Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suur tallinn" - 4979 õppematerjali

Soome arhitekt Eliel Saarineni projektid Tallinnas
8
docx

Soome arhitekt Eliel Saarineni projektid Tallinnas

üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks. Kasutatud kirjandus Raamatud · Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, "Valgus" · Eesti Kunstiajalugu, 1977, "Kunst" Internet · http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Eliel_Saarinen · http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php · http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/ · http://www.estonica

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Kultuuripaketi analüüs ehk eksam
20
docx

Kultuuripaketi analüüs ehk eksam

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond TH1 REISIPAKETI ANALÜÜS Analüüs Juhendaja: Pärnu 2016 KULTUURI- JA LINNATURISMI PAKETI ANALÜÜS Hispaania suur ringreis Kõrghetked: Barcelona, müstiline Montserrat, Madrid ja Prado, Toledo, Don Quiote rajad, ilus Sevilla, mauri arhitektuur Granadas, Gibraltar. Reisikava 1. päev LEND TALLINN-MALAGA Koguneme Tallinna lennujaama väljuvate lendude saalis Germalo Reiside teeninduspunktis kell 21:00, kus väljastatakse reisijatele vajalikud reisidokumendid. Otselend Tallinn-Malaga kell 23:00-02:55 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART593). Palume kontrollida kogunemise ja väljalennu kellaaega vahetult enne reisi! Benvenido a Espana! ehk Tere tulemast Hispaaniasse! 2. päev SAABUMINE MALAGASSE, VABA PÄEV TORREMOLINOSES Saabumine Malagasse kell 02:55. Transfeer hotelli. Majutus kolmel järgneval ööl hotellis Kr...

Turism → Turism
9 allalaadimist
Risttabelid
55
xlsx

Risttabelid

1. Millistes tegevustes äppe kasut 2. Kui kasutad äppe meelelahutuseks 3. Keskmiselt mitu tundi päevas e Meelelahutuses ja huvitegevuses, popcorn time 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube Meelelahutuses ja huvitegevuses, spotify Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Facebook 0.5 Meelelahutuses ja huvitegevuses, Youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 1 Meelelahutuses ja huvitegevuses, youtube 2 Meelelahutuses ja huvitegevuses,minuTV ...

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
6 allalaadimist
Excel Kt
7
xlsx

Excel Kt

a b n h -0,5 4,5 24 0,21 x y -0,50 -3,17 -0,29 -3,15 y -0,08 -3,53 0,13 -3,79 2,00 0,34 -3,48 1,00 0,55 -2,50 0,00 0,76 -1,17 -1,00 0 5 10 15 20 25 30 y 0,97 -0,04 -2,00 1,18 0,47 -3,00 1,39 0,37 -4,00 1,60 0,06 -5,00 1,81 0,06 -6,00 2,02 -2,31 2,23 -3,93 2,44 -4,88 2,65 -4,84 2,86 -3,80 3,07 -2,11 3,28 -0,32 3,49 1,01 3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25...

Informaatika → Informaatika
188 allalaadimist
Äriplaan-SOLAR LINE AS
3
docx

Äriplaan: SOLAR LINE AS

ÄRIPLAAN ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: SOLAR LINE AS äriregistri registreerimise number 11487034 KMKR EE 101259093 registreerimise aeg ja koht: Tallinn, 26.01.2014 Aadress: Kärberi 17-40, Tallinn Telefonid: 5175319 e-mail: [email protected] Juhatuse liikmed: Artjom Petrov Aleksandr Petrov Tatjana Petrova Valentin Petrov Aktsiaseltsi võib esindada ainuisikuliselt juhatuse liige Artjom Petrov. Põhikapital: 50000 EURO Kontaktisik, tema telefon: Artjom Petrov, 53022472 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Kruiiside saatmine Tallinnast Taani või Suur Britaaniasse ja tagasi. I. KOKKUVÕTE Ettevõte soovib Eesti turule tuua oma teenuseid, millistes on kruiisi saatmine Taani või Suur Britaaniasse ja tagasipöördumine. Kruiisi ajal klientidel on võimalus kasutada laeva baari, laeva restoraani, istuda oma kajutides. Firma põhitegevusaladeks on kruiisisturism, majutus ja toitlustus ning baari, restorani ...

Majandus → Äriplaan
25 allalaadimist
Digivahendid
110
xlsx

Digivahendid

12. Ankeedile vastamise kuupäev Mean 42979.74 Standard E 1.839294 Median 42984 Mode 42983 Standard D 26.84361 Sample Var 720.5792 Kurtosis 20.76526 Skewness -4.376422 Range 245 Minimum 42803 Maximum 43048 Sum 9154685 Count 213 1. kasutad tundides digiva 2. kasutad tundides? [Nutit 2.kasutad[Tahvelarvuti] 9/11/2017 18:50:48 0 Harva Harva 9/10/2017 21:35:04 Jah Harva Ei kasuta 9/10/2017 22:50:11 Jah Harva 9/10/2017 16:58:57 Jah Sageli Harva 9/13/2017 14:49:21 Jah Sageli Harva 9/13/2017 20:04:36 Jah Sageli Ei kasuta 9/13/2017 20:15:08 Jah Sageli Ei kasuta ...

Informaatika → Informaatika
1 allalaadimist
Algandmed
79
xlsx

Algandmed

3. kasutatud tunnid Mean 1.7986755319 Standard Error 0.1089018002 Median 1 Mode 1 Standard Deviation 1.4931862555 Sample Variance 2.2296051936 Kurtosis 4.3121875448 Skewness 1.8892115412 Range 8 Minimum 0 Maximum 8 Sum 338.151 Count 188 Bin Frequency Cumulative % 0 2 1.06% 0.00782 1 1.60% 0.01564 1 2.13% Histogram 0.02346 ...

Informaatika → Andme-ja tekstitöötlus
3 allalaadimist
Mikroökonoomika KT 1 3
20
xls

Mikroökonoomika KT 1.3.

Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC ...

Majandus → Majandusteooria alused
78 allalaadimist
Informaatika KT 3
8
xlsx

Informaatika KT 3

Arve Sõiduk Sihtpunkt Vahemaa Tall 1 Kaubik Mitteinn Tallinn 100 2 Hinnakiri ilma KM EUR/km mitte Sõiduk EUR/km Tallinnas Tallinnas 1 Kaubik 1 0.8 2 Väike veokas 1.4 1.3 3 Suur veokas 1.6 1.4 Kilomeetri Laadimise Kokku hind Laadimine hind ilma KM KM Kokku KM-ga 0.8 1 10 90 18 108 ✘ On vaja No cash money! Laadimine 10 15 ✘ Peida hinnakiri 20 0 Arve ...

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
1 allalaadimist
Sights of Estonia
6
doc

Sights of Estonia

... Gümnaasium English Project Sights of Estonia Student: .............................. Class: 6 ... Teacher: ............... Harjumaa 2011 1 1. Steamer-icebreaker Suur Tõll The ship was built in 1914 in Stettin (Szczecin) by Vulkan-Werke A. G. Suur Tll is the only pre-war steam ship of the Republic of Estonia remained up to now and, at the same time, the biggest icebreaker in the world preserved through two world wars. All the 3 original steam engines as well as most of the original arrangement of space and late Jugendstil interior of the officers' rooms are preserved. In 1914 the first home port of the ship was Tallinn. The ship ensured a regular winter sea navigation for Tallinn up to the end of the independency period. 2. The Tallinn Song Festival Grounds The Tallinn Song Stage was built in 1959 for arranging the Song Festivals....

Keeled → Inglise keel
7 allalaadimist
Eesti okupeerimine - allikad 39-40
3
docx

Eesti okupeerimine - allikad 39-40

Allikad Eesti okupeerimine Nüüd hakkasid asjad tõsiselt liikuma ­ kõigepealt kogunes piiri taha Punaarmee. Rivi rivi järel ületasid pärast keskööd piiri soomusautod ja tankid, seega vähe enne seda, kui Eesti rahvas kuulis uudist hommikul raadiost. Enne Nõukogude vägede liikuma hakkamist oli ette nähtud mängida mõlema maa hümni, nii et venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 ­ 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike ...

Ajalugu → Eesti ajalugu
1 allalaadimist
Peeter I ehk Peeter Suur
2
odt

Peeter I ehk Peeter Suur

Peeter I ehk Peeter Suur Peeter I ehk Peeter Suur sündis Moskvas, 30. mail 1672. aastal, Dalmaatsia Iisaku päeval, kella ühe paiku öösel. 17.sajandi lõpul sai Venemaa tsaariks Peeter I ehk Peeter Suur. Ta oli Romanovite dünastiast ning valitses aastetel 1682-1725. Peeter I lapsepõlv möödus väikeses külakeses, Moskva lähedal. 1682. aastal kuulutas Kremli kellade helin Peetri ja tema poolvenna Ivani kroonimist. Neist said kaksikvalitsejad. Peale Ivani surma 1696. aastal sai Peeter Venemaa ainuvalitsejaks. Seetõttu toimusid 18. sajandil sagedased paleepöörded. Olukord paranes oluliselt alles pärst seda, kui Paul I ajal võeti vastu seadus, mis sätestas troonipärimisõiguse ainult meesliinis. Peeter I esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi kindlus. See oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste ...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI-PROJEKTID TALLINNAS
18
odt

SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTID TALLINNAS

üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua. Soome staararhitekti Eliel Saarineni projekteeritud suurlinnalikke hooneid peetakse ühtedeks kaunimateks ehitisteks Tallinnas. Eliel Saarineni projekt Suur-Tallinn on siiani Tallinna kujundamisel eeskujuks Kasutatud kirjandus: Raamatud: Eesti Arhitektuur 1 , 1993 , Tallinn, “Valgus“ Eesti Kunstiajalugu, 1977, “Kunst“ Internet: http://www.kansallisbiografia.fi/kb/artikkeli/3614/ http://rooma.postimees.ee/030705/esileht/170323_1.php http://www.estonica.org/et/pildid/Krediitpanga_hoone_Tallinnas/ http://www.estonica.org/et/Kultuur/Arhitektuur/V%C3%A4ljaspool_m%C3%BC %C3%BCre/ http://www.estonica

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
Tallinn erinevate võimude all
6
docx

Tallinn erinevate võimude all

Tallinn erinevate võimude all Tallinn keskajal Tallinn muistsel ajal Tallinn Rootsi võimu all Tallinn Vene (kuni XIII sajandini) Tallinn Taani võimu all Tallinn Liivi ordu võimu all (1561-1710) Impeeriumi (1219-1345) (1345 – 1561) koosseisus (1710-1918) Sel perioodil tekkis 1219. aastal võttis Taani kuningas ...

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Pinge ja Vool
10
pdf

Pinge ja Vool

ELEKTROTEHNIKA Pinge, g , vool Andres Ojalill - Tallinna Polütehnikum Elektripinge · Elektriväljas liikumisel punktist potentsiaaliga 1 punkti potentsiaaliga 2, tehakse alati samapalju tööd · Tehtud T ht d töö jja llaengu suuruse suhet h t nimetatakse i t t k pingeks W U ­ pinge [V - volt] U = [V ] W ­ töö [J] Q Q ­ laeng [J] Elektripinge W1 · Kuna 1 = Q W2 2 = Q siis võime öelda öelda, et pinge on kahe punkti potentsiaalide vahe U = 2 ­ 1[V] · Pinge mõõtühik on volt-V Vool · Elektrivool on laengute liiku...

Tehnika → Elektrotehnika
114 allalaadimist
Betti Alver
3
docx

Betti Alver

Betti Alver 23.11.1906 Jõgeva ­ 19.06.1989 Tartu Betti Alver (kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik) sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on aga näide vastupidisest arenguteest. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab konservatooriumi ...

Kirjandus → Kirjandus
75 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...

Loodus → Keskkond
22 allalaadimist
Linnad ja kaubandus Rootsi ajal
11
pptx

Linnad ja kaubandus Rootsi ajal

Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Tallinn Keskaeg Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide,Rakvere, Narva, hiljem saab linnaks ka Valga. Rootsi võimu ajal ei asutanud ühtegi uut linna. Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17. sajandi lõpul hakati Narvat tugevalt kindlustada Tallinn Tallinnas oild suured privileegid Tallinn oli kõige tähtsam eesti linn Elanike arv kogu aeg tõusis Toompeal oli suur r...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis
2
docx

Arhitektuurilise väärtusega hooned Eestis

Kunstiajalugu 1. Kultuuriministeerium Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912. Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid. Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid. Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejoone...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
Legends of Tallinn
10
doc

Legends of Tallinn

Tallinna Lilleküla Gymnasium Legends of Tallinn Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Liis Olt Tallinna 2010 Table of contents 1. Introduction....................................................... 3 2. Legends of Tallinn............................................... 4 3. Conclusion......................................................... 8 4. References........................................................ 9 2 Introduction I chose this topic beacuse I tought it would be interesting to write. Beacuse of the fact, that I only know a few legends, I decided to read the book ,,Tallinna legendid", and after reading this book I gain much more information. It was interesting to read stories, how Tallinn got its name beac...

Keeled → Inglise keel
13 allalaadimist
Eesti laulupidude ajalugu
2
docx

Eesti laulupidude ajalugu

1. Laulupidude algus ja peod. Laulupidude algus Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18. -20. Juunil 1869.a Tartus kus Idee algataja ning peo läbiviija oli lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Osa võtma kutsuti ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas oli kaks eesti algupäraga laulu ­ Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile. Esimest korda kanti ette "Mu isamaa mu õnn ja rõõm". Osavõtjaid oli Tartus 46 meeskoori, 5 puhkpilliorkestrit, 822 lauljat, 56 puhkpillimängijat ja pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000. Peod Üldlaulupidusi on kokku olnud 25 tükki, neist 4 olid Tartus ja ülejäänud 21 Tallinnas. 2. Aastad, Omapära ja kus toimusid Aastad,Kus toimusid I Üldlaulupidu (1869a) · Tartu XIV Üldlaulupidu (1955a) · Tallinn II Üldlaulupidu (1879a) · Tartu XV Üldlaulupidu (1960a) · Tallinn III Üldlaulupidu (1880...

Muusika → Muusikaajalugu
56 allalaadimist
Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür
17
doc

Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest................................................................

Arhitektuur → Arhdektuuri ajalugu
88 allalaadimist
2
docx

Frangi riik ja selle areng Referaat Sandra Kartau Frangi riigi ehk ühe esimese suurema riigi moodustise tuumikalad asusid Rooma-Gallias. Gallia oli keltide asuala, mis asus umbes praegusel Prantsusmaal, sellepärast võibki Frangi riigi teket lugeda Prantsusmaa ajaloo alguseks.1 2 sajand eKr vallutati see ala roomlaste poolt ning alguse saigi Rooma-Gallia.2 Frangi riigi kujunemise peamised etapid on keltide Gallia, mis kestis kuni 1. sajandi keskpaigani kuid siis oli see ala väga killustunud- maa-alad jagunesid nelja eraldi hõimu vahel, kelle koondnimetuseks oli gallialased. Teiseks tähtsaks perioodiks on Rooma-Gallia, mis kestis kuni 3. sajand eKr, kolmandaks Merovingide Gallia, mis oli 5-8 saj ja viimaseks ehk neljandaks perioodiks oli Karolingide Gallia, mis kestis kuni 10 sajandini.3 Esimest korda märgit...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Estland
9
ppt

Estland

Estland Ivo Rohula Angaben · Liegt am Ostsee · Die Einwohnerzahl ist 1.3 mil · Die Fläche ist 45000 km2 · Währung ist die estnische krone · Die Staatsprache ist Estnisch Die nationale Symbole · Kornblume · Rauchswalbe · Kalkstein · Blau-schwarz-wei3 Die Landschaft · Sehr Flach, aber Süd-Estland ist bergiger · Der grö3e See ist der Peipussee · Der grö3er Inseln sind Saaremaa und Hiiumaa · Der längste Fluss ist Võhandu · Der höchste Berg ist Suur Munamägi · Die gro3eren Städte sind Tallinn, Tartu und Pärnu Geschichte · 2004 EU · 1869 erste Sängerfest · Großen Nordischen Krieg von 1700 bis 1721 · Der Livländische Krieg (1558-1583) · Russifizierung · Tallinn 1219 · St. Georgsnacht 1343 Sehenswurdigkeiten · Suur Munamägi · Die Altstadt · Lahemaa Nationalpark · St. Olav's Kirche · Kaali Naturreservat · Bahnhof in Haapsalu ...

Keeled → Saksa keel
30 allalaadimist
Ametlik kiri
2
doc

Ametlik kiri

L Rahvatantsu Inspektsioon Vello Vaarikas 15. oktoober 2008 nr 5-7/428 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15098 TALLINN Rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Vaarikas Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116 E-post: [email protected] Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483 Konnakese 34 Faks:...

Infoteadus → Asjaajamine
306 allalaadimist
Ametlik kiri
2
doc

Ametlik kiri

L Rahvatantsu Inspektsioon Vello Vaarikas 15. oktoober 2008 nr 5-7/428 Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15098 TALLINN Rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Vaarikas Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116 E-post: [email protected] Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483 Konnakese 34 Faks:...

Infoteadus → Allika?petus
89 allalaadimist
V Panso ja I Uukkivi
40
odp

V.Panso ja I.Uukkivi

Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli:  Eesti lavastaja  Näitleja  Teatripedagoog  Teatriteadlane Lõpetas:  1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli  1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas:  1941–50 - Draamateatris näitlejana  1965- Noorsooteatri peanäitejuhina  1970- Draamateatri peanäitejuhina  1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed:  "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946)  "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957)  "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995)  "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973)  "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007)  "Päeva...

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
SUUR LIIVAKÕRB
7
doc

SUUR LIIVAKÕRB

Tootsi Lasteaed-Põhikool SUUR LIIVAKÕRB Referaat Katrin Klemmer 8.klass Tootsi 2014 SISUKORD 1. Asukoht.......................................................................3 2. Kliima.........................................................................3 3. Veestik...............................................................................................4 4. Taimestik............................................................................................4 5. Loomastik..........................................................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus.............................

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel
11
pptx

Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel

Pargi elukooslus ja toiduvõrgustik Luua mõisa pargi näitel Koostanud Albert Hurt, Saara Tagen EMÜ 2019 Luua mõisa park ● Asub Jõgevamaal, Luua külas ● Kuulub Vooremaa maastikurajooni ● Pindala 19,8 ha ● Praeguses suuruses al 18. saj lõpust ● Algselt vabakujuline, hiljem täiendati regulaarpargi elementidega ● Valdavalt leetjad ja gleistunud leetjad mullad (KI, KIg) Foto: Saara Tagen Asukoht ja kaart Kaardid Maa-ameti XGIS Valik Luua mõisa pargis esinevaid liike (kaitsekategooriad toodud sulgudes) Puu- ja põõsarinne: tamm (hrl, punane), ebatsuuga, lehis (euroopa, ameerika), pärn, elupuu, künnapuu (III), jalakas, kuusk, nulg, saar, vaher, hrl kuslapuu Rohurinne: hrl naat, hrl sinilill, metsülane, hrl naistesõnajalg, maarjasõnajalg, hrl katkujuur, suur tähtputk, sinine käoking Samblad-samblikud: kollane lõhnas...

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
8 allalaadimist
Ants Laikmaa
1
doc

Ants Laikmaa

Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts). In 1904 the 38-year-old Laikmaa met the great love of his life, the 21-year-old Marie Hacker, who later changed her name to Marie Under, one of the best-known poets of the ...

Keeled → Inglise keel
8 allalaadimist
KUIDAS SIDUDA HARJUMAA TURISMI TALLINNAGA
3
docx

KUIDAS SIDUDA HARJUMAA TURISMI TALLINNAGA?

Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus KUIDAS SIDUDA HARJUMAA TURISMI TALLINNAGA? Referaat Saku 2012 Harjumaa ja Tallinn on mõlemad Põhja-Eesti ühed suurimad kohad. Harjumaa hõlmab endas nii palju huvitavad nii turistile kui ka tava kodanikule. Samas Tallinn kui turistide kogunemiskoht on ka väga suur. Tallinnas on olemas kõik vajalik ­ lennujaam, sadam, hotellid, spaad jne. Praegusel hetkel toimub enamus asju Tallinnas. Suurimad üritused, konverentsid ja palju muud, sest seal on mugav ja kõik olemas. Samas ei ole arvestatud aga võimalusega, et mujal on ka asjad olemas. Harjumaa ja Tallinn on nagu üks, kuid neid ei käsitleta kunagi ühena, isegi turismikavad tehakse eraldi. Tallinn on kogu Eesti ja Harjumaa arengu teerajaja. Turismistatistikat vaadates saab välja lu...

Turism → Turism
9 allalaadimist
Peeter I
14
doc

Peeter I

Ilmatsalu Põhikool Ajaloo lõputöö "Peeter I" Koostas: Grete Orav Juhendas: õp. Sigrid Siik Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................... 3 Peeter I ............................................................................ 4 Valitsusaeg ...... ............................................................. 5-8 Tsaari isiklik elu ..............................................................8-9 Peeter surivoodil ................................................................9 Peeter Suure testament .................................................... 10-11 Lisa1, Peeter I pildid ...........................................................12 Kokkuvõte ..................................................................... 13 Kasutatud kirjandus ..........

Kultuur-Kunst → Kunst
35 allalaadimist
Eesti tutvustamine
18
ppt

Eesti tutvustamine

Arti Hunt IT-14E  The Republic of Estonia is a country in Northern Europe.  Estonia is located on the eastern coast of the Baltic Sea.  The capital of Estonia is Tallinn  Estonia has an area of 45 227 km2  In Estonia, there are about 1 340 021 people  The colours of Estonian flag are blue, black and white  National flower is cornflower  National bird is swallow  National stone is limestone  National anthem is ,,Mu isamaa , mu õnn ja rõõm’’  National Coat of Arms is a golden shield which includes three lions in the middle, with oak branches along the side of the shield. Estonia has 1521 islands and the biggest of them are Saaremaa and Hiiumaa. Estonia is divided in to 15 different counties. The biggest cities in Estonia are Tallinn, Tartu , Pärnu, Narva In Tartu there is the biggest and oldest University in Estonia Suur Munamägi is the highest peak of Estonia and also in the Balti...

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
Hiina ja Jaapani usundite loengu märksõnad
6
doc

Hiina ja Jaapani usundite loengu märksõnad

[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 – 207 eKr Hiina budism Saabus 1.s. pKr Indiast Mahajaana- Suur sõiduk Bodhisattva - hüvesõber Õnneliku maa koolkond 6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra Guan Yin - Chan-budism Riigiusund - 6.-7.saj. Tangi dünastia ajal Jaapan Šintoi...

Teoloogia → Usuõpetus
3 allalaadimist
Facts about Estonia
1
txt

Facts about Estonia

Official name: Republic of Estonia Territory: 45 227 km Population: 1 342 000 Official languafe: Estonian Largest ethnic groups: Estonians 68%, Russians 26%, Ukrainians 25, Belarussians 1%, Finns 1% Capital of Estonia: Tallinn Number of islands: 1 521 Highest point: Suur-Munamagi (Great Egg Hill) 318 m Religion: Lutheran Currency: Estonian Kroon (EEK),1 EUR = 15,65 EEK Estonia has two Independence Days - Estonia first achieved independence from the Soviet Union on the 24th February 1918 and again on the 20th August 1991 after 51 years of occupation. The second date is known as the Restoration of Independence Day The Estonian language belongs to the Finno-Ugric group and is most similar to Finnish Estonia was the first country in the world to introduce online political voting Estonia won the Eurovision Song Contest in 2001 with the song Everybody There are over 1500 Islands, 1000 lakes and 7000 rivers in Estonia Chess Grandmaster Paul ...

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
Äriplaan-OÜ BUHLO
24
docx

Äriplaan: OÜ BUHLO

Tallinna Teeninduskool Kurban Ramazanov KK13-KV1 Äriplaan OÜ BUHLO Juhendaja:Niina Smirnina Tallinn 2014 Sisukord 1. Kokkuvõte 2. Ettevõtte lühiülevaade 3. Äriidee iseloomustus 4. Projekti kirjeldus 5. Turustamine 6. Ettevõtte juhtimine ja personal 7. Projekti maksumus ja rahastamine 8. Projekti riskifaktorid 9. Finansprognoosid 10. Rahavoogude plaan 1. I. Kokkuvõte Äriplaan on koostanud Tallinnas.Projekti eesmärk:  erinevate toodete pakkumine  kvaliteedi valmistatud toodete kannatab võrreldes välismaiste kaupade  kvaliteetne teenindus,kvaliteetne veinitootmine Õmblusetöötmise töö korralduse tähtaeg: talv-kevad 2012.a. Osaühingu osanikud on A.Nilina(33%),E.Tikk(33%) ja E.Riis(34%) Ettevõte rentnib kvaliteetset tootmisruumi aa...

Majandus → Äriplaan
69 allalaadimist
Betti Alveri ettekanne
3
docx

Betti Alveri ettekanne

I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutusek...

Kirjandus → Kirjandus
66 allalaadimist
Tallinn turistidele
19
docx

Tallinn turistidele

Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................

Turism → Eestimaa tundmine
10 allalaadimist
Rohtaed - kokkuvõte
14
doc

Rohtaed - kokkuvõte

,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli ...

Eesti keel → Eesti keel
1178 allalaadimist
KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL
13
docx

KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL

Tallinna Tehnikaülikool KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL Referaat aines: ,,Orgaanilised komposiitmaterjalid" KMP0250 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn 2011 Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2011 2 Tallinna Tehnikaülikool 1. Sissejuhatus Tänapäeval kasutatakse komposiitmaterjale väga erinevates valdkondades, sealhulgas ka veesõidukite ehitamisel. Veesõidukid omavad nii transpordivahendi kui ka meelelahutusobjektidena väga suurt tähtsust ning seega on eriti oluliseks kujunenud nende vastupidavus ja kiirus. Seetõttu üritataksegi leida efektiivseid lahendusi, kasutades erinevaid komposiitmaterjale, et välja tuua erinevate materjalide positiivsed omadused ­ vastupidavus, jäikus, kergus jne. Antud re...

Materjaliteadus → Orgaanilised...
35 allalaadimist
Motivatsioonikiri - näidis
1
docx

Motivatsioonikiri - näidis

Mike-Auto OÜ Peterburi tee 73a 11415 Tallinn Faks: 609 1328 10.11.2011 Igor Smökov Mehaanika 3 - 18 10213 Tallinn tel 56709430 Lp. Mihhail Labanov Soovin kandideerida autoremondilukksepaks Mike-Auto Osaühigusse. Leidsin Teie poolt koostatud tööpakkumise wwww.cvok.ee koduleheküljelt. Minu hariduskäik ja töökogemus vastab täielikult Teie nõudmisetele. Olen omandanud Tartu kutsehariduskeskuese keskhariduse baasil autotehniku hariduse. Lõpetasin oma haridustee väga heade tulemustega ning esindasin kooli ka mitmetel konkurissdel ning messidel. Mul on olemas 4 aastat töökogemust Melg-Auto Osaühingus. Lisaks olen käinud täiendavatel kursustel, kus olen õppinud ka elektritööd. Olen välja koolitanud ka uusi tööliseid. Hindan enda teadmisi ja osakus autoremondilukksepana. Teie poolt välja kuulutatud konkursil nõutavad iseloomuomadused kattuvad suurel määral minu omadega. Olen täpn...

Muu → Karjääriõpetus
231 allalaadimist
Liikluskasvatus
4
docx

Liikluskasvatus

Liikluskultuur Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda. Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel. Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede liikluskorraldus, tee- ehituslikud asjaolud (tee laius, kõrvalteed, piirded, bussipeatused ja ülekäigukohad, valgustus- ja nägemistingimused jms) ja teede üldine seisukord. Eestis väljastatakse a...

Auto → Liiklus
12 allalaadimist
Pangametsad
11
pptx

Pangametsad

Pangametsad Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik ...

Bioloogia → Eesti taimestik
7 allalaadimist
Eestis elav ja töötav teisest rahvusest tuntud inimene - Vladimir Baciu
7
doc

Eestis elav ja töötav teisest rahvusest tuntud inimene - Vladimir Baciu

Eestis elav ja töötav teitest rahvusest tuntud inimane Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Mida ja kuidas ta maalib?.......................................................................................................4 Mis juhtub maalidega..............................................................................................................4 Veel temast..............................................................................................................................5 Näitused..................................................................................................................................5 Lisad 1......................

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
Külmakahjustus
6
docx

Külmakahjustus

Külmakahjustus Külmakahjustus on inimese väljaulatuvate kehaosade (nina, kõrvad, põsenukid, lõug, sõrmed, varbad) külmumine. Külmakahjustus tekib kõige sagedamini kehaosadel, kus nahaalust rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus. Vastavalt kahjustuse ulatusele jaotatakse külmumine kohalikuks või üldiseks. Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus, verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine...

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Pattaya turismiobjektid
9
ppt

Pattaya turismiobjektid

Pattaya Kristo Kõivumägi 10d Asukoht Aasia suurimaid puhkusepiirkondi Linn Tais, Chon Buri provintsis Mere ääres, ilusad liivarannad Transport · Lennukiga · Tallinn-Helsingi-Bangok-Helsingi-Tallinn · Maksumus ühe inimese kohta 1200 20 ööd Pattaya Vesi park Veekeskus ja lõbustuspark Lõõgastav park Basseinid Restoranid Wat Phra Yai Suur buddha kuju Ilus tempel Paviljon tutvumiseks Sisehoov, ilus park Million Years Stone Park Loomaaed ja botaanikaaed Park on vana 200 aastat Krokodilli kasvandus Ilupuude kasvandused Templid Truth Ehituskunsti ja kultuuri iidsete teadmiste-ja Ida- filosoofia Puust templiliin Kõik templid on kaetud puidust skulptuuridega Torn 105m Oceánské akvárium Pattaya Kõige kaasaegsem ookeanisüsteemis akvaarium ...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda
14
doc

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Poliitiline terror ja repressioonid......................................................................................... 4 1.1. Trotski ja trotskistid...................................................................................................... 4 1.2. 1930ndad ja Suur Terror............................................................................................. 6 2. Terror ja repressioonid rahva vastu..................................................................................... 8 2.1. Kollektiviseerimine ja võitlus kulakutega...................................................................... 8 2.2. GULAG...............

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
Ajalugu Rootsi aeg
8
odt

Ajalugu Rootsi aeg

2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...

Ajalugu → Ajalugu
38 allalaadimist
9 klassi eesti keel
9
docx

9.klassi eesti keel

EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...

Eesti keel → Eesti keel
44 allalaadimist
Topic-Estonia
3
doc

Topic "Estonia"

Topic Estonia, Tallinn The Republic of Estonia is the northernmost of the three Baltic States on the eastern shore of the Baltic Sea. To the east Estonia borders on Russia and Lake Peipsi and on the south on Latvia. The area of Estonia is 45 100km2, its coastline is 774km long. The geography of the land is surprisingly varied. Islands make up 9,2 per cent of Estonian's total territory, the largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Vormsi. The highest point is Suur Munamägi, which is 317m high. Estonia has a surprisingly mild climate for an area so far north. Sea winds keep the weather from becoming very cold or hot. The population of Estonia is 1.5 million. Of this number 62 per cent are Estonians. Estonians speak the Estonian language, which is closely related to Finnish. Estonia's flag has three horizontal stripes. The blue stripe at the top of the fla...

Geograafia → Inglisekeelne geograafia
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun