Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sahhariidid argielus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Sahhariidid e. süsivesikud
Koostis: süsinik, vesinik , hapnik.
*Veesõbralikud ained.
Suhkruteks nimetatakse väikese molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees.
Siirupiteks nimetatakse suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid.
GLÜKOOS (C6 H12 O6)
*leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades.
*käärib lahustes väga hästi
*tähtis toitaine
Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta.
FRUKTOOS (C6 H12 O6)
*laialt levinud puuviljades
*kõige magusam suhkur
*käärib ja seedub raskemini kui glükoos
SAHHAROOS (C12 H22 O11)
*tavaline suhkur
*leidub suhkrupeedis ja suhkruroos
*laguneb glükoosiks ja fruktoosiks.
Laktoos , maltoos .
TÄRKLIS (C6 H10 O5)n
*valge pulbriline aine
*ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI .
*tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse.
*taimede peamine varuaine
*tähtis toitaine
*laguneb suhkruks
TSELLULOOS (C6 H10 O5)n
*kiulise ehitusega aine
*tugev ja küllaltki kõva
*ei lahustu üheski tavalises lahustis
*keemiliselt vastupidav
*loomad seedida ei suuda
*taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks
*puuvill on peaaegu puhas tselluloos
*putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust
*märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi.
Rasvad
*tekkinud glütseroolist ja rasvhapetest
*tähtsad varuained
LOOMSED rasvad ( searasv , veiserasv, lambarasv, või)on tahked . TAIMSED rasvad(rapsi- ,oliiviõli) vedelad.
*Õhuhapniku toimel oksüdeerunud õli kasutatakse õlilakkide ja –värvide valmistamisel.
*Rasvad lagunevad rasvhapeteks ja glütserooliks, neid saab lagundada ka tugevate alustega keetes : saadusteks rasvhapete soolad e. seebid ja glütserool.
*mõned rasvad rääsuvad(oksüdeeruvad ja lagunevad) õhuhapniku toimel. Muutuvad kibedaks ja omandavad terava ebameeldiva lõhna.
*Vett-tõrjuvad ning veega ei märgu.
Valgud
*Molekulid koosnevad AMINOHAPETE(karboksüülhape, sisaldab NH2 rühma) jääkidest.
* Valgud on elusorganismis kõige tähtsamad ühendid.
*Võtavad osa organismi kasvamisest, paljunemisest, on ehitusmaterjaliks ja panevad liikuma.
*Väga reageerimisvõimelised ja välismõjude vastu väga tundlikud.
*Enamik valke muutuvad elutegevuseks kõlbmatuks 70 kraadi juures.
*Taimed valmistavad valke ise teistest süsinikuühenditest.
Sahhariidid argielus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor insomnia Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eluks olilisimad süsinikuühendid
1
doc

Eluks olilisimad süsinikuühendid

Eluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus

Bioloogia
Raudvara sahhariidid-valgud-rasvad
2
doc

Raudvara sahhariidid, valgud, rasvad

ELUKS ERITI OLULISED SÜSINIKUÜHENDID Raudvara SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD  koosnevad süsiniku (C), vesiniku (H) ja hapniku (O) aatomitest; vesiniku ja hapniku aatomite suhe molekulides on tavaliselt 2:1 nagu vee molekulis (H2O)  sisaldavad palju OH-rühmi – veesõbralikud ained Suhkrud – väiksema molekuliga sahhariidid, mis on magusad ja lahustuvad vees.  glükoos ehk viinamarjasuhkur – C6H12O6 o mõnevõrra magus (aga mitte nii magus kui tavaline suhkur) – lisatakse mõrudele ravimitele o käärib lahustes hästi – kasutatakse alkohoolsete jookide saamisel o kõrge energeetiline väärtus – on tähtis toitaine  fruktoos ehk puuviljasuhkur – C6H12O6 o kõige magusam suhkur  sahharoos ehk tavaline suhkur – C12H22O11

Orgaaniline keemia
9-klassi keemia
4
doc

9. klassi keemia

Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3) · tekib: tekib süsinikdioksiidi lahustumisel vees · väga nõrk hape · laguneb kergesti CO2-ks ja veeks · moodustab püsivaid sooli (karbonaate) süsiniksoolad: 1) pesusooda- Na2Co3 2) söögisooda-NaHCo3 3) kaltsiumkarbonaat- CaCo3 Sahhariidid(süsivesikud) · koosnevad: süsinikust, vesinikust, hapnikust Suhkrud-väiksema molekuliga sahhariidid, lahustuvad hästi vees. Kõik suhkrud on valged kristalsed ained.Suure kontsentratsiooniga lahuseid nim. Siirupiteks,sahhariide võib liigitada ka alkoholide hulk, samuti on suhkrud veesõbralikud ained. Glükoos(C6H1206) · leidub:paljudes taimedes,eriti palju nt viinamarjades · ei ole nii magus kui tavaline suhkur,käärib lahuses hästi,tähtis toitaine · kasutatakse:mõrude paremaks muutmiseks Fruktoos(C6H1206)

Keemia
Alkoholid-karboksüülhapped-süsinikuühendid
7
docx

Alkoholid, karboksüülhapped, süsinikuühendid

tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad) · Vees lahustumatud · Head lahustid Rasvad lagunevad seedimisel rasvhapeteks ja glütserooliks. Taimsetest rasvadest saab ka margariini, kui panna need reageerima vesinikuga. Normaalsel toitumisel peaks energiavajadustest katma 60% sahhariidid ja 30% rasvad, ülejäänud on valgud. Kui kehas sahhariidide sisaldus on üle normi, hakkavad need lagunema rasvadeks. Valgud- elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapetest. Aminohapped- orgaanilised ained, mis koosnevad karboksüülrühmast ja aminorühmast. Valgud on looduslikud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on 20 ja valke umbes 50 000. R--CH--COOH--NH2 Valgud on elusorganismi kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult

Keemia
Alkoholid-karboksüülhapped-suhkrud-rasvad-valgud
2
odt

Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud

19. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude suhtes väga tundlikud ühendid 20. võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemiset, panevad liikuma ja on ehitusmaterjaliks 21. väga reageerimisvõimelised, kõõluste ja kontide valgud keetmisel zelatiiniks, välismõjude suhtes tundlikud, elutegevuskõlblikud kuni +70C, oiimavalgud tundlikud hapete suhtes 22. Orgaanilisteks ühenditeks nimetetakse: süsivesinikud, alkoholid, karboksüülhaped, sahhariidid, rasvad ja valgud, kuna suurem osa on seotud elusorganismidega 23.

Bioloogia
Keemia kordamine
3
doc

Keemia kordamine

OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel. 10) Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide. 11) Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul? 8. (-4 kuni 4) 12) Süsiniku oa arvutamine,. Arvuta oa isobutaanis, propaanis, etaanhappes. (vt õp. lk. 64) 13) Nimeta elusorganismidele tähtsaid süsinikühendeid. Sahhariidid, rasvad, valgud. 14) Mille poolest erinevad üksteisest tärklis ja tselluloos. Kirjuta struktuurivalemid. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja painduv. Ta ei lahustu üheski tavalises lahustis ja on ka keemiliselt vastupidav. Kõik erinevalt tärklisest. 15) Milliseid sahhariide nim suhkruteks? Nimeta tähtsamad esindajad. Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nim suhkruteks

Keemia
Eluks vajalikud süsinikuühendid
2
doc

Eluks vajalikud süsinikuühendid

Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid, sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites

Keemia
Eluks olulisemad süsinikuühendid
2
doc

Eluks olulisemad süsinikuühendid

Süsinik on looduses levinud element. Süsiniku aatomil on omadus moodustada erinevaid ahelaid, kus süsiniku aatomid on nagu pärlid kees. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest. Elusorganismid saavad toidust toitaineid, mis annavad energiat ja aineid, millest organism üles ehitada. Eluks vajalikud toitained on : süsivesikud e.sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees.Üks tähtsamaid suhkruid on glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu. Argielus kõige tähtsam suhkur on sahharoos ehk tavaline suhkur. Kõige enam leidub

Keemia




Kommentaarid (3)

marlen profiilipilt
Marlen Piho: väga hea materjal
20:31 21-05-2009
-ketukas- profiilipilt
-ketukas-: Palju abi oli.
17:51 12-04-2010
baahhh profiilipilt
baahhh: tuli kasuks
13:24 04-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun