Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsivesikud,rasvad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
molekul, valgud, rasvad, sahhariidid, sahhariide, toitaine, joodiga, tärklist, tselluloos, süsivesikud, süsivesinikud, suhkrud, molekuliga, siirupid, kontsentratsiooniga, maitset, taimedest, suhkruroost, polümeer, painduv, tavalisesEluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus
Sellest võib tekkida ka sõltuvus alkoholism. 3) Kus kasutatakse etanooli ja metanooli? Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tegemiseks (peamiselt) Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. 4) Kirjuta metanooli ja etanooli põlemisreaktsioonid. Metanool: 2CH4 + O2 -> 2CH3OH Etanool: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 5) Võrdle alkaanide ja alkoholide struktuuride valemeid. Alkaan on süsivesinik, mille molekul sisaldab vaid üksiksidemeid aga alkoholil on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga ( -OH -rühmaga.) 6) Mis on alkoholide ja karboksüülhapete tunnus? Alkoholide tunnus on OH ja karboksüülhapete tunnus on COOH 7) Kirjuta reaktsioonvõrrand aluse ja etaanhappe vahel. 8) Millised on metaanhappe ja etaanhappe omadused? Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega
Sahhariidid e. süsivesikud Koostis: süsinik, vesinik, hapnik. *Veesõbralikud ained. Suhkruteks nimetatakse väikese molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees. Siirupiteks nimetatakse suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid. GLÜKOOS (C6 H12 O6) *leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades. *käärib lahustes väga hästi *tähtis toitaine Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. FRUKTOOS (C6 H12 O6) *laialt levinud puuviljades *kõige magusam suhkur *käärib ja seedub raskemini kui glükoos SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse.
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks.
· aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur)
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest.
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad
Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3) · tekib: tekib süsinikdioksiidi lahustumisel vees · väga nõrk hape · laguneb kergesti CO2-ks ja veeks · moodustab püsivaid sooli (karbonaate) süsiniksoolad: 1) pesusooda- Na2Co3 2) söögisooda-NaHCo3 3) kaltsiumkarbonaat- CaCo3 Sahhariidid(süsivesikud) · koosnevad: süsinikust, vesinikust, hapnikust Suhkrud-väiksema molekuliga sahhariidid, lahustuvad hästi vees. Kõik suhkrud on valged kristalsed ained.Suure kontsentratsiooniga lahuseid nim. Siirupiteks,sahhariide võib liigitada ka alkoholide hulk, samuti on suhkrud veesõbralikud ained. Glükoos(C6H1206) · leidub:paljudes taimedes,eriti palju nt viinamarjades · ei ole nii magus kui tavaline suhkur,käärib lahuses hästi,tähtis toitaine · kasutatakse:mõrude paremaks muutmiseks Fruktoos(C6H1206)
Sahhariidid Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5
Sahhariidid ehk suhkrud ehk süsivesikud. Enamikul sahhariididel on vesiniku ja hapniku suhe nagu vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad
1.Organismide keemiline koostis: valgud, sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped nende ehitus ja ülesanded rakus, organismis. 1) Valgud orgaanilised ühendid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminihappejäägid. Valgu molekulis aminohappejääkide vahel on peptiitside. Valgu süntees toimub ribosoomides. · Valgu aminohappelist järjestust nimetetakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Seal paiknevad aminohappe jäägid kindlas järjekorras. · Esimest järgu struktuuri keerdumisel tekib teist järku struktuur. Valgu molekul meenutab spiraali. Keerdude vahel on vesiniksidemed
3 Sissejuhatus Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid.Tärklis kuulub sahhariidide valdkonda.Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.Ma püüan teile selgeks teha,et kust võib tärklist leiduda ja tärklise kohta informatsioone edasi anda. 4 Tärklis taime turvaline tagavara Tärklis ehk rahvapäraselt kartulijahu on tavaline toiduaine. Tervisliku toitumise seisukohalt peaks tärklis katma suure osa organismi energiavajadusest. Paljudele meenub
Eluks olulisemad süsinikuühendid. Süsinik on looduses levinud element. Süsiniku aatomil on omadus moodustada erinevaid ahelaid, kus süsiniku aatomid on nagu pärlid kees. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest. Elusorganismid saavad toidust toitaineid, mis annavad energiat ja aineid, millest organism üles ehitada. Eluks vajalikud toitained on : süsivesikud e.sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees.Üks tähtsamaid suhkruid on glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e
Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud normaalseks elutegevuseks. Neid nimetatakse mikroelementideks. (Tabel 2) Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (enamasti üle 80%). Nende põhiosa moodustab vesi(organismis 70-95%) Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14
esinemisest), mis on omased kõikidele valkudele, -spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. 2. Kirjutage aminohappe molekuli üldistatud struktuurivalem. Kuidas aminohappeid klassifitseeritakse radikaali keemilise ehituse järgi? Valkude koostises leidub 20 proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, peamiselt üldlevinud aminohapete hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly, Ser, Asn, Gln, Thr, Cys, Tyr Ionogeensete radikaalidega aluselised Arg, Lys, His Apolaarsete radikaalidega: Ala, Val, Leu, Ile, Met, Phe, Trp, Pro Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp, Glu 3. Kuidas tekib peptiidside? Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid.
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD.............................
alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 à H3C + H ja hiljem 2H3C à H3C CH3 2H à H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C 2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine
alkohol) (aldehüüd) (karboksüülhape) Looduslikku gaasi kasutatakse kütusena. Tal on kõrge kütteväärtus ja põlemisel ei teki eriti kahjulikke jääke. Puuduseks on plahvatusoht. Katalüütilisel oksüdeerimisel võib toota näiteks metanooli 2CH4 + O2 = 2CH3OH (sobib vedelkütuseks) või metanaali CH4 + O2 = HCHO + H2O , millest saab liime, plastmasse... Metaani pürolüüs Kuumutamisel laguneb metaani molekul radikaalideks ( radikaal = osake, millel on paardumata elektrone, väga reaktsioonivõimeline) Jahtumisel radikaalid rekombineeruvad.(taasühinevad) . . . . CH4 H3C + H ja hiljem 2H3C H3C CH3 2H H2 jne. Põhilised pürolüüsi saadused on: tahm ( C- kummitõõstusele) ; etüün e atsetüleen ( C2H2 kasutatakse keevitamiseks ja mitmete ainete sünteesimiseks) ja vesinik ( ammoniaagi sünteesiks) Metaani halogeenimine
On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes omastab ebameeldiva maitse või lõhna selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi
naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed
Monosahhariidid · Koosnevad ainult ühest tsüklist. · C6H12O6 · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Tahked, valged, kristallilised, magusad, lahustuvad vees, varuained. Oligosahhariidid · 2 kuni 12 ühendatud monosahhariidi · C12H22O11 disahhariid · Sahharoos ehk suhkur · Laktoos ehk piimasuhkur · Tahked, valged, kristalsed, lahustuvad vees. Polüsahhariidid · (C6H10O5)n · Tärklis, tselluloos on looduslikud polümeerid. · Leidub taimedes. · Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri · Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal. RASVAD · Rasv Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest.
väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädroksü-, metüül-, fosfüül- jne derivaadid. Mõndasid aminohappeid ja nende derivaate ei leidu valkudes, aga need täidavad tähtsaid füsioloogilisi funktsioone. Valkudel on 4 erinevat struktuurset astet. Primaarstruktuurist tulenevad valkude ruumilised struktuurid. Sekundaarstruktuur on moodustunud H-sidemete abil, mis tekivad peptiidsidemete struktuuri kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahele
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad
- Omaduselt sarnane PE - Kasutamis temp+180C - Venivus kuni 400% - Torud, kiled, kattematerjalid, köied, kangad Teisi plastmasse: - Telefon läbipaistmatu, raske, kuumakindel, vastupidav lahustitele - PVA - madal pehmenemistemp. Suur keemiline püsivus, liimid, värvid - Polümetakrülaat(pleksiklaas) kergesti lagustub, vähene kuumakindlus. - Polüuretaan väga elastsed, vastupidav temperatuurile, vahtPU poroloon SAHHARIIDID Kus asuvad? - Süsivesikud on looduses enamlevinenud orgaanilised ühendid. - Taimedes leidub neid 75-90% loomades kuni 2% ja seentes 1-3% - Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. GLÜKOOS - Ehk viinamarjasuhkur - Kõikide organismide peamine energiallikas - Tekib fotosüntees - Loomad saavad toidust - Rakuhingamisel vabaneb energiat 17.6kJ/g - Veresuhkur - glükoos veres MONOSAHHARIIDID Glükoos e. Viinamarja suhkur -C6H12O6
· Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
geomeetriliste või optiliste isomeeridega. Struktuuriisomeeria molekulid koosnevad samadest aatomitest, kuid need aatomid on omavahel erinevalt seotud. Joonis Geomeetrilise isomeeria korral paiknevad aatomid erinevalt kaksiksideme suhtes või on erinev paigutus tsükloalkaanis. Joonis Optilised isomeerid on üksteise peegelpildid ja seetõttu mitteekvivalentsed (nagu vasak ja parem käsi). Joonis (( Molekuli, mis ei ole identne oma peegelpildiga, nimetatakse kiraalseks. Molekul on akiraalne, kui ta langeb oma peegelpidiga kokku. Kiraalne molekul ja tema peegelpilt moodustavad enantiomeeride paari. Enantiomeerid tekivad orgaanilises keemias alati, kui süsinikuga on seotud neli erinevat asendajat (rühma).)) 14. Tooge näide mõne molekuli erinevate konformeeride kohta. Geomeetrilisi isomeere on kerge segi ajada sama molekuli erinevate konformeeridega, s.o sama molekuli selliste vormidega, mis erinevad ühe (või mitme sõltumatu) üksiksideme
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia.
Aldehüüdide oksüdatsioonil tekivad karboksüülhapped; ketoonide oksüdatsioonil tekivad vesi ja süsihappegaas. 34. Kirjutage estrite ja amiidide saamisreaktsioonid. Kuidas seda reaktsioonitüüpi nimetatakse? Selgitage reaktsioonimehhanismi. Alkoholi ja karboksüülhappe vahelise reakstiooni tulemusena tekivad estrid. Estri moodustumise reakstioon on kondensatsioonireakstioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreakstiooni korral vesi). Amiinid, nagu alkoholidki, annavad kondensatsioonireaktsiooni karboksüülhappega. Kui reageerib primaarne amiin, on saaduseks amiid molekul, mis sisaldab C(=O)-N(H)- rühma. Kuna amiinid on alused ja karboksüülhapped happed, võiks muidugi eeldada, et amiidi 3 tekke asemel toimub lihtsalt prootoni ülekanne happelt amiinile. Kondensatsiooniks on vajalik kõrgem temp, et ületada
1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud - polüpeptiidid, mis koosnevad aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad lisaks neile ka nn ebaharilikke aminohappeid: hüdroksü-, metüül-, fosforüül- jt derivaate. Valkudel eristatakse peamiselt primaar-, sekundaar-, tertsiaar- ja kvaternaarstruktuure. Primaarstruktuuri puhul on tegu aminohapete järjestusega ahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, kogu valgumolekuli kolmemõõtmelist struktuuri aga tertsiaarne struktuur. Kui valgumolekul koosneb
annaabi.ee 
