Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra 2003
(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult
Second level Third level Fourth level Põhja-Norra Fifth level Mida Teha Norras? Linnuvaatlus Nordkapis Nordkapp on keskööpäikese kogemiseks eriline koht. Ainus, mis külastajaid siin põhjapoolusest eraldab, on meri ja Svalbardi saared. Golf ülalpool polaarjoont Lofoteni saartel asuval Lofoteni golfiväljakul on võimalik terve öö läbi golfi mängida ning lisaks mängu ajal kohalikku elusloodust imetleda. Vaalasafarid Mitmed teenusepakkujad, kes korraldavad päevaseid vaalasafareid, on valmis kliente merele viima ka öösel. Vesterålen Nordlandis on üks paljudest kohtadest, kus külastajad saavad nautida vaalasafarit keskööpäikese all. Kalapüük
veeimavusvõime: veekogus turbasammaldes võib olla 10 kuni 20 korda suurem nende kuivmassist (sõltuvalt liigist). Turbasammal on väga levinud ehk kosmopoliitne perekond. Turbasamblad puuduvad vaid antarktika mandril. Põhjapoolkera niisketes kasvukohtades on turbasamblad valitsev taimerühm. Põhjapoolkeral on turbasambla liigid sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Lõunapoolkeral on laiaulatuslikud turbasambla piirkonnad Tsiilis, Argentinas, Brasiilias, Uus-Meremaal ning Tasmaanias. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Turbasamblad on niiskeid ja märgasid kasvutingimusi eelistavad taimed. Põhiliselt leidub neid soodes ning soostuvatel aladel
Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m). Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen.
mäeaheliku ning jõudsid poolusele viivale platoole. Amundseni kaliibriga maadeuurijale ei olnud alles jäänud ühtki suurt väljakutset, kuid üht soovis ta siiski veel teha õhusõit üle Arktika ookeani. 1925. aastal sooritas ta hulljulge ekspeditsiooni kahel vesilennukil N24 ja N25. Lennukid pidid 88. laiuskraadil hädamaandumise tegema, kuid meeskonnal õnnestus üks neist taas õhku saada ja kolm nädalat hiljem mindi tagasi Svalbardi. Vesilennukite ekspeditsiooni rahastas ameeriklane Lincoln Ellsworth, kes sellest koos Amundseniga ka ise osa võttis. Järgmisel aastal juhtis Roald Amundsen koos Ellsworthi ja itaallase Umberto Nobilega õhulaev Norge (Norra) ekspeditsiooni Svalbardist üle Põhjapooluse Alaskale. Uurijad ei jätnud kaardile enam ühtegi "valget laiku". 5. Polaaruurimine oli Amundseni kogu elu. Läbi selle ta ka suri. Kui Nobile suundus kaks aastat
SOOTAIMED TURBASAMMAL Turbasammal ehk sfagnum on lehtsammaltaimede perekond, kuhu kuulub umbes 150350 liiki. Turbasammal on kosmopoliitne perekond. Neid esineb eriti laiaulatuslikult ja liigirikkalt põhjapoolkeral, kus turbasambla liigid on sageli soodes ja märgades tundra piirkondades valdavateks taimedeks. Nende levila ulatub kuni 81. põhjalaiuskraadini Põhja-Norra Svalbardi saarestikus.Lõunapoolkeral on suurimad turbasamblaalad Uus-Meremaal Tasmaanias ja Tsiili ning Argentina lõunapoolseimates piirkondades. Lõunapoolkeral on turbasammalde liigiline mitmekesisus hoopis väiksem kui põhjapoolkeral. Mõnede autorite arvates on turbasambla (Sphagnum) perekond maailma kõige laiema levikualaga. Selle perekonna liigid suudavad rakkudes asuvate hüalotsüstide abil koguda endasse suure hulga
Autor kasutas ainult elektroonilist materjali. Enam kasutas autor Norra ametlikku kodulehekülge Eestis. 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA Norra Kuningriik on heaoluriik ja ühtlasi üks maailma rikkamaid riike. 2003. aastal oli Norra ÜRO Arenguprogrammi inimarenguindeksi järgi elamistingimuste arvestuses juba kolmandat aastat järjest esikohal. Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Norra maismaa rannajoone pikkus koos fjordide ja lahtedega on rohkem kui 20 000 km. Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga
liustike all 1,0% soode ja märgalade all 5,8% põllumajanduslikus kasutuses 3,2% metsade all 38,2% produktiivsete metsade all 21,6% muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². Looduskaitse 1. jaanuaril 2006 oli Norra põhiosas 753 looduskaitseala kogupindalaga 3846 km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on Svalbardil 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. 15 Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km². Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15
Läänest ja lõunast on Norra ääristatud Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga. Põhja poolt aga Barentsi merega. Norra kuningriigi lahutamatuks osaks loetakse Svalbardi ja Jan Mayenit. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid kuid neid ei peeta kuningriigi osaks. Norra on pikliku kujuga, mille pikkus linnulennult on 2650 km, kuid rannajoon on nii liigendatud, et see on 21 374 km. Rannojoon sisaldab palju kuulsaid fjorde
Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele. Lindude elul hoiavad silma peal erinevad linnuvaatlusprogrammid. Et Läänemeri on riimveeline, võimaldavad siinsed madala soolsusega piirkonnad elada näiteks heeringatel. Läänemeri on koduks ka paljudele imetajatele (nt. hallhüljes). Tundra Tundra on kõige karmima kliimaga põhjapoolseim Euroopa osa, paiknedes Põhja-Skandinaavias ja Svalbardi saarestiku põhjapoolsel osal Venemaal. Mõningaid tüüpilisi tundraasukaid: rebane, pruunkaru, nurmkana, lumekakk ning paljud putukad. Enamik tundraloomi magab talvel talveund. Islandi saare loomastik on suhteliselt liigivaene, põlisasukana võib siin ära märkida vaid rebast. See-eest on Islandit ümbritsev ookeanipiirkond äärmiselt kalarikas. Metsad Kunagi oli 80% , mõningail andmeil isegi 90% Euroopast kaetud tiheda metsastikuga. See ulatus Vahemerest Põhja-Jäämereni. Kuigi
kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. 2.Üldandmed Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja- Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Sellega on ta euroopa riikide seas 6. kohal. Rahvaarv: Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata). Pealinn: Norra pealinn on alates 1814. aastast Oslo. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja
ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle
NORRA KUNINGRIIK Norra kuningriik asub Euraasia mandri Euroopa Maailmajaos. See hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, Samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõuna poolkeral. Norra on talle kuuluva pindala poolest Euroopas 6. kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal. Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga
Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². 3. Looduslikud tingimused Norral on väga pikk rannajoon, mida iseloomustavad sügavad kitsad lahed ehk fjordid, väga palju on ka saari ja saarestikke. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine, iseloomulikud on mäeahelikud ja platood. Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat
(kõik andmed on ''Suur Maailma Atlas'' 2005.aasta trükkist) 4.Tähtsamad loodusvarad. Norras ammendatakse maagaasi ja naftat (Norra meres). Norras leidub ka titaanimaaki ( Lõuna- Norras). Norra peamiseks energiaallikaks on hüdroenergia. Teisel kohal on aga nafta. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. Suur metsaressurss (mets hõlmab enda alla 30,7 % kogu maa-alast) ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Kuna Norra asub mereääres, siis tegeldatakse seal põhiliselt kalandusega
9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur
eesseisva talve jaoks vett koguda. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Samuti saab küttevajadust osaliselt
Kliima on kõikjal polaarne, kuid paikkonniti üsna erinev. Gröönimaa saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad. Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki. Teravmäed Teravmäed on Norrale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Koos Karusaarega moodustab ta Svalbardi haldusüksuse. Novaja Zemlja Novaja Zemlja on Venemaale kuuluv saarestik Põhja-Jäämeres. Novaja Zemlja koosneb kahest suuremast saarest, mille vahel on kitsas väin Matotskin Sar, ja hulgast pisikestest saartest. Lõunas eraldab teda Vaigatsi saarest 50 km laiune väin Kara Värav. saarestikust itta jääb Kara meri ja läände Barentsi meri. Uus-Siberi saared Uus-Siberi saared on saared Põhja-Jäämeres. Koosnevad kolmest rühmast: Ljahhovi, Anjou ja De Longi saared
.................. 13 Turism..................................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 17 2 Norra geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Rahaühik: Norra kroon (NOK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral.Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E. Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend 7 1
Pikim jõgi: Glomma 600 km Kõrgeim mägi: Galdhøpiggen 2 469 m, Glittertind 2 464 m Suurim liustik: Jostedalsbreen 487 km² Pikim fjord: Sognefjorden 204 km Suurimad linnad: Oslo (u. 500 tuhat elanikku), Bergen (u. 226 tuhat elanikku), Trondheim (u. 146 tuhat elanikku) Pilt 1. Lipp Pilt 2. Vapp 3. Geograafiline asend Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Norra on talle kuuluva maa pindala poolest Euroopas kuuendal kohal, kuid asustus on seal hõre, ja rahvaarvu poolest on riik alles 28. kohal, hõlmates kokku 385 364 km² (koos Teravmägedega ja Jan Mayeniga). Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada
Teise maailmasõja ajal vallutas natslik Saksa erapooletu Norra. Seetõttu hävis norralastel usk erapooletuse kasulikkusesse ja pärast sõda peeti paremaks ühineda kollektiivse julgeoleku paktiga. Aastal 1949 kirjutas Norra Põhja-Atlandi lepingule alla ja võttis osa ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamisest. 5 3. ASUKOHT Norra Kuningriik hõlmab Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral. Ta on üks viiest Skandinaaviamaast. Norra pindala on 324 000 km², mille poolest on ta Euroopas kuuendal kohal. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ning arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km. Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km.
Taani valitsus (radikaalvenstre ja sotsdemokraadid) nõustus valimistulemusega. Nn lihavõttekriis 1920 ehk parlamentalismi eiramine. Kuningas saatis valitsuse laiali ja määras uued parlamendivalimised. Lääneriigid ei toetanud kordushääletuse korraldamist, kuningas pidi taganema ja vaid Põhja-Slesvig liideti Taani koosseisu. 51 IV Norra nõudmised (Taanilt). Norra kindlustas endale Svalbardi ehk Teravmäed (1924) Norra nõudis endale ulatuslikke Ida-Gröönimaa alasid Taanilt (1931). Taani pöördus Haagi rahvusvahelise kohtu poole, kes üheselt tõlgendas, et Gröönimaa alad kuuluvad Kieli rahulepingu (1814) alusel Taanile (Norra lisakinnitus 1819). Rahvasteliit ja Skandinaavia rahu- ja desarmeerimisunistused Esialgu loodeti, et Rahvasteliit garanteerib rahu säilimise ja väikeriikide julgeoleku (1919-32).
ületasid mäeaheliku ning jõudsid poolusele viivale platoole. Amundseni kaliibriga maadeuurijale ei olnud alles jäänud ühtki suurt väljakutset, kuid üht soovis ta siiski veel – teha õhusõit üle Arktika ookeani. 1925. aastal sooritas ta hulljulge ekspeditsiooni kahel vesilennukil N24 ja N25. Lennukid pidid 88. laiuskraadil hädamaandumise tegema, kuid meeskonnal õnnestus üks neist taas õhku saada ja kolm nädalat hiljem naasti Svalbardi. Vesilennukite ekspeditsiooni rahastas ameeriklane Lincoln Ellsworth, kes sellest koos Amundseniga ka ise osa võttis. Järgmisel aastal juhtis Roald Amundsen koos Ellsworthi ja itaallase Umberto Nobilega õhulaev Norge (Norra) ekspeditsiooni Svalbardist üle Põhjapooluse Alaskale. Uurijad läbisid senitundmatuid alasid, täites nii viimasegi valge laigu maakaardil. Polaaruurimine oli Amundseni kogu elu. See viis ta ka surma. Kui Nobile suundus kaks aastat
Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame
annaabi.ee 
