reie nelipealihas, ja lühike lähendaja rätsepalihas, niude- nimme lihas Ristluupõimik: 2 viimase nimmenärvi ja kolme ülemise ristluunärvi kõhtmised harud istmikunärv alumine ülemine süva sääreluunärv tuharanärv tuharanärv pindluunärv reie- suur tuharalihas keskmine ja eesmine tagumine kakspealihas, väike sääreluulihas, sääreluulihas, poolkilelihas, tuharalihas pikk pikk poolkõõluslihas varvastesirutaja, varvastepainutaj pikk a, pikk suurvarbasirutaj suurvarbapainut a, aja pindluulihased
LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............
Pindluu peale põlve Lühike pea: · Viib reit taha Reieluu tagapinnalt Sääre lihased Eesmine osa- 3 lihast Eesmine Sääreluu lateraalselt 1.talbluule Sirutab pöida sääreluulihas pinnalt 1.pöialuule Pikk Pindluu mediaalselt Suurvarba Sirutab suurt varvast suurvarbasirutaja pinnalt selgmisele pinnale Sääreluu lateraalselt Pikk varvastesirutaja 2.-5. varbale Sirutab pöida põndalt Külgmine osa- 2 lihast
köprusele Sääre painutus ja sisse pööramine 69. Sääre lihased Tagumine (4) LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Tagumine Sääreluudevaheline kile Lodiluu Sääre taha viimine sääreluulihas Pikk Pindluu tagumine pind Suurvarba distaalne Suurvarba painutus suurvarbapainutaja faalanks Pikk Sääreluu tagumine pind 2.-5. Varba Varvaste painutus varvastepainutaja distaalne faalanks Sääremarja-kolmpea Lestlihas sääreluu Achilleuse kõõlus, Põlve painutus,
Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste sirutaja extensor hallucis longus - Pikk suurvarba sirutaja Sääre lihased tagumine pool pindmised triceps surae- Sääremarja kolmpealihas plantaris - Tallalihas Sääre lihased Süva lihased tibialis posterior - Tagumine sääreluulihas flexor digitorum longus - Pikk varvastepainutaja flexor hallucis longus - Pikk
niudeluuogalt ja roteerib säärt sissepoole SÄÄRE LIHASED TAGUMINE RÜHM (4) LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Luudevaheliselt membraanilt ja Tagumine sääreluulihas naabruses olevate sääre luude Lodiluule ja 1. Talbluule Tösta kanda ja langetab päkka. osadelt. Pikk suurvarbapainutaja Pindluu tagumiselt pinnalt Suurvarba distaalse faalanksi Töstab kanda ja langetab päkka, põhimikule painutab suurt varvast Pikk varvastepainutaja Sääreluu tagumiselt pinnalt 2.-5
Toimub liikumine ümber frontaaltelje (painutus, sirutus). 22. Hüppeliigesed, liikuvus, hüppeliigesele toimivad lihased, innervatsioon Hüppeliigesed: jalaliiges koosneb ülemisest ja alumisest hüppeliigesest. • Proksimaalne jalaliiges e. ülemine hüppeliiges Liikumine: frontaaltelg – päka (varvaste) tõstmine ja langetamine + vähene külgliikumine. Ülemisele hüppeliigesele toimivad lihased • pikk suurvarbasirutaja • pikk varvastesirutaja • eesmine sääreluulihas • tagumine sääreluulihas • pikk suurvarbapainutaja 4 • pikk varvastepainutaja • Distaalne jalaliiges e. alumine hüppeliiges – koosneb 2 liigesest: Liikumine: kuna need kaks liigest moodustavad ühtse liigese, siis on võimalik pöia sisemise ja välimise serva tõstmine. Alumisele hüppeliigesele toimivad lihased • tagumine sääreluulihas • pikk suurvarbapainutaja • eesmine sääreluulihas
a) reieluu mediaalselt põndapealiselt, b) reieluu lateraalselt põndapealiselt NB! Moodustavad kannakõõluse, mis kinnitub kandluu köbrule - Eesmine pind- eesküljelihased: sirutajad (varvaste sirutamine) 1. Pikk suurvarbasirutaja- algab pindluult ja kinnitub suurvarba selgmisele pinnale. SIRUTAB SUURVARVAST 2. Pikk varvastesirutaja- algab pindluu pealt ja kinnitub 2-5 varbale. SIRUTAB VARBAID 3. Eesmine sääreluulihas- algab sääreluu lateraalselt pinnalt ja kinnitub 1.talbluu ja 1.pöialuu taldmisele pinnale (tõstab pöida ja kui jalg fikseeritud viib säärt ette). 4. Pikk pindluulihas- algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmisele 1.talbluu ja 1.pöidluu pinnale. TÕSTAB JALAVÕLVI Lülisammast sirutavad lihased: Lülisambasirgestaha, Lülisammast painutavad lihased: Kõhusirglihas, Põlve sirutavad lihased: Reie nelipealihas
Rätseplihas- kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning reit vaagna suhtes, samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades. Reiesirglihas- tõstab jalga ja sirutab põlve Poolkõõluslihas- Kokku tõmbudes painutab jalga reie suhtes ning pöörab reit seestpidiselt, sirutab reit vaagna suhtes. Reie- kakspealihas- See võimas lihasgrupp sirutab jalga reie suhtes ja painutab reit vaagna suhtes. Kaksik-sääremarjalihas- Painutavad säärt. Eesmine sääreluulihas- Kokku tõmbudes painutab jalalaba sääre suhtes, pöörab jalalaba sissepoole. Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi. Ahhilleuse kõõlus ehk kannakõõlus- ülesandeks on kanda üle jõud säärelihaselt ülemisele hüppeliigesele.
a) konts-kandluuliiges - ratasliiges b) kontsluu-kandluu-lodiluuliiges - keraliiges Funktsionaalselt moodustavad need ühtse kombineeritud liigese, milles toimub pöia mediaalse serva tõstmine (supinatsioon koos aduktsiooniga) või pöia lateraalse serva tõstmine (pronatsioon koos abduktsiooniga). Siseserva koormamine – pronatsioon, väliserva koormamine – supinatsioon Lihased ja innervatsioon: Ülemine hüppeliiges Frontaaltelg: 1) Sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarba-sirutaja = ristluupõimiku süva pindluunärv 2) Painutus: tagumine sääreluulihas, pikk varvastepainutaja, pikk suurvarba-painutaja =ristluupõimiku sääreluunärv Alumine hüppeliiges Sagitaaltelg: 1) Lähendamine – tagumine sääreluulihas = sääreluunärv; eesmine sääreluulihas = süva pindluunärv 2) Eemaldamine – pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja= süva pindluunärv 24. Jala toetuspunktid seismisel
Kogu keha raskus on suunatud jalale.Vaagnavöötme lihased fikseerivad keha vertikaalse asendi.Peamised lihased:väike ja keskne tuharalihas,suure tuharalihase ülemine osa. 3) Toetusjala tagumine samm keha kaldub taha, pingulduvad kõhulihased (sisemine ja välimine kõhupõikilihas, kõhusirglihas);keha raskus kantakse üle pöia eesosale-faas lõpeb pöia tõukega maast.Sirutatakse põlveliiges,puusaliiges,säärelihased(tagumine ja külgmine säärelihaste rühm-tagumine sääreluulihas,varastepainutaja),reie nelipealihas,suurtuharalihas,reie tagumise rühma lihased. 4) Vaba jala tagumine samm-vaba jalg kõverdub põlvest ja painutatakse hüppeliigesest reis liigub ette.Niude- nimmelihas,reie sirglihas. 5) Vaba jala vertikaalasend-vaba jalg pisut painutatud põlvest ja sirutatud hüppeliigesest,hoie tugijala kõrval. Niude-nimmelihas,reie sirglihas. 6) Vaba jala eesmine samm-reie liikumine aeglustub,säär sirutub ette talitleb reie-nelipealihas.Selle faasi
interossei palmares .................................................. 20 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20 Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6
Reie nelipealihas: kinnituvad põlvekedrale ja on põlvesirutajad 1 Reiesirglihas (alumis-eesmiselt niudeluu ogalt), viib reit ette 2 Vahelmine pakslihas (reieluu eesmiselt pinnalt) 3 Külgmine pakslihas ja 4 keskmine pakslihas (reieluu karejoonelt) Rätseplihas (ülemis eesmiselt niudeluu ogalt sääreluule), rätsepiste Tagumine sääreluulihas (tagumiselt sääreluu pinnalt siseküljelt talla alla), jala lähendamine Pikk suurvarba-painutaja (pindluult suure varba alla), suure varba painutaja Varvaste painutaja (sääreluult 2-5 varba alla), varvaste painutaja Sääremarja kolmpealihas: Lestlihas (sääreluude tagumiselt pinnalt) Kaksiksääremarjalihas (reieluult) Tekitavad kannakõõluse ja lähevad kanna alla, tõstavad kanda Pikk suurvarba sirutaja (pindluult suurele varbale), suure varba sirutaja
70. Sääre lihased Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale. b) Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt sääre luude osadelt
teostab reie- kakspealihas. 69. Sääre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale. b) Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt
Tagumise rühma lihased: Toimivad puusa- ja põlveliigesele, painutavad ja roteerivad(pööravad). 69. Sääre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja - Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba pinnale. b) Pikk varvastesirutaja- Algab: pindluult ja sääreluult. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb 4 kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas - Algab: sääreluult. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu pinnale. Eesmine rühm: Varvaste sirutamine. Eesmine sääreluulihas tõstab jala ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Pikk suurvarbapainutaja Algab: pindluult. Kinnitub: suurvarba põhimikule. b) Pikk varvastepainutaja- Algab: sääreluult. Kinnitub: 2.-5. varba põhimikule. c) Sääremarja-kolmpealihas koosneb 2 lihasest:
Õrnlihas Häbemeluu Sääreluuköprus Painutab säärt ja roteerib seda sissepoole Sääremarja-kolmpealihas (m. Reieluu põndad, pindluu Achilleuse kõõluse varal Painutab jalga triceps surae) ülemine ots kandluuköbruke Tagumine sääremarjalihas Luudevahekile ja naabruses Lodiluuköprus ja Toimib põlveliigesele, hüppeliigesele, (sääreluulihas?) olevad sääre luude osad mediaalne talbluu varbalülidevahe-liigestele Jala lihased - üldistavalt jala lihaste selgmise grupi lihased sirutavad suurvarvast. Jalatallal on 3 rühma painutajaid lihaseid: suurvarva, väikevarba ja keskse grupi lihased. Lahkliha (perineum) Ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp; Suleb vaagnaõõne altpoolt
sirutus - suur tuharalihas, reie kakspealihas, poolkõõlus-, poolkilelihas abduktsioon - tuharalihased (suur, keskmine, väike), pirnlihas aduktsioon - kammlihas, lähendajad (suur, pikk, lühike) põlv-- painutus - rätseplihas, poolkõõlus-, poolkilelihas, reie kakspealihas sirutus - reie nelipealihas hüp-- painutus (plantaarfleksioon) - sääre kolmpealihas, tallalihas sirutus (dorsaalfleksioon) - eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja varb-- painutus - varvastepainutaja (lühike ja pikk), vihmausslihased sirutus - varvastesirutaja (lühike ja pikk), suurvarbasirutaja (lühike ja pikk) rinnaku-rangluu-nibujätkelihas - A: rinnakult, rangluult; K: oimu-, kuklaluule suur tagumine pea sirglihas - A: aksise ogajätkelt (C2), K: kuklaluule pea rihmlihas - A: C3-T3 ogajätkelt, K: oimu-, kuklaluule kõhu sirglihas - A: 5.-7
teostab reie- kakspealihas. 69. Sääre lihased: Eesmine rühm: a) Pikk suurvarba-sirutaja (süva kiht) - Algab: pindluu mediaalselt pinnalt. Kinnitub: suurvarba selgmisele pinnale. b) Pikk varvastesirutaja (pindmine kiht) - Algab: pindluupealt ja sääreluu lateraalselt põndalt. Kinnitub: jala piirkonnas jaguneb neljaks kõõluseks, mis kinnituvad 2.-5. varbale. c) Eesmine sääreluulihas (pindmine kiht) - Algab: sääreluu lateraalselt pinnalt. Kinnitub: 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Eesmine rühm: Pikk suurvarba-sirutaja ja pikk varvastesirutaja talitlevad vastavalt nimetusele. Eesmine sääreluulihas tõstab jala mediaalset serva ja lähendab jalga. Tagumine rühm: a) Tagumine sääreluulihas (süva kiht) - Algab: luudevaheliselt membraanilt ja naabruses olevatelt
pinnalt selgmisele pinnale. a Tõstab jala mediaalset serva ja Kinnitub 1. talbluu ja 1. Eesmine Algab sääreluu lateraalselt lähendab jalga. Aitab tõsta ja pöialuu põhimiku sääreluulihas pinnalt. säilitada jalavõlvi koos pika taldmisele pinnale. pindluulihasega Aitab tõsta ja säilitada jalavõlvi Algab pindluu pealt ja Kinnitub 1. talbluu ja 1.
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. adductor Häbemeluu Reieluu --"-- m. gracilis Häbemeluu Sääreluu --"-- brevis alumine hari karejoone alumine hari köprus ülemine 1/3 Sääre lihased EESMINE RÜHM Eesmine sääreluulihas Pikk varvaste sirutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. tibialis Sääreluu I talbluu, Sirutab jalga - m. extensor Sääreluu II-V varbalülide Sirutab varbaid
tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine pind)? Missugune lihas sellelt algab Eesmine sääreluulihas (M. tibialis anterior) Mis katab sääreluu substantia compaktat (Plinkollus) seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Mis katab sääreluu substantia spongiosat seal, kus ei ole hüaliinkõhre? Luuümbris ehk periost Missuguses liigeses asub malleolus medialis
masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe
masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub anaeroobne hingamine. Lihastesse tekkib piimhape, mis tekitab valu ning lihaskrampe
*kaksik-sääremarjalihas algab kahe peaga: kõõluse, mis kinnitub kandluuköbrule. mediaalne pea... reieluu mediaalselt põndapealiselt, lateraalne pea... reieluu lateraalselt põndapealiselt. Pikk varvastesirutaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluupealt ja sääreluu lateraalselt 2.-5. Varbale. *varvaste sirutamine. põndalt. Eesmine sääreluulihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Sääreluu lateraalselt pinnalt. 1.talbluu ja 1.pöialuu põhimiku *tõstab jala mediaalset serva ja taldmisele pinnale. lähendab jalga. Pikk pindluulihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt Kinnitub taldmiselt 1
Poolkõõluslihas (45) painutab põlve 19. Reie-kakspealihas (44) painutab põlve 20. Õrnlihas põlve painutaja, sisemine lihas. (42). 21. Reie-nelipealihas viib säärt ette, sääre sirutamine põlve liigesest. (36, 37) (rattasõit). 22. Rätsepalihas eesküljel, neli liigutust viib reit ette, pöörab puusaliigesest välja, põlveliigesest sääre painutus ja sissepööre (35). 23-25 on säärelihased 23. Sääremarja-kolmpealihas kanna tõstmine (48, 49) 24. Eesmine sääreluulihas tõstab pöida, läheb talla alla (52) 25. Pikk pindluulihas tõstab jala välimist serva (53)
niudeluuoga painutab ja roteerib sä sissepoole 70) Sääre lihased , algus ja kinnituskohad, funktsioonid LIHAS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON TAGUMINE RÜHM Tagumine sääre luude vaheline 1. lodiluu ja 1. talbluu tõstab kanda ja langetab sääreluulihas membraan päkka Pikk pindluu tagumine pind suurvarba distaalne painutab suurvarvast suurvarbapainutaja faalanks Pikk sääreluu tagumisne pind2.-5. varba distaalne painutab 2-5 varbaid varvastepainutaja faalanks Sääremarja- 1) sääreluu lestlihasmine kolmpealihas joon ja pindluu
põnt Kammilihas - m. pectineus Niude-süleluu kõrgend ja Reieluu karepind Puusaliigese painutamine ja jäseme süleluueesne kõõlus lähendamine Sääre lihased Kraniaalsed ja lateraalsed lihased Kraniaalne sääreluulihas - m. tibialis Sääre- ja pindluu proksimaalne ots Kanna ja pöia mediaalne pind Kannaliigese painutamine cranialis Pikk varvastesirutaja - m. extensor Sirutusauk reieluu lateraalse põnda 2...5 varba distaalne lüli, (Ru ka:) Varba- ja põlveliigeste sirutamine digitorum longus, s. m. extebsor ja ploki vahel piirdeluu ning kannaliigese painutamine digitalis longus
eesmiselt roteer. väljapoole, painutab ja niudeluuogalt roteerib säärt sissepoole. 69. Sääre lihased Lihas Algus Kinnitub Funktsioon Tagumine luudevaheliselt lodiluule ja 1. talbluule Painutaja, mõjub sääreluulihas membraanilt ja sääre põlve-, hüppe- ja luude osadelt varbalülide liigestele. Pikk pindluult suurvarba dist. Painutab suurt varvast suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid
eesmiselt roteer. väljapoole, painutab ja niudeluuogalt roteerib säärt sissepoole. 69. Sääre lihased Lihas Algus Kinnitub Funktsioon Tagumine luudevaheliselt lodiluule ja 1. talbluule Painutaja, mõjub sääreluulihas membraanilt ja sääre põlve-, hüppe- ja luude osadelt varbalülide liigestele. Pikk pindluult suurvarba dist. Painutab suurt varvast suurvarbapainutaja faalanksi põhimikule Pikk sääreluu tagumiselt 2.-5. varba dist. Painutab varbaid
pindluu pealt ning kaksik-sääremarjalihasest, mis algab reieluu mediaalselt ja lateraalselt põndapealiselt. Kõik kolm osa ühinevad ja moodustavad kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaköbrule. Funktsioonideks kanna tõstmine ja põlve painutamine. · Pikk varvastesirutaja algab pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndapealiselt. Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine. · Eesmine sääreluulihas algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine. · Pikk pindluulihas algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine. 53. Hingamislihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
pindluu pealt ning kaksik-sääremarjalihasest, mis algab reieluu mediaalselt ja lateraalselt põndapealiselt. Kõik kolm osa ühinevad ja moodustavad kannakõõluse ehk Achilleuse kõõluse, mis kinnitub kannaköbrule. Funktsioonideks kanna tõstmine ja põlve painutamine. * Pikk varvastesirutaja algab pindluu pealt ja sääreluu lateraalselt põndapealiselt. Funktsiooniks varvaste tõstmine ehk siis sirutamine. * Eesmine sääreluulihas algab sääreluu lateraalselt pinnalt, kinnitub 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimiku taldmisele pinnale. Funktsiooniks pöia tõstmine ning lähendamine. * Pikk pindluulihas algab pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt. Kinnitub taldmiselt 1. talbluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsiooniks külgmise serva ning koos eesmise säärelihasega ka jala pöia tõstmine.
Suur tuharalihas → musculus gluteus maximus, c) Lühike lähendaja → musculus adductor brevis, d) Õrnlihas → musculus gracilis, e) Lühike varvastepainutaja → musculus flexor digitorum brevis 82.Mis on alltoodud pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused? Õige vastus on: Numbriga 1 tähistatud lihas on... → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 83.Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles? a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 84.Millised alltoodud väidetest on tõesed?
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
annaabi.ee 
