of the International Phonetic Association: Volume 33, 255–299 põhjal. Artiklis on vaatluse alla võetud formaalne hispaania keel, mida räägitakse haritud keskealiste inimeste poolt Kesk-Hispaanias. 1. Konsonandid Selle keele sulghäälikud on /p/, /b/, /t/, /d/, /k/ ja /g/. Foneemid /p/ ja /b/ on hääldatud bilabiaalselt ehk kahe huulega, /t/ ning /d/ on dentaalid ehk hammashäälikud ja /k/ ja /g/ velaarid, pehme suulae häälikud (/k/ häälduse alla läheb ka häälik /c/ näiteks sõnas ´kasa casa ‘maja’). Selles keeles on kolm nasaali ehk ninahäälikut: /m/, /n/ ja /ɲ/. Foneemid /m/ ja /n/ on hääldatud vastavalt bilabiaalselt ja alveolaarselt ehk hambasompudes, konsonant /ɲ/ tähistab kirjapildis häälikut /ñ/, näiteks sõnas ´kaɲa caña ‘kepp’ ning on palataal ehk kõva suulae häälik. Hispaania keeles on üks tremulant /r/, mis hääldub hambasompudes ja üks häälik, mis
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI
1.Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele on AGLUTINEERIV 2.Sufiksid on EESTI KEELES TUNNUSED JA LÕPUD TÜVE LÕPPU LIITUVAD AFIKSID 3. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lülitatakse üksteise järele nii,et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: AGLUTINATSIOONIKS 4. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? SUFIKS 5. Nuumerus,kaasus,tempus,moodus ja genus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on: POLÜSÜNTEETILINE 7.Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 8.Arvu kategooria markeeritud liige/liikmed on: MITMUS 9.Sisekohakäänded on: ELATIIV ILLATIIV INESSIIV 10. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? MITTE-EUROOPA, KOHUPIIMAVORM, SÕNAVORM 11.Liidepartikkel on: -KI/-GI KLIITIK
HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, tapaan teidät; hän tulee; hyvää päivää sisu, autotalli, katu, kyllä RÕHK ON ALATI 1. SILBIL! “H” SELGELT VÄLJA! musiikki; ammatinvalinnanohjaaja SÕNA LÕPUS TUGEV “T” (mitmus)! harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN ...
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli
Sisekohakäänded on: ILLATIIV, INESSIIV, ELATIIV 3. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on: AINSUS 4. Liidepartikkel on: KLIITIK, -KI/-GI 5. Nuumerus, kaasus, tempus, moodus ja geenus on: MUUTEKATEGOORIAD 6. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on: FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 7. Millistel juhtudel on tegemist supletiivsusega? ÜKS – ESIMENE, MINEMA – LÄHEN 8. Millistes sõnavormides on tegemist fusiooniga? JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab
SUBSTANTIIVI NOMINATIIV MA-INFINITIIV 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) VIISNURKNE 9. Liidepartikkel on KLIITIK -KI/-GI 10. Inkorporeeriv keel on keel, milles GRAMMATILISE PROTSESSI TULEMUSENA SAAB ÜHEST SÕNAST TEISE SÕNA OSA 11. Millised järgmistest on ortograafilised liitsõnad? SÕNARAAMAT VALGE-TOONEKURG SÕNARAAMATUSÕNA 12. Morfeemide põhiomadus on see, et NAD KANNAVAD TÄHENDUST 13. Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 14. Keel, milles esineb palju tüvemuutusi, on FUSIIVNE (FLEKTEERIV) 15. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on AGLUTINEERIV 16. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? JALGU KANU 17. Väliskohakäänded on ADESSIIV ABLATIIV ALLATIIV 18. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on MÕNED VORMID PUUDU 19. Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 20
Arvamus küsitlus(15-20aastaste noorte seas) Mis on Sinu meelest kõige suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel? Alvar vastas: ,,Poisid teevad rohkem lollusi kui tüdrukud. Koolis näiteks ütlevad õpetajale halvasti. Tüdrukud on korralikumad, õpivad paremini ja hoiavad end rohkem vaos." Andrese meelest on poistel paljudest asjadest ükskõiksem arvamus kui tüdrukutel ja lisas: ,,Enamik tüdrukuid võtavad asju tihtipeale liiga südamesse." Raimo sõnas, et poisid käituvad ülbemalt kui tüdrukud. Kerli arvates suurem erinevus poiste ja tüdrukute käitumise vahel on see, et tüdrukud muretsevad ja mõtlevad palju rohkem asjade üle kui poisid. Maria hinnangul on poisid äkilisemad ja tüdrukud rahulikumad ning hoolsamad. ,,Poisid tegutsevad enne, kui mõtlevad," toonitas ta. Kanepi Gümnaasiumi õpilane Kärt Laine leidis, et poisid on julgemad kui tüdrukud ja tüdrukud hoolivad poistest palju rohkem
tundmatu inimesega, kuid sa võid teda aidata! Aga hoolivus on täiesti sellest eelmisest jutust erinev. Tavaliselt hoolivad inimesed nendest kes on neile lähedased ehk tuttavad! Kuid on ka inimesed kes hoolivad enamvähem võõrastest, kuid see tundub rohkem aitamisena. Väike jutuke nimega: ,,Hoolivusel on omad plussid!" Elas kord poiss kes ei hoolinud kellestki, kuid sõber seletas talle et Hoolivusel on omad plussid. ,,Ema ma tahan kohe süüa!" sõnas Robert. ,,Ja, kohe teen!" vastas ema. Ema tegi söögi valmis. ,,Miks telekas ei tööta?" küsis Robert kurjalt. ,,Ma ei tea!" vastas ema. ,,Kuule, sa võiksid inimestest hoolida ka!" ütles ema! ,,Ei!!" ütles poiss. Järgmisel päeval. ,,Tule õue!" sõnas Roberti sõber. ,,Kohe!" vastas Robert. Robert ja ta sõber olid õues ja nägid kuidas Roberti sõbra vanaisa kukkus raskete kottidega pikali. Roberti sõber tõttas talle appi, kuid Robert ise seisis aga paiga.
j o o n l a u d e l u m a j a k a u g u s h ü p e a l g k l a s s i õ p i l a n e n e l j a s a j a s h a p u k a p s a s u p p Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. a r u k a s j u u a k a u a l a i a l i e m a g a k r a n t s i s e g i o l u l i n e m e i e Poolitamine Tööleht 1 1. Märgi igas sõnas sobivaim poolituskoht püstkriipsuga. emakeel liitsõna hüüumärk mootorratas 2. Poolita antud harjutuses sõnad püstkriipsuga. Hobusetalli juures käratses suur parv varblasi. Üks väike kirju linnuke oli väga kuri. Ta noris kõigiga, võttis teiste toidupalad ära. Küll on hea, et laste hulgas selliseid tülinorijaid ei ole! Või arvad sina teisiti? 3. Igas reas on ainult üks poolitusvõimalus õige. Tee see värviliseks.
2012 Video- ja fotokoolitus 40 tundi Erinevate kaameraprogrammide tundmaõppimine; filmimine; säriaja kasutamine. 2012 Motivatsioonikoolitus Kuidas motiveerida ennast ning teisi; head moodused koosoleku läbiviimiseks. 2012 Konverents Suhtlemiseliigid; kuidas olla parem suhtleja; milline suhtleja olen ise. Täiendavinfo Emakeel eesti keel Võõrkeeled vene keel- sõnas nõrk /kirjas nõrk Inglise keel- sõnas hea/kirjas hea Arvutikasutamise oskus MS Office/Internet/PowerPoint Harrastused Laulmine, tantsimine, võrkpall, korvpall.
Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime gartsat oma asjad, ning läksime bussi peale
Kõik inimesed on neile alamad. "Tule lähemale, et ma sind paremini näeksin," ütles kuningas, kes oli väga uhke sellele, et oli kellegi kuningas. Väike prints otsis silmadega kohta, kuhu istuda, kuid terve planeet oli täis uhket hermeliinmantlit. Nii ta jäigi püsti seisma, ja kuna ta oli väsinud, siis ta haigutas. "Haigutamine kuninga juuresolekul käib etiketi vastu," ütles ainuvalitseja. "Ma keelan sul haigutada!" "Ma ei saa sinna midagi parata," sõnas väike prints segaduses. "Tulen pikalt reisilt ja ma pole maganud..." "Sel juhul," ütles kuningas, "käsin sul haigutada. Ma pole juba aastaid kedagi haigutamas näinud. Haigutused on minu jaoks väga huvitavad asjad. Noh! Haiguta veel kord! See on käsk." "See ajab mulle hirmu peale... Ma ei saa enam ..." pomises väike prints üleni punastades. "Hm! Hm!" kostis seepeale kuningas. "Siis ma käsin sul vahel haigutada ja vahel ..."
" Olesja Stefanovits, kogenud eesti keele ja kirjanduse, georgaafia õpetaja, ütles: "Pean ennast venelaseks, sest minu emakeel on vene keel, mis tähendab, et esialgu ma õppisin ja rääkisin ainult vene keelt. Olen lõpetanud venekeelse kooli. Eesti keel on minu jaoks teine. Arvatakse, et see keel, mida räägib ema, on sinu emakeel. Ja minu isa räägib vene keelt ka." Narva Vanalinna Riigikooli eesti keele ja kirjanduse, kunsti ja muusika õpetaja Margit Sibul sõnas: "Mina pean ennast selleks, kelleks ma olen - naiste rahvaks, kes töötab õpetajana, kellel on palju lähedasi armastavaid inimesi, eestlaseks." Darja, Narva Keelte Lütseumi õpilane, lihtsalt peab ennast eestlaseks. Aktiivne noor, Narva Soldino Gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Vadim ütles: "Mina olen venekeelne eestimaalane." Natalja, mitteformaalse õppekeskuse noorsootöötaja, Narva ja Tartu elanik, sõnas: "Mina
4 Laps mõistab abstraktseid + Laps nimetab abstraktseid üldnimetusi õpitud üldnimetusi õpitud valdkondades valdkondades (nt sõidukid, kehaosad) 5 Õpetada lapsele hääliku + Laps õpib hääliku asukoha asukoha määramist sõnas määramist sõnas 6 Laps oskab nimetada maja + Laps nimetab maja ehituseks ehituseks kasutatavaid kasutatavaid materjale materjale 7 Laps oskab mängida pillidega + Laps mängib pillidega lihtsaid
ükski täht (KÜ erand) Kohvgi teadmise pärast valesti, näiteks Kappki kohvki ja kokki ning ei teata, millised on helilised ja helitud häälikud 6. Liitsõnas ei kao ükski täht Pannkook Eksitakse sõnas, sest ei tunta ära (KÜ erand) Klapptool liitsõna 7. mata liide Õppimata Kirjutatakse tihti õppimatta. Lihtne lause meelde jätmiseks: -mata ei saa kedagi matta 8. Paaris on dz ja ts Dzungel Võidakse kirjutada valesti, sest ei
(Sõna saab teha silpideks) Mida saab teha silpide ja häälikutega? (Neid saab kuulata) Mida on meie kõnes rohkem: sõnu või silpe; häälikuid või silpe? Kuidas reastada nende rohkuse järgi kõnes: sõnad, laused, silbid, häälikud? Millisel viisil saab sõnaga kohtuda? (sõna kuuleme, ütleme, märgime üles) Miks kõlab sõna mõne teise sõnaga sarnaselt või sellest täiesti erinevalt? (Et häälikuid on palju vähem kui sõnu, siis peavad häälikud sõnas korduma) Miks kõlavad ainult mõned häälikud selgelt ja kostavad kaugele? 12. Kuulamine, mis see on ja selle arendamine erinevas vanuses. Kuulamine on protsess, mille käigus suuline kõne muutub tähenduseks. Kuulamisoskus on keelekasutuse esimene oskus. On oluline, et kuulamisoskus kujundataks enne seda, kui laps jõuab lugemise ja kirjutamiseni. Kuulamise kolm liiki: 1) nautiv kuulamine 2) tähelepanelik kuulamine 3) kriitiline kuulamine
Brunbergiga kirjanik Eduard Bornhöhe isaga. Paari kuu pärast, peale Vilde sündi, koliti Muuga mõisa, kus mööduski Eduardi varasem lapsepõlv. Elati mitte uhkes mõisas, vaid mõisa ,,alttoa" lihtsas korteris. Mõis ise aga oli kaunistatud uhkete kunstitöödega, mis avaldas Vildele muljet. Mõisa kõrval oli uhke mõisapark, kus lapsed käisid marjul ja mängimas. Oma seiklusi mõisa juures teiste poistega, kajastab kirjanik jutustuses ,,Minu esimesed ,,triibulised". (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Kõige toreda kõrval, meenub Vildele ka depressiivsem lugu ühel hommikul seisis hulk soldateid trumme põristades nende elumaja ees. Mindi talupoegi peksma. Sellest sündmusest, jäi Eduardile püssimeeste ees aastateks veider jääkülm hirm südamesse. Sellel sündmusel oli sügav mõju tulevase Mahtra sõja, Albu veresauna ja teiste peksustseenide emotsionaalsete kirjelduste loomisele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972)
J L U T I T J S R T I T L E Ä I I I I Ä N U O E I K Ä K G D G Ä E V O E K S R T A A R U N T T I s A 1. Suhthlemine teistes sõnas ? 2. Edukss teenistuskäik. 3. Kokkupõrge, vastakutiminek,tüli. 4. Esimene iga meie elus 5. Psühhoaktiivsed ained, mida saab kuritarvitada, sõltumata nende legaalsusese või illegaalsusest. 6. Rühm teistesõnadega 7. Viimane iga meie elus 8. Ettekirjutatud toitumisre 9. Edukas teenistuskäik 10. Haigus mida põhjustab viirus, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi ? 11. Võimule pimesi alistumist nõudev 12
Eesti tähestikus aga on esindatud vokaalid ja konsonandid segamini ning diftonge ja poolvokaale seal ei esine. Bengali keeles on 11 vokaali ning need koosnevad seitsmest erinevast häälikust, mida hääldatakse vastavalt lühikeselt või pikalt. Kõiki neid vokaale on võimalik ka nasaalselt hääldada, lisades nendele märgi nimega ,,chondrobindu''. Eesti keeles on aga 9 vokaali. Mõlemas keeles säilitavad nad kirjutades oma algse kuju, kui vokaal on sõnas esimesel kohal. Kui aga bengali keeles esineb vokaal sõnas koos konsonandiga, siis ei säilita nad täielikult oma esialgset kuju, vaid ühinevad kuidagi konsonandiga. Konsonante on bengali keeles 39, kuid need koosnevad vaid 29st häälikust, eesti keeles on aga 17 konsonanti. (Erelt, Erelt, Ross, 2017)(Bangla alphabet ... , 2017) Morfoloogia ja süntaks Morfoloogia on vormiõpetus, mis uurib sõnavormide moodustumist, nende struktuuri ja omavahelisi seoseid
1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov- poieetiline teadmine. Võimaldab midagi tekitada, ära teha. Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi. Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3
HÄÄLIKUTE LIIGID -gi liitub helilistele - gi ja - ki liitumine häälikutele -ki liitub helitutele häälikutele. Gi ja ki liituvad sõnas KÕIGE LÕPPU!
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel
Omadussõna võrded Omadussõna algvorm Keskvõrre - - kaob ära, asendub - - Ülivõrre . . . . Keskvõrre ei olene nimisõnast. Kui sõnas on e siis see asendub e-ga. Meessoost naissoost kesksoost - - - - - - - Erandid -- -- - - Saab moodustada ainult ülivõrret Possesiivadjektiivid . . C. M.
Sõna on kui... Sõna on kui verbaalne zest, kõige lihtsam variant inimeste omavahelises suhtluses. Sõna on võimas relv. Sellega võid enda poole võita inimesi, kui ka neid eemale ajada. Igas sõnas peitub võim. Sõna kasutades võib teha nii kurja kui ka head. Kui inimesed omavahel suhtlevad, kasutavad nad sõnu, mis muutuvad jutu käigus lauseteks. Üksteisega kõneledes saab väljendada ennast sõnadega. Neis peitub jõud, mida saab igas vestluses eri moodi kasutada. Sõnadega väljendades saab edasi anda emotsioone, mis muudavad sõnade mõtte vestluskaaslasele arusaadavaks. Alati on hea inimesega suhelda sõnadega, mitte käsi-jalgu kasutades
reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." Antud paragrahv keelab poliitilise välireklaami tegemise valimispäeval ning neljakümne viiel päeval enne valimiste toimumist. Selline reklaami levitamise piiramine on vastuolus põhiseaduse paragrahviga 45: ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides."
mis räägib "Kalevipoja" saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on "Kalevipoeg" siis teistes riikides on teistsugused eeposed. Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme. Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi ,,Kalevipoega" muinaskreeka ,,Iliase", keskaegse ,,Edda" laulude ja soomlaste Kalevalaga. ,,Kus valitseb ehtne, algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor" (Jüri Talvet, lk 886), kusjuures ,,Kalevipoega" peab ta esmajärjekorra kirjandusteoseks. Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud ,,Kalevipoja
Kolm (arv, isik, aeg) Kas lill 'õitsev taim' on leksikaalne või grammatiline tähendus? leksikaalne Kumb on tekstiüksus: kas sõna või sõne? sõne Kas võib juhtuda, et sõnal on ainult üks sõnavorm? jah Kas sõna külmik on tuletatud sõna või liitsõna? Küülik? Õigekeelsussõnaraamat? Külmik tuletatud, küülik liht, õigekeelsussõnaraamat liit. Kas eales on vaba või seotud morfeem? vaba Mis tüüpi on morf vaata? uhi- sõnas uhiuus? -ki sõnas miski? u sõnas sõpru? Vaata- null morfeem, uhi jäänukmorf, -ki kliitik, u - kohvemorf Mis kohal asuvad seotud morfeemid tüve suhtes? Jäärel, ees Mis on eesti keele morfotaktilise skeemi põhimõte? Tüvi liide arv kääne liidepartikkel. MORFOLOOGILISED PROTSESSID JA GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDUSVIISID. KEELTE MORFOLOOGILISED TÜÜBID Sõnavormide moodustamiseks on maailma keeltes erinevaid viise: Aglutinatsioon Fleksioon ehk fusioon
si-oon, pe-ri-oo-di-ga, or-ga-ni-sat-si-oo-ni-li-ne, in-di-vi-du-aal-ne, ide-aal-selt, kli-en-did, va-ri-ant, oo-ke-an. Ühetähelise sõnasisese vokaalsilbi võib poolitamisel 1) jätta eelmise silbi juurde: laua-le, põua-ne, õue-le, siia-ni, avau-se, pen-sio-ni, Kii-deo-ni, või 2) viia järgmise silbi juurde: lau-ale, põu-ane, õu-ele, sii-ani, ava-use, pen-si-oni, Kii-de-oni. Eliitsõnad Sõnas e-post on e- lühend sõnast elektrooniline, elektron-. Nii liitsõna elektronpost kui ka lühendliitsõna e-post kirjutatakse eesti keeles lause sees ühtviisi väiketähega, lause algul suurtähega, nagu ka e-kiri, e-pangandus, e-õpe, e-arve, e-pilet. Nimetus e-maksuamet on samasugune lühendliitsõna nagu e-post. Liitsõna keskel ei kirjutata sõnu suure tähega ja seega on selles sõnas õige ainult väike m: e-maksuamet. Samasugused
Lingvistika - Foneetikast ja fonoloogiast Rääkimine on inimese üks igapäevasemaid tegevusi. Võimet toota ja mõista kõnet peetakse nii iseenesestmõistetavaks, et sellele ei pöörata tavaliselt üldse tähelepanu. Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära.
Kohtusseandja on selles loos Maria, kelle arvates on tema isikuõigusi rikutud, kuna vastasosapool, Liisa, on temast kirjutanud väga isiklikke asju oma internetiblogisse. Liisa aga arvab, et tema ei ole milleski süüdi, kuna ühtegi konkreetset nime mainitud ei ole ja igaühel on õigus kirjutada, mida ta tahab, kuna Eesti Vabariigis kehtib sõnavabadus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
kahetseda ." ,,Huvitav millist sulast tigu mõtleb " küsis eit taadilt , sest neil oli ju ometi talus kolm sulast . Kui nad teolt seda küsida tahtsid nägid nad maas ainult kuldset südame kujuga kaelakeed . ,,See ei olnud ju unenägu ?" Küsisin eit taadilt . Taat vastas ,,Ei , me peame seda kindlasti proovima ,sest kaotada pole ju midagi . " ,,Aga milline sulane" küsis eit uuesti . ,,Vaper ja julge " sõnas taat korrates teo sõnu . ,,Sel juhul mitte Jaan , ta on edev" mõtliskles taat . ,,ka mitte Juhan , ta on kerglane ja armastab keksida " ,,Ma arvan , et Joosep , ta on selline tõsine ja hakkaja poss " Sõnas eit . Kutsusidki Joosepi kurtsid talle oma muret ja palusid et ta neid aitaks . Tasuks lubasid talle kuldse kaelakee . Joosep tegigi nii nagu oli kästud , just nii nagu tigu oli rääginud ja eit ja taat talle seletanud . Ega ta
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine (läheb vaja kõige sagedamini) -poieetiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi sünnitada, tekitada, ära teha. Nt: oskusteave kuidas kunstiteos ära teha, et see vastaks minu eesmärgile või teha midagi enda kätega. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) -võimaldab õiglaseid otsuseid teha, hästi ja õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi.
· Kasutada õpitut igapäevaelus. · Aidata lastel mõista looduses valitsevaid seoseid ja seaduspärasusi. · Lastes tähelepanelikkuse ja huvi ning vastutustunde kasvatamine looduse vastu. · Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl, arendades mitmeid meeli ja luues seoseid olemasolevate kujutlustega. · Ülesanded vaatluseks on konkreetsed ja läbimõeldud. · Vaatluseks on planeeritud piisavalt aega, vaatlust saadab väljendus nii sõnas järeleaimamisena kui kunstiliste tegevustena. · Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte. · Õppekäigu kavandamisel tuleb sõnastada selge õppe-eesmärk. · Kavandatust tuleb teavitada lapsi, lapsevanemaid ja lasteaia juhtkonda. · Õpetaja ülesandeks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest õppekäigul. · Loodusõpetus tuleb siduda teiste ainetega. Kasutatud kirjandus: ,,Loodusõpetus alushariduses" Inge Timostsuk
Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob
Jaan Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 5.Postimpressionistid II Mida tähendab sõnaosa ,,neo" sõnas ,,neoimpressionism"? uus Kuidas tõlgiksid vabalt eesti keelde sõna ,,püantilism"? punktilism Mis oli neoimpressionistide peamine eesmärk? Milliste vahenditega nad seda teostasid? Jäljendada võimalikult täpselt nähtava maailma värve; värvide segamise asemel kasutati optilist segu (paigutati värvusringi toone kõrvuti) Nimeta kaks kuulsamat neoimpressionisti? Kes olid nad rahvuselt? G.Seurat, P.Signac - Prantslased Milliseid fakte tead Henri de Toulouse-Lautreci elusaatusest?
,,Täna me jätkame meie mänge keelekesega." 1.2. Ettevalmistus häälikuseadeks 1.2.1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2
Pärast kajumao tapmist rajas ta sinna oma pühamu, kus preestritar Pythia ennusta temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Ta oli ka tõejumal. Ükski vale ei tule iial üle tema huulte. "Oo Phoibos, oma tõeaujärjelt, oma eluasemelt maailma südamest räägid inimsoole. Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Tema puu oli loorberipuu. Palju olevusi oli pühendatud temale, tähtsamad neist delfiin ja ronk. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks (põldhiirte jumalaks).
TEEKOND LÄBI S HÄÄLIKU LEO ÕPIB STÄHTE VIDEO VAATAMISEKS KLIKI SIIA ! SUSISEVAD TÄHED VAJUTA SIIA SUSISTAME TÄHTI S Z S Z TÄHTI SUSISTAME TÄPSELT NII KAUA KUNI TÄHT LÕPETAB KEERLEMISE! KORDA ÕPETAJA JÄREL! SIIL SIIM SUUSATAS SUUREPÄRASELT. SUITSUPÄÄSUKE SIIRI SILMAS SUURT SAIALILLE. NIMETA, MIS ON PILTIDEL! TOIDUGA SEOTUD SÕNAD, MILLES LEIDUB SHÄÄLIK SÕNAD, MIS ALGAVAD SHÄÄLIKUGA SÕNAD, MILLE SEES LEIDUB SHÄÄLIKUT HÄÄLI SÕNA JA ÜTLE, KAS SELLES SÕNAS LEIDUB S HÄÄLIKUT? MITU S TÄHTE ON? 1 1 4 2 1 ÕPIME KIRJUTAMA STÄHTE VIDEO NÄGEMISEKS KLIKKA STÄHEL! MITU TÄPILIST S TÄHTE LEIAD? NIMETA TEISITI HUNT SUS I KRUUS TASS KASS KI IS...
keeles sõna baarmen just nii. Inglise keeles tähenda sõna men mehi mitmuses, ainsuses peaks olema man. Siinkohal tulevad mängu varasemad laensõnad gentleman(dzentelmen) ja businessman(bisnismen). Baarmeni puhul on lihtsalt järgitud eelnevate sõnade eeskuju ja sobivust eesti keelde.Sarnane probleem on ka vene keelsete sõnadega. Näiteks võib tuua sõna sovetlik. Sõna sovetilk puhul tuleb järgida transkriptsioonireeglit, mis ütleb, et vene keele e annab eesti keelses sõnas kaashääliku kõrval edasi tavalise e mitte ühendeid ie või je. 1.3 Häälikute õigekiri 1.3.1 G B D - K P T Eksisteerib kahte sorti laensõnu vanadlaensõnad ja uuedlaensõnad. Vanade laensõnade hulka kuulub näiteks sõna palsam, mida ei tohiks kindlasti kirjutada b-ga.Segadust tekitab inglise keelne sõna balsam. Kuna iga uus Õigekeelsussõnaraamat on teinud uutes laensõnades ehk sõnades mis algavad g, b või d-ga, siis paljude keeleteadlaste arvates peaks nõrga hääliku
kaheteistkümnendikud), kes pidid hakkama oma kooliõdesid-vendi õpetama. Toimus kuus lühendatud tundi (tunni pikkus oli 30 minutit), ning sellele järgnes pidulik aktus õpetajatele. ´´Tunnikorraga võib rahule jääda. Kõige probleemsemad tundusid olevat neljandikud, kes tundsid tungivat vajadust uutele õpetajatele esineda. Paar õpilast tuli isegi tunnist kõrvaldad, mõnd erinevatest tundidest kokku mitmel korral. Kokkuvõttes oli tore päev, ´´ sõnas õpetajate päeva direktriss Birgit Roosileht. Aktusel oli kolm muusikalist etteastet (1 soolo, neljandike ansambel ning üheksandike laul õpetajatele), õpetajate päeva direktori ja õppealajuhataja kõne, ning õpetajatele lillede üle andmine. Türi Põhikooli õpetajatele oli saadetud kaart ka Sven Miksrilt ning lilled ja kaart Türi vallalt. Aktus lõppes ühis söömaajaga kooli sööklas. B. Roosileht 2011
Kuid miks teab siis iga pisemgi põnn Lydia Koidula ,,Ema süda" või ,,Meil aia-äärne tänavas", kuid mitte ,,Ööbiku surm"-a. Samas on see sama ilus luuletus. Miks siis aga ei õpetata selliseid kaunit Eesti klassikat algkalssides? Miks ei vääri Anna Haava samaväärset tunnustamis kui Lydia Koidula, kuigi ka tema on kirjutanud rahvuslike luuletusi. Mis on luule paljalt sõnas? Mis on luule paljalt sõnas? Raske, kare hingele; Aga muusikas ja laulus Sulatab ta südame. Õnnelik, kel õnneks antud Tundmust häältes avalda' Oh, üht ilust laulu kuuldes Tahaksin kord surra ma! Kasutatud kirjandus:
erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi. Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse. Kunstnik sõnas: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." Tema pilt oli prantsuse Vogue’i kaanel. See tegi Frida ülemaailmselt tuntuks. Kõik armastasid teda. My birth 1932 The Wounded Table 1940 lf-portrait with Me monkey and my parrots 40 1941 Mehhiko maalikunstnik, kes on saavutanud suurt rahvusvahelist populaarsust.
lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel) · Mulgi murre lõunamurretest kõige põhjaeestilisem. A=E-ga sõna järgsilpides (kirjutame-kirjuteme) · Võru ja Setu murre- lõunaeesti kirjakeel areneb Võru murde põhjal- Võru keel/ Võro kiil. Vokaalharmooni- esisilbis on eesvokaal, siis on ka järgnevad vokaalid selles sõnas eesvokaalid (küla-külä, kõnelema-kõnõlõma) Eitussõna tegusõna järel (ma ei tule maq tulõ õiq) Sellel murdel on vene mõju häälduse ja sõnavara poolest.
selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Kodanikualgatus on inimese isiklik algatamine mingiks aruteluks või probleemi lahendamiseks. Need kaks teemat on väga olulised heas ühiskonnas. Eesti Vabariigis on meil nii sõna-, usu- kui ka ideedevabadus. Kõigel peaks olema siiski ka piir, kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 lõige 1 ütleb, et "igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil", mis jätab mulje, et kindlaid piire ei olegi. Ka mina isiklikult ei ole kokku puutunud piirangutega oma arvamuse avaldamisega, kuid olen ühtlasi lugenud midagi meedias selle kohta. Tänu sõna- ja ideedevabadusele on Eestis lihtne alustada oma ettevõtet või projekti. Eks mingil määral kontrollitakse ikka, kuid siiski vabadus on suur. Ühtlasi ka tegutsemisvabadust ei piirata ettevõtetel, kuid kindlasti piiratakse seaduse rikkumisega
tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel. Ka Eesti keelt on nimetatud aglutinatiivseks, kuid tüvede mitmesugused morfoloogilised variatsioonid (käsi-käe-kätt) ei esinda siiski puhast aglutinatiivsust. * Flekteeriv (fusiivne) – rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone; sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust. Germaani keeled, ladina keel. * Polüsünteetiline (hiljem lisatud) – väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid
Naabrinaise külla saabudes otsustati teha midagi huvitavat 5. Kas sa kuulsid seda kõrvaltoast kostunud kolinat? küsis Tiia ehmunult. 6. Ütle mulle kui sa lõpetad siis ma saan asjad kokku pakkida. 7. Avage otsekohe töövihik ütles nördinud õpetaja ja täitke korralikult ära harjutuse lüngad. 8. Kas sa hakkad kohe raamatut lugema või jood veel enne teed? 9. Vaatasin kaugel seisvat noormeest pilku pööramata. 10. Kui sa vigu poleks teinud sõnas õpetaja oleksid sa ka parema hinde saanud lisas ta. 11. See juhtus siis kui saabunud oli kaua oodatud talv ja maa oli mattunud paksu lumme. 12. Linnapea tööst väsinud võttis vaba päeva. 13. Riiulil olid koomiksid raamatud ajakirjad mõned ajalehed ja ristsõnad 14. Kui õues pimedaks läheb siis on meie tänaval üsna ohtlik liigelda ütles ema hoiatavalt. 15. Poest võis leida erinevaid
kaasa. Meie kooli koristaja ei osanud seda teemat kommenteerida ja vastas lihtsalt: ,,Kord lõppeb maailm nagunii otsa". Noorema poolne naine, kellel oli kiire, kommenteeris: ,,Vastik!" ning lisas: ,,Mind häirib see sügavalt ja ei mingit laenu enam!" Mees Säästumarketi parklast arvas, et see on Eesti kohus aidata Kreeka majandust. ,,Meid on aidanud sügavast kraavist välja 3 riiki ja nüüd on meie kord aidata abivajajaid," sõnas ta kindlat. Kokkuvõtteks võib öelda,et vaatamata raskele olukorrale Eestis on inimesed siiski nõus teisi aitama ja laenu andma.
annaabi.ee 
