Iseseisev töö Lao tehnoloogiad 1. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel ,,goods to man ,,. Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skänneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. 2. Läbivooluriiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguavad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Rullikud on varustatud spetsiaalsete piduritega, mis
Iseseisev töö laotehnoloogiad 1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. 2. Milline näeb välja , ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul ? Läbivoolu riiuli korral läbib kaldpind erinevaid järjestikku olevaid hoiukohti. Läbivooluriiuli kaldpindade kalle on enamasti 4%. Kaubaalused veerevadrullikutel ja liiguvad raskusjõu mõjul iseenesest õigetele kohtadele. Riiulid on varustatudspetsiaalsete piduritega, mis takistavad kaldpinnal liikumisel
Madalate riiulitega konventsionaalne ladu on parim lahendus juhul, kui on vaja ladustada eritüüpi kaubaalustel palju erinevat kaupa. Konventsionaalse lao eelised : 1) Otsene ligipääs kõigile hoiukohtadele. 2) Aluseid on võimalik siirdada ilma teisi aluseid ümber paigutamata. 3) Inventuuri tegemine on lihtne, kuna iga alus asub eraldi hoiukohal, neile on otsene ligipääs. 4) On võimalik ladustada erineva suuruse ja kaaluga kaubaaluseid. 5) Riiulite õrsi on võimalik kiiresti ja hõlpsasti ringi tõsta, vajadusel lisada või vähemaks võtta. Riiulid jaotatakse: Puukauba riiulid Kaubaaluste riiulid Eririiulid Riiulite kasutamise eesmärgiks on kasutada efektiivselt lao põrandapinda ja võimaldada laos efektiivselt tööd. Laotehnoloogiat jaotatakse: 1) Traditsiooniline tehnoloogia Madalad kaubaaluste riiulid, laiade vahekoridoridega.
%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/9_Laotehnoloogiad_ja_susteemid.pdf Mini-load süsteemi puhul võetakse hoiuühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest. Puudusteks on kõrge maksumus ja piiratud tootlikkus. http://www.estonian-warehouse.com/?m=17 2. Milline näeb välja ja kuidas töötab kaubaaluste läbivooluriiul? Läbivooluriiul - Laosüsteem, mille puhul hoiustatakse kaubaaluseid kaubaga spetsiaalsetel, rullikutega varustatud riiulikonstruktsioonidel. Kaubaalused on paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse. Kaubaalused asetatakse rullikutele ühes riiuli otsas ja võetakse riiulilt maha teises otsas. Kaubad
1. Kirjeldada mini-load lao seadmeid ja tööpõhimõtet. Vastus: Täisautomaatne mini-load süsteem töötab põhimõttel "goods to man". Hoiustamisühik, milleks on üldjuhul plastikust konteiner, võetakse riiuli hoiukohalt arvuti poolt juhitava riiuliliftiga. Peale hoiukohalt võtmist viiakse hoiuühik töökohale või asetatakse konveierile, millega toimetatakse see edasi komplekteerija juurde. Vahekoridori lõpus asuv töökoht võib olla varustatud käsiterminaliga, skanneriga, printeriga jne. Mini-load süsteem võimaldab loobuda pikkadest komplekteerimisteekondadest ja aeganõudvatest tõstetest Mini-load kasutaja saab järgnevaid eeliseid: · osade laotoimingute täielik automatiseerimine · tooted ei saa minna laos kaduma ega segamini, kuna operaator saab käsitseda korraga ainult üht konteinerit · pidev inventuur · lao ruumala optimaalne kasutamine
korraga ainult uks tostuk kitsastes vahekoridorides tootavad uldjuhul ainult poordkahvel-, teleskoop-, korgkomplekteerimis- voi kombitostukid. Muude tostukitega nendes koridorides ohutuse kaalutlustel ei soideta ega teostata ka kasikarudega komplekteerimist. Virnastamise puhul tulevad ilmsiks alljargnevad eelised: kauba hoiustamise ruumiline efektiivsus on suurem, kuna virnastatult votab kaup vahem ruumi kui riiulikohtadel puudub vajadus siduda kapitali riiulite hankimisega. Selleks, et otsustada kauba hoiustamine virnastatult, peavad olema taidetud jargmised eeldused: uhte tooteartiklit peab olema palju kaubaaluseid uhe toote virna tuleb paigutada uhesuguse aegumistahtajaga tooted toodete pakendid peavad voimaldama aluste virnastamist vahemalt neljakorruseliselt uued sissetulevad partiid peab olema voimalik paigutada eraldi virnadesse. Sugavlaadirnise tehnoloogia on analoogiline virnastamisega. Sarnal ajal on sugavlaadimisel
vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. 2. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3
kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
Munitsipaalküsimused ja tehnovõrgud • asendplaan • liitumine sõiduteega • elektrivalgustus • veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte ladude planeerimine 16 Lao planeerimise eesmärgid • Planeerimise eesmärgiks on saavutada lao majanduslikult tulus ja efektiivne tegevus, mida võib lugeda ka konkurentsieeliseks. ladude planeerimine 17 Planeerimise erinevad etapid: • lao asukoha valik • hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimine • laoinventari planeerimine • laotehnika planeerimine • tegevuste planeerimine • personali planeerimine ladude planeerimine 18 Lao asukoha valik Logistiliselt soodsale asukohale kehtivad nõuded: • sadama, lennuvälja, raudteesõlme lähedus • kaubaterminali(de) lähedus • liiklussõlme lähedus, kust on võimalik sõita välja erinevatele magistraalteedele • hea ligipääsetavus klientidele ja teenindavale veopargile
Miniload laosüsteemi kasutamisel on tegemist manuaallaoga poolautomaatlaoga automaatlaoga manuaallao ja poolautomaatlao kombinatsiooniga Kui alusekauba lao kasutatav kõrgus on 12 m, on tegemist madala laoga keskmise kõrgusega laoga kõrge laoga kõrge laoga, kus töötavad ainult riiuliliftid Millised põhivahendid kuuluvad laoinventari hulka? tõstukid, kaalud, kilemähkimisseadmed laoriiulid, riiulite kaitsekonstruktsioonid, tugialused arvutid, printerid, paljundusmasinad, skannerid laos olev kaup, riiulid ja tõstukid Milline on vahekoridori enamlevinud laius kitsaste vahekäikudega madalas peenkaubariiulitega laos? 0,6 0,8 m 0,8 1,0 m 1,0 1,2 m 1,4 1,6 m Milline on laotehnoloogia poolt määratud optimaalne riiulite vahekoridoride laius alusekauba ladudes tugiratastõstukite kasutamisel? 1,6 2,0 m 2,0 2,3 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on omavahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel
Digitaalne majandus hõlmab uute tehnoloogiate kasutamist majanduse kõigis valdkondades ja ettevõtete senisest laiaulatuslikumat ning tihedamat koostööd, samuti võrgustumist ja arengut rahvusvahelises ulatuses Do Pont skeem (mudel) Majanduslike arvutuste mudel, mille abil on võimalik välja arvutada ettevõtte kolm olulist majanduslikku näitajat - kasumimarginal, kapitali ringlemissagedus ja nende baasil kapitali tootlikkus DWT (Deadweight) Laeva kandevõime ehk lasti, kütuse, varustuse, isikute ja ladude maksimaalne kogukaal. DWT varieerub erinevates tingimustes (näiteks talvel, suvel, troopikas, magevees vms). Ebakindlus logistikas Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude
Kuigi laotõstukeid hakati tootma 1930. aastatest alates ja koos tõstukitega võeti kasutusele ka kauba teisaldamise alused kui kauba tõstemasinatega käsitsemist võimaldavad universaalsed laadimis- ja hoiustamisühikud, sai tõstukite ulatuslik tootmine ja kaubaaluste kasutamine alguse alles pärast Teist maailmasõda. Tänu tõstukite kasutuselevõtmisele oli võimalik hakata ehitama senisest kõrgemaid ladusid. Tõstukid olid suutelised tõstma alustele paigutatud kaupu 56 m kõr- gusele, mistõttu sai 67 m kõrgustes laohoonetes võtta kasutusele 34-korruselised laoriiulid. Tõs- tukid võimaldasid kiiresti käsitseda suuri kaubakoguseid ning muutsid ladustamise efektiivseks hea ruumikasutuse abil. Ladudes vähenes kümneid kordi raske käsitsitöö osatähtsus. Kui 1960.1970. aastatel hakkas läänemaailmas tekkima konkurents, väitis tolle aja turundus-
ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 5 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod?
muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem 4 hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
32. Mis on aktiiv- ja reservkohtade süsteem, milleks seda kasutatakse? Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht) ja üks või mitu aktiivkoha läheduses, enamasti kõrgemal riiulikorrusel paiknevat reservkohta. Aktiivkohti kasutatakse tükikauba ja peenkauba komplekteerimisel, mil ühelt hoiukohalt komplekteeritakse tooteid korduvalt, mitme väljastuse tarvis. Tükikauba väljastamisel kaubaaluse riiulitelt paiknevad aktiivkohad riiulite esimesel korrusel (põrandakohal), harvemini liikuvad tooted teisel riiulikorrusel. Harvemini liikuvad kaubad paigutatakse nn reservkohtadele, ülemistele riiulitele. 33. Nimeta kommenteeritult vähemalt 5 kaupade hoiutehnoloogiat? Riiulid võivad olla eri kõrguse ja sügavusega, kandetalad erineva pikkuse ja kandevõimega, hoiukohad eri kõrgusega ja vahekoridorid eri laiusega. Võimaluste paljusus muudab lihtsa riiulite süsteemi kasutamise väga paindlikuks.
ruumides ostja vastutusel. Puhverlaod-Tooraine varujate ja tehase vahelised vahelaod mille ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral kaubakogused suured. Riiklikud tagavarade laod- Suured laokompleksid kus hoitakse riiklikke tagavarasi kriisiolukordade puhuks, hoiustatakse toiduaineid ja muid esmatarbekaupu elanikknna ja kaitsejõudude vajaduseks. Ladude tüübid. Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaal laod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest.
f2008/2009 aasta laomajanduse komplekseksami kordamisküsimused. 1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt.
kohast teise. Alus võimaldab hõlpsasti liigutada 1000 kg-seid aluseid ja koguseid. Igal aastal toodetakse umbes 500 miljonit alust aastas ja ainuüksi 2 miljardit alust on kasutuses Ameerika Ühendriikides. Üks suurimaid edasminekuid on toimunud erinevate lahenduste osas, mille abil on võimalik aluseid liigutada maailmas. Aluseid on võimalik liigutada väga erinevate tõstukitega ja tõsteseadmetega, sh. tõsteseadmetega, mida on võimalik inimese jõul. Tõstukid maksavad tihtipeale sama palju kui mitmed korralikud autod, 250 000 - 500 000 krooni, sõltuvalt varustusest. Lihtsamad käsikahveltõstukid maksavad aga alates 3000-st kroonist. Seetõttu on väga oluline planeerida kaupade liikumist võimalikult täpselt ja tegevusi võimalikult palju efektiivsemaks tehes. Mõõtmed Rahvusvahelisel tasandil üldkasutatavat ja kinnitatud standartset alusetüüpi olemas ei ole. Ettevõtetel ja organisatsioonidel on kogu maailmas ringlemas sadu erinevate
tähtsust seoses keskkonnakaitsealaste nõudmiste karmistumisega. Korje puhul mängib rolli ka klientide vastavasisuliste nõudmiste suurenemine. Logistika traditsioonilised eesmärgid: · kuluefektiivsus · klienditeeninduse kvaliteet · paindlikkus Köik kolm eesmärki on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Kulud. Logistiliste tegevuste ja toimingute teostamiseks kasutatakse ettevõtte ressursse (tööjõud, hooned, laoinventar, tõstukid, veotehnika, käibevahendid, aeg jne.). Ressursside kasutamine toob endaga kaasa kulude tekkimise. Logistiliste kulude eraldamiseks muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevustega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud on enamuses organisatsioonides märkimisväärsed, olles suuruselt teisel kohal
Komisjon koostab selle kohta inventeerimisloendi (akti), milles tuuakse välja vastava varaliigi üle-või puudujääk, võrreldes raamatupidamisandmetega. Kõik puudu-ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. 17. Kuidas ladustatakse kaubaaluseid (vähemalt 5 ladustamismoodust, kommenteeritult)? Kaubaaluste riiulid. Kaubaaluseriiulitega ladu,mis koosneb moodulitest(külgraamid,talad,nii riiulite sügavus kui kõrgus on suures osas ja lihtsalt reguleeritav.Riiulite kõrgustavaliselt3-12m.riiulitaladkannavadtavaliseltkoormust850- 1200kg kaubaalusekohta. Peenkaubariiulid. Enamastitegemisttavalisteavatudlaoriiulitega.Riiulite tüüpiline kõrgus 2-2,3m,sektsioonilaius1-1,2m,riiulite kõrgus0,3-0,5m.Kõrgemad kui2,3m Riiulid ainult aeglaselt liikuvate kaupade puhul efektiivsed(ülemistelt korrustelt Komplekteerimiseks tuleb kasutada redelit
juhtimisse, mis põhines ärijuhtimise tänapäevastel põhimõtetel. Logistika arengut on hakatud jaotama viieks etapiks. Aastatel 1920–1950 tunti vajadust vähendada kulusid tootmises, transpordis, ladustamises. Majanduslikud tingimused, tehnoloogia ja juhtimise arenemine aitasid kaasa ärilogistika kui valdkonna tekkimisele. Tootmises kasvasid varud ja transport ei tulnud enam rahuldavalt toime kaupade jaotusega. 1950.–1970. aastatel arenesid kiiresti nii logistika teooria kui ka praktika. Hakati mõistma
· Väärtustegevused on kahes rühmas: põhitegevused (toote või teenuse loomine ja müük) ja abitegevused (toetavad tegevused) · Iga erineva väärtustegevuse bloki analüüsimine ja võrdlus konkurentidega aitab mõõte lisandväärtust. · Porter määratleb viis põhitegevust järgmiselt: sisenev logistika, tegevusoperatsioonid, väljuv logistika, turundus ja müük ning teenindus. · Abitegevused on jäegmised: hankimine, tehnoloogia arendamine, inimressursside juhtimine ja ettevõtte infrastruktuur. · Logistika on otseselt seotud kaks viiest konkurentsieelise põhitegevusest ja üks neljast abitegevusest. · Väärtusahela analüüsi etapid on: o Jaga ettevõte omavahel sõltuvate väärtustegevuste jadaks ja seo nendega kulud o Defineeri iga tegevuse jaoks vajalikud lulusid mõjutavad tegurid, analüüsi kulupositsiooni konkurentide suhtes.
eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri privaat- ja kolmanda osapoole laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise võimalust teekonnal lähtepunktist sihtpunkti. Transpordiviiside ja vahendite arenedes ei olnud võimalik efektiivselt kasutada varem ehitatud multifunktsionaalseid terminaliladusid. Pärast Teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse. Alustati tõstukite sõidukoridoride ja riiulitega varustatud kõrgete laohoonete ehitamist. Ladustamine siirdus kesklinnas asuvatest raudteesõlmedest üle eeslinnadesse, kus maa oli odavam. Kuni 1970-date aastateni ehitati ladusid peamiselt sinna, kus oli ka raudtee. Arvestati, et ühe võimaliku viisina tuleb klientidele pakkuda alati ka võimalust vedada kaupu raudteel.
11. Tulevik – 3D printimine?! Mitmetahulisus: Logistikat võib vaadelda mitmest aspektist: erinevate kauba liikumisega seotud tegevuste kogum ettevõttes (ladustamine, pakkimine jne), kaubavoog läbi ettevõtete, majandusharu, juhtimisfunktsioon, konkurentsieelis/mõtteviis, teadus, üks äritegevuse kompetentse. Interdistsiplinaarsus: Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Tarneahel on võrgustik jaemüüjatest, vahendajatest, vedajatest, ekspedeerijatest, logistikafirmadest ja tootjatest mis osalevad ühe kindla toote loomises, jaotuses ja toimetamises tarbijani. Tarneahel on
Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed eesmärgid on majanduslik tõhus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikus. Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. Omavahel seotud logistikategevused moodustuvad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdi
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait
Inimressursid, materjalid, informatsiooniressursid, finantsressursid Log. Kulud Transport, laovarude juhtimine, säilituskulud, halduskulud, muud kulud Logistikat mõjutavad makrotegurid Inimpopulatsiooni kasv, loodussäästikuse tähtsustumine, ülemaailmse kaubanduse kasv, toodete eluea vähenemine, IKT areng, keskendumine põhitegevusele ehk integratsioon. mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus Logistika on osa väga paljudest valdkondadest tehnoloogia, turundus, finantsjuhtimine, transport jnejne. Logistikajuht ei saa olla pelgalt spetsialist vaid oma alas Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Logistika tähtsustumise põhjus a kommunikatsiooni ja transpordikulude alandamine tarneahela ulatus, turu kvalifitseerijad ja turu võitjad Turu kvalifitseerijad minimaalsed standardid, mis tuleb saavutada selleks, et turul tegutsed
“jidoka” viitab automatiseerimisele inimpuudutusega (automation with human touch), mis eesti keeles võiks kõige paremini kõlada kui “intelligentne automatiseerimine”. PRAAKIDE TUVASTAMINE ja seeläbi järgnevate kulutuste vähendamine. Jidoka = probleemide esinemisel tegele nendega kohe, ära oota! Rakendatakse tehnoloogiat, mis seiskab defekti ilmnemisel tootmisliini nii, et ükski defektne toode ei jõua järgmise protsessini. Enamasti tehnoloogia identifitseerib ja registreerib, inimene parandab. Topeltkontroll: ka töötajal on õigus ja kohustus seisata tootmisliin defekti ilmnemisel 44. Mida kujutab endast heijunka? Heijunka – töö jaotuse tasandamine Heijunka tähendab jaapani keeles töö tasandamist. Tegemist on meetodiga, mis tegeleb otseselt Leani ühe ressursiraiskaja mura (ebaühtlus, reeglipäratus) vähendamisega. See on üsna oluline aspekt ja jääb üsna sageli protsesside arendamisel kahe silma vahele.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
