Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi. 5. Kuna on õige aeg kartuli koristuseks vm Toidukartul koristatakse siis kui kartuli mugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgitumises. 6
idanevust. Selleks kasutatakse järgmist valemit: idanevate seemnete arv m2 x 1000 seemne mass Külvisenorm kg/ha=-------------------------------------------------------- külvise väärtuse % Külviseväärtus=idanevuse % x puhtuse % 100 8.Taliviljade karastumise faasid Rukki, nisu ja odra talvituvaid vorme nimetatakse taliteraviljadeks. Taliteraviljade peamiseks iseärasuseks võrreldes suviteraviljadega on see, et nad vajavad jarovisatsioonistaadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda kui suviteraviljad. Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Talvekindlamad on 2..
Siis on taimed kollased, terad kõvad, nende niiskusesisaldus alla 20%. Odral on pea raskuse tõttu alla vajunud. Faasi alguses variseb vähe teri. See on sobivaim aeg kombainiga koristuseks. Terade valmimine aeglustub, kui on vihmased ja jahedad ilmad, samuti lämmastikuga üleväetades või kui taimi on põllul hõredalt. Terade valmimist kiirendab kuiv ja soe ilm, samuti põldude asumine lõunakallakul ning põuakartlikel või lämmastikuvaestel mulladadel. 3.1 Sissejuhatus taliteraviljade kasvatamisse Taliteraviljade peamiseks erinevuseks suviteraviljade ees on see, et nad peavad oma saagi moodustamiseks läbima jaheda perioodi. Selle perioodi pikkuseks peab olema 30...65 päeva ja temperatuuriks 0...3°C. Kui niisugused tingimused puuduvad, ei hakka teraviljad kõrsuma, ega anna seetõttu ka saaki. Kevadkülvi korral jäävad nad aga kuni sügiseni võrsumisfaasi. 8.Taliteraviljade talvitumine: Talvekindlamad on 2...4 võrsega taimed, millesse on kogunenud piisavalt varuaineid
3. Pesitikülv seemned külvatakse rühmadena 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus Puhtus iseloomustab puhta seemne osatähtsust (%) kogu seemnemassist. Idanevus väljendatakse ka protsendina. Kui näiteks külvisenorm on 220 kg/ha ja seemnete külviseväärtus on 95%, siis parandatud külvisenorm on = 220 x 100 / 95 = 232kg/ha 15. Külvisenorm ja selle arvutamine Tagab taimede õige kasvutiheduse, mis võimaldab paremini kasutada toitepinda 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet · valmivad varem Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile
keemilist koostist. Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N- testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla
Peegeldub taime enda välimuses. Taime 1) üldanalüüs 2) rakumahla analüüs. Reutiliseerimine toitainete ümberpaiknemine vanadest lehtedest uutesse. 3) N-testri abil. 28. Keskkonnakaitse nõuded sõnniku kasutamisel 29. Bakterväetised ja nende kasutamine 30. Haljasväetiste kasutamine põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N'i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. · Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. · Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. · Külv kattevilja alla
· kõrsumine · loomine · õitsemine · valmimine 10. Pehme ja kõvanisu 11. Nisu terise anatoomiline ehitus · Õisik Nisul, rukkil ja odral on õisikuks pea (liitpea), kaeral (hirsil, sorgol, riisil) pööris. · Pea koosneb lülilisest peateljest e. pearaost, mille igale astmele kinnitub 1 (nisul rukkil) või mitu (odral 3) pähikut e. osaõisikut. 12. Kahe ja kuuerealine oder 13. Kultuuride külviviisid 14. Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus 16. Taliteraviljade eelised ja puudused, talvekindluse kujunemine (karastumine) ning hukkumise põhjused Taliteraviljade eelised Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet · valmivad varem Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile
10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus Mulla niiskusesisaldus Taliteraviljade eripärad – külvatakse kevadel! Talirukis, talinisu, talioder Vajavad jarovisatsiooni – staadiumi läbimiseks jahedamat keskkonda Sügisel kasv peatub, kui õhutemperatuur alla 5 kraadi TERAVILJAD Nisu Minimaalne idanemistemperatuur 2 kraadi Vaavajadus suurem kui odral ja taliteraviljadel Kaer Niiskusnõudlik Kaer tuleb külvata võimalikult varakult Taluvad 8-9 kraadi külma Tuulekaer
10 Tootmine Eestis • Teravilja kasvatamiseks leidub Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t
*Taimede analüüsi meetodid: taimede üldanalüüsi meetod; ekspressmeetod(koemahlast); visuaalne meetod(indikaatortaimed abiks; N puudusel kurk, kartul, mais, must sõstar ja õunapuu. P puudus peete, tomat, naeris, õunapuu. K puudus kartul, peet, lutsern, kapsas, punane sõstar ja ka õunapuu. 30. Haljasväetise kasutamine. põllukultuuride haljasmass, mis küntakse mulda mullaviljakuse suurendamise eesmärgil. Tugevakasvulised liblikõielised 1ha-30t haljasmassi. Kõige parem taliteraviljade kasvatamise seisukohalt. Erinevalt teistest väetistest, mõjutavad ka sügavamaid mullakihte. 100-150kg N’i sidumine 1ha kohta liblikõielistel. Põhjendatud loomafarmidest kaugel jäävatel põldudel või teraviljatalude puhul. *Kasvatatakse iseseisva kultuurina. Liblikõielised külvatakse kevadel, saaki ei koristata ja sügisel küntakse sisse. *Järelkultuurina. Näiteks kartuli järel valge sinep. *Külv kattevilja alla. Järgmine aasta on kasvujõus, sügisel küntakse sisse
NT. sirel hakkab õitsema, kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk- Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on temp üle 5C ja
seosed. NT. sirel hakkab õitsema, kui ef temp summa on üle 5C 210C. Saartel on temp madalam seal hakkab õitsema hiljem. Talirukis hakkab loomist kui ef temp summa on >5C 250C. Võime teat määral ette ennustada küpsust ja koristamise aega. Ef temp summa on aastati olnud erinev. Suurim >5C 1400C , on ka olnud >5C 870C. On oluline ka ef t-de summa sügisperioodil( 1. Sept- veg per lõpuni). See on oluline taliteraviljad kasvuks,neile ei avalda mõju suveper temp-d.Taliteraviljade opt külviaeg on rukki puhul aug kolmas dekaad, nisu puhul sept esimesed 5 päeva. Alates 1 sept on suurim 380C(1934), keskm 250C, väikseim 130C(1973). Talvine soojusreziim-seda isel veg temp summaga, mis on suurim 1890C (1941/42), keskmine800C, väikseim 200C (1960/61 ja 1974/75). Soojuse jaotus on Eestis küllaltki erinev. Kõige külmemad piirk-d on Põhja-Eesti ja Kesk-Eestis. Kõige soojemad Lõuna-,Kagu-,Edela-Eesti, saared. Keskne koht on
Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab vältida seemnete puhtimine ja sügisel orase pritsimine fungitsiididega. · Suviteravili: Meil kasvatatavad suviteraviljad on oder, kaer ja suvinisu, millel on eelis taliteraviljade ees kasvuperioodil puudub taimede hukkumist põhjustav talvitumisperiood. Puudusena võib nimetada lühemat kasvuperioodi, mistõttu nad kasutavad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid, võrsuvad taliteraviljadest vähem ning võrsumisperiood langeb sademetevaesele perioodile. Talirukis Secale cereale L. Talirukis on kõige külmakindlam teravili, samas õitsemise ajal on tundlik madala temperatuuri suhtes.
b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili. Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas. 44. Mustkesa harimine. Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul. Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt. Umbrohutõrjeks kooritakse põldu enne kesakündi. 45. Võimalused teraviljarohke külvikorra fütosanitaarse seisukorra parandamiseks Mullaviljakuse tõstmiseks kasut haljasväetisi
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale. Nende peamiseks iseärasuseks on see, et nad vajavad jahedamat keskkonda, kui suviteraviljad. Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva. Nisu – Suvinisu minimaalne idanemistemperatuur on 2°C. Idanevad seemned ja tõusmed on öökülmadele vastupidavad. Suvinisul on suur veevajadus. Suvinisu kasvuperiood on 98 - 105 päeva. Talinisu terad idanevad +2°C juures. Talinisu tärkab 7 - 9 päevaga. Kasvuperioodi pikkus olenevalt sordist on 270 - 350 päev. Talinisu on niiskuselembeline. Oder – Kasvuaeg on tal umbes 70-110 päeva. Oder on temperatuuri suhtes vähenõudlik. Seemned
külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad.Optimaalne külvisenorm on 500...550 idanevat tera ruutmeetrile. Halbade idanemis- või kasvutingimuste ja samuti ka hilise külvi korral suurendatakse külvisenorme 50...100 tera võrra. Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus- ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele. Talinisul on sügavama külvi korral ka võrsumissõlmed sügavamal, mistõttu taimed on vastupidavamad talvekahjustustele.
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
Selleks kasutada kultivaatorit agregaadis äketega. Harimise sügavus on sama, mis söödajuurviljadel. Kui sõnnik on antud talvel või varakevadel, on harimine sama mis söödajuurviljade puhul, välja arvatud külvieelne rullimine, mis pole siin vajalik. 17) Külvijärgne mullaharimine Mullaharimine jätkub külvi järelgi külvide hooldustöödena. Selle ülesandeks on mitmesugused sõltuvast kasvatavast kultuurist. a) taliteraviljade külvijärgsed hooldustööd algavad sügisel ja kestavad talvelgi. Taliteraviljade külve tavaliselt ei rullita, sest konarlik pind peab paremini lund kinni. Kui muld on külviajal kuiv, tuleb taliteraviljade külve rullida. Vee põllule kogunemise vältimiseks on vaja teha vaod, et see saaks ära voolata. Sobivaim riist selleks on kartulimuldaja, mis on varustatud laiade reguleeritavate tiibadega, mis töötavad
Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Koorimine on kõrrepõldudel esimeseks harimistööks pärast teraviljade koristamist. Sellel tööl on täita väga olulised ülesanded. Otseseks ülesandeks on vegetatiivselt paljunevate umbrohtude maapealsete organite (assimilatsiooniaparaadi) hävitamine. Teiseks peab koorimine provotseerima umbrohuseemned idanema. Taliteraviljade külv on teiseks oluliseks tööks sügisel Asjatundlikud põllumehed peavad sügiskündi taimekasvatusliku tootmise vundamendiks. Selle headusest sõltub olulisel määral põllukultuuride saagikus. Seepärast tuleb sügiskünnile osutada ka vajalikku tähelepanu. Künni headus sõltub suurel määral adrast, künnimehe oskustest ja teadmistest ning põllu seisundist. Oma tegevusega loob inimene põllul soodsad tingimused kultuurtaimedele. Kobestamine ja
Et künd õnnestuks, tuleb kasutada ketasnugade (iga saha ees) ja tihendusrullidega atru. Soovitav on ka taimik künni suunas maha rulluda. Kõikide kesatüüpide puhul tuleb külvieelsel mullaharimisel olla täpne. Optimaalne harimissügavus on 5...7 cm. Juhul, kui hariti sügavamalt, saab viga parandada külvieelse rullimisega. Agrotehnilised nõuded sügisesel mullaharimisel ja taliteraviljade külvil Põllukultuuride viljelemise jätkusuutlikkus sõltub suuresti sellest, kui täpselt järgitakse sügisese mullaharimise ja külvitööde nõudeid. Suureks ohuks põllukultuuride saagikusele on umbrohud. Nende oluliseks vähendamiseks tuleb rakendada teiste võtete kõrval ka mullaharimist, eriti põldude koorimist. Viimase viie aasta vaatlused on näidanud, et seda tööd tehakse Eestimaa põldudel alla 10% seda on vähe. KOORIMINE
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas.
kui vedelsõnnik kui vedelad N väetised. Kõik vajalikud toiteelemendid on otstarbekas anda korraga paikselt kompleksväetisega külvi ajal kombineeritud külvikuga.PK normid sõltuvad konkreetsest väetisetarbest. Kui neid ei anta paikselt, tuleks need anda juba sügisel suviviljale eelneva künni ajal. Kevadel antuna jääb suur osa väetisest passiisvsesse kihti ja ei mõju. 10 48. taliteraviljade väetamine- talinisu on liigse happesuse suhtes tundlik, rukis võrdlemisi leplik, mistõttu on happelsitel muldadel lupjamine eelkõige vajalik nisu alla mineval põllul. Samuti reageerib talinisu hästi väetamisele. Mõlemad reageerivad väga hästi org väetisele, mida tuleks anda kvaliteetse sõnnikuna(40...60t/ha) kesakünni alla, juuli jooksul! Lämmasikväetised reeglina kevadel pealtväetisena (ammooniumsalpeeter), vältida tuleb üleväetamise ohtu ja sellega
..15cm sügavusele (opt. sügavus). Kõige optimaalsemasse sügavusse jõuavad väetise toitained künniga. 2) Kevadine. Antakse põhiliselt N-väetisi. P ja K antakse juhul, kui nad on jäänud andmata. Teatud mööndustega võib anda ka orgaanilisi väetisi. Kevadel võib anda komposte või hästi kõdunenud sõnnikut. Sellisel juhul tuleb kompostid mulda viia künniga. 3) Kesa väetamine (e. suvine). Kesa on põld, mida valmistatakse ette taliteraviljade külvamiseks. Taliteraviljad kasutavad hästi sõnniku otsemõju. P ja K anda soovitavalt perioodiliselt, aitab kaasa saagikvaliteedile. 2. KÜLVIAEGNE väetamine e. väetamine koos külviga. 1) Paiklik väetamine . koos külviga antakse ka väetis, kasutatakse teraviljadel.Väetist ei anta sinna, kus on teravilja seeme, vaid paikliku väetamisega viiakse väetised mõni
(võivad olla ka indutseeritud hajusast ärritist nt õhutemp kõikumine). VI TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS 1. Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Elastne reaktsioon on siis, kui peale tekkinud pinget taim läheb tagasi esialgsesse seisundisse. Reaktsioon on plastiline siis, kui organism jääb stressi tagajärjel deformeerituks ja põeb või sureb kahjustuse tõttu. Taimedel on stressi suhtes erinevad kohastumused, nt taliteraviljade orased karastuvad sügisel madalal temp-l. 2. Veestress. Veestress võib tekkida nii veepuudusest kui ka selle liiast. Liigse vee parim näide on üleujutused. Sel juhul tekib hapnikustress, juured ei saa enam hapnikku kätte. See kahandab juure funktsioone, mis omakorda viib ainevahetuse aeglustumiseni. Levinum veestress on aga vee defitsiit. Vee defitsiiti seostatakse kuivusega, seepärast nimetataksegi seda ka põuastressiks.
sobivad põimagregaadid, mis koosnevad labasilurist ja tihendusrullisest või kobestuskäppadest ja tihendusrullidest. Esimesena mainitud agregaat sobib sügisel küntud alade kevadiseks külvieelseks mullaharimiseks. Teisena mainitud agregaati võib kasutada nii värskelt küntud,kui mõnda aega seisnud küntud alade külvieelseks harimiseks. Pikaajalisi otsekülvi uurimisi veel pole, kuid seniste uurimuste põhjal võib öelda, et otsekülv sobib suvi-ja taliteraviljade, rüpsi ja rapsi ning herne viljelemiseks kerge ja keskmise lõimisega muldadel. Teraviljade eelviljadena rapsi, herne ja ristiku väärtus otsekülvil ei realiseeru täiel määral. Seepärast on soovitatav enne otsekülvi mulda 7-8 cm sügavuselt segada või kasutada otsekülvikuid, mis koos külviga ka mulda harivad. Ainult adraga harimisele orienteerumine ei ole majanduslikult ege keskonnahoidlikust aspektist perspektiivikas. Lisaks mullastiku oludele tuleks valiku tegemisel arvestada
Andmiseviisilt jaotatakse iga-aastaseks ja perioodiliseks. Perioodiliselt ehk mitme aasta tagant antakse lubi- ja orgaanilisi väetisi. Ka fosforväetisi võib anda külvikorra juhtkultuuridele (allakülviga teraviljad, taliviljad, kartul jt rühvelkultuurid) 2...3 kordse normiga mitmeks aastaks ette. Ei soovitata seda teha aga köögiviljade ja lillekultuuride väetamisel. Kaaliumväetisi saab kasutada perioodiliselt ainult tingimisi, so raskema lõimisega muldadel ja taliteraviljade ning rühvelkultuuride väetamisel tuleb suurendatud K-väetiste normidest (so perioodilisest väetamisest) aga loobuda. Taimetoiteelementide omastamise optimaalne sügavus on 8...15cm. 13 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Sügisesel väetamisel viiakse fosfor-, kaalium-, lubi- ja orgaanilised väetised mulda
Õisik ebasarikjas. Kirjeldatud õieehitus ei esine kaugeltki kõigil sgk esindajatel. Paljudel on toimunud õie taandarenemine. Kroonlehed on harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud. * Vili on kupar või pähklike. * Sgk saab jaotada õie ehituse järgi kolmeks alamsugukonnaks: Vesiheinaliste Põisrohuliste Kaderohuliste Perek tähthein (Eestis Harilik äiakas ehk nisulill Perek nälghein salumetsade tavaline asukas on taliteraviljade umbrohi, nende metstähthein ja salutähthein). suuri seemneid on raske On võrdlemisi nõrga varrega, eristada viljaterade hulgast, nad mistõttu toetavad sageli teiste on alkoloidide sisalduse tõttu peale. Umbrohuna on tuntud mürgised ja muudavad jahu perek vesihein ja perek mõruks. Perek põisrohud, nälghein. perek seebilill (juur sisaldab rohesti saponiine ja seda kasut
annaabi.ee 
