67. Vaagnavöötme lihastik (8) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Niude-nimme lihas Nimmelüülid, niudeluuhari Reieluu Reie ette viimine väikesele pöörlile Väike tuharalihas Niudeluu tagapind, Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Keskne tuharalihas Niudeluutiiva tagapind Reieluuu suurele Reie eemaldamine pöörlile Pirnlihas Ristluu vaagenmine pind Reieluuu suurele Reie eemaldamine, pöörlile välja pööramine
Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree. Seega Kreeka oli rohkem arenenud skulptuuri kunstis. Roomas olid seinad kaetud seinamaalingutega ning põrandad mosaiikidega. Mosaiik oli värvilistest klaasi- või kivikildudest moodustatud pilt. Kreekas olid aga kõige enam tuntud maalikunsti all vaase. Kreekas olid kaks põhilist vaasitüüpi: punasefiguuriline ja mustafiguuriline. Punasefiguurilisel vaasil kaeti tagapind värviga ning figuurid jäid punased. Mustafiguurilisel vaasil kanti musta värviga kujutised heledapõhjalisele pinnale. Rooma võttis palju üle teistelt kuid ta arendas seda edasi ning selle tõttu oli ka Rooma ehituskunsti poole pealt rohkem arenenud. Kreeka oli aga rohkem arenenud skulptuuride poole pealt ning kreeka kunstis oli ka kolm erinevat ajajärku. Üldiselt on rooma ja kreeka sarnased kunstis kuid on ka palju erinevusi.
Kreeka Kunst 09.11.2016 . Kogu kreeklaste kunstielu on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid, Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid olümpose mäel. Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut: 1. Arhailine e. Vana aeg 7-6 saj. eKr 2. Klassikaline e. Õitseaeg 5-4 saj. eKr 3. Hiline e. Hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. Kunstiliikidest on olulisimad: 1. Arhitektuur 2. Skulptuur 3. Maalikunst Kreeka arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas s...
kinnituskoht – trochanter minor ! M. biceps brachii a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole d) Toime künnarliigesele m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! m. triceps brachii a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m
Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
Põhitasand on pikiettenihke ja ristiettenihke suundadega paralleelne tasand. Risttasand on antud punktis lõikeservaga risti asetsev tasand. Teriku kujundusnurgad määravad selle tööosa elementide asendi ruumis koordinaaditasandite suhtes ja omavahel. Neid nurki nimetatakse teriku staatilisteks nurkadeks. Teriku nurgad mõjutavad oluliselt lõikeprotsessi ja pinnatöötluse kvaliteeti. 2. Määra teriku pinnad ja nurgad pearisttasandil. 1. 1 - Esipind 2. 2 -Tagapind 3. - teritusnurk 4. peataganurk 5. lõikenurk 6. - esinurk 3. Määra teriku kujundusnurgad. Esinurk nurk esipinna ja põhitasandi vahel (esipinna ja lõiketasandi risttasandi vahel) mingis lõikeserva vaadeldavas punktis. Esinurka loetakse positiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on väiksem kui 90 kraadi ja negatiivseks, kui nurk esipinna ja lõikekiiruse vektori vahel on suurem kui 90 kraadi
i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior
See aitas neil leida suuremat kontakti loodusega. Turner ja Friedrich maalisid tihti mägesid, mis olid ümbritsetud uduga. Maastikumaalijate seas oli see üks meelisobjektidest. Friedrichi maalid olid aga tehnilisemad kui Turneri omad. 8 KOKKUVÕTE Caspar David Friedrich muutis maastikumaalide nägu oma intensiivse ja emotsionaalse keskendumisega loodusele. Friedrichi jaoks ei olnud loodus lihtsalt taust, millega täita portree tagapind, vaid tema jaoks oli loodus ise tähelepanu keskpunktis. Kahjuks aga mõisteti Friedrichi omal ajal suuremas osas valesti. Kunstnikuna võitles ta selle nimel, et tema aja rahvas ja kriitikud teda täielikult mõistaksid, kuid Friedrich jätkas maalimist siiski oma kunstiliste veendumuste mitte heakskiidu pärast. Tänapäeval vaadatakse ta tööde peale positiivselt ja teda tunnustatakse kui tõsist innovaatorit, kes ta ka oli
vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks nn. punasefiguuriline vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast.Mõned
B: Mis osa pealt algab ja kuhu kinnitub? - Pikkpea, algab abaluu ülalpool liigeseõõnsust - Lühike pea, algab abaluu kaarnajätkelt Kinnitub kodarluule Põhiline funktsioon on õlavarre painutamine veidi ette ja küünarliigeses käsivarre painutamine ja välja keeramine e. supinatsioon 23. Sääre kolmpealihas: selle lihase toimel tõuseme varvastele, äratõuke lihas A: Ladinakeelne nimi (m. triceps surae) B: Mis osadest koosneb ja kus algab? Lestlihas sääre- ja pindluu tagapind ning sääre luudevahekile Kaksik-sääremarjalihas - mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt - lateraalne algab reieluu lateraalse põnda pealt C: Mis luule kinnitub? Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilleuse kõõlus) 24. Kõhu sirglihas: (m. rectus abdominis) A: Kuhu kinnitub ja kust algab? - Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon?
15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks? Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest. 17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21
Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese. Freesi lõikeosa valmistatakse süsiniktööriistaterasest, kiirlõiketerasest, kõvasulamist või mineraalkeraamilisest sulamist. Pinnad, servad ja teised elemendid. Freesi hammaste pindadel ja lõikeservadel on järgmised nimetused: Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö.
häbemeluult abil, mis on ühine reie lähendaja kahe teise lihasega poolkõõluslihaseg a ning rätsepalihasega Sääremarja- sääre-ja pindluu Moodustab põlves painutab kolmpealihas / tagapind ja kannakõõluse säärt, musculus triceps sääre (inimkeha hüppeliigestes surae luudevahekile, tugevaim kõõlus) painutab mis kinnitub reieluu jalabatalla poole kandluuköbrule mediaalne ja (oluline
ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior. e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel
Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. 7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi.Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Väga loodustruud on ka nende loomade kujud. Etruski arhitektuur: 8
VÄLISVOODRILAUAD Puit on võimeline ühtlustama ilma vaheldumisest tingitud niiskus- sisalduse muutusi seda paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väik- semad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse. Välisvoodrilaua soovitatav paksus on 28 mm. 1 8¼NKUXQQFTKNCWFCFGUVCPFCTFRTQKNKF Kujuhööveldatud välisvoodrilaudade pealispind (nähtavale jääv pind) on peensaetud, tagapind on tavaliselt jämehööveldatud. Sellele lisaks võib välisvoodri teha ka tavalisest saematerjalist (peamiselt 22 või 32 mm peensaetud kuuselaud). 6GKUVGX¼NKUXQQFTKNCWCRTQKNKFGMQJVCUCCVGKPHQVCULCVWPFNKMWNVRWKFW müüjalt. VÄLISVOODRI NÄITED Tasakaaluka ja rahuliku lõpptulemuse saamiseks vältige vertikaal- ja JQTKUQPVCCNXQQFTKVGMQQUMCUWVCOKUV×JGNHCUUCCFKNMWPCUGGPWCD tavaliselt rohkeid liiste ja tehniliselt keerukaid detaile. Valige ehitisele
joon. b): αf = α + μ; γ f = γ – μ. Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele. Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor. Mootori võllist moodustuva spindli mõlemale otsale on kinnitatud abra- siivkettad 3. Üks neist on valmistatud valgest elektrokorundist;
Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on?
Jooginõu kyliks, millel kujutatud Dionysost merd ületamas 6. saj. eKr. Jooginõu kyliks, millel on kujutatud Atlast (oma õlgadel taevavõlvi kandmas) ja Prometheust (Zeus laskis karistuseks Prometheuse kalju külge aheldada, seal nokkis kotkas iga päev tema maksa, mis öösel tagasi kasvas, kuni Herakles lõpuks kotka tappis). 5. saj. eKr hakkas vaasimaalis valitsema uus, nn. punasefiguuriline vaas. Uuendus seisnes selles, et kujutiste tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata (esinevad punastena mustal foonil). Uus tehnika võimaldas detailsed jooned peene pintsliga peale maalida. Pildil niobiidide (Niobe laste) tapmist kujutav krateer. Zeus ja Ganymedes, Europe röövimine, maalid 5.saj. eKr. punasefiguurilistelt vaasidelt. Hellenistlik kunst. 4. saj. II p. eKr. Makedoonia Aleksander alistas Kreeka linnriigid ning jõudis oma sõjakäikudega idas – Indiani,
Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10.Sääremarja-kolmpealihas: Mis osadest koosneb ja mis luudelt nad algavad? Millisele luule kinnitub ja kuidas nim. lõppkõõlust? Millistele liigestele mõjub? Vastus: Musculuc triceps surae. 1.osa Lestlihas- O. Sääreluu-ja pindluu < tagapind ja luudevahekile 2.osa Kaksik-sääremarjalihas: kaks osa a.) lateraalne osa O. Reieluu lateraalne põnt b.) mediaalne osa O: reieluu mediaalne põnt I. kaks osa koos kinnituvad kandluule ja moodustavad inimkeha tugevaima kõõluse- Achilleus'e kõõluse. Mõjub hüppe-ja põlveliigesele II Variant 1.Nim. luud mis mood. rinnakorvi. Märgi igaühe juurde lad. keelne nimi ja arv. Mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on?
selliselt, et lõikeserv jääb tera keha teljele. Mahalõiketera lõikeserva laius sõltub töödeldava tooriku läbimõõdust ja võetakse 3...8 mm. Soonte treimisel ja mahalõikamisel tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest. 1. Treitera tuleb seada võimalikult täpselt treipingi tsentrite (tooriku telje) kõrgusele.Kui tera lõikeserv asetseb teljest madalamal, siis jääb tera teljele lähenemisel detaili külge. Asetsedes teljest kõrgemal jookseb teljele läheneva tera tagapind vastu lõikepinda. Mõlemal juhul võib tera murduda. 2. Sirge treitera keha seatakse rangelt risti tooriku teljega, et pea külgpind ei puutuks vastu soone seina. 3. Maha tuleb lõigata võimalikult padruni pakkide lähedalt.Lõikekoha kaugus pakkidest peab olema 3...5 mm. On soovitav maha lõigata treitera lõngutades, st. üheaegselt ristettenihkega anda kahesuunaline pikki ettenihe 1...2 mm võrra kummalegi poole.
68) Vaagnavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Niude-nimmelihas reieluu väikepöörel reie anteversioon ja 1) Suur-nimmelihas 1) kõik nimmelülid välisrotatsioon; fikseeritult 2) Niudelihas 2) niudeluuauk kallutab kere ette Väike tuharalihas niudeluu tagapind reie anteversioon ja Keskne-tuharalihas niudeluutiiva tagapind siserotatsioon; reieluu suurpöörel retroversioon Pirnlihas ristluu vaagenmiselt pinnalt Kolmepeane pööraja reie välisrotatsioon, 1) Sisemine toppelihas 1) toppekile sisemine pind
Valgustus 9. Viivitusaja käivitamine Toote identifitseerimine 10. Ruumala mõõtmine Toote identifitseerimissilt asub selle esiküljel. Toote seerianumbri leiate akusektsioonist. Näidik (lk 2) Kirjutage mudel ja seerianumber 1. Laser ,,sees" kasutusjuhendisse ning pöördumisel toote 2. Baaspunkt (esipind/tagapind) edasimüüja poole või teeninduskeskusesse 3. Informatsioon viidake alati nimetatud andmetele. 4. Peanäidik (nt mõõdetud kaugus) Mudel: DISTO ... 5. Kauguse mõõtmine Seerianumber: ... 6. Pindala/ruumala Ostukuupäev: ... 7. Ühikud, k.a eksponentkujul (2/ 3)
paremini, mida paksem materjal on. Seega on niiskusest tingitud muutused ja võimalik pragunemine seda väiksemad, mida paksemat voodrilauda kasutatakse. Välisvoodrilaua soovitatav paksus on 28 mm. UTV 18 x 95 / 120 / 145 UTH 28 x 145 44 x 145 UYL 21 x 145 UYV 18 x 95 / 120 / 145 UYS 18 x 95 / 120 / 145 UTK 20 x 95 / 120 / 145 UTS 18 x 95 / 120 / 145 UTP 18 x 95 / 120 / 145 Kujuhööveldatud välisvoodrilaudade pealispind (nähtavale jääv pind) on peensaetud, tagapind on tavaliselt jämehööveldatud. Sellele lisaks võib välisvoodri teha ka tavalisest saematerjalist (peamiselt 22 või 32 mm peensaetud kuuselaud). Välisvoodri näited Tasakaaluka ja rahuliku lõpptulemuse saamiseks vältige vertikaal- ja horisontaalvoodrite koos kasutamist ühel fassaadil, kuna see nõuab tavaliselt rohkeid liiste ja tehniliselt keerukaid detaile. Valige ehitisele ja ümbritsevale loodusele sobiv vertikaal- või horisontaalvoodri lihtne
e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html Joonis 5.2.3.1 Puuri teritamine: a puuri käeshoidmine, b puuri kaldenurk käia suhtes (N.MAKIJENKO LUKKSEPATÖÖD) Hoides puuri vasaku käega võimalikult lõikeosa (koonuse) lähedalt ja parema käega sabaosast, surutakse puuri lõikeserv kergelt vastu abrasiivketast (joonis 5.2.3.1, a, b). Puuri kettast eemaldamata pööratakse seda parema käega sujuvalt ümber oma telje ühele ja teisele poole, kuni tagapind on üle käiatud. Teritamisel tuleb puurile vajutada kergelt ning jälgida, et puuri kaldenurk ketta suhtes ei muutuks. Teritamise käigus tuleb puuri perioodiliselt jahutada selle otsa kastmisega soodalahusesse. Teritamise järel silutakse puuri lõikeservi luisuga. Seejuures jälgitakse, et lõikeservad oleksid sirged, ühepikkused ja ühesuguse kaldega. Teritusnurga suurus mõjutab oluliselt lõikereziimi, puuri vastupidavust ja järelikult ka tootlikkust.
savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide
savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum
o Vaaside põhjal saab enamvähem kujutust sellest, kuidas kujutasid inimesi ja loomi; o 6. saj. eKr. mustafiguuriline stiil, kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale, detailid kraabiti musta sisse, naisfiguuride ihu kujutati valgena; o 540.a.eKr. hakkas levima punasefiguuriline stiil, nüüd kaeti tagapind värviga, detailid maaliti peene pintsliga kujutise heledale pinnale; o Arvatavasti kõige suurejoonelisemad vaasid on pärit Atica maakonnast; o Kaunim vaas maailmas Ermitaazis kullatud + reljeef, värvitud, mitte glasuuritud; o Vaasid olid tarbenõud, kus hoiti vett, veini ja õli ning serveeriti toite, kujunesid välja kindlad vaasi tüübid amfora, hüdra jne.;
kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel. Vaasid olid varasematel aegadel geomeetriliste ornamentidega. Aga umbes 6. sajandil e Kr sai väga levinuks mustafiguuriline stiil. Hiljemalt u 530a e Kr hakati vaase maalima hoopis vastupidi. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast.
Levinud oli vaasimaal, vaasimaali tungivad oriendi elemendid, kujutusviis muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. 8. Kreeka klassikaline periood (5.-4. sajand eKr): ARHITEKTUUR: Aphaia tempel Aigina saarel. 5. sajandil ehitatud peripteer, mille sees on kaks rida sambaid. Kuulsad on selle marmorist viilufiguurid. Täiuslikkus ja harmoonia saavutatud
töötlemistäpsus. 9)Treiterade liigid otstarbe järgi: a välistreitera; b painutatud välistreitera; c astmetera; d otsatera; e mahalõiketera; f soonetera; g kujutera; h keermetera; i sisetreitera; j siseastmetera 9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht.
·Kreeka vaasid olid tarbenõud, kus hoiti vett, veini, õli ja serveriti toite ·Kreeklastel olid maalitud igasuguseid savinõusid ·~600 a. e.Kr kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal, kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detail kraabiti musta värvi sisse, naisfiguurid kujutati valgena ·~540 a. e.Kr hakkas levima punafiguuriline stiil. Nüüd ei maalitud figuure enam musta värviga nõu pinnale, vaid tagapind kaeti värviga ja figuurid olid värvimata. ·Kujutised paiknesid mitme ribana nõu pinnal ETRUSKI KULTUUR (8.-4. saj e.Kr) * 8.-4. saj oli Apenniini poolsaarel juhtiv rahvas (Rooma linnast põhja poole) * riik koosnes 12 linnriigi liidust * kõrgel tasemel põllumajandus ja merekaubandus, see soodustas kultuuri arengut * kultuuri õitseaeg 6. saj e.Kr * etruskid uskusid hauatagusesse ellu * etruski tempel paiknes tavaliselt kõrgel poodiumil, põhiplaanilt peaaegu ruut. See oli
muutub elavamaks ja elulähedasemaks, vaasil ribad, millel kujutatud metsikud loomad. Kujunes välja mustafiguuriline stiil – figuurid maalitakse musta läikiva värviga heledale savipinnale. Mütoloogilisi pilte kujutati. Üks olulisemaid vaasimaali keskuseid oli Atika (vaasid tihti varustatud autori allkirjaga). 6. sajandil eKr hakati harrastama punasefiguurilist vaasimaali – kujutise tagapind kaeti musta läikiva värviga, kujud olid punased savi tõttu, millest vaasid tehtud olid. Oli parem figuure maalida, ei pidanud musta värvi sisse peeneid detaile kraapima. Ka sel puhul oli juhtivaks keskuseks Atika. Igapäevalisi stseene hakati kujutama. V ja VI saj saavutas plastika täiuslikkuse, mis ka hilisematel aegadel on olnud ideaaliks. See on kauakestnud arengu lõpptulemus. Kõige algelisemaid
annaabi.ee 
