Peeter Süda (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Peeter Süda
Ta äratas tähelepanu vaikiva oleku ja kinnisusega. Juba maast madalast oli ta harjunud kõige üle mõtlema ja vastust otsima . Peeter Süda sündis 30. Jaanuaril 1883, Saaremaal Leimanda vallas. Ta sündis talupoja perre , kus valitses religioosne ja muusikasõbralik õhkkond. Kodus oli küla pillimeistri tehtud orel , millel Süda olevat juba 5-aastaselt proovinud kuulmise järgi kirikulaule mängida. Õpinguid alustas ta kohaliku köstri juures. Aastal 1902 asus ta Peterburi konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

infomaanik Õppematerjali autor

Peeter Süda elulugu

peeter süda elulugu looming muusikamuuseum

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti muusika

avamäng-fantaasiat (1906, 1945); Süit "Lembitu" (1909); Sümfooniline poeem · Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. "Jaaniöö" (1910); Kaks ballaadi tellole ja sümfooniaorkestrile (1945, 1958); Süit · Peterburis õppides tutvus Süda Mart Saarega, kelle eeskujul hakkas ta käima eesti rahvaviisidest (1955) Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumismatkadel(käis kuuel suvel, kuid kasutas rahvaviise oma loomingus suhteliselt vähe). · Vokaalsümfooniline muusika; "Pidulik kantaat" (O. Mägi; 1906); "Pidulik laul" (O.

Muusika

odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904

Muusikaajalugu

doc

Eesti muusika

tervis halvenes. Jäi surmani koduseks. Looming: ligi 400 koorilaulu, 140 soololaulu, suur hulk klaveriteoseid, mõned orkestriteosed. Mõjutas impressionism, millele järgnes kohe ekspressionism. Hakati kajastama muljeid või sai valdavaks julge, ebatavaline, rabav väljendus. "Must Lind" Esimene koorilaulude kogu (1908) Suhtuti halvasti, laulud olid rasked ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks ("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni

Muusikaajalugu

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Lõpetanud 1953. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi (professorEugen Kapi klassis) töötas ta 19531959 helirezissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid: Raimo Kangro, Peeter Vähi,Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer, Toivo Tulev jne. Eino Tambergi loomingu nimekirja kuulub üle saja oopuse. Ta on kirjutanud väga paljudes zanrides, tähtsal kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti). Mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Palju on ka vokaalmuusikat peateoseks oratoorium "Amores". Tamberg on eelkõige suurvormimeister. Tema suurvorme iseloomustab tuginemine väga

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Louis XIV Louis XV Peeter I Põhjasõda- Eestimaa läks Venemaa koosseisu Gustav Adolf- 1632 Tartu Ülikool 17.saj eesti keelne kirjandus Teadus ja tehnika:  Bakterite avastamine  Esimesed mikroskoobid  Punaste vereliblede avastamine  Teatris mehhanismid lavakujunduse kiireks vahetamiseks Kunst  Sai alguse 16. Saj lõpupoole Itaaliast  Rembrandt, Amsterdamis majamuuseum  Rubens  Alustati ja lõpetati Peeter Pauli kindluse ehitamine  Purskaevud  Lossiansambel- Versailles’ loss  Bernini- arhitekt ja skulptor Kirjandus  Inimene oli seesmiselt lõhestunud ja allakäinud  Musketäride ajastu (Louis XIII)  Esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas Instrumentaalmuusika  Charpentier „Te Deum“  Poogenpillid: viiul, vioola e. altviiul, tsello, kontrabass

Muusika ajalugu

rtf

Mart Saar

kunstnikukutse saavutamiseks. 1.6 Peterburi Konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Järgmisel aastal hakkas ta õppima ka kompositsiooni, olles algul A. Ljadovi, hiljem Rimski- Korsakovi õpilane. Mõni aasta varem konservatooriumi astunud Mihkel Lüdig kirjutab oma mälestustes uutest sisseastujatest-eestlastest: "Kaks noorematest paistsid silma andekusega, need olid Mart Saar ja Peeter Süda. Kohtusin nendega konservatooriumis, kuid nad olid mõlemad tagasihoidliku iseloomuga ja vähese jutuga, et tutvus visalt arenes. Kuulsin, et mõlemad on väga vaesed ja nende elu õige raske olevat./.../ Iseloomult oli Saar väga tagasihoidlik, liikus õige vähe seltskonnas, andus täielikult stuudiumile." Eriti raskeks oli muutunud Saare olukord isa varase surma tõttu: ta pidi loobuma lootusest kõige väiksemalegi toetusele kodust. Saart püüdis majanduslikult abistada Suure-Jaani

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus

Rohkem sarnaseid