Inimese anatoomia praktikum VIII Systema nervosum
Närvisüsteem Viljandi Gümnaasium Merike Kiir 10.klass Juhendaja:Maiu Siiru Mis on närvisüsteem? Närvisüsteem (systema nervosum) on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närvisüsteemi jaotus Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem on närvisüsteemi osa k ahekülgsel organismidel. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi).
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAG
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastu
Carl von Linné elu ja panus teadusesse Jelizaveta Miškova 12 B klass Elulugu Carl von Linné (23. mai 1707 – 10. jaanuar 1778) oli rootsiloodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Teadlast nimetatakse mitmeti: Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus. 1741. aastal omandas ta Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis. Linné oli Rootsi Teaduste Akadeemia esimene president ning kuninga ihuarst. 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moræaga. Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart. • Carl von Linné 1741—1783 • Elisabeth Christina, 1743—1782
Sorgo Sorgo ehk harilik sorgo (Sorghum vulgare) on väga kõrgekasvuline üheaastane kõrreline teravili ja söödataim. Tõuseb koguni 5-7 m kõrguseks, meenutades sellisena rohkem pilliroogu kui vilja. Kuid sorgo on väga vormirikas ja tema tavalisem kõrgus on 2-3,5 m. Terad on umbes neli korda suuremad kui hariliku hirsi terad. Sorgo on väga põuakindel, juured ulatuvad enam kui 2,5 m sügavusele mulda. Üldkujult meenutab maisi, et aga pöörised asuvad varre ladvas, siis selle poolest sarnaneb rohkem hirsiga. Ta on veelgi soojanõudlikum kui hirsid, seega tüüpiline lõunamaade kultuur. Sorgot peetakse halbades tingimustes ühes saagikindlamaks kultuurtaimeks maailmas, mistõttu kasvatatakse seda India põuasemais paigus. Teradest saab sorgotangu, mille maitseomadused on kehvemad kui hirsil. Söödaks on terad väga head ja seepärast on sorgo viljelemine Ameerika Ühendriikides tublisti hoogu võtnud. Nõnda on sorgo Ameerika Ühe
Konsonandid Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus. J asemel kasutati ja kasutatakse sageli tänapäevalgi tähte i, mis hääldub j-na sõna algul vokaali ees ja sõna keskel kahe vokaali vahel. Näiteks võib sõnu jejunum, jus, Juniperus kohata ka kujul ieiunum, ius, Iuniperus. K=k K-täht esineb ladina keeles harva
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetriu
Carl von Linné Nimi Carl Linnaeus, Carolus Linnaeus, Carl von Linné, Carl Linné ja Karl Linné. Ise kasutas ta oma töödes alati varianti Carolus Linnaeus Aastal 1757 tõsteti Carl aadliseisusse 1761 lühendas ta oma nime Linnéks ja lisas sellele "von" aadliseisuse tähistamiseks Varajane elu ja haridus Sündinud 23.mai 1707 Lõuna-Rootsis Tema isa ja ema vanaisa olid kirikuõpetajad, seega taheti, et ka temast saaks kirikuõpetaja Tema isa hakkas talle varajasest elueast saadik õpetama ladina keelt Huvitus botaanikast, 1727 saadeti Lundi ülikooli meditsiini õppima 1728 viidi ta üle Uppsala ülikooli botaanikat õppima 1729 kirjutas lõputöö Praeludia Sponsaliorum plantarum taime sigimisest Ta omandas Uppsala ülikoolis doktorikraadi meditsiinis 1730 hakkas õpetama Uppsala ülikoolis 1735 läks ta Hollandisse, et saavutada doktorikraadi meditsiinis, Harderwijki ülikoolis Rootsi tagasi pöördudes sai temast meditsiini ja botaanika professor Uppsala ülikoolis 1740 aast
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja v
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri), algselt pärinevad punasest luuüdist, kuid osa liike küpsevad ja paljune
Jüri Gümnaasium Metsis Referaat Koostaja: Karita Kalmus Klass: 7.c Juhendaja: õp. Eda Selgis Jüri 2014 Sissejuhatus Mina kirjutan oma referaadis Euroopa suurimast kanalisest- metsisest. Ühtlasi on ta tuntud ka kui mõtus. Millest ta toitub? Kuidas ta paljuneb? Kus ta pesitseb? Milline on tema välimus? On ta ohtlik? Just nendele küsimustele saamegi selles referaadis vastused, lisaks saame metsise kohta teada ka muid huvitavaid fakte. Alamliigid Liiki kirjeldas esimesena Carl von Linné oma Systema Naturae 1758. aasta väljaandes tänapäevani kehtiva teadusliku nime all(Tetrao urogallus). Metsise lähisugulaseks on kivimetsis, kelle eluala on Siberis, Mongoolias ja Hiinas. Metsisel on kirjeldatud 10 alamliiki. Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsi
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ
PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling APTEEGIKAAN Referaat Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 1. APTEEGIKAAN 1.1 Välimus 1.2. Elupaik 2. AJALUGU 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME KASUTATUD KIRJANDUST LISA 1. APTEEGIKAAN Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Rõngussid Annelida Klass: Vöösed Clitellata Alamklass: Kaanid Hirudinea Selts: Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond: Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond: Päriskaan Hirudo Liik: Apteegikaan Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki. Erinevalt mullas elavatest hõimkonnakaaslastest tekitavad need madalates seisuveekogudes inimest ründavad vereimejad paljudes vastumeelsust. Tegelikult on need loomad väga kenad ning väärivad omapärase eluviisi ja kasulikkuse tõttu kaitset. 1.1. Välimus Eestis elavate apteegikaanide selgmine külg on rohekaspruun, umbra tooni. Seljal
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Ref
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruve
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, Sini- R
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -
SYSTEMA UROGENITALE – KUSE-SUGUELUNDITESÜSTEEM Tagapind Kuseelundid: neer, kusejuha, kusepõis ja kusiti - ülal diafragma REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsessid retikuloendoteliaalsüsteemi
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud suuõõs, ninaõõne tagaosa, SOOL
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed r
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasi
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristot
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
�� # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #K#A#T#O#L#I#K#U# #K#I#R#I#K# #K#E#S#K#A#J#A#L## ## # # # # # # # # # # # # # # # # # # ## ## #K#e#s#k#a#j#a#l# #o#l#i# #s#u#u#r#e#m# #o#s#a# #E#u#r#o#o#p#a# #e#l#a#n#i#k#u#d#e#s#t# #k#r#i#s#t#l#a#s#e#d#.#n#a#d# #u#s#k#u#s#i#d# #a#i#n#s#a#s#s#e# #J#u#m#a#l#a#s#s#e# #j#a# #k#u#u#l#u#s#i#d# #�#h#t#e# #k#o#g#u#k#o#n#d#a#,#K#a#t#o#l#i#k#u# #k#i#r#i#k#u#s#s#e#,## #m#i#l#l#e# #p#e#a# #o#l#i# #R#o#o#m#a# #p#a#a#v#s#t#.#k#i#r#i#k# #k#o#o#s#n#e#s# #p#a#l#j#u#d#e#s#t# #p#i#i#s#k#o#p#k#o#n#d#a#d#e#s#t#.#n#e#i#d# #v#a#l#i#t#s#e#s#i#d# #p#i#i#s#k#o#p#i#d#.#p#i#i#s#k#o#p# #j#u#t#l#u#s#t#a#s# #k#a#t#e#d#r#a#l#i#s# #j#a# #k#a#n#d#i#s## #v#a#s#t#u#t#u#s#t# #k#�#i#g#e# #e#e#s#t# #,#m#i#s# #t#e#m#a# #p#i#s#k#o#p#k#o#n#n#a# #k#i#r#i#k#u#t#e#s# #t#o#i#m#u#s# #,#s#a#m#u#t#i# #p#i#d#i# #t#a# #h#a#l#d#a#m#a# #k#i#r#i#k#u#l#e# #k#u#u#l#u#v#a#i#d# #m#a#a#v#a#l#d#u#s#i#.#k#a#t#e#d#r#