FSH (follitropiin) luteiniseeriv -kontsentratsioon tõuseb hüppeliselt hormoon ovulatsiooni ajal LH -soodustab folliikulite purunemist -kollaskeha moodustamist Hüpofüüsi -intermediin kesksagar Hüpofüüsi -antidiureetiline -Vee tagasiimendumise soodustamine tagasagar hormoon distaalsetes neerutorukestes -Diureesi vähendamine -Vererõhu suurendamne -ADH sekretsiooni regulatsioonis eristatakse 3 retseptorid: 1) Osmoretseprotid(hüpotalamus)
C – vedeliku rõhk kihnuõõnes = 20 mmHg F - Filtratsioonirõhk peaks olema 20 mmHg (võib ka olla pisut väiksem või suurem, aga mitte oluliselt) Kui filtratsioonirõhk langeb madalale, siis kui A muutub võiksemaks ja B ning/või C suuremaks. Kõige tüüpilsemaks põhjuseks verekaotus või tugev veresoonte laienemine. Lõplikku uriini tekib umbes 1,5 liitrit. Ülejäänud imendub torukeste süteemis tagasi. Lõpliku uriini teke toimubki tagasiimendumise käigus. Lõpliku uriini tekkes toimub ka sekretsioon (= teatud ainete lisandumine verest torukeste süteemi – see on tagasiimendumisele vastupidine). Sekretsiooni kaudu lisandub esmasuriini kusiaine ehk uurea. Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15%
toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi osade vitamiinidega ja aitavad vältida halbade bakterite kinnitumist soolestiku seintele. Kõhulahtisus tekib kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kui kõhulahtisust on liiga palju siis organism kaotab palju vett ja mineraalaineid. Kõhukinnisuse puhul
(2) 1)eemaldada kehast jääkained 2)eemaldada organismi sattunud mürkained 11. Järjesta uriini moodustumise etapid. 1)Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse 2)Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi 3)Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise 4)Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda 5)Ülelligne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse ehk uriini 12. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka (vähendavad või suurendavad erituva vee hulka). 1)Higistamine 2)Vee tarbimise hulk 3)Kui veri on liiga vedel, siis suureneb 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini koostist. 1)Tervislik seisund
Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes. Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained(glükoos) ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur imendumispind kindlustab lõpliku jääkainete eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise. Selleks ajaks, mil vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organimsil on vaja vabaneda. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse ehk uriini. Järelikult erituvad neerude kaudu jääkained, mis on veres ringelnud.
10.Miks peavad erituselundid pidevalt töötama? (2) * eemaldada kehast jääkained; * eemaldada organismi sattunud mürkained 11.Järjesta uriini moodustamise etapid. 1) Neerukehakestest eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. 2) Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi. 3) Ülisuur imendumispind kindlustab jääkainete lõpliku eraldumise ning vajalike ühendite ja vee tagasiimendumise. 4) Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda. 5) Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab kuse e. uriini. 12.Nimeta 2 tegurit, mis muudavad erituva uriini hulka. * higistamine; * vee tarbimise hulk 13. Nimeta 2 tegurit, mis muudavad uriini koostist. * tervislik seisund; * toidu tarbimisest 14.Millistel juhtudel võiks neerude kaudu erituva vee kogus väheneda?
- Shoki tekkepõhjus nt suur verekaotus. Shokk on eluohtlik seisund. + A- vererõhk B Vereplasma rõhk, onkootne rõhk? C- RÕHK KIHNUÕÕNES Filtratsioon võib olla mdalam: 1) Kui onkootne rõhk tõuseb suur veekaotus. 2) Hüdrostaatlise rõh tõus Lõpliku uriini teke Toimub tagasiimendumise teel neerutorukeste süsteemis. Tagasiimendumine algab kohe proksimaalsetes tuubulites, jätkub Henle lingus, siis distaalsed tuubulid, lõpeb kogumistorukestes. Glc ja aminohapped imenduvad tagasi kohe proksis. Kui glc-tase ei ületa seda läve, siis glc imendub täielikult tagasi. Glc küllastab neerutorukesed.
miljon nefronit. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid Neerukehakestes moodustub arteriaalsest verest filtratsiooni teel esmane uriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmauriini Spermide teke ja kulg mehe organismis muutumine lõplikuks uriiniks. Asub väikevaagnas. Sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast Lahkliha paiknemine, funktsioonid submukooskihist, lihaskestast ja sidekoelisest kestast Arteri, veeni ja kapillaari iseloomulikud Kusiti kaudu toimub kusepõie
Diureetikumide phinäidustus: vähendada organismis rakuvälise vedeliku hulka ja sellega ka turseid. Diureetikume kasutatakse selleks, et vähendada organismis turseid. Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne. Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka. Olulisemad diureetikumide rühmad on: ·tiasiidid, ·lingudiureetikumid ja ·kaaliumi säästvad diureetikumid. Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetikumid viivad välja kuni 25% Na-ioonist. Keskmise e. mduka toimetugevusega
(korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesekihnust. 99. Esmane ja lõplik uriin Neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast atreriaalsest verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 100. Kusepõie asend ja seina kihid Asetseb väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid
hullem, läheb palju vedelikku kaduma, kuid ei lähe samas hulgas valkusid. Ka anafültaktilise soki korral tõuseb ka onkootne rõhk. · Vedeliku rõhk tõuseb (C), kui kihnuõõnsesst ei saa esmasuriin ära voolata, kui on neerukivid, ei lase uriinil ära voolata, uriin koguneb, vedeliku rõhk tõuseb. Lõplikku uriini on ööpäevas 1,5 L. Lõpliku uriini moodustumine toimub tagasiimendumise teel neerutorukestes: · Suurem osa sellest veest imendub tagasi- 178,5 L imendub tagasi. · Peale vee imendub tagasi täieliklt 100% glükoos ja aminohapped. · Lõplikus uriinis ei ole normaalselt glükoosi, aminohappeid ega valku. · Glükoos jõuab lõplikku uriini siis, kui vere glükoosi sisaldus ületab 10 mmol/L, glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine
toimub kogu vereplasma läbifiltrerimine umbes 60 korda. Kogu ekstratsellulaarne vedelik (~17 liitrit) allutatakse ööpäevas 12 kordsele renaalsele kontrollile. Öösel glomerulaarfiltratsioon neljandiku võrra väiksem. Esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Seda läbides toimuvad uriini koguses ja koostises suured muutused. Selle protsessi aluseks on torukeste süsteemis toimuvad resorptsiooni ja sekretsiooni e. tagasiimendumise protsessid. 2) resorptsioon torukeste süsteemis imendub tagasi suurem osa primaaruriini filtreerunud ainetest. Eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainete (nt. glükoos) osas. Nad imenduvad tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaaridesse - seega verre. Aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. · ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses
eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti
koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on vaagnapõhjas pärasoole ja suguorganite all asetsev muutuva suurusega pirnjas uriinireservuaar. Kusiti ehk ureetra erineb sugupooliti. Emaskusiti on lühike torujas
umbes 1/5 (20 %) esmasuriinis sisalduvast veest ja naatriumist. Seega on pärast proksimaalsete vääniliste torukeste, Henle lingu ja distaalsete vääniliste torukeste läbimist 85 % ehk ligikaudu 160 liitrit esmasuriinis sisaldunud veest tagasi imendunud. Ööpäevasest kogusest (180 l) on jäänud veel umbes 20 liitrit. Lõplik resorptsioon leiab aset distaalsetes väänilistes torukestes ja kogumistorukestes. kogumistorukestes toimuv vee tagasiimendumise intensiivsus sõltub osmootsest rõhust. Kogumistorukestes toimuv tagasiimendumine määrabki lõpliku uriini koguse. Piltlikult väljendades: kui kogumistorukestesse jõudnud 20 liitrist imendub tagasi 18,5 liitrit, tekib ööpäevas 1,5 liitrit lõplikku uriini, kui tagasi imendub 19 või 18 liitrit vett, tekib vastavalt 1 või 2 liitrit lõplikku uriini. Resorptsiooni kogumistorukestes ja ühtlasi lõpliku uriini kogust reguleerib antidiureetiline hormoon (ADH) ehk vasopressiin
hulga tõttu puutub soole sein lühemat aega kokku vähkitekitavate ühenditega. Kiudained ei imendu, need annavad vaid väljaheitele mahtu, see läbib soolt kergemini, vajab väiksemat pressingut ja pingutust defekatsiooni ajal. Kiudained hoiavad sellega ära ka sooleseina laiendite tekke, kõhukinnisuse vähendajatena hoiavad ära veenilaiendeid ja hemorroide. Kiudained langetavad kolesterooli taset, viies seda kehast roojaga välja ja hoides samas ära selle tagasiimendumise soolestikust (vt. kolesterooli peatükki). Kiudainete sisalduse suurendamine toidus on ka turvaline ja odav vahend südamehaiguste riski vähendamiseks. See mõjutab vere rasvasisaldust - langetab üldkolesterooli ja triglütseriidide taset, tõstes samas hea ehk HDL kolesterooli taset. Kiudainete fermentatsioon soole mikrofloora poolt produtseerib aineid, mis aitavad kolesteroolitaset langetada. Suurema kiudainete sisalduse korral kiireneb soolesisu väljutamine, samas mao tühjenemise aeg
oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutatakse enam suhkrut glükogeeni moodustamiseks, maksa glükogeenivarud suurenevad. Insuliin tõstab ka lipiidide ja valgu sünteesi maksas. Normaalselt on glükoosi tase veres 4,4...6,1 mmol/l (0,8...1,1 g/l). Insuliini puudumisel veresuhkru tase tõuseb üle normväärtuse, seda nimetatakse hüperglükeemiaks. Kui glükoosi on veres juba 8,8...10 mmol/l (1,6...1,8 g/l), on neerude glükoosi tagasiimendumise võime ammendunud ja glükoos läheb üle uriini, tekib glükosuuria. Sellega seoses suureneb diurees (polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee joomise (polüdipsia). Need sümptomid on iseloomulikud insuliini tekke puudulikkuse korral arenevale suhkurtõvele. Glükagoon. A-rakud, mida on rakkude üldarvust ligi 25%, produtseerivad glükagooni. Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb
Koriander aitab kudedest elavhõbedat väljutada. Ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda. Näiteks õunas sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid välja viia. Samuti peetakse heaks kelaatoriks punapeeti. Savi seob toksiine ja metalle äärmiselt hästi (kuigi tegemist pole otseselt toiduainega). Ka saunas higistades või infrapunase valguse all erituvad mürgid hästi. Keha tuleb peale higistamist kindlasti loputada ja seejärel kuivatada. Mürkide tagasiimendumise vältimiseks peab saunas käies jooma palju viinamarja- ja juurviljamahla. Need sisaldavad ka kaltsiumi ja magneesiumi, et asendada mineraalained, mis saunas käies samuti organismist väljuvad. Antioksüdandid soodustavad organismi puhastumist läbi maksa. Nendeks on C-vitamiin, seleen, neid sisaldavad värvilised värsked puu- ja juurviljad, toores mahl ning köögiviljad. Toorest taimemahlast saab organism palju mineraalaineid. Magneesium aitab näiteks alumiiniumit välja tõrjuda
venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin IIks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Nale järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 liitrit. Tunnidiurees 50100ml. 1 Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb.
angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin II-ks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse. Ta põhjustab kestva veresoonte ahenemise ja tõstab sellega vererõhku. Samas toimib angotensiin neerupealistele ja põhjustab seal aldosterooni vabanemise. Aldosteroon aga põhjustab neerutorukestes Na tagasiimendumise ja Na-le järgneb ka vesi. Seega käivitub RAAS vererõhu languse, soola kaotuse ja verehulga vähenemise tingimustes. Ööpäevase uriini hulk- 1,5 liitrit. Tunnidiurees- 50-100ml. Närvisüsteemi füsioloogia Refleksikaar- tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. Aferentsed ehk Eferentsed ehk Retseptor sensoorsed ehk Keskus täidesaatvad Elund
rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon – kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt. Kui vereglükoosi sisaldus ületab 8,8-10 mmol/l , siis tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis. Lõpliku uriini tekke käigus selle uriini koostis muutub tagasiimendumise teel neerutorukestes. Glükosuuria tekib kui nt. süüa 200g komme – uriin muutub magusaks. Hüperglükeemia patoloogiliseks põhjuseks on insuliini puudulik produktsioon (kõhunäärme D-rakud ei produtseeri piisavald insuliini ja seetõttu vere glükoosi tase jääb normist kõrgemaks, sellist seisundit nimetatakse esimest tüüpi diabeediks e suhkruhaiguseks). See haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või
kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele Kihid: Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse adventitsiaalkest
kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele Kihid: Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin väljundatakse adventitsiaalkest
eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne os uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Ainupapillilises neerus on neeruvaagen kusejuha lehtrikujuline laiend, millest hobuse neerudes mõlema otsa suunas väljuvad juhalaadsed lõppsopised. Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe neerukarikaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta
Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne os uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Ainupapillilises neerus on neeruvaagen kusejuha lehtrikujuline laiend, millest hobuse neerudes mõlema otsa suunas väljuvad juhalaadsed lõppsopised. Mitmepapillilises neerus on iga neerunäsa varustatud neeruvaagna väljasopististe neerukarikaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see
Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel- Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees- on glükogeeni moodustumine organismis mitte süsivesikutest, vaid teistest ainetest, eesmärgiga
A-, B-, ja D- rakkudeks).Insuliin B-rakud, mida on rakkudekoguarvust 60%, produtseerivad insuliini, mis kiirendab glükoosi trantsporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutab organism enam suhkrut glükogeeni tootmiseks, mis talletatakse maksas. Vere normaalne glükoositase on 4,4-4,6 mmol/l (08,,,1,1 g/l), insuliini puudumisel tõuseb 8,8-10,0 mmol/l(1,6-1,8g/l)(hüperglükeemia)ületab neerude glükoosi tagasiimendumise võime, tekib glükosuuria(glükoos läheb üle uriini). Glükosuuriaga seoses suureneb diurees(polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee joomise(polütipsia), millised sümptomid viitavad arenevale suhkrutõvele. Glükagoon-A rakud 25% rakkudest produtseerivadglükagooni, mis kiirendab maksas glükogeeni lammutamist (glükogenolüüsi), veresuhkru tase tõuseb. . Glükagoon on normaalse veresuhkrutaseme säilitaja ja insuliini antagonist. Glükagoon tekib madala veresuhkru
temperatuuri tõstmine, kehakaalu vähendamine, söögiisu suurendamine Hüpofüüsi tagasagara hormoonid:*ADH ja oksütotsiin sünteesitakse hüpotalamuse supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades, *ADH ja oksütotsiin transporditakse samade neuronite aksoneid pidi hüpofüüsi tagasagarasse, *ADH ja oksütotsiin vabastatakse hüpofüüsitagasagarast verre supraoptilisest ja paraventrikulaartuumast lähtuvate närviimpilsside mõjul ADH füsiol funkts:*Vee tagasiimendumise soodustamine distaalsetes neerutorukestes, *Diureesi vähendamine, *Vererõhu suurendamine ADH sekretsiooni regulatsioon:*Osmoretseptorid (hüpotalamus), *Baroretseptorid (aordikaar), *Mahuretseptorid (südame kojad) Oksütotsiini füsiol funkts:*Tupe ja emakalihaste kontraktsioonide soodustamine suguühte ajal ja sünnitusel, *Piima väljutamise soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel
Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse, mis väljuvad neerupüramiidide tipul. Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda tomasoont, milleks on neeruarteri haru ja sealt väljub viimasoon. 100) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. 101) Kusepõie asend, iseloomusta kuisepõie seina kihte Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas häbemeliiduse taga, toetudes vaagnapõhja lihastele.
ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus?
radiata ja rullunud osast – pars convoluta.Koores esinevad neerukehakesed (corposcula renis). Neerukehakesed koosnevad arvukatest verekapillaaridest, mis moodustavad päsmakesi (glomeruli) ja ümbritsevast päsmakesekihnust. Neeru morfofunktsionaalseks ühikuks on nefron, mis koosneb päsmakesekihnust ja torukestest. Läbi päsmakesekihnu siselestme kaudu toimub vere ultrafiltratsioon (esmase uriini moodustumine) ja torukestes vedeliku tagasiimendumise teel lõplik uriin. Nefroni põhiosad on glomeerul ja tuubulite süsteem (vääntuubul, proksimaalne sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne sirgtuubul, distaalne vääntuubul, kogumistorud ja juhad). Neerusäsi (medulla renis) koosneb neerupüramiididest (pyramides renales). Neerupüramiidid koos peal olevate kooreosadega mood. neerusagaraid (lobi renales). Neerusambad (columnae renales) on neerukoore osad, mis ulatuvad säsis püramiidide ümber. 62. Neerukehake
ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus?
ainevahetuse intensiivistumisel. 48 91) Esmase ja lõpliku (teisese) uriini teke? ESMANE URIIN: esmane uriin tekib päsmakese kapillaaridesse vereplasma filtreerimisel. 24h jooksul 100 liitrit. Vere kapillaaride päsmakesest pressitakse päsmakese kihnu vere plasma väljaarvatud verevalgud. LÕPLIK URIIN: Nefroni teistes osades (väänilistes torukestes ja lingus) toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõlikuks uriiniks, see liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse. 24h jooksul 1,5l, see väljutatakse kehast. Tagasiimendumine käib kolmes astmes: glükoos (kõik tagasi), valikuliselt vesi ja mineraalained, viiakse välja kogu karbamiid e. kusiaine. Korjetorukene avaneb neeru püramiidi tipul, sealt läheb edasi neeruvaagnasse. 92) Kusepõie asend, kusepõie seina ehitus?
koguneb Bowmani kihnu õõnde. Edasi läbib esmasuriin neerutorukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee, glükoosi, ioonide ja mõningate teiste ainete tagasiimendumine ning lõpliku uriini tekkimine. Esmasuriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Uriin tekib ainult siis, kui vererõhk veresoonte päsmakese kapillaarides on kõrgem kui 30-35 mmHg. Ööpäevas moodustub ligikaudu 100 l esmasuriini. Vee suure tagasiimendumise tulemusena neerukanalites moodustub 95-100 l esmasuriinist ainult ligikaudu 1,5 liitrit lõplikku uriini. Ainevahetuse lõpp-produktid ei imendu tagasi, vaid jäävad lõplikku uriini ja eritatakse sellega organismist täielikult. Glükoos, aminohapped jt. esmasuriini komponendid imenduvad verre tagasi vastavalt organismi vajadusele. Neerude talitlust reguleeritakse neuraalsel ja humoraalsel teel. Neerusid innerveerivad sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud. Sümpaatiliste närvide
o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG: vereplasma glükoosi, rasvhapete, glütserooli ja ketokehade kontsentratsiooni tõus. Glükagooniga sarnast toimet omab neerupealiste säsihormoon - adrenaliin ja neerupealiste koorehormoon kortisool . Hüperglükeemia tekib söömisjärgselt. Kui vereglükoosi sisaldus ületab 8,8-10 mmol/l , siis tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis. Lõpliku uriini tekke käigus selle uriini koostis muutub tagasiimendumise teel neerutorukestes. Glükosuuria tekib kui nt. süüa 200g komme uriin muutub magusaks . Hüperglükeemia patoloogiliseks põhjuseks on insuliini puudulik produktsioon (kõhunäärme D-rakud ei produtseeri piisavald insuliini ja seetõttu vere glükoosi tase jääb normist kõrgemaks, sellist seisundit nimetatakse esimest tüüpi diabeediks e suhkruhaiguseks). See haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas, selle raviks tuleb pidevalt kasutada
Uriini hulk ja koostis sõltuvad : toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine (diurees) väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini tekkimist võib jagada kahte eteppi: I faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakeste kapillaaridest esmasuriin . II faasi saaduseks on tagasiimendumise ja sekretsiooni tulemusena lõplik uriin. Vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad (v.a. valgud). Suure molekulaarmassiga valgumolekulid sellest filtrist läbi ei lähe ja nii nad hoiavad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Tekkinud ultrafitraat satub neerukehakese kihnu valendikku
annaabi.ee 
