4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. Transistor võimendi mudel LT Spice'iga. RB1=160k RB2=56k RK=3,3k RE=1,5k CB=750nF CE=220nF CK=2,4nF · Arvutuste lähteandmed E=10V Uk0=6,08V UE0=1,786V Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga. Takistid Rb1 ja Rb2 tagavad baasile emitterpingest kõrgema pinge transistori aktiivreziimi tagamiseks. Takistiga Re pannakse paika emitteri pinge maa suhtes. Re põhjustab aga tugevat vahelduvvoolu tagasisidet, mis vähendab võimendust. Et võimenduskadusid vältida ühendatakse sellega rööbiti sildav Ce. Väljundisse alaliskomponendi mitte jõudmiseks kasutatakse sidestuskondensaatorit Ck. Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga.
Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti otstel 2 korda (nüüd on pinge takisti otstel 6 V). 3. Kui tarbija takistust muuta n korda siis muutub voolutugevus 1/n korda. Näiteks kui 8 oomise takisti otstele rakendada pinge 4 V läbib seda vool tugevusega 0,5 A. Kui nüüd asendada 8 oomine takisti 2 oomise takistiga (tarbija takistus vähenes 4 korda) siis voolutugevus kasvab 4 korda (nüüd on voolutugevus 2 A). TÄHELEPANU! Järeldused 1 ja 2 EI KEHTI kui tarbija takistus sõltub tarbijale rakendatud pingest või seda läbivast voolust. Näiteks hõõglambi takistus on seda suurem mida kõrgem on pinge hõõglambi otstel. Teisy Slavin
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 ...
Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge võrdne UA = 10 V. Sellisel allikal on ka allikaväljundpinge (klemmipinge) U = 10 V. Mitme üheoomise takistiga (R = 1 ) saab moodustada rööpahela, mille ekvivalentne takistus Re = 0,2 . Millised on rööpahelas kõik voolud? Joonistage selle ahela elektriskeem ja tähistage kõik voolud. Lahendage see ülesanne uuesti kui takistite väärtuseks on R = 0,4 . LOENGUL ANTUD KODUÜLESANDED ELUOHTLIKUD OLUKORRAD Näide: inimene vasakul. Ligikaudsel hindamisel võime vaadata 3 allikat, mis kutsuvad esile voolud kolmes suletud kontuuris. Sellisest arvutusest piisab!
r r r L2 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta · Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline I= kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). R+r Ülesanded · Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V ja sisetakistus 0,2 , ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur on voolutugevus takistis? · Kui vooluallikas elektromotoorjõuga 4,5 V, ühendada 8,5 välistakistusega, on voolutugevus ahelas 0,5 A. Kui suur on vooluallika sisetakistus? · Kuivelemendi elektromotoorjõud on 1,5 V. 1,8 välistakistuse korral on voolutugevus 0,75 A. Kui suur on lühisevoolu tugevus? Jadaühendus Rööpühendus Näiteid tarbijate ühendamisest Jadaühendus 12 V 12 V 12 V
I=U/R, kus I on voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. ÜLESANNE: Leia voolutugevus, kui takistus on 0,2k ja pinge on 1,5V. *Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I= /R+r, kus on elektromotoorjõud. ÜLESANNE: Vooluallikas, mille elektromotoorjõud on 4,8 V, sisetakistus on 0,2 ühendati 2 takistiga. Leia voolutugevus. *M illega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas ühendatakse need vooluringi? Voolutugevus mõõdetakse ampermeetriga, pinget voltmeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi ja voltmeeter ühendatakse rööbiti. *Mis on ja mida näitab elektromotoorjõud? Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida vooluallikas suudab tekitada (1kulon, C)
ei ole tasakaalus. 6. Tasakaalustage sild takistussalve takistuse R kuuel erineval väärtusel potentsiomeetri liugkontakti nihutamisega. Iga tasakaaluasendi (galvanomeetri nullseisu) korral märkige tabelisse 5.1 potentsiomeetri näit l1 ja sellele vastav takistussalve näit R. Pidage silmas, et takistussalve näidud ei erineks rohkem kui 10 % punktis 5 leitud näidust. 7. Samamoodi mõõtke teise takistiga ja tulemused kandke tabeliga 5.1 analoogsesse tabelisse, mille pealkiri peab sisaldama mõõdetava takisti numbrit. 8. Juhendaja poolt saadud ülesande alusel koostage takistite ühendus ja mõõtke ühenduse takistus vastavalt p 5-le ja p 6-le. Tulemused kandke tabeliga 5.1 analoogsesse uude tabelisse, mille pealkiri peab kajastama mõõdetavat takistite ühendust. (Kokku läheb Teil seega vaja kolme ühesuguse lahterduse, kuid erineva pealkirjaga tabelit. Näidiseks sobib
Kõigil juhtudel peaksite eksamil teadma ka tööpõhimõtet ja vastavaid skeeme (dioodil, Zener dioodil, RC,RL ja RCL ahelatel). Signaali käigu skitseerimise all on mõeldud seda, et peaks joonistama signaali kuju (näiteks siinuselise signaali mõne perioodiga) ja juurde kirjutama sageduse või perioodi ning amplituudi. 1. Skitseerige signaali käik RC madalpääsfiltris 16,7 kΩ takistiga ja 120 nF kondensaatoriga, kui siinuseline signaal on 10 V amplituudiga ja sagedus on 7,96 Hz, 137,8 Hz või 967 Hz. Milline on 7,96 Hz ja 796 Hz signaali korral ahelat läbiva voolu amplituud? (ω0 = 500 s-1 e. 79,6 Hz ja signaal väljundis on vastavalt Uv = 0,995Us, 0,5Us ja 0,0995Us ehk ligikaudu sama, 2 korda väiksem või 0,1 esialgsest signaalist. Voolu amplituud on 0,06 ja 0,6 mA) 2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid
Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 Skeemi järgi tehtud pooljuht sildahelas diskreet elementideli ilma kondensaatorita See on siis pooljuht sildalaldi diskreet elementidel. See kasutab siis 4 dioodi, 1 takistit ja lisasime ka kondensaatori paraleelselt takistiga, kuid piltidel seda ei ole kahjuks. See alaldi on juba natuke keerulisema ehitusega. Selle pulsatsioon on 15V, sagedus on 100 Hz nind alalisvoolu väljundkomponent on 10V ilma kondensaatorita, 8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09
kella vooluringi mingit ristlõiget ühes sekundis?; b) Kui suur on kellamehhanismi takistus? 4. Takistid 5 Ω ja 2 Ω on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda ? (Voolu võimsuse valemid) 5. Kui suur on 60 – vatise nimisõimsusega 220 – voldisel töötava lambi takistus lambi põlemise ajal? ( voolu võimsuse valemid) 6. Vooluallika, mille elektromotoorjõud on 4,8 v ja sisetakistus on 0,2 Ω, ühendati kaheoomise takistiga. Kui suur voolutugevus on takistis? V: 2,2 A 7. Taskulambipatarei klemmidega ühendatud suure takistusega ühendati rööbiti 2,2 oomine takisti, näitas voltmeeter 4,3 V. Kui suur oli patarei elektromotoorjõud ja sisetakistus? V: 4,5 V, o,1 oomi
elementi painutatakse. Elektrostaatiline ehk kondensaatormikrofon Muundab helirõhu muutuse elektrimahtuvuse muutuseks. Mikrofonis moodustab kondensaatori ühe plaadi metallitatud membraan, mis asub paigalseisvast plaadist paarikümne mikromeetri kaugusel. Mahtuvuse muutus teisendatakse elektripinge muutuseks madal- v. Kõrgsageduslikult. Levinuim on madalsageduslülitus, mispuhul mikrofon on ühendatud järjestikku elektrilaenguid polariseeriva alalispinge U allikaga ja takistiga. Selles lülituses muutub koos mahtuvusega C kondensaatori laeng Q (vastavalt tuntud seosele Q=CU). Laengu muutusest põhjustatud elektrivool tekitab takistil membraani võnkumist järgiva pingelaengu. Juhtmevaba mikrofon Juhtmevaba mikrofon on, nagu nimigi viitab, mikrofon ilma kaablita, mis ühendaks mikrofoni otse helisalvestus- või võimendusseadme külge. Juhtmevabal mikrofonil, laialdasemalt tuntud kui raadiomikrofon, on mitmeid erinevaid
summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant Kui kondensaator, või mõni teine mahtuvust omav juht või tarviti, mille mahtuvus on C, ühendada vooluallikaga, siis tekib laadimisvool iC, mis kestab seni, kuni plaatide potentsiaal võrdsustub allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi (kreeka väiketäht tau) = RC vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides () C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As · F = =s A V 67
summaga. 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant Kui kondensaator, või mõni teine mahtuvust omav juht või tarviti, mille mahtuvus on C, ühendada vooluallikaga, siis tekib laadimisvool iC, mis kestab seni, kuni plaatide potentsiaal võrdsustub allikapingega. Seejärel vool katkeb, sest kondensaatori dielektrik alalisvoolu läbi ei lase. Kui laetud kondensaator nüüd ümberlülitiga lahutada vooluallikast ja ta jääb järjestikku takistiga R, tekib tühjenemisvool iC. Laadimis- ja tühjenemisvoolu kestus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja vooluringi takistusest. Mahtuvus ja takistus määravad vooluringi ajakonstandi τ (kreeka väiketäht tau) τ = RC τ vooluringi ajakonstant sekundites (s) R vooluringi aktiivtakistus oomides (Ω) C vooluringi mahtuvus faradites (F) Kontrollime mõõtühikut: V As Ω· F = ∙ =s A V 67
Vooluväljundile on välja arendatud erinevaid standardeid, kuid enim rakendatav on 4-20 mA standard. Vähim väärtus anduri mõõtealas vastab 4 mA ja suurim – 20 mA väljundvoolule. Anduri näidud jäävad vahemikku 4 kuni 20 mA. Vooluväljund tagab alati nõutud voolu väljundahelas. Sedasi saab anduriga ühendatud seade voolu katkemisel kergesti tuvastada anduri probleemi (näiteks katkenud juhe). Signaali saab kergesti muuta pingeks 250 Ω takistiga, mille pingelang muutub vahemikus kuni 5 V ja seda saab kergesti mõõta programmeeritava kontrolleriga (PLC-ga) või digitaal-analoog-muunduriga. Diskreetsignaal on selline elektrisignaal, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Diskreetsignaal saadakse analoogsignaalist selle väärtuse mõõtmise teel teatud kindlate ajavahemike järel. Nii
ühesuunalise toimega takistite kaudu. Selel 9.11 on toodud ventiili tingmärgid. ühendusskeem. Sele 9.9 Pidurdusventiil 93 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Paralleelse takistiga 7 saab reguleerida vooluhulka olukorras kus peakanal on suletud. Vedeliku viskoossusest mittesõltuvad takistid Nendes ventiilides sele 9.12, mida tuntakse ka täpistakistite nime all on
mitte-inverteeriv lülitus Signaali faas jääb samaks Võimendus Av =1 + R2/R1 V- pinge on sama mis V+ Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 44 Operatsioonivõimendid summeeriv lülitus Milleks ? Näiteks mikseripult Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 45 Operatsioonivõimendid instrumentaalvõimendi Kui R3=R4, saab võimendust muuta 1 takistiga (R1) Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 46 Operatsioonivõimendid pinge kasvu kiirus Aeglane LM741, kiire LT1056, Toide +/-15V Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 47 Mõõteriistad · Voltmeeter max. suur sisendtakistus · Ampermeeter max. väike sisendtakistus · Need jpm. koos -> multimeeter (tester) · Veidi eriline generaator kõigusagedusgeneraator ehk sweep- generaator
teineteist. 43. Kuidas muuta alalisvoolumootori pöörlemiskiirust ja pöörlemissuunda? Alalisvoolumootorid jagunevad sõltuvalt ergutusviisist võõr-, rööp- ja jadaergutusega mootoriteks. Alalisvoolumootorite sujuvaks muutmiseks on mitu võimalust, kusjuures alati tuleb eelistada ökonoomsemat varianti. Need võimalused ilmnevad valemist n = (U-IaRa)/cE, kus muuta ei saa ainult mootori elektrilist konstanti cE. Muuta saab 1) toitepinget U 2) ankruvoolu Ia ankru sildamise teel takistiga 3) ankruahela takistust ankruga jadamisi ühendatud takisti abil, milleks ei või olla käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks 4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust Alalisvoolumootorite pöörlemissuuna muutmiseks on vaja muuta voolu suund kas ankrumähises või ergutusmähises. Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või
Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 9 (9) I U + I1 I 2 I3 _ R1 R2 R3 I Joonis 5.11. Hargnev vooluahel kolme paralleelselt e. rööbiti ühendatud takistiga I = I1 + I 2 + I 3 U U U U 1 æ1 1 1 ö = + + ehk U = U çç + + ÷÷ , millest R R1 R2 R3 R è R1 R2 R3 ø 1 1 1 1 = + + ehk G = G1 + G2 + G3 R R1 R2 R3 Takistuste paralleel- e. rööpühenduseks nimetatakse lülitust, kus ahela kahe punkti
Ei ole nii lihtne ümberlülitada teispidi pöörlemiseks(kommutm). Töökindlus suurem ja hind odavam. ASÜNKR JA ALALISMTORI PÖÖRLEMISKIIRUS Asünkrmootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust, faasi muutmine Alalisvoolum reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvoolu vähendamisega. Saab muuta ka : toitepinget, ankruvooli ankru sildamine takistiga, ergutusmähise sildamine takistiga. HAMMASRATASMOOTOR oma ehituselt sarnased hammasrataspumpadele. Mootorisse juhitav vedelik avaldab survet hammasratastele, mille tulemusel tekib mootoris pöördemoment, mis kantakse üle mootori teljele.Mootoril on suur pöörlemiskiirus. KOLBRADIAAL Silindrid koos kolbidega on paigutatud ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 silindrit 5st. ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga
pöörlemissuunale. Vastulülituspidurdus on teistest pidurdusviisidest kõige ebaökonoomsem. Mootor tarbib energiat võrgust ka pidurduse ajal. Selline pidurdusviis on aga efektiivne mis tahes nurkkiirusel ja võimaldab ajamit täielikult peatada. Vastulülituspidurdust rakendatakse väikese kiirusega koormuse langetamisel ja ajami reverseerimisel. 3) Dünaamiline pidurdus. Dünaamilisel pidurdamisel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Dünaamiline pidurdus: a võõrergutusega, b endaergutusega Tunnusjoone jäikus sõltub ankruahela takistusest ja magnetvoost. Mida suurem on ankruahela takistus, seda pehmem on tunnusjoon. Võõrergutusega dünaamiline pidurdus on töökindel ja lihtne. Ta on majanduslikult
lülitatud "kustuva valguse" skeebi järgi. Vajaliku faaside järjekoora saavutamiseks tuleb vahetada kohtadega mistahes kaks faasi generaatori klemmidel. Tavaliselt on antud moodus elektrijaamades automatiseeritud. Isesünkroniseerimise moodus. Ergutamata generaatori rootor pannakse primaarmootoriga pöörlema kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitatakse G võrku. Et vältida liigpingeid, ühendatakse rootori ahelasse takistiga. Kohe pärast lülimist võrku ühendatakse ergutusmähis ergutiklemmidega ja G hakkab tööle sünkroonselt. Tekib järsk voolu tõuge ja mehaanilised pinged võllil kuid need pole ohtlikud G-le. Antud moodus on mugav sagetaste lülituste puhul. 17. Sünkroonmootori tööpõhimõte (lk 267) Sünkroonmootor koosneb välisest ja sisemisest väljapoolustega õhupiluga eraldatud magnetsüsteemist. Mõlemad süsteemid pöörlevad ühise telje ümber,
tagasisuuna kontaktori kontaktid KT1 ja KT2. Kui samaaegselt muuta voolu suunda nii ankru- kui ka ergutusmähises, siis mootori pöörlemissuund ei muutu. See tõsiasi on nii alalis- 116 kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetavate universaalmootorite tööpõhimõtte aluseks. Joonisel näidatud mootorite pöörlemiskiirust nimikiirusest allapoole saab reguleerida ankruahelasse lülitatud takistiga R1reg. Mootorite kiirust nimikiirusest ülespoole saab reguleerida ergutusvoolu vähendamise ja magnetvälja nõrgendamisega takistiga R2reg. a) Ua Uerg b) Uerg Ua S1 S2 S2 S1 R1reg R2reg R2reg
ressurss ei ole optimaalselt ära kasutatud. Sellist mootorit tohib ühendada tähte mõnda tööstuslikku elektrivõrku, kus on kolmefaasiline toide liinipingega 690 V. 11. Voolutugevuse mõõtmine. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse elektriahelasse järjestiku nii, et tema mähist läbib kogu ahela voolutugevus. Järelikult ampermeetri sisetakistus on väike. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine sildava takistiga. Sildav takisti (ka šunt) - erikonstruktsiooniga takisti, millega laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda. Magnetelektrilisele mõõteriistale ehitatakse sildav takisti tavaliselt ampermeetri sisse, ent valmistatakse ka sildavaid takisteid, mida vajaduse korral saab vahetada. rA - ampermeetri sisetakistus. Imax - maksimaalselt mõõdetav vool Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamine voolutrafo abil. Voolutrafo - vahelduvvooluahelais
see tähendab transistoride või operatsioonvõimenditega Rc filtrid. Selliste filtrite arvutusmeetod on esitatud Abo raamatus jaotises 1.10 ja 1.11. (ka lk. 319 punkt 6.5.2). Juuresoleku filter See võimaldab kõnest ja laulutekstist paremini aru saada, sest esineja nagu tõuseks esiplaanile. Selline filter suurendab võimendust 300-st kuni 3000 Hz-ni. Selleks sobib näiteks OV-ga vastuside ahelasse ühendatud kaksik T-sild häälestussagedusega umbes 2000 Hz. Takistiga R3 (joonisel 6.20 Abo raamatus) saab muuta filtri sagedustunnusjoone kallet piirides 0...12 dB. Selle lülituse modulatsioonimoonutustegur sagedusel 1 kHz ja väljundpingel 10V ei ületa 0,1%. Ümberlülitavad filtrid Lk. 322 punkt 6.5.7. Abo raamatus Sisendkommutaatorid ja pingevõimendusastmed Sisendkommutaatorid Võimendit kasutatakse tavaliselt mitmest allikast saadava signaali võimendamiseks, et oleks
Väljundsignaal avaldub sisendsignaalialuse osa pindalaga. Tänu inverteeriva sisendi virtuaalsele maale on vool takistil R1 määratud suhtega: Usis R1 See vool peab läbima mahtuvuse C, mis kindlustabki väljundsignaali. Reaalses integraatoris peab arvestama integraatori sisendis olevat eelpinget (alaliskomponenti), mis viib ideaalse integraatori väljundpinge pidevale kasvule kuni väljundi küllastumiseni. Alalispinge reziimi stabiilsuse tagamiseks tuleb kondensaator sillata takistiga Sellega on piiratud madalsagedusliku-, kaasaarvatud ka alalissignaali võimendus, olles nüüd piiratud suhtega: R2 R1 // All olev jutt on raamatust // Kui puudub takisti R2, siis tagasiside ahelas olev kondensaator laadub vooluga iC, mis ei sõltu kondensaatori pingest. Siis aja dt jooksul saab kondensaator laengu dq ja tema pinge muutus: dq (iC * dt) dvC = = C C Lõpliku ajavahemiku t jaoks t 1 vC = ? vC dt
Kui aga mõnda teemasse sisse minna, siis tuleb erialateadmised ja programmeerimisoskused ühendada. Mõlemad võivad eraldi võttes olla küllaltki lihtsad, kuid nende kokkupanek võib veidi peamurdmist nõuda. Samas aga teadmiste ja tehnika ühendamine võib anda eraldi toimetamisest märksa kasulikumaid tulemusi. Järgnevas näites mängitakse läbi elektriskeemides loodetavasti põhikooliajast tuttavate takistite ja nende ühendamisega ette tulevad arvutused. Elektroonikule on seostub takistiga tõenäoliselt sageli punast värvi väike silinder, mille mõlemast otsast traat välja tuleb. Iseenesest aga käituvad takistina ka tavalised lambipirnid ja mõned muudki elektroonikaseadmed. Lihtsal takistil on keskkonnaoludest suhteliselt sõltumatu väärtusega takistus. Samuti on tal lubatud suurim eralduv võimsus, mille ületamisel võib takistist välja tulla ,,hall mull" ehk tossupilv ning komponent pole pärast seda enam kasutatav. Takistuseks
9 3.2.2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. R V A Joonisel on kujutatud takisti R, milleks võib olla mingi elektritarviti. Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget (õigemini pingelangust ) takistis. Kui teostada mõõtmisi, siis olenemata, milline on vooluallika klemmipinge on voltmeetri ja ampermeetri näitude suhe (voltmeetri näit jagada ampermeetri näiduga) ühe takisti jaoks on alati üks ja seesama ehk jääv suurus
elektromotoorjõudu absoluutselt sama sagedusega kui on võrgus. Erinevate sageduste puhul, kord lambid süttivad, kord kustuvad. Kui ei erine potensiaalide vahel erinevust. Isesünkroniseerimise puhul ergutamata generaatori mootor pannakse primaarmootoriga töötama kiirusega, mis erineb sünkroonkiirusest mitte enam kui 2-5%. Pärast seda lülitakse generaator võrku. Liigpingete vältimiseks rootori vältimiseks rootori ahelas ühendatakse rootori mähis mõne takistiga. Sellese väikese generaatori ja võrgusageduse erinevuse puhul toimub automaatne generaatori sünkronismi tõmbamine. 6.paraleeltalituseks lülitatud generaatori koormamine generaatori lülitamiseks paraleeltalituseks on nõue, et generaatori elektromotoorjõud oleks võrdne Eg=Uv ja vektotid oleks vastassuunalised.seega võrkulülitamise hetkel võrgupinge ja generaatori elektromotoorjõu summa Uv+Eg=0. võrgu energiat. Selleks, et võrku energiat ande tuleb
keskväärtus 78 1 Ik = I m = 0,318 I m , täisperioodalaldil aga 2 Ik = I m = 0,637 I m . Keskväärtuses ei iseloomusta vahelduvvoolu õigesti energeetilisest seisukohast. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu efektiivväärtust. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Võrdleme olukorda 10-oomise takistiga R alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas. Eralduvat soojushulka iseloomustab võimsus, mis igal hetkel on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. p = u i. Soojushulk on võimsuse ja aja korrutis. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: Im I= = 0,707 I m ; 2 Um U= = 0,707 U m . 2 Ja vastupidi: I m = I 2 =1,41 I ; U m = U 2 =1,41U .
võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada jadaühenduse valemeid: Kui see nii pole, tuleb juhtumit vaadelda kui segaühendust. Koormamata juhus: U I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2
Selliselt kiiruselt aga sünkronismi liikuva osa suuna vastassuunaks. Kus vool on suurem kui 5A lülitatakse voltmeeter läbi mõõtetrafode. tõmbumist ei toimu. Mõlema tingimuse üheaegseks rahuldamiseks on sobiv valida vahepealne olukord- Elektrienergia mõõtmiseks kasut elektrienergiaarvesteid. Alalisvoolupuhul elektrodünaamilised ja ergutusmähis sillata käivitusel takistiga Rk; käivitusmähis ei ole siis avatud ega ka lühistatud. induktsioonarvestid vahelduvvoolus. 24.Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned- 10. Elektrimasin on energia muundur. Mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks ja ka vastupidi. n=U-Ia(Ra+Rk)=f(Ia) ankru pöörlemiskiirus; M=CEIa=f(Ia)- mootori moment El
võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada jadaühenduse valemeid: Kui see nii pole, tuleb juhtumit vaadelda kui segaühendust. Koormamata juhus: U I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2
võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada jadaühenduse valemeid: Kui see nii pole, tuleb juhtumit vaadelda kui segaühendust. Koormamata juhus: U I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2
Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool vähenes 2 korda (nüüd on vool 1 A) siis vähenes ka pinge takisti otstel 2 korda (nüüd on pinge takisti otstel 6 V). 3) Kui tarbija takistust muuta n korda siis muutub voolutugevus 1/n korda. Näiteks kui 8 oomise takisti otstele rakendada pinge 4 V läbib seda vool tugevusega 0,5 A. Kui nüüd asendada 8 oomine takisti 2 oomise takistiga (tarbija takistus vähenes 4 korda) siis voolutugevus kasvab 4 korda (nüüd on voolutugevus 2 A). TÄHELEPANU! Järeldused 1 ja 2 EI KEHTI kui tarbija takistus sõltub tarbijale rakendatud pingest või seda läbivast voolust. Näiteks hõõglambi takistus on seda suurem mida kõrgem on pinge hõõglambi otstel. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga.
R CE R2 E E Joon.1.25 Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.1.25). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata.Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem
võimalike lülituste arv on väga suur. Arvutusteks ja mõistmiseks tuleb segaühendust skeemil järkjärgult lihtsustada, kasutades eespooltoodud jada- ja rööpühenduse valemeid. Ettekujutuseks mõni lihtne näide. 24 Pingejagur Üks arvestatav segaühenduse arvutuste kasutusviis on pingejaguri loomine. Pingejagurit kasutatakse mõõtetehnikas mõõtepiirkondade laiendamiseks või elektroonikaelementide sobitamisel. Vaatame näidet, kus 12 V toiteallikaga skeemis on 4,7 k takistiga vaja jadamisi lülitada takisti R2, et selle klemmidel saada 0,7 V pinget U2. Vaja on määrata takisti R2 väärtus. Kõik sõltub nüüd sellest, milline on sellele pingele lülitatav tarviti. Eeldades, et selle tarviti takistus on väga suur (ehk kui pingejagur on koormamata), saab kasutada jadaühenduse valemeid: Kui see nii pole, tuleb juhtumit vaadelda kui segaühendust. Koormamata juhus: U I= R1 + R2 R1 U 1 = I R1 = U R1 + R2
Edasine nurkkiiruse suurenemine kestab seni, kuni mootori moment saab võrdseks töömasina momendiga. Mootor töötab generaatorina ja annab pidurdusenergia võrku. 2) vastulülituspidurduse olukorras pöörleb mootori ankur töömasina momendi või inertsijõudude mõjul vastupidi elektromagnetilisele momendile, seega mootor takistab täiturmehhanismi või töömasina liikumist. 3) dünaamilisel pidurdusel lahutatakse mootori ankur võrgust ja ühendatakse takistiga. Kui ergutusmähis jääb ühendatuks alalisvooluallikaga, siis saame võõrergutusega dünaamilise pidurduse. Kui aga ergutusmähis on rööbiti ankrumähisega, saame endaergutusega dünaamilise pidurduse. Pidurdamisel lülitatakse mootor võrgust välja, pinge kaob ning vool ja mootori moment muudavad oma suunda 25. Asünkroonmootori tehistunnusjooned. Tehistunnusjooned võib leida loomulike tunnusjoonte järgi, kui moment arvutada ümber võrdeliselt pinge ruuduga. 26
kiirenduskontaktoritega KM3 ja KM4. Pidurdamise ajal on kõik ankru- või rootori- ahelasse lülitatud kontaktorite peakontaktid avatud ja nimetatud ahelate takistused on maksimaalsed. Dünaamilise pidurduse skeemide jõuahelaid on kujutatud joonisel 1.6. Alalisvoolumootori võõrergutusega dünaamiliseks pidurdamiseks lahutatakse mootori ankruahel liinikontaktori KM sulguva peakontakti avanemisega toiteallikast ja ühendatakse pidurduskontaktori KM2 sulguva peakontakti sulgumisega pidurdus- takistiga R2 (joonised 1.6.a ja b). Ergutusmähis LM jääb aga ühendatuks toiteallikaga kas vahetult (rööpergutusega mootor, joonis 1.6.a) või läbi pidurduskontaktori KM2 teise sulguva peakontakti ja käivitusreostaadi R1 ning ergutusahelasse lülitatud voolu- piirava takisti R3 (jadaergutusega mootor, joonis 1.6.b). Mootor hakkab tööle võõr- ergutusega generaatorina, muundades elektriajami liikuvatesse osadesse salvestunud
Anoloogilise aruteluga saame põhjendada ka Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse vastuparalleelsete voolude tõukumist. suhe, on leitav valemiga N1 IU U = = = või N I IR R = = I( R + r ) R + r nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem võrreldes takistiga ahelas. 2.3 Joule'i Lenzi seadus 3.2 Liikuva laengu väli, Biot',-Savart',- .Joule´i-Lenzi seadus- Juhis eralduva Laplace'i seadus soojuse hulk on võrdeline tema takistusega ,voolutugevuse ruudu ja ajaga. Biot'-Savart'-Laplace'i seadus: Vooluelemendi poolt tekitatava magnetvälja Q = RI2 t magnetiline induktsioon on võrdeline
emittersiirde pärivool. Transistori ülesandeks on võimendada tema sisendil olevat signaali ja edastada see võimendatud kujul koormusele, mis võib paikneda kas otse transistori kollektoriahelas (takistuse Rk kujul) või siis paikneb kollektoriahelas transistori tööpunkti etteandmiseks vajalik oomiline takisti Rk ning koormustakistus (tarbija) Rt ühendatakse kollektorahelasse mingi sidestuselemendi (näiteks kondensaatori) kaudu, olles vahelduvvoolu mõttes ühendatud rööbiti takistiga Rk. Transistori vahelduvvoolukoormuseks on sellisel juhul Rk ja Rt rööpühenduse takistus. Transistori lähtetööpunkti valik seisneb tema kollektorivoolu ja kollektoripinge kindlaksmääramises selles punktis. Lähtetööpunkti nimetatakse ka jõudepunktiks ning sellele vastavat kollektorialalisvoolu jõudevooluks. Lülituse lähtetööpunkt (LTP) leitakse lülituse arvutamisel grafoanalüütiliselt, kandes
Skeemitehnika. SS-98. tasemel, kuid signaal 1 tõuseb kõrgemale signaalist 2, mistõttu valge riba heledus muutub liiga heledaks, st. valge muutub ülivalgeks ja must toon muutub halliks. Seega rikub alaliskomponentide kaotus kujutise signaalide heleduse suhet. Alaliskomponendi taastamiseks kasutatakse nivoofiksaatoreid. Lülitades sidestuslüli takistiga R rööbiti dioodi D, muutub sidestuslüli takistus mittelineaarseks. Olenevalt dioodi lülitamise suunast, šunteeritakse takisti R kas sidestuskonde C laadimisel või tühjenemisel. Võrreldes takisti R suurusega peab dioodi D päritakistus olema väike (pooljuhtdioodide puhul on see tagatud). Nivoofiksaatori tööpõhimõte C RC-sidestuslüli ajakonstant τ peab olema alati
Indeks ketastes käsutatakse augu paare, et saaks kindlaks teha hiire liikumise suunda. Kui on kaks valgusallika-vastuvõtja paari mis ei ole täpselt teine teiselpool ketta telge tekib ka vastuvõetud segnaalide nihe mis määreb liikumise suuna. 56 Juhtkang Põhimõte on samasugune kui vanematel mehaanilistel hiirtel. Juhtkang on ühendatud kähe takistiga (X ja Y telg) ja nüüd selle liikuva kontakti pinge sõltub tema asendist takistil väärtustega -V st kuni +V ni. Selle pinge järgi määratakse kontakti asukoht. 57 · Kuvar (Display) CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris.
Kui on kaks valgusallika-vastuvõtja paari mis ei ole täpselt teine teiselpool ketta telge tekib ka vastuvõetud segnaalide nihe mis määreb liikumise suuna. o Juhtkang Põhimõte on samasugune kui vanematel mehaanilistel hiirtel. Juhtkang on ühendatud kähe takistiga (X ja Y telg) ja nüüd selle liikuva kontakti pinge sõltub tema asendist takistil väärtustega -V st kuni +V ni. Selle pinge järgi määratakse kontakti asukoht. 56 Kuvar (Display) o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar
54) Kuidas on võimalik muuta alalisvoolumootorite pöörlemiskiirust Alalisvoolumootorite pöörlemiskiiruse sujuvaks muutmiseks on mitu võimalust. Ankru pöörlemiskiirus (n) avaldub seosest: U - I a Ra n= cE kus cE mootori elektriline konstant U toitepinge; Ia ankruvoolu tugevus magnetvoog kus muuta ei saa vaid mootori elektritist konstanti c. Järelikult on võimalik muuta: 1 ) toitepinget U, 2) ankruvoolu I ankru sildamise teel takistiga, 3) ankruahela takistust ankruga jadamisi ühendatud takisti abil, milleks ei või olla käivitusreostaat, sest see on mõeldud vaid lühiajaliseks tööks, 4) magnetvoogu ergutusahelasse lülitatud takisti abil või ergutusmähise sildamise teel takistiga 5) üheaegselt mitut suurust. Nii võime saada mistahes tööpunkti mehaaniliste karakteristikute n=f(M) tasapinnal pöõrlemiskiiruse ja momendi reaalses muutumispiirkonnas, mis on määratud mootori
Kui aga mõnda teemasse sisse minna, siis tuleb erialateadmised ja programmeerimisoskused ühendada. Mõlemad võivad eraldi võttes olla küllaltki lihtsad, kuid nende kokkupanek võib veidi peamurdmist nõuda. Samas aga teadmiste ja tehnika ühendamine võib anda eraldi toimetamisest märksa kasulikumaid tulemusi. Järgnevas näites mängitakse läbi elektriskeemides loodetavasti põhikooliajast tuttavate takistite ja nende ühendamisega ette tulevad arvutused. Elektroonikule on seostub takistiga tõenäoliselt sageli punast värvi väike silinder, mille mõlemast otsast traat välja tuleb. Iseenesest aga käituvad takistina ka tavalised lambipirnid ja mõned muudki elektroonikaseadmed. Lihtsal takistil on keskkonnaoludest suhteliselt sõltumatu väärtusega takistus. Samuti on tal lubatud suurim eralduv võimsus, mille ületamisel võib takistist välja tulla ,,hall mull" ehk tossupilv ning komponent pole pärast seda enam kasutatav
10 13 liselt vahemikus 10 ...10 m, polaarsetel 8 10 10 ...10 m. Tahkedielektriku mahujuhtivus on, sarnaselt vedelikega, põhjustatud lisandite ja ka dielektriku enda vabade ioonide liikumisest. Isoleermaterjali- dena kasutatavate neutraalsete tahkete dielektrikute 13 16 eritakistus on tavaliselt vahemikus 10 ...10 m, Sele 3.3. Ideaalse kondensaatori ja -takistiga 9 13 polaarsetel 10 ...10 m. asendatud dielektriku vektordiagramm Tahkete dielektrikute pinnajuhtivus on suurel vahelduvpingel. määral seotud saasta ja niiskusega dielektriku pinnal. Eriti kiiresti väheneb pinnaeritakistus, kui ümbritseva keskkonna niiskus ületab 70...80 %. Lisaks eelpooltoodule võib tehnilistes dielekt-
väheneb baasivoolu põhjustav pinge, järelikult väheneb baasivool +E E RE CE R1 RC R2 JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem
Topoloogiad: - Tähtühendus – kõik võrguseadmed on ühendatud üksteisega läbi keskse seadme (tähekujuliselt). Ühe seadme rivist väljaminek või kaabli riknemine ei halva kogu võrgu tööd. Näiteks Ethernet. 24 - Siinühendus – kõik võrguseadmed on ühendatus ühe siini külge. Siini otsad on termineeritud (ühendatud kaabli lainetakistusega võrdse takistiga maanduse külge). Kui kaabel kasvõi ühest kohast puruneb, lööb see rivist välja kogu võrgu. Näiteks (vana) 10 Base 2 koaksiaalkaabliga Ethernet. - Ringühendus – põhimõtteliselt nagu siinühendus, aga võrgu otsad on omavahel kokku ühendatud, moodustades ringi. Andmed liiguvad mööda ringi ainult ühes suunas (päripäeva või vastupäeva). Mõnikord kasutatakse kahte ringi, kus ühes toimub andmete edastus päripäeva ja teistes vastupäeva
R2 E E JOONIS 4.21. Temperatuuri langedes on toime vastupidine. Sama võtet võidakse kasutada ka baasipinget fikseerivas lülituses (joon.4.21.). Toodud kompensatsiooni nimetatakse emitterkompensatsiooniks, sest ta tekib emittertakistuse kasutamisega. Vältimaks signaalisagedusega pingelangu lülitatakse takistiga paralleelselt sobiva suurusega kondensaator, mille kaudu kulgeb vahelduvvsignaal emittertakistusel pingelangu tekitamata. Vaadeldav stabilisatsioon ei anna täielikku kompensatsiooni, küll aga vähendab tööpunkti nihkumist ja tavaliselt sellest piisab. Emmiterkompensatsioon toimib ka transistoride vahetamisel, kui uue transistori vooluvõimendustegur erineb vahetatud transistori vooluvõimendustegurist Olgu uue transistori vooluvõimendustegur suurem
määramise plokist, galvaanilise eralduse plokist, positiivsete ja negatiivsete paisupingete generaatorist ja mõnedest diagnostika- ja kaitselülitustest. Transistori juhtimismooduli põhiosaks on paisupingete generaator. Joonis 3.20 näitab suure võimsusega muundurites kasutatava paisupingete generaatori talitluspõhimõtet. Võrreldes lihtsustatud paisupingete generaatoriga (joonis 3.12), on vooluahel teostatud paisu-emitteri RGE takistiga ja kahe kondensaatoriga. Mitmetes rakendustes võib paisu-emitteri takisti (tavaliselt 112 10... 100 k) ka puududa, kuna see väldib paisu mahtuvuse ettekavatsematut laadumist juhtlülituse töötamisel ning on piirajaks lülituse väljundparameetritele (lülitussagedus, sulgumis- ja toitepinge vääratus). Madala induktiivsusega kondensaatorid C1 ja C2 (tavaliselt 0,22...1 F) töötavad lülituse
annaabi.ee 
