juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord. Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6
vastu, kuna Saksamaa ei ei tulnud toime ka kehtestatud maksude maksmisega peale I maailmasõda ja see tekitas Saksamaal palju pingeid.. Ma arvan, et Saksamaalt oli vale majanduslikult edukate alade äravõtmine ja teiste riikide vahel ära jaotamine, sest see muutis saksamaa majanduse taastootmisvõime piiratuks ja Saksamaa muutus vaeseks. Kui Saksamaale oleks jäetud alles olemasolevad alad oleks saksamaa suutnud oma majanduse ja riigi ülesehitamisega kiiremini toime tulnud. Samas sõjaväe piiramine oli minu arust õige tegu, sest Saksamaal oli liialt suur sõjavägi ja väga palju kulutusi tehti sõjaväe ülalpidamiseks. Kui Saksamaa oleks oma endise sõjaväe taastanud peale sõda samas mahus, siis poleks teised riigid suutnud Saksamaa tegevust ja sõjalist jõudu kontrollida. Arvan, et kõik riigid oleksid pidanud osalema, Versaillei rahukonverentsil, sest sõjas kaotada saanud riigid ei suutnud pikka aega toime tulla
Alates aastast 510 e.Kr, kui kukutati viimane etruski kuningas Tarquinius Superbus, kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast valiti ka 2 konsulit, kelle ülesandeks oli juhtida ka sõjaväge. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 e.Kr, mil Octavianus vallutas Egipuse ja sai kogu Rooma riigi valitsejaks. Peale enda iseseisvaks kuulutamist teiste Latiumi maakonna linnriikide seast, võttis Rooma üle nende sõjaväe ja kehtestas nende suhtes hegemoonia. 5. saj. lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast
Üha suurem on nende noorte meeste arv,kes on otsustanud kõrvale hiilida sõjaväekohustusest.Nad õigustavad end sellega,et Eestil pole sõjaväge vaja,sest ta on nii väike riik,et ei suuda nagunii vaenlasele vastu astuda.Ka suur osa Eesti rahvast on sellisel arvamusel,kuigi Eesti ajalugu on näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjaväge pole,vallutaks vaenlane kergelt Eesti.Kuigi Eesti kuulub NATO-sse,ei tule NATO väed kohe Eestile appi,vaid selleks kulub mingi aeg.Ei saa ju lootma jääda teiste riikide abile,sest pole ju kunagi kindle kas meile tullakse appi.Eelkõige
sõjaväemanöövritele Rootsi poolelt, sest sõjaväed olid arvuliselt samas suurusklassis. Karl XII oli võidu üle uhke, hakates tänu sellele vaenlast alahindama. Sõduritest, kes olid lahingus kaotanud, kuid ellu jäänud detsimeeris (poos üles iga kümnenda) Peeter I terveid rügemente. Karl XII-le saluteeriti, kui ta Narvasse sisenes. Edasi asus Rootsi valitseja oma sõjaväega Laiuse ordukindluse varemeisse, alustades seal ümbruses sõjaväe drillimist. Ta ise viis läbi oma ihukaitsjate drille, kus teda linnas ära ei tuntud, kuna ta oli niivõrd oma kindralite moodi. Peeter I aga viis peale kaotust Narva all läbi sõjaväe- ja riigireforme: rajas metallurgia- ja relvatehaseid, reorganiseeris sõjaväe, pani aluse sõjalaevastikule. Peale talvitumist läks Karl XII Riia alla, mida Saksi väed olid jälle rünnanud 1701 aastal. Riia alt aeti Saksi vägi taganema, kusjuures ta ise oma
Sissejuhatus Endise Nõukogude Liidu(NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565 objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9 % kogu Eesti territooriumist. Sõjaväe käsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu(33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K., Viss V
4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid
-Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased. 10 . Kuidas hankis elatist suurem osa roomlasi? -Enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. JÄRGNEVATELE KÜSIMUSTELE OTSI VASTUSEID INTERNETI ABIL. 11. Kuidas kutsuti igal aastal valitavaid riigiametnike? -Neid kutsuti magistraatideks. 12. Selgita mõistet ,,senat" - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist 13. Kuidas muutus sõjaväe korraldus üleminekuga vabariigist keisririigiks? - Sõjaväes pidid teenima kõik õigustega Rooma kodanikud 17 - 46 a. vanuseni. Kõige rikkam klass oli kohustatud teenima ratsaväes (600 meest), keskklass moodustas jalaväe (5400 meest) ja alamklass - abiväe (3000 meest). 14. Kuidas nimetati ja mitmest mehest koosnes Rooma sõjaväe peamine üksus? - Sõjavägi koosnes kodanikest - peamiselt vabadest talupoegadest - alates 17. eluaastast. Sõjaväe põhiüksuseks oli leegion
kirjutada alla baaside lepingule. Eesti riigi valitsus arvas naiivselt, et neutraliteedi välja kuulutades jäädakse sõjast puutumata. Kuna sõda oli vältimatu ja sellest osa oleksime saanud me kindlalt, tulnuks eestlastel valmistuda partisanisõjaks. Sõjaohtu tundes, oleks pidanud Eesti riik hakkama varustust sõja tarvis koguma hakkama ja seda metsa peidikutesse peitma hakata. Samas sõjaväe juhatus oleks olnud hajutatud. Ennem oleks vaja olnud vaid paari pommi Toompeale ja Kadriorru, et sõjavägi ilma juhatuseta jätta. Minu arvates ongi nii väikese riigi nagu Eesti ainuke võimalus sõjategevuseks partisanisõda, mis võimaldab ka pärast riigi okupeerimist võitlust jätkata. Paljud eestlased läksid metsa pagendusse, sest ei soovitud nii venelaste kui ka sakslaste eest võidelda.
kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja puhkedes (Esmalt võeti see süsteem kasutusele Prantsusmaal).
Mooses Kes oli Mooses? · Kasupoeg Egiptuse vaarao õukonnas · karjus · Juudi rahva juht Moosese juutide juhiks saamine · 80-aastasena · Põlev kibuvitsapõõsas · Aaron Iisraeli rahva lahkumine Egiptusest · Moosese ja Aaroni palve vaaraole · 10 nuhtlust egiptlastele: - niilus vesi muutus vereks - kolmepäevane pimedus - inimeste kehi katsid paised · Vaarao nõustumine juutide lahkumisega · Vaarao mõtles ümber, saatis juutidele järgi sõjaväe · Mooses lõhestas kepiga vee kaheks · Egiptuse sõjaväe uppumine 40aastane ränne läbi Siinai kõrbe · Toidu- ja veenappus · Hommikuti sadas mannat ja leiba · Õhtuti vutte Jahve ja iisraeli rahva vaheline leping · Siinai mäel · Esialgu suuline leping · 40 päeva kestev seaduste kirja panemine Moosese ja Jahve poolt · 10 käsku · Rahvas salgas Jahve seaduse · 3000 ususalgaja tapmine · Uued käsulauad- seaduselaegas
VÄLJASÕIT TALLINNA LENNUSADAMASSE Kell 9:00 toimus 11. klassi väljasõit Tallinna lennusadamasse, kus toimus eesti armee tehnikate näitus. Väljasõit pidi olema kell 9:00, aga kuna mõned õpilased tulid hilja ja bussijuht läks limonaadi ostma me sõitsime välja ainult umbes kell 9:15. Kahe tunni pärast me saabusime Tallinna lennusadamasse, kus vaatasime eesti armee tehnikat. Seal olid erinevad sõjaväe autod, relvad ja laevad. Ka kaks ajateenijad tegid suurepärast teed, mis võiksdid võtta kõik, kes tahtsid. Oli seal ka üks leitnant, kes rääkis palju kasulikut informatsiooni sõjaväe kohta. Me olime seal ainult poolteist tundi, aga saime teada sõjaväest väga palju uut. Pärast näitust sõitsime ühele parkla ja meil oli veel umbes poolteist vaba aega. See oli väga põnev väljasõit ja näitus, kuigi ilm ei olnud väga hea - sajas vihma.
Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. Kõigepealt õppis ta Brienne sõjakoolis ja hiljem ka Pariisi kõrgemas sõjakoolis. 1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias 1796-1797 saavutatud võidud tõid talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi
Päts, K. Kanik ja J. Vilms 6. Mida kujutas endast Eesti Töörahva Kommuun? 7. Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et 8. anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas 9. enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. (52 päeva eksisteerinud nõukogude vabariik) 10. Millal saabus murrang Vabadussõjas? Millised olid sellepõhjused? (5) 11. Murang Vabadussõjas saabus 1919. aasta alguses, kui Eesti sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner käskis alustada üldpealetungi. 12. PÕHJUSED: · Moodustati vabatahtlike väeosi · Teised riigid hakkasid eestit toetama · Sõjaväelaste arv tõusis · Paranes sõjaväe varustus · Korraldati ümber vägede juhatamine (väed allusid sõjaväe ülemjuhatajale) 13. Millisest 4 riigist sai Eesti sõjalist abi? 14. Eesti sa abi Taani, Rootsi, Soome, Inglismaa 15. Mida kujutas endast Landeswehr? 16
Kaitsejõudude organiseerimine Esimest relvastatud toetust Ajutise Valitsuse poolt määratud ülesannete täitmisel andis 11. novembril 1918.a moodustatud kaitseliit, mis moodustati vabatahtlikkuse alusel. Kaitseliidu juhatuse esimeheks oli Johan Pitka, tema ülemaks kindralmajor Ernst Põdder. Kuigi kaitseliit oli alles loomisjärgus, võtsid liitlased oma ülesandeid tõsiselt ja näitasid üles tahet ja algatusvõimet. Alalise sõjaväe asutamine otsustati 16.novembri nõupidamisel ning esialgu otsustati moodustada see vabatahtlikkuse alusel. Kuid vähese huvi tõttu kuulutas Viru maakonnavalitsus 24. novembril 1918. a. välja sundmobilisatsiooni, mis päev pärast Narva langemist, 29. novembril, laienes üldiseks mobilisatsiooniks kogu riigis. Vabadussõja alguseks suudeti sõjaväkke koondada 2200 2300 meest, sh ohvitserid. See arv näitas, et enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata.
Türgi riik Osmani dünastia võimu all. Peagi laiendasid Osmanid oma võimu ka Balkani poolsaarele ja piirasid seega Konstantinoopoli igast küljest ümber. 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu. 2. Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli arustrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda. Keiser valitses Kristuse asemikuna maa peal, ta oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikel rongkäikudel ja ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Vana-Rooma kombe kohaselt pidid keisri ametisse nimetama armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida, pidi keiser rahva meeleolusid arvestama. Lisaks tuli ette palju õukondlaste vandenõusid ja sõjaväe mässe. Paljud keisrid kukutati võimult, kas
Ta oli pärit vaesunud aadli perest. Tal oli palju õdesid ja vendi. Juba 9-aastasena saadeti ta Prantsusmaale sõjakooli. Kõigepealt õppis ta Brienne sõjakoolis ja hiljem ka Pariisi kõrgemas sõjakoolis. 1792. aastal astus ta jakobiinide klubisse.Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. Itaalias 1796-1797 saavutatud võidud tõid talle parima vabariikliku kindrali kuulsuse. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799. aastal 18. brümääri (9. nov) riigipöördega Prantsusmaal võimu ja kehtestas uue riigikorralduse, Konsulaadi, ja sai ise esimeseks konsuliks. Rahvahääletuse tulemusena sai ta 1802. aastal eluaegseks konsuliks.1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. Vana ajaloolise tava kohaselt pidi keisriks kroonima paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas
Bütsantsi e Ida-Rooma keisririigi püsimajäämise põhjused: *Sõjaväe ülesehitus rohkesti vabu talupoegi, kes koos käsitöölistega maksid makse sõdurite palkamiseks, riigil polnud vaja varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus:
kindralkomissariaadist. Eesti kindralkomissar K. Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi, aga ennekõike viis ta ellu Berliini poliitikat. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale moodustati Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis Eestile autonoomiat taotleda,kuid see katse ei läinud läbi. Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele ja peaülesandeks sai Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Samas hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi saame osa Suur- Saksamaast. Seega aitasid saksa võimud kaasa Nõukogude okupatsioobnist tulenenud maj.kahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Mingil määral suutiski põllumajandus Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Külvipind oli nüüd halvem kuid kariloomade arv ületas selle
jätkuvalt Rooma keisririik ja enamik selle riigi elanikest olid roomlased. Bütsantsi põhivaldused asetsesid küll Väike-Aasias, kuid Keiser Justinianuse valitsusajal suudeti taastada osa Rooma impeeriumi hiilgust vallutades nii Apeniini poolsaare kui osa Põhja-Aafrikast. 2. Bütsantsil tuli vastu seista araablastele, lõunaslaavlastele, langobardidele, bulgaarlastele ja türklastele. Armee efektiivsus tagati sõjaväe tugevdamisega ja vastupealetungidega vallutajatele 3. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Bütsantsis polnud pikka aega Keisri ainuvõim polnud päritav, ta määras endale ise järeltulija. Keisrivõimu pärandamine isalt pojale muutus tavaliseks alles 11. Sajandil. 4. Riik sekkus eraettevõtlusesse, et tagada kaupade kvaliteet ja kõrged kaupade hinnad.
Suure poolt 312 a. pKr. Praetoorid olid priviligeeritud sõdalased, keiser maksis nende lojaalsuse nimel mitmekordset palka võrreldes tavaliste leegionäridega. Linnakohordid hoidsid linnas korda. Tuletõrje koosnes seitsmest kohordist, igaühes 1000 meest. Tuletõrjes teenides võis Rooma kodakondsuse saada kuue aastaga, hiljem lausa kolme aasta teenistuse eest. Leegionid ehk raskejalaväeüksused moodustasid Rooma sõjaväe põhituumiku. Riigis korraga oli umbes 30 leegioni, igaühes 5000 6000 meest, nad jagunesid kümneks kohordiks, igaühes 6 tsentuuriat, läbi riigi ajaloo loodi mitusada leegionit. Enamasti hoiti leegione riigipiiride läheduses. Leegionid muutusid püsivateks alles pärast Mariuse reforme. Pärast Mariuse reforme hakkas värvatud talumeeste armeest kujunema vabatahtlikest professionaalidest leegion. Leegionitele omistati oma kotkaga vimpel mis lubas kujundada korpuse identiteeti ja
JOHAN PITKA (19. veebruar 1872 – september 1944) Johan Pitka sündis Võhmuta vallas, Jalgsema külas, Terasaugu metsavahimajas. Ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja ning kontradmiral. Vabadussõjas oli ta Eesti sõjaväe organiseerimisel üks kesksemaid tegelasi. Oma haridusteed alustas Pitka 1889. aastal Seliküla vallakoolis, hiljem õppis veel Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis, Käsmu merekoolis, Kuressaare merekoolis ja Paldiski merekoolis. J. Pitka seotus vabadussõjaga sai alguse
Juhetaja: Tanel Sauna Ajalugu Kartaagost ja Roomast said suured vaenlased. Mõlemad soovisid ülemvõimu Vahemere lääneosas ja lootsid sõjalisele jõule. Rooma kartaago vahel toimus kolm suurt sõda. Sõjakäigud . • 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. • 218-201 eKr II Puunia sõda: • 218 eKr- Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. • 216eKr- Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. Otsustav lahing Otsustavaks kujunes II Puunia sõda(218- 201a.eKr), milles kohtusid väärilised vastased-ühelt poolt kartaago geniaalne väejuht Hannibal, teiselt poolt Rooma juhtide visadus ja organisaatoorne tugevus. (ma ei saa täpselt aru ühel pool oli Hannibal ja teisel pool Rooma ? ) Sõjakäigud • 202eKr – roomlased purustasid Põhja- Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. • 146 eKr-Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas
1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid
romantilist ja üllast ettevõtmist. Uurides teema kohta lähemalt, olin isegi üllatunud, et rahvas teadis niivõrd vähe reaalsusest ning uskus vaid seda, mida meedia neile näitas, ehk illustratsioonid vapratest patriootidest riiki kaitsmas. Ajalugu I maailmasõja alguseks oli võitlusfotograafia eksisteerinud juba pool sajandit, kuid siiski ei tehtud I maailmasõjast palju fotosid ja seda tänu laialdasele sõjaväe tsensuurile. II maailmasõja ajal võimendas võitlusfotograafia nii patriotismi kui ka avalikku vägivalda. Alates II maailmasõjast on sõjafotodest saanud tavanähtus. Vietnami sõda tõestas, et sõjafotograafia suudab kõigutada avalikku arvamust sõjast. Kuulsaimate Vietnami sõja fotode hulka kuuluvad foto väikesest jooksvast tüdrukust, kes on napalmirünnakust põlenud, ja foto My Lai külas toimunud vietnamlaste massimõrvast, mille korraldasid USA sõjaväelased.(pilt 1)
Varasemast ajaloost 1822 saavutas iseseisvuse, sai keisririigiks Esimene keiser Pedro I 1824 võeti vastu esimene Brasiila põhiseadus 1889 toimus riigipööre, mil likvideeriti monarhia ja loodi Brasiila vabariik 20.saj keskpaik Pärast teist maailmasõda ei kuulunud Brasiila otseselt ei ida, ega lääneblokki (oli sõltumatu) Valitses sõjaline diktatuur 1964 João Goulart kukutati sõjaväelise eliidi poolt ja CIA abiga ning uueks presidendiks sai sõjaväe ülemjuhataja Castelo Branco Kujunes välja demokraatlik-bürokraatlik diktatuur Presidendid Castelo Branco (1964-67) Costa de Silva (1967-69) Emílio Garrastazu Médici (1969-74 Ernesto Geisel (1974-79) João Figueiredo (1979-85 20.saj lõpp Ida-Lääne vastasseisu taustal proovis Brasiila oma arenguteed leida Suhteliselt stabiilses keskkonnas majandus kasvas Viimane sõjaväeline president João Figueiredo (1979-85) viis vabatahtlikult
Nimetas ametisse senaatoreid. Rahvatribuun. Peapreester. Eluaegne konsul- nimetas ametisse ametnikud. Sõjaväe 5000 meest, 2 80 000 meest, 15 Lääneosa ülesehitamise leegioni. Rooma leegioni. nõrgenemine. kodanikud olid Imperaator- Armeesse värvati põhimõte leegionärid, sõjaväe juht. germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust
Konservatiivse partei kõrvale tõusis eeskätt tööliste huve esindav Tööerakond e. Leiboristlik Partei. 1924.a. said võidu parlamendivalimistel tööerakond, kes moodustas oma esimese valitsuse Soome pärast I maailmasõda, eripärad. Kõige tähtsam oli iseseisvuse säilitamine. 6. Dets. 1917.a. kuulutas Soome Eduskund välja oma maa iseseisvuse. 1918.a. jaanuaris haarasid Pahempolsed radikaalid (punased) Vene sõjaväe toetusel Helsingis ja LõunaSoomes võimu. Soome iseseisva riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhtajaks sai Gustaf Mannerheim, kelle juhtimisel võideti punasoomlased ja vene enamlased lahingus Tampere pärast. 1918.a. sai Mannerheim riigihoidjaks ja tema juhtimisel loobuti saksa orientatsioonist ja hakati otsima poliitilisi kontakte Antandi riikidega. http://www.abiks.pri.ee
oskustöölistega kutsus riiki u 20 000 prantsuse hugenotti · Lõi suure ja hea väljaõppega armee · See sõjavägi purustas aastal 1675 Fehrbellini lahingus rootslasi Preisi kuningriik · Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks · 1700. aastal asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Absolutistliku kuningavõimu loojaks oli kuningas Friedrich Wilhelm I, läks ajalukku kui Sõdurkunings · Sai hüüdnime tänu tohutu sõjaväe loomisele ja sellele, et kuningas kandis terve elu mundrit · Väeosad jagati üle maa paiknevateks garnisonideks · 1717. aastal kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus Valgustatud absolutism · Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II(1713-1740), tuntud kui Vana Fritz · Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse · Arvas, et reforme peab läbi viima valitseja, kellel selleks on täielik võim Friederich II taluraahva poliitika
Rocca al Mare Kool Silvia Saks 11.a klass MICHAEL ANDREAS BARCLAY DE TOLLY referaat Tallinn 2012 Michael Andreas Barclay de Tolly, tuntud ka tema vene nime järgi, Mihhail Bogdanovich Barclay de Tolly sündis 1761. aastal Pakuroise rajoonis, praeguses Leedu Vabariigis. Ta põlvnes soti päritoluga balti aadli perekonnast. Vanaisa oli tal Riia raeadvokaat ja isa oli endine sõjaväe leitnant. Rahalise kitsikuse tõttu saadeti kolme aastaselt Michael Anrdeas jõukamate sugulaste, kasuvanemate juurde, arvatavasti Peterburi. Juba väiksest peale oli Michael Andreas ümbritsetud sõjalise tegevusega. Kasvatas ta üles sõjaväelasest tädimees ning hariduse sai ta vene sõjakoolis. Tolle aja kohaselt kanti aadlilaps juba varakult mõne väeosa nimekirja. Vastsündinud aadlik kirjutati teenistusse, kuid saadeti seejärel kohe "kodusele puhkusele". Nii jooksis
Tunnus Empiiriline näide Meelsus või pragmatism Rahvuslikkus Reaktsioon, reform või piiratud ,,vaikne ajastu" revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Korraldas rahvahääletuse Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 2 Sõjaväe domineerimine või autonoomia Ei tohiks sõltuda teistest riikidest, liitlasi pole vaja TOTALITARISM RIIK: NSV Liit Tunnus Empiiriline näide Ametlik ideoloogia Liikumine kommunismi poole Totaalne revolutsioon, vanemate Perestroika seadustamisvormide kõrvaldamine
Sõjakäigud ja Triumfikäigud. Sõjakäigud. 264-241 eKr toimus I Puunia sõda. Rooma purustas Kartaago laevastiku ja tõusis Vahemere lääneosa tugevaimaks mereriigiks. 218-201 eKr II Puunia sõda: 218 eKr - Hannibali retk üle Alpide ja sissetung Itaaliasse. 216 eKr Hannibal purustas Cannae lahingus Rooma sõjaväe. 202 eKr roomlased purustasid Põhja Aafrikas Zama lahingus Kartaago sõjaväe. 146 eKr Kartaago vallutamine ja hävitamine III Puunia sõjas. Samal aastal langes Kreeka lõplikult Rooma võimu alla. Triumfikäigud. Kõige kõrgem au, mis võis osaks saada võidukale ülemjuhatajale, oli triumfikäik läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng. Rongkäigu eesotsas tulid sõjamehed, loorberipärjad peas. Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused.
Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis
Ta võitles plaaniga lasta vabaks lennuväed.Ta keelustas sõjaväes palgatõusud.Carter oli kokkuhoidva keskkonna poolt ning ta isegi tahtis panna Valgele Majale päikese paneele. -G.Ford(1974-1977)-Ta oli skandaalne president. -R.Nixon(1969-1974)-Kasutas ebaseaduslike võtteid, mille eest ta ka kallist hinda maksis.Ta tegi mitmeid muutusi Vietnami sõja ajal.Ta lõi soodsad suhted Hiinaga.Ta lõi rahu Middle-Eastis.Ta käis ka Vietnamis kohtumas U.S sõjaväe juhiga ning presidendi Ngugyen Van thieu-ga.Tema presidendi ajal majandus tõusis, kullahind langes.Tema suur plaan oli eraldada Dollar kullast. -L.Johnson(1963-1974)-Ta võitles maksudega, tõstis neid.Ta mängis suurt rolli Chicken War.Ta võitles inimõiguste eest.Tema põhimõtted olid, et haridus oli kõige võti.Ta aitas vaeseid lapsi.Johnson saatis palju raha tava koolidele, et neid aidata.Ta süvenes ka palju Ameerika sõjaväe abistamisele Vietnami sõjas
Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan Poska)venemaa tunnustas tingimusteta eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest eesti suhtes. Landeswehr'i sõda- Lätis kohtas rahvavägi uut vaenlast. Läti ajutine valitsus polnud suutnud luua sõjaväe jõude seetõttu pidid nad tuginema balti saksa vabatahtlikest koosneva maakaitseväele ja saksamaa sõjaväe üksusele. Skasalsed kes polnud loobunud unistusest liita baltikum saksamaaga, püüdsid seejärel haarata kontrolli alla võimalikult suurt osa lätist. Sakslased nõudsid eestlaste läti pinnalt tagasitõmbumist eesti juhtkond keeldus seda täitmast, siis tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge. See kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks- landeswehr'i sõjaks
Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikest tekstidest leitud 1138. aastal. Prantsuse armee ürikutes, mis pärinevad Napoleoni sõdade ajast, kasutati terminit logistika, kui kõneldi sõja strateegiast. Läbi ajaloo on olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mitmekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeetreid, et liikuda lähtekohast sihtkohta. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi sõdurite varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohutuid pingutusi. 19. sajandi lõpul, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise
Esimest korda on sõna logistika kui sõjateaduse mõistet kirjalikest tekstidest leitud 1138. aastal. Prantsuse armee ürikutes, mis pärinevad Napoleoni sõdade ajast, kasutati terminit logistika, kui kõneldi sõja strateegiast. Läbi ajaloo on olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mitmekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeetreid, et liikuda lähtekohast sihtkohta. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi sõdurite varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Väejuhtide peamine ülesanne polnud mitte niivõrd sõjaplaanide koostamine ja vaenlasega võitlemine, kuivõrd sõjaväe hoidmine võitlusvõimelisena. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tehti Aleksander Suure aegadest peale tohutuid pingutusi. 19. sajandi lõpul, mil sõjaväe varustamiseks ja väeosade edasiliikumise
arenenud riik (emamaa e. metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. 8) ● Majandus - manufaktuuride ehitamine ja kolooniate rajamine. Louis pööras suurt tähelepanu rahandus- ja maksusüsteemi korrastamisele, et suurendada riigi sissetulekuid. ● Poliitika - Louis XIV reformis valitsust nii, et igal ministril oli kindel vastutusala. ● Sõjavägi - Riigi sissetulekuid suurendati sõjaväe ja laevastiku arendamiseks. 9) Versailles´i loss. ● Õukonnaelu - Kogu kõrgaadel asus elama Versailles´sse, lootes võita kuninga soosingut ja tulutoovaid ametikohti. Nad tiirlesid ümber kuninga ja pidid järgima ranget etiketti. Samuti veetsid nad rohkelt aega ballilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. ● Versailles´i loss ehitati Louis XIV algatusel, aastatel 1661 - 1710. ● Versailles´i loss on Prantsusmaa absoluutse monarhia sümbol.
valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti muudetaks sõjaväekohustus tütarlastele kohustuslikuks, ei põikleks ma kõrvale, vaid teeksin selle katsumise julgelt läbi. Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon, mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu või muul moel toetada riigi poliitikat. Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema sõjaväelise juhtimise ja tagalaorganitest. Mõnes riigis kuuluvad sõjaväkke ka mitmesugused sõjaväelised eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart. Eesti riigis on sõjaväe kohustus kõigil tervetel meestel. Ajateenijad kutsutakse teenistusse 2
Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolidele ,, Maakoolide reglement" Sõjaväe arendamine- sõjaväel oli suur tähtsus, see pidi kaitsma riiki sõdadel ja seega oli selle arendamine väga vajalik Uute külade ja talude rajamine Arvati et valitsejal peab täielik võim olema ja seega peab ka valitseja reforme läbi viima. Usuvabadus Austria: Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia reformid: Sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha.
510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat vennad Gracchused-Talupoegade õiguste eest seisvad poliitikud Marius-sõjaväe reformi toetaja Crassus/Pompeius/Caesar-triumviroodi liikmed Antonius-Caesari järglane Octavianus-Caesari järglane, I keiser 30 e.Kr-Keiserriigi algus Traianus-Keiser, kelle ajal oli Rooma riik kõige suurem imperaator-suurriigi valitseja tuunika-särgi laadne alusriie tooga-mähitav üleriie Pantenon-kõikide jumalate tempel akvedukt-veejuhe
Peeter pages Kremlist lapsena Venemaa väikesesse külla. Külla kuhu ta elama asus leidis ta endale sõbrad kellega ta mängis sõjamänge. Seal sõjakus ja karm valitsemisviis. Kui venemaa troonile oli vaja valitsejat kutsutille selleks Peeter aga peetri vend tahtis ise valitseja olla. Nii tekitas peetri vens suured tülid. Kunagi elas Peeter I Saksa alevis kus hakkasid talle meeldima saksa komber riietus jne. Peeter tegi võimule tulles 4 reformi: I Sõjaväe reform II Maksu reform III Õukonna reform IV Vali´tsemise reform. Sõjaväe rehvormiga kaasnes et sõjavägi muudeti eluaegsesse sõjaväeteenindusse võetud nekrudest. Relvi ja riideid tegid pärisorjad. Tänu sõjaväele tehti ka maksu reform. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Õunkonna rehvormiga keelati maani ulatuvate varrukatega hõlmad ja kuued. Kes seda ei
Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel on seljas pikk must kuub ja peas kaabu. Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid.
kus esikohale oli tõstetud kultuur. Spartas tegeleti ka naiste füüsilise võimekuse tõstmisega,sest nii muudeti ühiskond turvalisemaks ka naiste jaoks. Kuid kuna Spartas ei peetud tähtsaks kultuuri siis olid ka inimesed vähem haritud ning võib isegi öelda,et julmemad kui kodanikud Ateenas kes mõistsid, et inimene peaks olema haritum. Tänu sellele, et kodanikud Ateenas olid haritumad on nende kultuuri ka rohkem säilinud. Kinnitust annab Sparta sõjaväe tugevusele ka see, et poisid võeti emalt 7 aastasena ära ja pandi eraldi olevatesse sõjaväe koolidesse kus nad veetsid 11 aastat. Nende laste elu oli äärmiselt karm. Nimelt võisid sealsed õpetajad poisse peksta ning nad ei tohtinud ühtegi häält teha seega hellusest oli asi kaugel. Plussiks oskaksin vaid selle tuua, et Spartalased peale sellise koolituse läbimist hirmu ei tundnud. Ateenas aga oli poistel võimalik kodus elada ning
Eesti NSV vastu NVS Liidu kooseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemnõukogu ja Rahvakomissaride Nõukogu. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei, mille kätte koondus kogu võim. Käivitati ulatuslik repressioonid. Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe- ja politseijuhid, majanduseliit. Peaegi hakati arreteerima rahvast. Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vägivaldest minema üle 10 000 inimese. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus,
spartiaadid, otsuse langetamisel kodanikud, kogunes iga 10 päeva tagant, kohal lõppsõna, valis : pidi olema vähemalt 6000 meest, otsustas kõik Vanemate nõukogu e geruusia- tähtsamad riigiasjad, hääletas uute seaduste juhtis riiki kõigis valdkondades poolt või vastu, andis kodanikuõigusi ja võttis Valitsemis- peale sõjaväe (30 liiget üle 60 ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja korraldus eluaasta) rahu üle, valis: 2 kuningat- neile allus sõjavägi, Heliaia e vandekohtus 6000 vandemeest, täitsid mõistis õigust, kohtunikud valiti liisku heites preestrikohuseid(sõjapealikud, Strateegid tähtsamad riigiametnikud (10),
tulemise äärepealt unustanud, aga nüüd, kus ma temaga kokku ei saanud, tundsin üksindust ning masendust." Henry ei teadnud siis veel, et ta on armunud, kuid see peegeldus tema üksindustundest. ,,Jube makaroniõgja`´-seda mainis Henry omamoodi naljaga Rinaldile. ,,Kas on suudetud mõnda sõda seisma panna``?-see oli preestri küsimus kui nad arutasid Henryga sõja üle. 2. Lühikokkuvõte: Ameerika leitnant Frederic Henry, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses, teeb läbi rasked sõjakatsumused ja hakkab mõistma tapatalgute mõttetust. Ta lõpuks saab aru,et sõda sõdivad riigivalitsejad kes tahavad saad juurde maad ja võimu ja keda ültse ei huvita rahva heaolu ning inimelul ei ole mingit väärtust.Henry siis otsustab sõjast loobuda ja põgeneb.Kui Henry leiab oma armastatud ülesse ja nad veedavad ilusa talve Sveitsis. Catherine sünnituse ajal tuleb välja
Riikidevahelised vastuolud Läänemere küsimuses. 3. Sõja olulisemad sündmused: Enne sõjategevuse algust Eesti alal lüüakse rootslaste poolt puruks Riia all Saksi väed ja sõlmitakse rahu Rootsi ja Taani vahel. 1) 1700 ,aug. Venemaa kuulutab sõja Rootsile 2) 1700, nov. - NARVA lahing. Venamaa kaotus. Sõjavägi põgeneb konfusioonis. C.E.de Croy (vene väejuht võetakse vangi). Peeter I tänab Karl XII õppetunni eest. 3) 1701 1703 Lahingud Lõuna-Eestis: Vene sõjaväe võit ERASTVERES ja HUMMULIS. 4) 1703 Peterburi rajamine 5) 1704 Narva teine piiramine, Tartu alistumine. Peeter I ise korraldas Tartule tormijooksu. 6) 1708 Lahingud Põhja Eestis, suurim Vinni mõisa väljadel. OLUKORD EESTI ALAL MUUTUS KOHUTAVAKS: KÕIK TARTU ja NARVA linnakodanikud küüditati koos peredega Venemaale. KOGU TARTU LINN LASTI ÕHKU. Praktiliselt oli linn tühi ja linna polnud. Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul".
Polis: Kreekas kuj linnaühiskond.Linnriik e polis hõlmas linna koos selle ümbrusegakõige enam 30000-40000 in, Ateena ja Sparta u 200000 in.Täieõiguslikud elanikud olid kodanikudosalesid valimistel ja moodustasid sõjaväe+õigus osaleda rahvakoosolekul, kus valiti iga-aastaselt riigiametnikud+väepealikud.Linnriigis oli ka nõukogu.Ametnikkond oli pärit enamasti aristokraatide hulgast. Lihtkodanike osa riigi valitsemisel jäi teisejärguliseks. Sõjavägi: Rikkad moodustasid ratsaväe,keskmikud raskelt relvastatud jalaväe,vaesed vibude ja lingudega kergeväe.Raskerelvastuses jalavägi paiknes faalanksidena. Hopliit-raskerelvastuses jalaväelane, kodanikuõigused, võis muretseda relvastuse.
annaabi.ee 
