud teele?") console.log("Esimesena seisad vastamini sinise lohega.") console.log("Lohe: KES JULGEB KAHELDA MU LÕPUTUS TARKUSES???") prompt(" ") console.log("Lohe: Hah, pole tähtis, sa ei saa sinist värvi minult tagasi enne, kui sa vastad mu küsimustele.") var vastus1 = prompt ("Kui palju on 2+2?") if (vastus1 = (2) ) {console.log("Lohe: Hea töö, kuid kaugemale sa ei jõua.")} else { console.log("VALE!!!") } var vastus2 = prompt ("Mis päev täna on?") if (vastus2 = ("reede")) {console.log("Lohe: Viimast sa kindlasti ei tea!")} else { console.log("VALE!")} prompt ("Mis mu nimi on?") console.log("Lohe: AAAHH!!
(Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding) * Armastus nagu tuligi ei püsi õhutamiseta; ta lakkab olemast, niipea kui lakkab lootmast või kartmast. (La Rochefoucauld) * Armastus tekib äkki, ilma mingisuguste kaalutlusteta, kas temperamendi või nõrkuse ajel. (La Bruyére) * Igal maal on armastus inimsüdame troopikavöönd. (B. de Saint Pierre) * Ainult tegu üksinda tõendab armastuse jõudu. (J. W. Goethe) * Kui armastatakse, siis on süda see, kes otsustab. (J. Joubert) *
müünud, et ülejäänud perele raha hankida. Veelgi enam otsingud viivad teda üha eemale turvalisena Paulo Coelho ,,Alkeemik" tundunud maailmast, juhatades edasi täiesti tundmatutele radadele, Santiago Matamaros õpetades omakorda mõistma armastuse olemust ning inimsaatuse inimese suurima tarkuses - oma südame kuulamisest ja kõikvõimsat väge. eneseleidmisest. Paulo Coelho ,,üksteist minutit" Lahkus kodust, kuna ei tahtnud saada preestriks. Kui Andaluusia Lugu noorest Brasiilia tüdrukust, kelle esimene süütu kokkupuude karjuspoiss näeb ühel ööl unes kauget varandust Egiptuse armastusega murrab tema südame. püramiidide juures, mõistab ta peagi, et saatus kutsub teda
Selle toreda kingiga mängides läks väike Zeus rõõmust lausa pööraseks. Oli veel ka tark kotkas, kes väikest jumalat südamest armastas. Ta tõi poisile meretagustest maadest nektarit joogiks ning paelus Zeusi sageli oma jutustustega kaugetest paikadest, mida ta oli külastanud. Noor Zeus kuulas kotkast, silmad pärani, ja sai lõpuks teada nii palju asju, et nümfid ja drüaadid panid tema teadmisi imeks. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. Siis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. ,,Sa oled Kronose poeg," ütles ta. ,,Su isa neelas su vennad alla, kartes, et nad võivad temalt trooni ära võtta." Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningiigis valitseb ikka veel kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Teades, et on tarvis tegutseda, lahkus Zeus kohe Kreetalt
mehed: lapselikkus (suured silmad, väike nina) + küpsus (kõrged põsesarnad, lai lõug) Kas need on stereotüüpidega seotud? Naisel lapselik nägu = soojus ja kuuletumine? Domineeriv välimus mehel? Kellele on füüsiline ligitõmbavus olulisem? ● Uuringud näitavad, et naised väärtustavad füüsilist atraktiivsust vähem kui mehed ● Naiste jaoks seisneb mehe atraktiivsus ka tema sotsiaalses ja majanduslikus staatuses; iseloomus, tarkuses, abitsioonikuses jne. ● Buss et al. (1990) 10 000 meeste ja naiste partneri eelistuste uuring. Naised valivad mehi resursside hankimise potentsiaaliga (nt. küpsus, ambitsioon, raha teenimise potentsiaal). Mehed valivad naisi kõrge paljunemise potentsiaaliga (nt. noor, ilus, terve) ● Füüsiline atraktiivsus on vähem oluline kollektivistlikes kultuurides võrreldes individualistlike kultuuridega.
vastavalt ning hoolitsege selle eest, et te ei kannaks oma · Zenon võrdleb oma filosoofiat aiaga: peas selliseid mõtteid, mis ei ole vooruslikud ja · - loogika on müür, mõistuspärased." · -puudeks on metafüüsika, · Voorus väljendub tarkuses, õigluses, julguses ja · - viljadeks on eetika. mõõdukuses. · Loogika võtsid nad Aristoteleselt ja metafüüsika Platonilt. · Marcus Aurelius (121 -180) · Stoikud on derministid. · "Mõtle sageli, et kõik maailma olendid ja asjad kuuluvad · Eetika ühte!"
(Aristoteles) · Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) · Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Staël) · Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) · Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) · Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. Fielding) · Armastus nagu tuligi ei püsi õhutamiseta; ta lakkab olemast, niipea kui lakkab lootmast või kartmast. (La Rochefoucauld) 13 · Armastus tekib äkki, ilma mingisuguste kaalutlusteta, kas temperamendi või nõrkuse ajel. (La Bruyére) · Igal maal on armastus inimsüdame troopikavöönd. (B. de Saint - Pierre)
D: See on anunnakkide mõju. Kui sa tunned, et miski hoiab sind kinni, peatab, siis mõtle minule, nendest, kes tulid Inualt, nendest, kes sinna jäid. Me aitame sind, samuti nagu kõiki, kes paluvad meie tuge. Meie oleme teie. A: Aitäh. D: Palun! Kohtume kõik uues rahu ja armastuse ajastus. Tagasi vaadates märkasin, et mul on veel väga palju küsimusi, millele oleksin vastust tahtnud. Võib-olla oli mul vaid nii palju vaja teada, aga võib-olla saatis Maatriks oma suures tarkuses ainult selle info, mida olen suuteline mõistma. Ma ei saa väita, et ma polnud sokeeritud, pahane, haavunud ja pinges sellest, mida kuulsin. Mõningaid asju teadsin, teised kõigutasid minu usku seal, kus ma arvasin, et mitte miski ei suuda seda mõjutada, sundides mind aru saama, et tegelikult ei tea ma midagi. Mu mõistus sunnib mind tagasi lükkama mõningaid ideid, kuid kuskilt minu kõige sügavamast olemisest kisendab miski, et see pole tõsi. Ma ei tea kus... mis...
Kui sa oled mees ja soovid naist võluda, siis lase oma keha loomulikel eritistel tungida atmosfääri enda ümber ja tööta loomalikus kontrastis sotsiaalse viisakuse kestaga, mida sa kannad oma turjal. Kui sa naisena tahad meest lummata, ära karda, et võid ,,eksida" lihtsalt sellepärast, et su keha õlid ja lõhnad pole ära küüritud või su reite vahe pole kuiv ja steriilne. Need loomulikud lõhnad on loomulikud seksuaalsed stimuleerijad, mille eest emake loodus, oma maagilises tarkuses, aegsasti hoolt on kandnud. Sentimentaalsed stimuleerijad on sellised aroomid, mis seonduvad meeldivate mälestuste ja nostalgiaga. Mehe armastus käib näiteks kõhu kaudu ja on selgelt tajutav küpsetamislõhnades! Sentimentaalset tüüpi nõiale on see üks kasulikumatest võludest. Sama lõbus pole peatuda noort daami võluda tahtva noore mehe tehnikal, kui naine oma kaluriküla lapsepõlvekodus jäi ilma lapsepõlverõõmudest. Arvestades madalama maagia reegleid, toppis
põlgus enda suhtes. Jumalariigis inimene kiitleb Jumalas, maises riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges. Nii jaguneb inimkond kahte ossa üks osa elab inimese kohaselt, teine vastavalt Jumalale, üks on ette määratud kannatama igavest karistust kuradi juures, teine valitsema igavesti koos Jumalaga. Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt
tühistes asjades. Technet juhib teadmine Techne on miski muutumatu oma avaldumisvormides Techne jääb iseenesuses väljapoole ainet ja techne päralt on tõeliselt olev skulptuur või voodi, nii nagu ka ilu, mis on kehas, on kehatu. Techneantakse asjele väljastpoolt. Techne teeb liitseid asju ja mitte lihtsaid. Techne siseneb ainesse imago kaudu Inimsugu osaleb techne`s, nii nagu ta osaleb ka tarkuses, mõistuses ja õigluses. Kunstniku hinge tuleb logos toimimise jaoks techne`st. Techne ei kallutle, ta loob spontaanselt, lihtsalt loob. TECHNE TAUST Plotinose techne käsitlus erineb Platoni omast techne vastandmõiste poolest. Platonil on selleks muusa e. kunst. Platoni kunst rajaneb maanial ja entusiasmil jumalikul inspiratsioonil. Üksnes tehnilistest oskustest ei piisa, et kunstnikuks saada. Plotinosel on techne tegudele vastandatud looduse, physis`e teod
Kuhu valgus sisse tuleb, sealt peletatakse pimedus minema." (BOWKER 1970:273) Samas on Jumala puhul selliste vastandite esinemine küsitav. ,,Sellest järeldame, et see, mis on täiuslik ja täielik oma headuses, ei saa kurja esile tuua. Kui ta saaks, siis ta ei oleks täiuslik; sest kui asja kirjeldatakse täiuslikuna, siis pole (selles) kohta millelegi muule; ja kui millegi muu jaoks kohta ei ole, siis ei saa ka midagi muud esile tulla. Kui Jumal on täiuslik headuses ja tarkuses siis on selge, et rumalus ja kurjus ei saa lähtuda Temast; või kui saaksid, siis ta ei oleks täiuslik. Ja kui ta ei ole täiuslik, siis ei peaks teda kummardama kui Jumalat või täiuslikult head." (BOWKER 1970:274) Nagu ülalpool juba selgitatud, üritab Jung sellisest vastuolust üle saada paradoksi kasutamise teel. Hea ja Kuri kombineeruvat Jumalas meile arusaamatul viisil. Jääb siiski mulje, et Jung on
riigis inimene kiitleb iseendas. Jumalariigis inimene otsib au Jumalalt ja südametunnistuselt, maises riigis otsib ta au inimestelt. Maistes riikides valitseb valitsemisarmastus, jumalariigis nii valitsejad kui alamad teenivad üksteist armastuses. Maises riigis rõõmustuvad inimesed enda tugevuses, jumalariigis Jumala tugevuses. Maises linnas elavad inimesed inimese kombel, otsivad oma ihu ja hinge kasu, kiitlevad oma tarkuses ja on uhked, nad kummardavad loodut enam kui loojat. Jumalariigis aga pole inimtarkust, on vaid jumalakartus, tõelise Jumala teenimine ning Jumal on kõik kõiges. Nii jaguneb inimkond kahte ossa üks osa elab inimese kohaselt, teine vastavalt Jumalale, üks on ette määratud kannatama igavest karistust kuradi juures, teine valitsema igavesti koos Jumalaga. Selline jaotus sai alguse juba Kainist (temast algas maine riik) ja Abelist (Jumalariik) ning sealt
varastamine, mida mõned noored vargapois-test sõbrad mulle soovitasid, ühel päeval viis mind õnnelik'juhus kokku dom * Claude Frolloga, Jumalaema kiriku auväärt ülemdiakoniga. Tal oli huvi minu vastu ja tänu temale olengi ma nüüd kirjatundja ja oskan ladina keelt, alates Cicero «Kohustustega» * ja lõpetades tsölestiinide «Pühakute elulugudega». Ma pole võhik ka skolastikas, poeetikas, rütmikas, isegi mitte alkeemias, selles tarkuste tarkuses. Mina olen ka selle müsteeriumi autor, mida täna Palee suursaalis määratu rahvahulga ees suure menuga ette kanti. Olen ka ühe raamatu kirjutanud, kuussada lehekülge paks, 1465-nda aasta kohutava komeedi üle, millest üks inimene koguni hulluks läks. Mul on teisigi saavutusi. Et ma veidi ka suurtükiasjandust tunnen, siis olen ma osa võtnud ka Jean Maugue'i suure suurtüki valmistamisest, mis proo-vilaskmisel Charentoni
annaabi.ee 
