Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal
Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 1425 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike). 3. Korvõieliste välistunnused 3.1. Lehed Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta. 3.2. Õied
altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi
inimese otsese kaasabita ja kasvavad ses paigas juba ammu. Näiteks: Sambalaliigid. Sissetoodud liigid- kultuurtaimed, tulnukad, metsistunud ja naturaliseerunud liigid. · Kultuurtaimed- kasvatamise eesmärgil tahtlikult sisse toodud liigid ja sordid. Näiteks hobusekastan ja mägimänd. · Tulnukad- tahtmatult võõrsilt sissetoodd liigid. Umbrohtude hulgas. Näiteks: tuulekaer, tõlkjas, lõhnav kummel, vesikatk. · Metsistunud taksonid- kultuurtaimed, mis võivad vahel kasvada ka väljaspool ala, kuhu nad on istutatud või külvatud, kuid iseseisvalt looduslikus koosluses ei paljune. Näiteks: lehis, sirel · Naturaliseerinud liigid- tulnukad või kultuuraimed, mis on levinud ka looduslikesse või poolloodduslikesse kooslustesse ja suudavad seal iseseisvalt paljuneda.
Väetatud mullas umbrohi ei kasva. Tüütu umbrohi võib olla ka inimesele kasulik. Võilill (piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi) Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Võililleliike on Eestis tublisti üle saja. Kõik nad tunduvad väga sarnased. Suur osa võililleliikidest paigutatakse sageli ühe niinimetatud kollektiivliigi alla, selleks on harilik võilill. Võilille iseloomustavad juurmise kodarikuna asetsevad sulgjalt lõhestunud lehed, pikk seest õõnes õisikuvarb, jäme sügavale mulda tungiv juur ja loomulikult kuldkollased suured korvõisikud. Võilille õisikud koosnevad ainult keelõitest. Kõikidel õitel ei ole õietolmu: lihtsalt piisab sellest kui seda on osades õites. Selle tõestuseks piisab nägemisest, et võilille areneb palju idanemisvõimelisi seemneid. Ühel võilillel võib olla aastas isegi seitse tuhat seemet
............................................................................................4 Milliseid erinevaid taimeteid on olemas Eestis ning mille jaoks on taimeteed kasulikud?............4 Raudrohi ...............................................................................................................................4 Piparmünt ravimtaimena........................................................................................................4 Kummel.................................................................................................................................5 Paiseleht ................................................................................................................................5 Teeleht ...................................................................................................................................5 Salvei.....................................................
Ravimteed soovitatakse juua vähemalt 3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Tassitäis päevas ei anna ega saagi anda soovitud tulemust. Ravikuuri pikkus on tavaliselt 3 nädalat, siis peetakse üks nädal vahet. Mõnda teed peab jooma mitu kuud. Puhkusenädalal jälgitakse toimet ja lastakse organismil puhata. · Petersellitee: põie-, neeru-, kõhuhaiguste vastu; hingamisteedele hea; sünnitusele kaasaaitav. Kesk- ja hilissuvel. · Võilill. Toimib organismist vee väljutajana ja lahtistajana. Hiliskevadest varasügiseni. · Basiilik. Põletikuvastase toimega, stimuleerib närvisüsteemi. Kesk- ja hilissuvel. · Aedliivatee. Vähendab öist higistamist, parandab seedimist. Varasuvel. · Meliss. Rahustab, aitab migreeni korral. Kesksuvel. · Piparmünt. Rahustab, kõrvaldab seedehäireid. Kesksuvel. · Salvei. Vähendab öist higistamist, parandab seedimist. Varasuvel. · Pärnaõied
Ennem joomist peaks tee seisma umbes viis minutit. Kummelist on saanud koostisosa ka lugematutele ravitoimega salvidele, kreemidele, sampoonidele ja palsamitele. Mustsõstar Mustsõstralehtedest keedetud tee leevendab näiteks palaviku ja reuma sümptomeid. Mustsõstrateed on kasutatud ka kehast vedeliku väljaviimiseks ja neerude tööd parandava, ning kõrget vererõhku alandava vahendina. Naistepuna Naistepuna on vana ja rahva hulgas tuntud ravimtaim, kel on palju erinevaid kasulikke omadusi. Naistepuna hakkab õitsema jaanipäeva ajal. Sagedamini tehakse seda teena ja õli- või viinaleotisena. Naistepuna abil on ka kibedaid veine toodetud. Korjata tuleb naistepunal peaaegu kogu vart koos lehtede ja õitega. Kasvama jäetakse selle taime kõige alumine puitunud varre osa Kibuvits Kõige enam kasutatakse kibuvitsa marju. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid see ei vähenda nende väärtust
Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Tugevdab magu, stimuleerib organismi üldist vastupanuvõimet. Muud kasutusalad kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhnapopurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Õrnad õied pakuvad ilusat vaatepilti ja meelitavad ligi palju mesilasi ja kimalasi. Väga hea meetaim. Eriti dekoratiivselt mõjuvad erivärviliste õitega sortidest rühmad. Muu oluline informatsioon kes pole tuttav iisopi kibeda maitsega, peaks seda esialgu ettevaatlikult manustama. Eestikeelne nimetus on Hiid-aniisiisop Ladinakeelne nimetus on Agastache foeniculum Sugukond korvõielised Botaaniline iseloomustus - Kuni 80-90 cm kõrgune rohttaim. Lehed meenutavad nõgese lehti. Õitseb juulis-augustis. Kogu taim on nõrgalt aniisilõhnaline. Kaunis ilutaim! Kogu taim on
servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu. (Kull, Maria Johanna) 4 Kasvukoht ja tingimused Kukerpuu kasvab looduses metsaservadel, võsastikes, loodudel, eelkõige looniidul. Sageli haljastuses. Külmakindel. Kukerpuu on valgusenõudlik, kuid kasvab ka väheste puude varjus
..........................................................3 1. MIS ON RAVIMTAIMED...............................................................................................................4 2. TAIMED...........................................................................................................................................5 2.1 Piparmünt...................................................................................................................................5 2.2 Kummel.....................................................................................................................................5 3. KASUTAMISVÕIMALUSED.........................................................................................................6 LISAD..................................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................
praetud kala, maksa-, kalkuni- ja ühepajatoidud, ahju- ja keedukartulid, punapeediroad, juustu- ja riisisalat, kodujuust, toorsalatid, mõdu, kali ja tee. Kui lisada köömneid talviste kartulite keeduvette saad tulemuseks värske kartuli maitse! KÖÖMNED Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest on harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eestis vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm
Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Võilille piimmahl on väga paljude toimeainetega ja muuhulgas ka ravim. Näiteks sobib ta mitmetest nahahaigustest vabanemiseks. Kuid huvitav on veel see, et sellest valgest piimmahlast toodetakse mõnel pool kautsukit. See on kummi tooraine. Kautsuki tootmiseks isegi kasvatati mõnda võililleliiki. Pilt 2. Harilik Võilill HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus) Rahvasuus einsinikad, mustigud ja sinimarjad. Mustika marjad (pilt 3) on tumesinised või peaaegu mustad. Mustika viljad on ümmargused. Mustika võrsed on kolme-nelja esimeses aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Ravimisel kasutatakse mustika lehti ja marju, mis on head nii kõhule, kui ka silmanägemisele ning marjatõmmist võib kasutada angiini raviks. Samuti kasutatakse 6
ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega kohas kus kasvavad sookailud võib tekkida iiveldus ja tugev peavalu. Kasutatakse rögalahtistina, vesitõmmist köha ja bronhiidi korral, sobib ka külmetushaiguste raviks. Taime on kasutatud hiirte ja rottide tõrjeks. Värske taime põletamisel toas võib surmata putukaid. * Leesikas; Droog lehed Toime põletikuvastane, valuvaigistav
tulel klaasitäies keevas vees, laske 2 tundi tõmbuda, kurnake ja võtke 1 spl enne sööki. · Väikese igihalja keedusega määrimine aitab märgade ekseemide, löövete ja naha sügelemise korral. · Aaloed kasutatakse välispidiselt nii puhtal kujul (mass, mahl) kui salvidena. Peenestatud lehti segatakse vahekorras 1:4 mageda võiga ja määritakse saadud salviga kahjustatud kohti 2 korda päevas. · Harilik võilill. Ekseem paraneb, kui määrite nahka sageli võilillemahlaga. · Kasepungakeeduse valmistamise võetakse 100 ml keeva vee kohta 1 tl pungi. Ekseemi korral juuakse seda vedelikku 3 korda päevas 2-3 spl. · Hariliku maavitsa varte tipud. 100 g kuivatatud toorainele valatakse 1,5 l keeva vett, lastakse 6 tundi tõmbuda ning kasutatakse ekseemide korral loputamiseks ja kompresside tegemiseks. Selle taime piiritustõmmist on kasutatud ka sarkoomi ehk sidekoekasvaja raviks. 2
Ta sobib ka kohupiima sisse. Iisopist valmistatakse aromaatset õli; ta on asendamatu koostisosa ürdiliköörides Kasutamine ravimtaimena desinfitseerivate omadustega, köha korral röga lahtistav, soodustab seedimist. Muud kasutusalad Iisopit kasutatakse meelsasti parfüümide ja lõhna- popurriide valmistamiseks. Kasutamine haljastuses ilutaimena sobib iisop igihalja ja rohkeõielise taimena püsilillepeenrasse ja väga hästi madalaks piirdeks. Hea meetaim. Muu oluline informatsioon sisaldab eeterlikke õlisid, park- ja mõruaineid, mis teevad taime väärtuslikuks 5 HIID-ANIISIISOP Agastache foeniculum Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus püstine rohttaim VARS neljakandiline, 80 90 cm kõrge. LEHT ovaalne, saagja servaga
heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetust. Samuti on ta üldtugevdava toimega ja annab meile mitmeid vajalikke vitamiine. Nõgeseteed juuakse ka erinevate sisemiste verejooksude puhul. Nõgesetee toob tagasi ka kadunud söögiisu. Nõgese tarvitamisel peab aga ka seda teadma, et üle paari nädala ei tohi seda teha, sest mõned nõgeses peituvad ained võivad vere hüübimist kahjustada
.......................................13 Küüslauk.....................................................................................................................................14 ................................................................................................................................................... 15 Ravimtaimed...............................................................................................................................16 Kummel.................................................................................................................................. 16 Aaloe.......................................................................................................................................17 Võilill......................................................................................................................................18 Kõrvenõges...........................................
..............................13 4.2 Tüümian sümboiseerib vaprust...............................................................14 4.3 Aed-liivateega ahjukartulid ....................................................................14 5 Kasutatud allikad...................................................................................15 Maapirn - tasub tutvust teha! Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu vähendamisel. Elavdab ainevahetust, normaliseerib söögiisu, tasakaalustab suhkru ainevahetust ja vähendab magusahimu. Maapirn, topinambur, mugulpäevalill, soomlastel tuntud kui maa- või mugul-artisokk, ladinakeelse nimetusega Helianthus tuberosus. Heal lapsel mitu nime, nii peab see kindlalt paika ka maapirni puhul. Paraku pole see väärtuslik toidutaim eriti tuntud meie aiapidajate hulgas. Lihtne kasvatada
on nende farmakoloogiline toime c) mis on peamine taim, mis neid TA sisaldab (ladina keeles, droog)? a) Furanokromoonid aineterühma kuuluvad oma keemiliselt ehituselt b) nende farmakoloogiline toime c) peamine taim, kus need ained TA? a) Furanokromoonid b) Spasmolüütilise toimega (leevendavad smaspide poolt põhjustatud valu, lõdvestades silelihaseid) c) Ammi visnaga Orgiammi (ammi fructus) 12. Kõige tuntuim ravimtaim, mille rögalahtistav toime oleneb saponiinide sisaldusest a) taime nimetus eesti keeles b) taime nimetus ladina keeles c) mis on droogiks? a) lagrits b) Glycyrrhiza glabra c) Glycyrrhizae radix lagritsa magusjuur 13. Zenn-senn a) taime nimetus ladina keeles b) mis on droogiks c) tähtsamad TA d) missuguste ainete hulka TA kuuluvad e) droogi ja sellest valmistatud preparaatide farmakoloogiline toime? a) Panax ginseng b) radix - juur c) panaksosiidid e ginsenosiidid
RAVIMTAIMED Kerli Saluste KM21 27.01.2016 Ravimtaimed • Ravimtaimed on bioaktiivseid looduslikke ühendeid sisaldavad taimed (sh erinevad taime osad), mida kasutatakse taimse päritoluga ravimina või ravimite valmistamiseks. Võilill • Võilille noori keelõisi võib tarvitada ka salatina. Salatina enamlevinud on siiski võilillelehed. Kevadel esimeste roheliste lehtedena on nad inimestele heaks vitamiiniallikaks. Neis on nii vitamiini C kui ka vitamiini B. Võilillesalat on ka hea “verepuhastusvahend”. Kõige rohkem on ravimina kasutatud võilille juuri. Need aitavad mitmete siseelundite haiguste vastu, kuid on head ka lihtsalt kõhukinnisuse kõrvaldamiseks ja söögiisu tõstmiseks. Ravimitööstuses on võilillejuuri kasutatud ravimipillide valmistamisel. Võilillejuured on mõrud ning praetult on neid tarvitatud kohvi asemel või kohviga segatult. Kasulikud on ka noored õisikuvarred. Need hoiavad meist eemal vereringeelundite haigused. Võililleõites
uriinieritust, ning seedimist ja suurendab isu. Ühe vanni tarbeks võetakse umbes 100 g droogi. Vanni teha õhtuti, mõjub rahustavalt. Kolmisruse, kaselehed, männikasvud. Võetakse kõiki komponente võrdselt 12 peotäit vanni kohta. Aitab allergia, kõõma ja nahakestenduse puhul. Pärast pesemist leelisevaese seebiga on soovitatav selle lahusega teha vanne või loputada. On aidanud ka jalgade seenhaiguse korral. Kortsleht Meie esivanemate poolt hinnatud kui mitmekülgne ravimtaim, mis kasvab meil kõikjal. Hinnatud on see mitmesuguste naistehaiguste, südamenõrkuse, kehvveresuse, paisete ja furunkuloosi korral. Võetakse 1 teelusikatäis droogi klaasi keeva vee kohta, lastakse mõni minut tõmmata, jahutatakse ja juuakse 1 klaas päevas, lonkshaaval. Lastele, kes heast toidust hoolimata on kidurad ja haigestuvad sageli külmetushaigustesse, soovitan juua iga söögi alla 1 supilusikatäis seda teed. Kortslehe värsket mahla ja ka lehti
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Erinevad taastumisvahendid inimese turgutamiseks" Referaat Juhendaja: M. Grünthal-Drell Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Füüsikalised taastumis vahendid.................................................................................................3 Saun................................................................................................................................
kartulitele või supile. Murulaugul on väävlisisalduse tõttu putukaid tõrjuv mõju, mida aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada ka meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Rosmariin: Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta. Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist. Maitsetaim on pärit Vahemeremaadest. Looduslikult näeb teda kasvamas Lõuna-Euroopas. Sooja kliimaga piirkondades kasvab avamaal ühel kohal kuni 20 aastat, saavutades 2 m kõrguse. Kõrgeid rosmariinipõõsaid kasvatatakse tihti
Puhmik lehed 10-40 cm, õisikutega varred kuni 60 cm,, laiuv, roomav, madal taim. Umbes 300 liiki, neist Eestis 23 liiki. Kasvukohana sobib valge ja päikeseline koht kui ka poolvari, kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Mullaks sobib parasniiske ja viljakas muld (nt heinamaa) nii happeline kui aluseline aiamuld, huumusrikas liivmuld Õitseb mai-juuli, õied valge, kollaka ja helerohelise värvusega, lehed suvehaljad, ümarad, 5...7 hõlmaga, hallikasrohelised Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Paljundatatakse seemnetega, puhmiku jagamisega kevadel, risoom- pistikutega Istutada looduslikud istutus-alad, kiviktaimlas, puude all, kalmistutel, katustel, ääristuseks, roosidega, 8-10 aasta järel tuleks ümber istutada. Sortidest Alchemilla erythropoda - punaraag kortsleht,
söögi peale, peaks see aitama kopsu- ja hingamisteede haiguste korral. On ka täheldatud kopsuvähi puhul kergendust ja parandemist. Kasutada võib sama teesegu ja bronhiidi, nohu, südamekloppimise, sissehingamis astma ning kurgukatarri korral. Kuumalt mähiseks panduna enne magamaminemist aitab ka köhu vastu ning uni muutub sügavamaks ja rahulikumaks (Mandre 2001). Kummel Üks nõutavaim ravimtaim on kummel, millest tehakse ravimiteed. Kummel on üheaastane taim. Õied tuleb korja kui on päikesepaisteline päev ning tuleb kohe õhukese kihina kuivama panna. Kummelitee on väga hea lastele kui neil on gaasid, kõht lahti, seedehäired, lööbed, aga ka rahutuse puhul.
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu. Keskaegsed nõiad kasutasid liivateed võlujoogi koostises, mis aitas näha teispoolsust
lahutamatult seotud maitsetaimedega. Antud referaadis saame ülevaate maitsetaimest mis on üks paljudest maitsetaimedest, mida me oma igapäevases elus kasutame. Köömen on üks vanemaid maitsetaimi, mille seemneid on leitud juba kiviaegsete inimasustuste juurest. 3 Botaaniline ja bioloogiline iseloomustus Botaaniliselt on tegu sarikaliste sugukonna taimega. Köömen on kaheaastane maitse- ja ravimtaim. Kõrgus on umbes 30-60 cm Harilik köömen on üllatavalt ulatusliku areaaliga, kasvades looduslikult kogu Euraasias. 30 liigi hulgas leidub köömneid, kes asustavad ka troopikamaid. Juba Pliniuse ajast on köömnetaime ja tema vilju hinnatud vürtsise lõhna tõttu. Köömne sugulastest on tuntumad porgand, till, aniis, petersell, seller ja leeskputk. Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime. Köömen pärineb Euroopa ja Aasia põhja- ning keskosast.
Astelpaju- Hippophae rhamnoides Omadused Vanas Kreekas olevat võidusõiduhobustele söödetud astelpaju lehti, et nende karv säravalt läikivaks muutuks ning tõlkes tähendabki astelpaju nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest.
Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks. KUTTB 1-kõ Tarmo Vaarmets 2013 a. Pärismaised puud-põõsad söögiks Harilik kadakas Marikäbisid kasutatakse kokanduses. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadaka- marjadest taar ja kali ning kadakaõlu. Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena. Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab
.........................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke.....................................................................
sugukond: kaselised; selts: pöögilaadsed mitmeaastane heitleheline kuni 25m õitsemisperiood: aprill-mai kasvukohad: niisked kohad nt. Puisniit, raba tüve koor on valge; vanema isendil tüve alaosa on hallikas-valge ei talu kuiva; väga külmakindel eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas
Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu). Tärkliserikkaim rukis. Tärklisevaeseim kaer. Kõrge tuhasisaldus kaer, oder Teravili inimesele tähtis valguallikas. Normaalseks lämmastikubilansiks päevas vaja 40 g nisujahuvalku. Inimese valguvajaduse saab täielikult katta leivaga. Eriti väärtuslik on kaera valk. Kaer on kõige suurema rasvasisaldusega Oluline on teraviljade suur glutamiinhappesisaldus (kahealuseline monoaminohape). See soodustab vaimsete võimete arengut 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Teraviljad on rikkad Ca, P, Mg, K, Cl, Fe, Mn, Zn, Cu poolest 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
